Tänases keskeprogrammis tuleb juttu tudengielust Pennsylvania ülikoolis. Saatekülaline on USA maineka ülikooli lõpetanud ajaloolane Aro, Velmet, Aro, teie tudengipõlv sai otsa selle aasta maikuus. Kui te nüüd vaatate siin Eestimaal neid ülikooli tuttavaid tudengeid, kas teil on pisut kahju ka, et teie õpiaastad on nüüd seljataga? Vähemalt esialgu? Muidugi on kahju, hästi imelik on hommikul üles tõusta, et peaks nagu kuskile minema mingisse seminari, midagi lugema, aga, aga tegelikult ei pea. Raske on selle ajaga midagi peale hakata, hästi harjumatu on. Mis nüüd edasi saab? Ma arvan, et rikas perspektiivis omamoodi edasi, et järgmine aasta doktorantuur ja see on iseenesest juba kuue aastane retk, nii et mis pärast seda tuleb? Jumal seda teab. Ma ei taha nii kaugele mõelda. Aga nüüd tahaks natukene puhkust võtta ja lihaseid lõdvendada ja ja teha midagi muud näha maailma väljaspool ülikooli. Te sõidate nüüd Pariisi. Mida te kavatsete seal tegema hakata? Ma olen nüüd värskelt kvalifitseeritud õpetama inglise keelt võõrkeelena kuna mulle selliseid üheksast viieni töökohad eriti hästi ei sobi, pole kunagi elus sobinud. Hästi, närviliseks läheb, kui tööpäev lõppeb mingi hetk ära ja siis tead, et järgmine sama kellaaeg hakkab jälle pihta. Siis ma mõtlesin, et ma teen midagi, mis on natukene vabam, annab rohkem vabadust ringi liikuda ja mingeid omi mõtteid mõelda ja ma arvan, et õpetamine, see enam-vähem selline töö on. Kas te olete juba siin maad uurinud või tehti seda Pariisis? Ma hakkan seal maad uurima ja nad ei armasta ajada asju online'is emaili teel, nii et kõik on ikkagi niimoodi, et tuled ise kohale ja paberid näpus ja, ja nii edasi, nii et eks ma siis seal vaatame, mis saama hakkab. Te olete lõpetanud Tallinnas prantsuse lütseumi ja USA ülikoolis, saite prantsuse keelt üsna palju praktiseerida. Enamik minu uurimustest puudutas ju Prantsusmaad ja prantsuse ajalugu, nii et minu kaks professorit, kelle juures ma töötasin, üks tegeles Euroopa rahvusvaheliste suhetega, teine tegeles prantsuse sotsiaalajalooga. Nield, valin prantsuse keele sees kogu aeg igapäevaselt. Kui te mõtlete oma ülikooliaastatele, millest kõige rohkem puudust tunnete, mida taga igatseda? Kuna USA-s on ülikooli elu suhteliselt niimoodi muust maailmast eraldatud, et kõik ülikoolid, annektsioon nagu omaette väikesed linnad, asuvad omaette kämpusele, siis kõik hooned, mis seal ülikooli hooned ja kõik inimesed, kes seal on ülikooli inimesed ja sellega tuleb kaasa mingi atmosfäär, mida on suhteliselt raske kirjeldada. Aga Ma arvan, et mida iseloomustab põhiliselt see, et enamike neid muresid, mis muidu niimoodi igapäevaelus on stiilis, et noh, et tööl on raske ja ja kuidas ma oma arveid maksan. Ilm on kätt ja mingi buss ei tule õigel ajal ja, ja kõike sellist argist õhustikku üldse ei ole, et kõik saavadki tegelikult olla seal neli aastat või kuus aastat või kaua nad seal on ja tegeleda nende asjadega, millega nad täpselt tegeleda tahavad ja süveneda sellesse ja elada ainult selles sees. Ja see on hästi vabastav, et sa saad tõesti nautida oma mõttekaaslasi ja sa ei pea muretsema sellepärast, et aga nüüd kellelegi läheb viimane buss või et ta on vaja, ma ei tea, mingi pangaasjadega tegeleda, vaid vaid sa saad tõeliselt pühenduda ja seda on, selleks on vaja seda väga spetsiifilist keskkonda, mida paljudes muudes kohtades vähemalt mina ei ole leidnud. Küllap tunnete puudust ka oma ülikoolikaaslastest, kes olid teie sõbrad? Üllataval kombel olid nad praktiliselt kõik ameeriklased, ameeriklased, eks ju, see on selline suhteliselt laiaulatuslik mõista, et kui ma ütlen ameeriklased, siis ma arvan, et neist mitte ühelgi ei olnud vanemad olnud USA-s rohkem kui kaks põlved. Et vähemalt kui mitte isa või ema, siis vanaisa või vanaema oli kuskilt Euroopast või Aasiast või Lõuna-Ameerikast emigreerunud, aga ise nad pidasid ennast kõik ameeriklastega, niiet et eks ma siis ütlen ka, et nad olid ameeriklased. Jah, see oli selles mõttes üllatav, et tavaliselt välistudengid ikka suhtlevad välistudengite käidud, et ühiseid jututeemasid on just nagu rohkem, et alati saab rääkida sellest, et kui teistmoodi kõik ikka siin on ja ja kuidas ikka kodumaal oli kõik parem või halvem või noh, kuidas kuidagi ja mõnda aega on tore ju kidakultuurišokist ja mingitest kultuurilistest eripäradest, aga aga siis mingi hetk tahaks sealt edasi minna ja siis mulle tundus, et seda hästi lihtne teha just kogu selle idaranniku, ameeriklaste seltskonnaga. Kas nemad olid ajaloolased? Mõned olid, eks nad olid suures osas kõik humanitaarid jah, et või siis vähemalt sotsiaalteadlased, kes õppis võrdlevat kirjandust, kes prantsuse keelt. Ajalugu, aga mõned olid reaalinimesed ka. Bakalaureuseastmel on seda vahet alguses juba raske teha, sellepärast et keegi ju enne teise kursuse lõpp ei pea oma eriala valima, nii et et nii mõnigi oli, kes, kes alguses mõtleb, et õpib biokeemiat ja siis teise kursuse lõpuks, kui kui eriala deklareerimiseks läks, siis äkki kirjutas sinna võrdlev kirjandus siis kõik vaatasid, et mis nüüd toimub. Ma vaatasin enne stuudiosse tulekut, teie ülikooli lõpupilte staadion oli täis lõpetajaid ja tribüünid täis külalisi, lapsevanemaid, tuttavaid, sõpru. Igal kevadel kogunevad siis ülikooli lõpetajad staadionile. Ja see on täiesti traditsiooniline, ei ole ülikooli, kus ei, ei mööduks enam-vähem põhimõtteliselt sama malli järgi, et staadion terve ülikool siis Elgari pumpensorkem, Sten, siis kõik marsivad ja siis on keegi hästi kuulus inimene, kes peab hästi olulise kõne, kus ta ütleb põhimõtteliselt mitte midagi stiilis, et teie lõpetajad, teie muudate maailma ja nüüd mina ütlen teile, kuidas, kes siis teile need sõnad ütles meile ütles USA suursaadik Hiinas Hansman, kes juhuslikult oli ka meie koolilõpetaja, nii et ma arvan, et seal ilmselt mängisin rohkem rolli see, kui see, ta, Hiina suursaadik oli staadionile õpetamine, eks see on selline üleülikooliline lõpetamine, siis ülikoolis on neli erinevat kolledžit ja siis nad kõik tulevad sinna. Noh, neid lõpetajaid on, ma arvan, kuskil 3000 või kaks ja pool 1000 heaks sellel oli igal kolledžid veel omaette lõpetamine ka sealsamas staadionil. Et seda marssimist sai teha mitte ühe korra, vaid kaks korda. Ma kujutan ette, et need, kes veel olid matrikuleeritud kahest kolledžis, on need, siis tegid seda veel kolm korda. Ma ei tea, kuidas nad sellele vastu pidasid, juba, esimene kord oli katsumus ja loomulikult kõikidele osakondadele olid veel omad lõpetamised siis igasugustel tudengiorganisatsioonidele olid omad lõpetamised, siis auhinnasaajatel olid omad auhinnatseremooniaid, lisaks sellele veel kõik lõpetamisel sõpradega korporatsioonidega, põhimõtteliselt kolm päeva järjest oli lihtsalt pidev käesurumine ühest kohast teise hüppamine seni suhteliselt suhteliselt hullumeelne. Ma arvan, et see, see lõpetamise traditsioon on oma pikkuselt ja, ja pompööselt võrdne alustamise traditsiooniga, sest et kõik esmakursuslased tudengid saavad ikkagi korralikult nädal aega lihtsalt elu nautida, enne kui õppetöö pihta hakkab. Kõigepealt on terve hunnik selliseid ametlikke üritusi, mis on, ma ei taha nüüd öelda väikekodanlikud, aga, aga sellised põhiliselt orienteeritud oma ülikooli prestiiži ja, ja rahaliste võimaluste demonstreerimisel, et põhiüritus sisseastujatele on see, et ülikool üürib üheksa Philadelphia kunstimuuseumi täies mahus. Mis on noh, selline suuremat sorti palee suurune umbes neli kumu või midagi taolist ja siis korraldab seal suure tantsupeo, kus siis tudengid, kui nad tahavad, võivad vaadata ka maale, valdav osa seda loomulikult ei tee. Ja siis seal sellest nagu suures aatriumis on pidulik bankett, kus on fakkides kelnerid ja pakuvad hiigelsuurtest jääkuubikute supia, anumad on siis jää kummikutest siis mingi hetkel tantsitakse kollektiivselt Makari erand ja siis minnakse pärast koolibussidega jälle koju. See on nagu selline ametlik osa ja siis see põhimõtteliselt kordub natukene tagasihoidlikumas, aga ainult natukene tagasihoidlikumas formaadis, kolm-neli korda kogu selle nädala jooksul. Aga samas selle kõrval on siis ka terve hunnik selliseid mitteametlikke tagasihoidlikke, lihtsalt mõnusaid üritusi, kus tutvustatakse tudengitele linna ja veetakse neid ühest korporatsioonist teise ja, ja lihtsalt antakse võimalusi oma tulevaste ülikoolikaaslastega tutvuda ja, ja vennastuda. Prantsuse lütseumis olid seda väga tugev reaalainetes, te käisite ju olümpiaadidel ja, aga kui te kooli lõpetasite, siis te astusite Tartu ülikooli, hakkasite õppima politoloogiat ja ka ajalugu. Ja ajalugu oli mul kõrvaleriala, mulle reaalainet meeldivad, matemaatika on alati olnud põnev ja, ja ma olen vist üks vähestest inimestest maailmas, kes armastab statistikat, et see on minu arust hästi võimas vahend maailma mõistmiseks. Noh, ja seetõttu mind saadeti ka nendel olümpiaadidel ja, aga see tundub mulle nii südamelähedane kui, kui kirjanduse ja ajalugu ja sellised tõlgendavad humanitaarteadused ja see tundus mulle alati huvitav ja siis, kui ma Tartusse läksingi. Otsus saabus lihtsalt niimoodi, et ma vaatasin erinevaid õppekavasid ja vaatasin, et milline mind rohkem erutas, millistes loengutes ma ennast selgemini nägin nagu reaalselt huviga osalemas ja siis ma küsisin politoloogia osakonna, olite Tartu siin aasta oli seal ühe aasta, aga välismaale minemisest oli mulle räägitud ja ma olin ise rääkinud juba ammu enne keskkooli lõppu, ainult et keskkonna, kuid ka see on selline aeg, kus väga tuleviku peale ei mõtle ja järgmisest nädalavahetusest eriti kaugemale ei näe ja ei viitsi eriti tegeleda mingite sisseastumiste või stipendiumi otsimiste või, või muu taolisega ja see on ikkagi protsess, mis vaja isegi mitte mitu kuud, vaid peaaegu et mitu aastat ettevalmistamist ja muidugi seda kannatust ei olnud ja, ja viitsimist ei olnud keskkooli ajal nii et tundus hea, lihtne noh, et Tartu noh, kõik lähevad Tartusse, välismaale minek tundus kuidagi nii utoopiline, nii kauge ja nii ebareaalne ja aga siis üks mu koolivend Toomas Laarits läks kohe pärast kooli lõpetamist Harvardisse ja, ja siis me ikka aeg-ajalt vahetasime seal kirju ja ta rääkis, et kuidas tal on ja kui, kui tore seal on, kui põnev ja kui palju väljakutseid. Kui ma alguses mõtlesin selle peale, et läkski Prantsusmaale või Suurbritanniasse, et et prantslasele ütlesime, et siis Prantsusmaa kuidagi loogiline ja Suurbritannia jällegi on hea lähedal ja õppemaksud ei ole, noh, võrreldes Ameerika Ühendriikidele on need õppemaksud Suurbritannias, eks ühtegi naeruväärsed. Et 4000 naela versus 40000 dollarit, aga siis tänu Toomasele sain ma teada, et ka muuseas on võimalik stipendiumi saada ja siis hakkas juba huvitavam tunduma ja reaalsem ja siis ma hakkasin sellega vaikselt tegelema. Mitmesse USA ülikoolide paberit saatsite. Tagantjärele mõeldes häbematult vähestes nelja kui ma jõudsin sinna kohale ja, ja kui ma küsisin oma ülikoolikaaslastelt, et kui paljudesse nemad saatsid, et siis tavaliselt öeldigi kaheksasse või 12-sse ja ja muidugi minu eeltöö oli ka suhteliselt selline, põhines pigem kuulujuttudele ja, ja reputatsioonil, kui sellisel tõsisel süvaanalüüsi need järele mõtlema hakata, kumad teeks seda valikut täna siis ma eeldan, et üheksateistsuguse valiku ma kindlasti kandideeriks nendesse samadesse ülikoolidesse, kuhu praegugi kandideerisin, aga ma ilmselt kandideeriks lisaks sellele ka veel mõnda väiksemasse, võib-olla ütleme siis nime poolest väiksemasse, aga aga õhkkonna poolest spetsiifilisemat ülikooli, et lisaks suurtele ja rikastele Aivi liigi ülikoolidele, eks seal USAs teisi väga häid koole, mis väga konkreetselt keskenduvad mingisuguse kindla õhkkonna loomisele. Kas see on selline väike ja, ja kommunaalne mingi liberaalses kolledž, kus on võib-olla kogu ülikooli peale kokku ainult paar 1000 õpilastega, kes saavad oma õppejõudude täieliku tähelepanu osaliseks, või siis mingisugused riiklikud ülikoolid, kellel on lihtsalt aastate jooksul tekkinud reputatsiooni, fotot nemad on intellektuaal, on nagu nemad on see pool, kus on head ajaloolased nemad on see kool, kus on head kirjandusteadlased, et neid nüansse on nii palju ja, ja muidugi noh, kui ma esimesel kursusel ülikoolis ja, ja Eestist veel ka siis neid nüansse või ei teadnud eriti hästi, teadsid vaid, et vot need on need suured nimed ja, ja neil on ilmselt ka piisavalt raha, et stipendiume jagada ja sellega see vallik nagu piiruski. Pennsylvania ülikooli peetakse väga heaks ülikooliks. Millest siis ülikooli headus seisneb? Mida kõige rohkem rõhutatakse? Eks nad ise põhiliselt rõhutavad oma oma ärikooli teooria on Vortan üks maailma parimaid, kui mitte kõige parem ärikool, et kui palju seepärast finantskriisi, kui palju see loeb, see muidugi omaette küsimus. Ülikooliga on pikk traditsioon, nüüd on üks nendest 10-st või ma ei tea, kui mitmest ülikoolist, mis eksisteerisid USAs ka juba enne nende revolutsioon ja iseseisvumist. Ja Benjamin Franklin muidugi peni asutajana ikkagi kõva sõna ja ikkagi asi, mida kõik armastavad rõhutada. Aga sealt edasi on ilmselt ma arvan, et seal seal nagu Aivi liigi ülikoolidega ikka, et lihtsalt hea reputatsiooniga NIMI pluss palju heldeid doonoreid, kes annavad palju raha, tänu millele on igasugused võimalused alati natukene suuremad, kui, kui ülikooli, kellel võib-olla natukene vähem raha. Kas ülikoolis kohanemine oli raske? Võõras kultuur selles mõttes või su eeldada, et seal mingid raskused tekivad, tagantjärele ma imestan, et neid raskusi nii vähe oli, sellepärast et kui nüüd mõtlema hakata, siis tundub alguses küll, et mis vahet seal ikka on, et Eesti on ju ka ikkagi noh, nii-öelda globaalses kontekstis lääneriike minu jaoks eriti ma olen kolm aastat nõukogude ajal elanud suurema osa oma elust, olen näinud ikkagi kapitalismi ja kogu seda edukultust ja liberaalselt parempoolsust ja kõike seda ja siis tundub, et noh, et Eesti ja Ameerika peaksid kuidagi eriti hästi klappima, aga tegelikult muidugi neid kultuurilisi vahesid on, on hästi palju ja eriti sellises ülikoolis, kus enamik inimesi on ikkagi väga sellise spetsiifilise taustaga hästi edule orienteeritud ja mingis osas muidugi ühelt poolt hästi rahvusvaheline, aga, aga teiselt poolt jällegi suhteliselt selline mattis üles kasvanud ja ja teatavate privileegidega harjunud ja, ja siis sellest lähtuvalt ka teatud mõtteviisiga, mis võib-olla natukene sellisem elitaarse veel kui, kui Eestis tavaliselt, et noh, et inimesed peavad ennast hästi palju ja ja mingisugused asjad, mis nagu Eestis tundub, et võib-olla üldse probleemi tekitaks. Noh, ma ei tea, a'la laest tilgub midagi panen ämbri alla ja, ja on kõik korras, eks ju, et sellest võib siis teistsuguse keskkonnaga harjunud inimene võib teha suure skandaali ja siis selliseid üldameerikalikku asjad nagu emotsioonide rohkus ja, ja, ja selline pidev loba ja noh, kõik need asjad on ikkagi üsna kontrastsed eesti keskkonnaga. Aga enamikel nende kultuurilistele erinevustele on ikkagi ju mingisugused põhjused, kui alguses tundub, et noh, et võib-olla ma ei tea, et noh, et mis, mis nad nüüd teretavad kogu aeg või miks seda Smontokini palju kogu aeg vaja on või miks nad alati kõigest rääkida tahavad või? Aga siis, kui sellesse natukene süveneda ja, ja vaadata, et kuidas täpselt seal kultuuris toimub ja mis need eesmärgid on, siis lõpuks läheb ikka neid põhjuseid ja siis see tundub kuidagi hästi loogiline, et see võib meeldida ja mitte meeldida, aga jube raske lasta ennast sellest häirida. Kuidas elamise ja töökoha leidsite? Administratiivselt on bell ikkagi suurepäraselt korraldatud, et et põhimõtteliselt minu ülesanne oli teha õigetesse ankeetidesse õigetesse kohtadesse linnukesed ja siis läksin sinna ja siis mulle palun, sa elad seal, vaata siit nimekirjast, et millised töökohad sind huvitaks saada nendele inimestele emailid, sellega ei olnud algusest lõpuni mingit probleemi. Täna siin esimesed kaks aastat ühikas, esimene aasta toakaaslasega ka see mulle hästi istunud olime hästi erinevate ise loomadega siis mingi hetk ta kadus mitmeks nädalaks ära ja ilmunud välja ja siis, kui ta tuli tagasi, siis ta ütles, et ta oli käinud Atlantic Citys kasiinos, et ta sai just 21 ja siis tähistas sellega, et läks sinna kaheksandaks mängima. Ta vist võitis seal Atlantic Citys, niiet ta kolis suuremasse elamisse, siis ma jäin sellesse tuppa jääma üksi ja kuidas esimene töökoht oli eksmaa algusest peale mõtlesin, et Ma ajan suhteliselt seda akadeemilist rada. Ma vaatasin, et millised professorid otsivad endale assistenti. Selgus, et üks kirjanduse professor otsis endale assistenti, kes aitaks tal koguda materjali poliitilise luule kohta 60.-te aastate Ameerikast, poliitiline hullem nagu kaks väga huvitavat asja. Ühte vaata kokkupanduna. Et miks mitte, siis ma kirjutasin talle kirja, oli tööintervjuu, siis ta võttis mu töö ja siis ma tegin seda aasta siis järgmine aasta minu lõputöö juhendaja otsis endale assistenti, siis loomulikult tundus mulle, et see on hea võimalus professoriga kohe eriti lähedaselt töötada. Ja siis ma tegin aasta otsa seda ja siis lõpuks tundus, et vot nüüd oleks mingit väikest vaheldust vaja. Mõõtsin esimesel semestril Bennis ühte kohustuslikku ainet, mis põhimõtteliselt keskendus kunsti ja kultuurikriitikale raadios ja see toimus Philadelphia avalik-õiguslikus raadiojaamas ja siis ma sain sealt hästi palju tutvusi endale, noh, selles mõttes, et need inimesed, kes meid õpetasid, olid kõik selle raadiojaama töötajad, siis kui mulle tundus, et ma tahan midagi muud teha, siis ma helistasin oma selle lõpp võib-olla sealt kursuselt, kes mu lõputööd oli sellel kursusel juhendajaid ja küsisin, et kas tal on mulle midagi pakkuda ja siis ta ütles, et aga tee meile hommikuuudiseid. Siis ma tegin seda aasta otsa ja teisiti igavesel teel käsi iga jumala päev hommikul kell kuus 30 läksin kohale, istusin maha, käisin või mingisugused uudisteportaalide agentuurid ja veebsaidi Reutersile mingid blogid, kohalikud, vaatasin seal mingeid huvitavaid teemasid, siis sellised vähem huvitavad kirjutusi, lihtsalt uudis nuppudekse, saatsin oma ülemusele ja siis, kui oli midagi pikemat, siis panin selle kõrvale ja, ja aeg-ajalt tegin siis sellest mingisuguse reportaaži või midagi taolist. Insi tühistus teile, eestlast küll muidugi, see oli hästi tempokas ja kui saal kogu oma ülejäänud aja tegeled selliste pika vinnaga, projektidega, mis võtavad kaks aastat selleks, et valmis küpseda ja, või pool aastat või aasta või, või igal juhul ikkagi korralikult peamurdmist, siis selle kõrvale sobib hästi mingi selline asi, mis on niimoodi, sa saad kohe selle adrenaliinilaksu kätte, et kui sa kuus, 30 lähed kohale, siis kella seitsmeks peab esimene ports asju valmis olema. Mis kellani te raadius, tehtlesite üheksa 30-ni programmi lõpuni ja raadios kohe ruttu-ruttu ülikooli. Jah. Esimene loeng oli tavaliselt 10, vahepeal jäi kohvi ostmiseks täpselt piisav. Kas pärast loenguid õhtuti tegelesite ka põhilised õppetööga? Ma tegin hästi palju iseseisvalt projekte ja võtsin hästi palju selliseid uurimisseminare kord nädalas kolm tundi, aga siis ülejäänud aeg oli kõik iseseisev töö. Nii et kuidas kunagi, aga, aga ilmselt raamatukogu ajaloo osakonna ja siis paari tudengiorganisatsiooni ja siis paari kohaliku baari vahel minu teekond kulges. Ma olin suhteliselt aktiivne, olin ühes inglisekeelne termin serverisse saeti, ma ei kujuta ette, mis selle eestikeelne vaste võiks olla, ta päris nagu korporatsioon ei ole, aga kunagi oli selline hea film nagu surnud poeetide ühing, kus mängis Robin Williams ja siis terve hunnik brite mängisid koolipoisse ja siis nad koos korraldasid mingeid üritusi ja arutasid luule üle ja midagi sellelaadset, ainult natukene vanemad inimesed ja võib-olla natukene avalikum, selline profiil. Ülikooli peahoone katusekorrus oli meie päralt ja seal siis meie ruumid. Ja, ja siis me korraldasime mingisuguseid avalikke debatte või lõkshape või näitusi ja siis ma tegelesin endaga ja siis olin paarisajakirjas, kirjutasin, olin toimetaja, need olid ülikooli ülikooli ajakirjad ja üks oli ajaloo ajakiri ja teine on lihtsalt selline alalooming ja see luule proosa. Te olete kirjutanud ka Eesti väljaannetele, kas esimese loo pakkusite ise või tellitakse teilt? Alguses pakkusin ise sellest kõik algas, et 2009. aasta sügisest olin ma peni demokraatia ja kodanikuühiskonna uurimise programmi stipendiaat ja kirjutasin põhimõtteliselt rahvuslusest ja rahvusnarratiividest balti okupatsioonimuuseumides. Siis mulle tundus asi hakkas vaikselt valmis saama. Et sellest võiks ju ometigi eesti keeles ka kirjutada, et ometigi see, see ju Baltikumist räägib ja kuidagi totter on, et et see tekst eksisteerib ainult inglisekeelses formaadi, siis ma kirjutasin sirbi esseistika toimetajale, küsisin, et kas teda huvitaks ja nüüd avastas, et huvitav küll ja ja siis ma kirjutasin sellest siis järgmine kord ta juba kirjutas mulle, küsis, et kas ma ei tahaks mingit raamatut arvustada. Ja siis ma võtsin selle raamatu arvustada ja pakkusin talle omakorda mingi mõtte välja. Suve jooksul enam-vähem niimoodi edasi-tagasi väljendades on, on käinud. Te kirjutasite ka Pariisi üliõpilasrahutustest. Ja see oli minu lõputöö teema, miks just see teema, sellel oli kaks põhjust, üks põhjus on selline suur ja idealistlik ja teine põhjus on selline hästi proosaline ja peaaegu et labanema. Alustan siis sellest labases. Põhimõtteliselt see oli see, et ma tahtsin suvel elada Pariisis. Ma katsu seal ikka aeg-ajalt käia turistina ja iga kord tekib tunne, et ma ei taha sealt üldse ära minna ja siis ma mõtlesin, et et milline võiks olla parem võimalus kui kirjutada bakalaureusetöö prantsuse ajaloost, elada Pariisis ja siis idealistlik on, põhjus oli see, et lood ajaloost või, või see, kuidas inimesed igapäevaelus räägivad ajaloost on põhimõtteliselt see, mis mind huvitab, millega ma tahaks ka nagu edasi tegeleda. Just sel aastal, kui me pidime oma bakalaureusetöö teemat välja pakkuma, oli Pariisi mai rahutuste 40. aastapäev ja siis muidugi sellest kirjutati hästi palju ja hästi huvitavaid asju, mis minu jaoks kõlasid väga erinevalt sellest, mida mina olin oma seminarides ja loengutes kuuldud 68.-st aastast. Noh, et näiteks kui me rääkisime sellest, et kuidas see erines kõikidest teistest 68. aasta rahutustest sellega, et seal osalesid nii tudengid kui ka töölised ja siis samal ajal toimus nii üldstreik kui ka tudengite mässud siis sellesse 40. aastapäeva mälestustes, nagu nendest töölistest üldse räägitud, neid nagu ei oleks olnudki ja sa, Mautilise ideoloogiline positsioon oli hästi teistsugune akadeemilises kirjanduses räägitakse, et 68.-st aastast hästi sageli just selles kontekstis, et kuidas see siis oli selline tarbimisühiskonna teke ja seksuaalrevolutsiooni kulminatsioon. Et noh, see oli see hetk, kus kõik kees üle ja, ja need, need suured vastuolud noorema põlvkonna ja sellise vanema konservatiivse mäe traditsioonilisemad põlvkonna vastu, et need siis lõpuks niimoodi avalikult lõid esile. Siis kui vaadata prantsuse ajakirjandust 40 aastat pärast seda, siis põhiliselt räägitakse sellest, et mingi suur jama oli ja jumal tänatud, et Tshalde kollaliga tubli mees ja taastas korra ja elu läks normaalselt edasi ja ei tea, mis nende tudengitel küll pähe hakkasid, mis kärbes neil hammustas. Aga jumal tänatud, et see jama sai kontrolli alla, need seni hästi silmatorkav, kui palju erinevaid käsitlusi sellest ühest sündmusest on ja siis mind hakkas huvitama see, et kuidas need käsitlused tekivad ja kes neid edastavad ja mis on, mis on kogu selle asja mõte. Aru, kas vastab tõele, et USA-s on mitmed ülikooli raamatukogud avatud eksamite ajal ööpäev läbi ja tudengid võivad raamatu isegi magada? Vastab täiesti tõele, minu arust nüüd vist see aasta töötavad nad öö läbi vähemalt tellis mujal juba varemgi, aga see aasta töötavad vist öö läbi terve semestri jooksul vähemalt üks korrus terve raamatukogu ja sessi ajal on, on seal küll nii, jah, et minul need paar esimest sessi, kui mul olid veel lõpueksamid, mitte siis lõpuesseed, mida sai kirjutada nagu omas tempos ja omal ajal siis suurem osa ajast oli see süsteem ikka veel selline, et me läksime mingi grupiga, noh, tavaliselt kuus-seitse inimest, jalutasime raamatukokku sisse, otsisime ühe laua, mis oli vaba, siis maandusime sinna. Ja siis ütleme järgmise nädala jooksul oi alati üks meist ja kogu aeg olemas, halvas valvas ja nii et et magamine toimus vahetustega, sellepärast et muidu lihtsalt ei olnud võimalik seda kohta saada. Kui palju raamatukogusid on kokku seal mingi 10, üks on selline suur Seitsmekorruseline on nagu see põhikohti siis teistel kollesidele on siis oma väike kunstiajalooraamatukogu ja väike juuraraamatukogu ja aga humanitaar- ja sotsiaalteadused on kõik sellest suurest seitsmekorruselises raamatukogus koos. Paljud kuuled, ilmselt ei kujuta endale ette, kuidas näeb välja üks USA ülikoolilinnak. Kirjeldage pisut oma ülikoolilinnak. Kui sa sõidad filodeeeffesesse sisse, eks ju, siis mingi hetk jõuad kesklinna, seal on kõik need vaatamisväärsused ja kõrghooned ja pangandussektor ja kõik see siis mingi hetk tuleb ületada Skukile jõhvi ja siis tuleb suur silt, et tere tulemast belli. Ja siis järgmised 12 kvartalit nii lääne kui ka põhja suunas on puhtalt ülikool, kõik laborid, staadionid, raamatukogud seal sõna otseses mõttes riik riigis, isegi politsei, ülikooli oma ja loomulikult siis ka meditsiiniteenuseid, osutatakse ülikooli haiglas ülikooliarstide poolt ülikooli kiirabiülikooli turvamehed lõpetades ülikooli koristajate ülikooli poemüüjatega. Kas professorid elasid ka selles linnas? Kas mõned tudengisõbralikumad elasid, aga valdavas osas nad ikkagi tulid tööle siis äärelinnadest, mõni isegi teisest linnast, sest et enamikel nendest on, on loengud võib-olla üks päev nädalas või kaks päeva nädalas, et siis ei ole ju mõtet kauem ülikoolis olla. Tööd on ju palju lihtsam teha kuskil üksikus oma majas, kus pole mingit segavat müra ja taustafooni. Kui te oma professorite peale mõtlete, siis kes neist jääb kauaks meelde? Mul oleks lihtsam nimetada äikesejää, nii et kõik professorid on väga head, noh vähemalt minu osakonnas küll mul on ka sõpru, kellel oli väga halb kogemus ja, ja ka sõpru, kes lahkusid pärast kolmandat kursust teise ülikooli, sellepärast et neile tundus, et neile nüüd aitab või võtsid aasta vabaks, et oma elu üle järgi mõelda või midagi taolist. Aga minul ajal osakonnas oli küll praktiliselt eranditult väga hea Kunemas, kõik professorid olid väga professionaalsed ja teadsid oma ainet, oskasid seda edasi anda ja mis põhiline olid hästi altid tudengitega suhtlema, et tekitada mingisugust diskussiooni, sellepärast et loengut võib ju kuskilt lindi pealt ka kuulata, aga tahaks äkki midagi küsida ja siis seal tuleb siis mängu, see professor on valmis seda tegema või kas ta on valmis diskuteerima, kuidas ta suhtub tudengites sõja väljaspool õppetööd, kohtusite ka professoritega. Ja ikka meil oli üks väga hea kursus prantsuse valgustusest 18. sajandil, mis juba iseenesest oli hästi kodune, selles mõttes, et seminaris oli võib-olla 10 inimest ja professor ja, ja, ja selles mõttes kõik said 11 väga hästi tundma. Ja sageli pooleli jäänud jutud jätkusid ümber nurgabaaris, eks ju. Pärastamineriga õppusel heal kellaajal ka täpselt õhtusöögi jaoks lõppes. Ja siis ühe korra semestri keskel kutsus see professor Alan kors meid enda juurde oma maamajja Philadelphiast mingi paarikümne kilomeetri kaugusel ja ja lihtsalt pakkus süüa ja, ja rääkis niisama, eluste tutvus oma õpilastega siis kursuse lõpus, vista siis meid kõiki kuskile restoranid ja nii-öelda nagu pidulikuks otsade kokkuviimiseks. Kas ülikoolis õppimise ajal tuli ette ka eksamil põrumist? Seal eriti ei anta ruumi põrumiseks selles mõttes, et täielikult põruda on, on alati jube raske, sellepärast et et üks eksam kunagi otsusta nii palju, et kui sul läheb ühel eksami ikkagi halvasti siis need eksamid ühel kursusel vähemalt kaks tükki veel. Kui üldse on tegemist mingi kursusega, millel on eksamiks, lõpetasin eksamite päris kiiresti ära, mulle ei istu eksamid palju parema meelega kirjutan esseesid, siis sa saad ju pidevalt tagasisidet ja see on rohkem nagu selline näputöö, kui sa ikka natukene tööd ja vaeva ja higi panin sinna sisse paned, siis sealt ikka lõpuks midagi tuleb ju sellepärast et sa ei taha kirjutada oma nime alla mingile asjale, mis on halb, et noh, et kui sa kuskil mingeid ristikesi, siis seal hästi, selline mitte personaalne ja võib-olla eelmine õhtu läks kaua kuskil baaris jõudnud õppida ja noh, siis läheb niimoodi, aga, aga SEE ka ikkagi ju näed vaeva pikka aega. Kas teil oli vahel ka selline tunne, et enam ei jaksa. Nüüd tuleks pausi pidada. Jah, aga siis tavaliselt õnneks tuli just sel hetkel vaheajal sessi lõpuks muidugi oli kogu aeg tunne, sest et parima tahtmise juures isegi kui sul on vaja ainult esseesid kirjutada ja sa mõtled, et oh, et ma nüüd alustan vara ja, ja teen kõik asjad õigel ajal ära ja ma ei lase asjadel kuhjuda, siis loomulikult lõpuks asjad ikka kuhjuvad. Kas koduigatsus tuli teil sageli peale, mida aeg edasi, seda vähem oma keskkonnaga harjub. Aeg-ajalt oli seal koduigatsus, aeg-ajalt oli vaheajal Eestis tunne, nüüd võiks juba tagasi minna. Ma arvan, et see oli üsna tasakaalus. Kui üliõpilasel on mingid mured või tekivad liigsed pinged siis ta võib pöörduda nõustaja poole ja neid nõustajaid on Ameerika ülikoolides palju. Jaa, on küll põhiliselt puhtalt, ainult nagu enda kättevõtmise asi, et kui sul soovi on, siis nõustatakse sind paremalt ja vasakult, alustades sellest, et sul on kaks kohustuslikku nõustajat, kes sul peab olema, kellega sa pead kohtuma iga semester paar korda, kes peavad alla kirjutama sinu õppekavale ja sinu mingitele tulevikuplaanidele, üks on siis erialaline ja teine on siis nagu kolledži nõustaja nii-öelda üldainete tõusta. Tõenäoliselt ei ole valdkonda, millesse abi ei saaks, kui sa tahad, noh täiesti. Ma ei taha tasuta öelda, sellepärast et enamik inimesi maksab selle eest 40000 dollarit aastas. Et on ka loogiline, et selle raha eest on nõustamist üksjagu, aga, aga mingit vaeva selleks nägema ei pea, on vaja lihtsalt kokku leppida mingisugune kohtumise hetke siis kui sul on kirjutamisega raskusi, siis õpetatakse sind kirjutama või loetakse su esseed läbi ja antakse mingit tagasisidet mille üle ülikoolis nuriseti selles mõttes akadeemiliselt ülikooli üle nii palju eriteeruliseta diskussioonid on pigem sellised üldinimlikud või sellised ühiskondlikud stipendiume võiks rohkem maksta, eks selle üle diskussioone ka siis ka need on, on tavaliselt asendatud mingisuguse ühiskondliku konteksti siis umbes niimoodi, et sotsiaalse õigluse nimel ju oleks vaja, et ka näiteks vaesematest peredest üliõpilased saaksid paremaid stipendiume. Või siis, et kogu riigi majanduslikes huvides on see, et meil oleks rohkem rahvusvahelisi tudengeid, et Ameerika majandus on aegade algusest peale toiminud sellise eluterve immigratsioonipõhimõtted, kui olid presidendivalimised, siis oli hästi aktiivne igasugune poliitiline agitatsioon, noh rääkimata sellest, et üks presidendikandidaatide debatt toimus põhimõtteliselt meil ukse kõrval asuva ülikooli campuses ka muidu kogu see debatt oli ülikoolis alati peegeldatud, et olid vabariiklaste toetajad, kes korraldasid hästi palju üritusi ja kutsusid inimesi üles oma oma poliitilisi vaateid ümber hindama ja samamoodi ka demokraatide pooldajad Californias toimus samasooliste abielude legaliseerimise küsimus, siis selle ümber oli ka ülikoolis hästi palju kära. Pigem on need probleemid sellised ühiskondlikud Milliste tegude eest üliõpilane ülikoolist välja visatakse? Hinnete eest on väga raske saada välja visatud, sellepärast et no mingi tee, sa ikka saad kättenahku, isegi kui sa ei käi loengutes ja, ja ei õpi eksamiteks, siis kuidagiviisi sa ikka saad sealt ilmselt läbi, lõpetajate protsent on kõrge seal 98 või 99 protsenti. Samas on mingid asjad, millega mingeid hinnaalandusi ei tehta, plagiaadiga hinnaalandust ei tehta. Minuni koolis vähemalt oli niimoodi, et esimest korda hoiatus teist korda distsiplinaarkaristus, kolmas kord kohe väljaviskamine viited peavad alati kirjas olema, peavad alati kirjas olema, aga et, et mis on tõsisem küsimus, on igasugused sellised isikuvastased väärteod, et sellised asjad nagu seksuaalne ahistamine või, või vaimne ahistamine või seda lihtsalt ei tolereeritud. Kui te oma ülikoolikaaslastele ütlesite, et te olete Eestist, siis võib arvata, et paljud neist kuulsid Eestist esimest korda. Oo jaa, absoluutselt see muutus mingi hetk juba selliseks huvitavaks mänguks, mida ta nüüd järgmine kord arvavad, et mitu inimest lihtsalt kuulsid valesti ja mõtlesin, et ma ütlesin Austraaliast ma ei saanudki täpselt aru, miks, miks just Austraaliast ja siis üks väga enesekindlalt ütles, et jah, et ma tean küll, et see on New Yorgi osariigis mingi sarnase häälduskujuga kohta New Yorgi osariigis küll, aga Estonia ei ole ta igal juhul mitte. Aga hästi paljud ka teadsid väga, täpselt ja ja üllatavalt sageli kuulsin midagi stiilis, et oja, ma olin Tallinnas eelmine suvi või siis et oh, mu vanaema on eestlane või mu ema on eestlane. Ma arvan, et, et see ei olnud hullem, kui et kui meile tuleks keegi Vermonti osariigist, siis küsiks, et kas sa tead, kus Härmat on, noh jah, võib-olla mõni mõni ei tea, aga mingi näitaja, see, ma arvan, ei ole. Kas Philadelphia linna peal kohtusite vahel ka mõne teise eestlasega? Ükskord mul oli sõbranna eestit külasime, jalutasime kuskil kesklinnas H ja M kaubamajas ringi ja rääkisid omavahel eesti keele, siis äkki keegi neiu jookseb ja hüüab, et oh, et veel eestlasi ja siis selgus, et ta õppis viiulit Philadelphias ja, ja teinekord samamoodi. Kui oli Neeme Järvi kontsert Kimmeli keskuses Philadelphia suuremas kontsertsaalis, siis pärast seda garderoobis oli eesti keelt ikka üksjagu. Aru te olete suur kunstihuviline, kust pärinevad teie suuremad kunstielamused, kas Philadelphiast või kusagilt mujalt? Suurimad kunstielamused, ma arvan, hästi klišee vastus pärinevad New Yorgis, mis on Philadelphiast väga mugavalt pooleteisttunnise bussisõidu kaugusel ja minu huvid spetsiifilised ole ka seotud hästi palju kaasaegse kunstiga ja ja kaasaegse muusikaga ja selle jaoks on, on New York ikkagi suhteliselt meka. Te olete ju ka suur teatrisõber, olen küll väga suur teatrisõber tegelikult eriti Eestis, Ameerikas mitte nii palju selle pärast, et et seda teatritraditsiooni, mis, mis mind nagu paelub, mis on siis kas siis selline vene psühholoogiline teater või siis selline saksa eksperimentaalne, tead noh, ühesõnaga Linnateater ja, ja no eks ju. Nii Eesti mõistes, aga need mõlemad on suhteliselt noh, mitte just tundmatud, aga, aga igal juhul mitte nii esiplaanil Ameerikas, kui nad on siin Euroopas. Et seal on ikkagi noh, põhiline on see Broadway traditsioon ja, ja siis on sellised suure eelarvelised draamatükid. Philadelphia selles mõttes oleks hea koht teatris käimiseks, et et seal on selline asutus nagu Vilma teater, mida juhivad kaks tšehhi emiranti. Kes aga seda teatrit juhtinud minu arust juba viimased vist 30 aastat ja praktiliselt iga lavastus, mis seal on, on mõne Euroopa lavastaja poolt. Hästi, palju on tõlketekste. Viimati vaatasin Vaslav Haaveli esimest näidendit, mis ta kirjutas pärast siis seda, kui ta oli Tšehhi president. Ja, ja see oli juba palju tuttavam sellise Totaalse teatriga harjunud eestlasele aga valdav osa küll on jah, heal juhul heas mõttes Hollywoodi Likud, halval juhul halvas mõttes Hollywoodi Likud tükid, aga kinos käisite muidugi tihti kinos kogu aeg ja muidugi suhteliselt paratamatult käib miljoni linnadega kaasas, et nišikultuuri jaoks on palju rohkem ruumi, igasuguste alternatiivkino näitavaid asutusi on, on Philadelphias, ma arvan ikka kümneid paar tükki siis selliste suuremate sisse paar tükki, kes näitavad nädalavahetusel tudengifilme või ja neid on ikkagi niimoodi, et iga nädal toimub kuskil midagi, kui just ei toimu mingit tudengifilmifestivali, siis mingisugused sellised erandlikud ühekordsed üritused ikka. Kui suur on see summa, millega peaks ülikoolilinnakus elav tudeng ühe kuu väljaminekute peale arvestama? Ma arvan, et kui. Mitte nagu liiga luksuslikult elada ja mitte liiga priisata siis võib-olla kuskil niimoodi minimaalselt 1000 dollarit, mille peale teil rahad põhiliselt kulus, kulus enam-vähem samamoodi, nagu ta siin Eestis ei oleks kuulnud, et toit, riided ja raamatud raamatupidajana muidugi kuulus oluliselt rohkem raha sellepärast et et kõik õpikud ja mis õpikud, õpikut ei olnudki tegelikult ajaloos olid ikkagi sellised suured paksud monograafiaid, mida tuli kursusel neelata, noh, niimoodi nädalas üks. Nii et siis üks kursus tähendas seda, et sul on umbes 13 raamatut ja 13 raamatut on hea, mitusada dollarit juba ja kui sa võtad semestris viis kursust, ise tuleb juba üsna kenake. Et raamatute peale muidugi kulust. Neid noori, kes sooviksid minna USA-sse õppima, on palju. Aga mis selle plaani elluviimist takistab, on õppemaks. USA mainekate ülikoolides on õppemaks ikka väga kõrge. See õppemaksusüsteem enamikes ütleme siis niimoodi rikkamates ülikoolides on selline, see õppemaks sõltub vanemate sissetulekust. Kuidas see täpselt sellega seotud on, see sõltub konkreetsest ülikoolist ja tegelikult ka konkreetsest tudengitest arvutatakse iga tudengi puhul nagu individuaalselt. Aga kui mõelda, mis seal umbes Eesti keskmine elatustase võrreldes USAga, siis ma arvan, et Eesti tudengid jälle pigem makstakse peale kui neilt küsitakse. Mida soovite nendele noortele inimestele, kel plaanis USAsse õppima minna? Palju palju, palju kannatust. Sisseastumisprotsess on pikk ja piinarikas, selleks peab olema tõeliselt palju kannatust ja, ja samamoodi ka kannatust, kui seal olla, sellepärast et ega keegi seal kätt hoidma ei hakka. Kõike uut on nii palju ja kõik need mahud on nii suured ja selle all on jube lihtne mattuda. Keskeprogrammi külaline oli Pennsylvania ülikooli lõpetanud ajaloolane Aro Velmet. Teda usutles Marje Lenk.