Tere hommikust, algab selle sügise esimene jutusaade ja stuudios Margit Kilumets. Minuga teiseks on täna mees, kes haakub igati hästi äsja startinud telehooajaga. Tere hommikust. Teleprodutsent Raivo Suviste. Sügis on produktsioonifirmale peaaegu nagu kooliminek. Et tulevad esimesed hinded, tulevad kiitused ja laitused. Tunned sa ennast kuidagi sügise saabudes ebakindlalt? Noh, ikka tegelikult produktsioonifirmale tundub, et see iga sügis tundub nagu jälle uuesti esimesse klassi minek, millegipärast, et et kui sa koolis käid, siis on iga päeva, iga kord on samad klassikaaslased, sa lähed nendega koos edasi, aga meil tundub telemaastikul igal sügisel on kõik uued. Nii et selles mõttes on ta põnev. Aga muidugi ta on ka ärevust tekitav. See sügis Ma arvan, et kes vähegi on lugenud televisiooni puudutavat, et ajakirjandust, siis saab aru, et tegemist on sellise seriaali sügisega. On olnud, on olnud muid selliseid, aga sel sügisel on kodumaiseid seriaale ekraanil, kui ma võin eksida, aga, aga üle 10 kindlasti. Mispärast see nii on? No ma ei näe sellele mingit muud põhjust, kui on turul, järelikult on nõudlus, selle järgi on saanud aru, et kodumaiste omakeelsete näitlejatega see toodang läheb ja ja praegu on tõesti võib-olla see nüüd on nagu paisu tagant pääsenud valla, võib-olla esimene ots on nagu palju, aga ma arvan, et talveks sügiseks sellekteeruvad välja need, mis jäävad ja ja praegu need, mis ekraanil on, on kõik temast tõesti õigustanud, nii et ma ei näe isegi kui raha on, siis on, on vaataja on igal juhul rahul. Aga elukogenud mehena, mis sa ütled, kui palju alles jääb uueks aastaks? Vaat, ma ei oska öelda, ilmselt on veel mõned seriaalid on veel tulemata, aga, aga, aga ma. Ma ei oska öelda, see sõltub ka rahast, aga praegu kõik käikus käiku läinud seriaalid on ju kogunud häid vaatajanumbrid ja on juba ennast tõestanud. Ma ei näe nendest, keegi peaks nagu tulemuse pärast ära kaduma. Võib-olla on kanalitel vähem raha, aga kuigi ma ka ei usu, et ma igalt poolt loen Lähen telesaadetest, et majandus nagu elavneb ja ju see väiksed, pikema vinnaga saabub ka üks päev televisiooni, et see majanduslik tõus, televisioon on nagu raha kaob sealt ära hiljem ja tagasi tuleb sinna ka hiljem natukene. No sinu valduses võib öelda, on Eesti selline seriaali tõeline kaubamärk, hitt, õnne ja, ja on ka mõned muud seriaalid kassa või kuidas selle kohta on see seriaal üldse hea sõna võiksime kuidagi teisiti, ütleme kodumaised telesarjad või oma omavahel rääkida, seda ei nimetata. Noh, eks me vahest oma noh, tegelikult sõimatakse seriaale seebiks, noh aga, aga kui me oli kunagi, ma kanal kahes töötasin ja oli, tulid siia Santa Barbara tähed ja kui keegi ajakirjanik küsis, tage, sest et vaat teie selles seebiseriaalis siis need staarid olid väga pettunud ja solvunud, ütlesid, et me ei ole mingisugune seep. Me oleme ainult draama. Et noh, neid nimetada nii, et ta võib väga paljut, aga need erinevad, eks ole, kodu keset linna, ta on ühes kategoorias. Õnne on teises kategoorias, krimisarjad on omas kategoorias. Et noh, nendel on nagu, ega meil mingit ühist ühist muud nimetust ei ole, kui seriaalne. Selle seriaali tootmise või ütleme, edu alus on kindlasti heas stsenaariume sinna õnne juurde nüüd tagasi pöördudes, ma arvan, et, et õnne, selline fenomen seisneb suuresti selles, et, et, et seda on läbi aegade lihtsalt väga hästi kirjutatud. Aga mina, kes ma võin ka kodumaist seriaali turgu julgelt kritiseerida, võin öelda, et nende uute tulijate hulgas keda sellel sügisel nähtud on, on minu meelest ka sellise suhteliselt lahja stsenaariumiga alustanud sarju. Noh, ma lõikan sulle võib-olla vahele, aga no minu asi ei ole nagu stsenaariumit arvustada, sest et noh, nii nagu BMW tootja ei sobi sõimatama, ei kuku nende nagu toodangut, aga nende näitajad kui sa, kui me võib-olla mõlemat peame samu asju silmas, siis nende vaatajate numbrid on väga head. Nii et jah, stsenaarium ongi tegelikult väga paljude asjade alus ja mis puutub õnnesse, siis tegelikult õnne alus kunagi pandud väga õieti paika rajal on, vundament on õieti laotud, sa muidugi võid pärast ka teised esimese ja teise korruse viltu laduda, aga põhimõtteliselt kui vundament on paigas, on sul võimalik sealt edasi minna. Õieti. Ja selles mõttes on see õnne fenomen olnud ja kirjutanud, muidugi on teda väga head kirjanikud. Ja ka praegu, Teet Kallas on ikkagi ka meie suurel Nõukogude kodumaal omal ajal tuntud kirjanik olnud. Mina, kui ma poisikene olin, lugesin tema asju Eiseni tänavat ja sügava lugupidamisega, nii et nüüd õnnestub, teevad koostööd teha. Aga oled sa nõus sellega, et stsenaristide heade stsenaristide hulk Eestis on, on väga piiratud. Kui nüüd jääda korrektseks hullemini. No loomulikult on, see on, see on väga suur küsimus ja selles mõttes on mul ka väga hea meel, et kes, kellega ma koos töötan, Mihkel Ulman nüüd veel tema tütar koos oma abikaasaga, et et seal on seda vaimsust noh, päris palju, nii et aga kindlasti, kui me midagi uut ka alustama, kui sa hakkad mõtlema, ega see ring väga lai ei ole, noh kui me tegime emmklubina Toomas Kallist, pean ma väga lugu. Nii et aga, aga jaa, huumoritegemine üldse, mis puutub Saariumisse, kui sa tahad teha huumorit, siis sellele võib veel kordades juurde panna, kui palju raskem ta on. Seda ma just tahtsin öelda, et hea nalja, seriaali noh, see on ikka, see on ikka tõeline luksus, kui see peaks ekraanile saabuva. Aga kui sa ise vaatad, kindlasti sa vaatad kõiki muid saadaolevaid, telekanaleid, välismaiseid, siis on sul mõni niisugune samm, seriaal, mille peale Raivo keerab alati õhtul näiteks teleka perekond on sunnitud sellega nõustuma, et vot seda ma tahan vaadata, see mulle meeldib. Ma ma ei, ma ei ole, mul ei ole nii palju aega, et ma jõuaksin ennast viia kurssi või ühesõnaga, et ma vaataksin mingisuguseid asju. Loomulikult vaatan näideteks nii nagu sügisel ma vaatan ära ka meie telekanalite kõik uued saated, aga kui ma peaksin vaatama, mul on endal nii palju saati, kui ma peaksin vaatama kõikide teiste kõiki saateid, siis ma arvan, siin jääks nagu öö päevast väheks, sest et kõik toimuvad samal ajal ja siis ma peaksin noh, tihti mul ongi, et kui ma olen midagi salvestanud, siis ma vaatan alles öösel poole üheni poole kahenil läbi, et ma tahan näha, mis seal tehti, või ka mõnda enda asja. Nii et. No aga midagi on, midagi on pühapäevaõhtune kriminull või, või? Spordiülekanne on minul pigem, et ma leian sealt midagi vaadata või, või panen ka mõne filmi peale, aga see, et ma olen mingi välismaise seriaali kütkes, ma lihtsalt ei ole, ma tean näiteks ETV-st vaatan südameasja, et noh, et mismoodi nad edasi on läinud ja, ja hommikul vahest juhtun, kui hakkan tööle minema, jälgin seda. Mul ei ole niisugust asja, et ma, ma ei oska ühegi seriaali süžeed välismaist jutustada edasi, et kus ta lõpeb tema nende nende tegelaskujudega. Ma olen lihtsalt seda vaadanud lihtsalt selle pilguga neid asju, et mismoodi nad on tehtud, kuidas on tehtud. Üksvahe, kui me alustasime ka kodus, siis ma jälgisin päris palju, et mismoodi need kodus ja võõrsil ja, ja vaprad ja ilusad ja mismoodi nad edasi liiguvad, et ja siis ma sain ka aru, sest mulle tundus, et noh, et igapäevast seriaali tehes, et me oleme aeglased ja kõik, aga siis ma saingi aru, et neil on ta samamoodi, et kui nad esmaspäeval ostavad kohvris nad reedel olles otsustavad reisile minna, nii et et ega seal sa igapäevast seriaali tehes sa ei saa. Iga päev, inimesed ei sure, sünni armastab eksa lohet, seal tekivad niuksed. Null teksti puhveraega päris palju. Jah, sest minul on vapraid ja ilusaid jäänud nendega head mõned aastad vahele ja ühel päeval ma kogemata sain aru, et kas ikka endine eriti palju ei ole muutunud, üks tütarlaps oli juurde tekkinud. Jah, see on selline toode, et seal on tan kunagi oli meil õhtulehesabas, olid need niisugused jutustused, inimesed lugesid ja nüüd on see visualiseeritud ja, ja me oleme teles seda niisugust igapäevast jutustust tuleb inimesele koju kätte, nii et see on kindel toode, paljud nagu sõimavad, et see on noh ta on selline toode, et on olemas ka müügil tort ja on olemas ka müügil sai saia, sööme iga päev torti me iga päev näost sisse ei aja, enam et on ka telemaastikul on erinevad tooted. Kui palju sa stsenaariumi kirjutajatega kempled? Ma ei tea, noh, eriti just alguses, et sa näiteks käivitad, ma ei tea kättemaksukontorit uut seriaali. Sa saad selle stsenaariumi sulle midagi väga sellist olemuslikku ei meeldi. Kas sa võtad endale selle õiguse öelda, et ma tahan, et sa teeksid ümber, et see ei tööta, see ei liigu. On sul õigus? Noh, õigus kindlasti on, aga ma ei ole nüüd sedalaadi despoot, mina nüüd küll ei ole kunagi olnud ja ma pigem olen ikkagi noh, niisugune natukene vabama loomuga produtsent, aga, aga me tavaliselt me teeme niimoodi, et me oleme näiteks kättemaksukontorisse puutub, siis mina, Ain Kädi ja, ja Mihkel Ulman, kes siis kirjutab. Me oleme istunud mitmeid kordi koos ja kui me seda alustasime, istusime, arutasime ja, ja esimene vestlust algasimegi pihta. Mihkel ei saanud üldse aru, et noh, et mismoodi vestlus teiega läksime edasi, ta läks selle sisse, et me ühtlustama oma mõtteid. Ega see ei tähenda, et tema ei saanud, meie mõtleme, tuleme järgi ja ja lõppude lõpuks peab olema ikkagi ain, kes hakkab seda lavastama, kes on Prosa ja et kes Peaks hakkab sellega tegelema ja lavastama, talle peab see olema ikkagi noh, väga söödav see kontseptsioon, nii et noh, ma olen ikkagi sealjuures nagu vahekohtunik, kui me räägime ja, ja annan oma mõtted, aga, aga noh, ma ei saa päris niimoodi öelda, et nüüd lähme kõik sinna suunda, see on nüüd minu lemmik. Teleringkondades räägitakse, et kui suvistage midagi tegema, siis tal on nii nina, et ta kunagi alt ei lähe. Aga mis on olnud sinu kõige suurem ebaõnnestumine? Siiani? Ei noh, ma olen kohutavalt suur kahtleja, kui ma midagi võtan kätte, keegi seda ei tea, lihtsalt et ma oma kodusid ja kõik ja ma, see on päris raske protsess, kui midagi uudsete võtame, kõik ütlevad, otsustanud, otsusta mulle, ütleb seal päris pikalt aega, aga aga On ebaõnnestumisi küll olnud, nii et, et ma ei ole nendest nagu kuidagi prii olnud. Et mõningad asjad, mis meil on ikkagi aia taha läinud. Ühte seriaali alustasime, kui vahepeal kodu keset linna katkes, oli Helena ja ja siia tänapäevani ma ei saagi aru, et miks see nagu just täpselt nii läks, aga vaataja teda ei hakanud armastama ja üritasime siis natukene. Ladina-Ameerika kalikumalt natukene lahendada seda asja ja Eesti publikule ei olnud see vastuvõetav ja see kadus ekraanil, nii et noh, see muidugi on, aga samal sügisel käivitasime, see toimus täpselt see kõik ühel samal kuul, kui tuli eetrisse esimene tantsud tähtedega. Jah, ja seal kadumine nii et ta nagu vajus. Ta vajus sinna ära, nii et, et noh, ma ei jäänud väga pikalt nagu noh, seda üle elama, aga, aga, aga kindlasti aeg-ajalt ma mõtlen selle peale, et siis kui midagi muud käivitas tulev element, aga sellega oli niisugune noh. Tantsud tähtedega oleks olnud kohe minu järgmine teema, hea saatekülalisena juhtisid sa ise selleni. See algab õige pea juba oktoobri, siis teisel pühapäeval. Kas sul sellega seoses on olnud ka kõhklusi ja kahtlusi, et kas jätkata ja, ja kas Eesti publik võtab ka järgmise hooaja sama soojalt vastu nagu seda siiani? Teinud jätkamise otsuse teeb ikkagi 99,99 protsendiliselt kalal. Õigemini 0,1 protsenti on see, et lõpuks hakkame punnimäe idees võiks keegi teine teha. Kuigi noh, võib-olla see on ka praegu juba neljandal aastal keeruline, aga aga põhimõtteliselt see otsus ikkagi, kas jätkata on nagu nagu sõltub kanalist ja ka mingil moel litsentsimüüjast, aga aga kõhklused noh, eks iga kord, eks kõige suuremat kõhklust olid esimene kord, sest et et ei olnud nagu üldse aimu ja see tundus nii suur amps ja, ja BBC oma formaate mees Eestis nagu väga palju, BBC formaat ei ole tehtud ja ta on väga rangema nende formaatide täitmise suhtes, ta kirjutab ette saali suurused, saali kõrgused, kus sa tohid seda teha? Mis valgustused, mitu kaamerat, et kontroll käib kohal peale esimest enne esimest saadet oli ta kohapeal vaatamas küll jah, et noh, see on nii nagu Webberi muusikalide ka, et kui sa lähed üldjuhul ma ei tea, nüüd on võib-olla vabaks läinud, aga mõni aeg tagasi läksid, vaatasid kätsi või Santomi ükstakõik New Yorgis või Londonis ei saanud aru, kas sa oled selles saalis ja teises saalis seal kes laulab, nad on nii üks-ühele tehtud, nii et nemad tahavad ka, et nende formaat ei langeks kuskilt noh nagu ei vajuks läbi, et see oleks nagu lugupeetud ja hea farmad. Sa oled ise päris hea inimeste pehmeks räägi, aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma väidan tantsusaatesse inimesi saada mitte nüüd professionaalseid tantsijaid, vaid neid teisi pooli on päris keeruline. Mulle meenub üks lõik suvises luule Komissarovi intervjuust, kus ta ütles, et helistas suviste ja lootsin, et ta kutsub reisile. Tema hakkas seda hullu juttu rääkima tuletantsusaatesse kui palju inimesi, no ütleme, kui palju sina konkreetselt inimesi läbi helistada ennem kui üks ütleb sulle hea? No need, see on aastatega ka muutunud väga palju, ütleme esimene hooaeg, kui me alustasime, oli, ütleme tõesti 90 protsenti oli võib-olla siis ma eelistan ka ise läbi, siis praegu on, on see on ikka veel ühinenud töö ja väga palju on on ka Olle Mirme kanal kahest ja väga suur osa on, tegelikult, on Heili Klandorf, kes neid läbi helistab, nii et see on nagu inimesed on. Noh, eks me lähtume ikkagi ka sellest, et kes kedagi natukene ta juba tunneb või mul on võimalik temaga rääkida ja lapsest lihtsalt helistada kellelegi, telefoni teel tuleb tantsusaatesse. Et ta ei ole hea ja eks seal on see tantsusaatega on ka täpselt niimoodi on, on väga paljud, kes tahaksid. Ma tean tulla ja väga paljud, keda me tahame, kes võib-olla ei sisuliselt tuleksid, aga on väga palju inimesi ka tänavu aasta näiteks oli, kes ütleksid, et hea meelega tuleksime, aga noh, saate aru, aeg lihtsalt ei võimalda. Ja ka väga paljud poliitikud ja mõni võib-olla leiaks, aga ta ütleb, see ametikoht mul lihtsalt ei võimalda seda teha. Pluss hirm selle ees, mis hakkab juhtuma meedias, sest tantsusaatesse tulles pead sa arvestama sellega, et sa oled kõik need kaks kuud praktiliselt vahet pidamata. Ta kollase ajakirjanduse esikaanel küll tekivad armusuhted, küll vigastatakse jalga, et praktiliselt nad tulevad ikkagi noh, nii-öelda sinu koduseinte vahele ja mitte midagi sa sinna parata ei saa, sa ei saa osaleda tantsusaates ja jääda selliseks külmaks ja kangeks ja mitte intervjuusid anda. No on küll jah, aga, aga väga paljudel inimestel on ka tuntust vaja, noh, midagi ei ole teha. Kui tulevad valimised näiteks enne esimest saadet või esimese saate ajal ja pärast seda tulid valimised ja kindlasti on Erki Nool väga kuulus ka ilma tantsusaate. Loomulikult, ainult et ma arvan, võib-olla mingi kriipsu andis ka see veel juurde. Sa pead tegelikult, kui sa tahad kuskile jõuda, sa pead olema mingil mingi millegipärast kogu aeg kaardil. Inimeste mälu on väga lühikene, tantsusaade on väga populaarne saade ja näiteks kui esimene hooaeg me alustasime, me tegime sügisel, me tegime täiesti puhta töö, saime koordidega ja kõik enda nimele ja kui märtsis anti teleauhindu, mida publik hindas, siis meid ei olnud viie hulgas ja nädalal oli niivõrd üllatunud ja siis andis meil nagu eripreemia, sest kus piisab sellest, et kui sa ei ole kaks kuud mitte kuskil, siis inimesed unustavad selle ära eelmisel telehooajal, mis oli, nad hindavad kõike, seda, mis praegu ja see ilmselt kandub ka väga palju mujale, et unustavad päris ruttu, kui sa ei ole nagu kaardi peal ja sellepärast ongi meelelahutustööstusel teatud hulgal ka poliitikutel on, on vaja ka sedalaadi tuntuks, kui sa ise seal on võimalik tegelikult ka ise ikkagi hoida seda distantsi. Noh, veel kord ma ütlen, et näiteks Erki Nool ei tahtnud just kollast ja ega ega ei olnudki mingit erilist siseelus ja pereelus surkimist. Tantsusaade on igal pool maailmas, kus seda formaati tehakse kindlasti vaadatavuse esimese kolme hulgas. Mis selle fenomeni taga on? Tegelikult on seal väga palju asju, see on glamuur, sellist glamuuri, noh, inimesed ilmselt tahavad vaadata kostüümid, muusika, see on kõik ilus seal niisugune armas, paned silmad kinni, kui on Endal, natukene napib raha. Tuba võib olla külm ja sa vaatad, et kuskil on, särab ja tore noh, on, on võib-olla ka südantsoojendav ja teine asi on muidugi tuntud inimesi vaadata ja, ja see ikkagi paned kaks tükki ette seisma, et kumb saab edasi, kumb langeb välja Se põnevuse moment. Noh, ta on niisugune ja saade, et huvitav oleks ja põnev, jälgitav ta peab olema lihtsakoeline, tantsusaade, tegelikult Danskeemiliselt väga lihtne saade teda teostada lihtsalt sealt on väga raske. Aga taga oma inimestele arusaadavalt peab olema selle saate skeem suhteliselt lihtne, kui sa tegelikult mõtled väga pingsalt mingisuguseid süsteeme ja kõik ja siis ei toimi. Tantsusaadet veab minu meelest üsna ideaalilähedaselt Mart Sander, mis Camden nende naissaatejuhtidega on, et nagu kogu aeg, nad vahetuvad ja, ja minu arvates pole Sanderi kõrvale, nagu te seda päris õiget naist siiamaale leidnudki. Ma ei tea, minul on. Meil on võimalus mikrofon kinni panna, see saade ära lõpetada ja sulle ettepanek teha, ega see ei ole ju. Kui me leiame selle ideaalse Aga see on päris suur väljakutse, eks ole. Kuna see on kindlasti väljakutse, aga mingit kammi selles mõttes ei ole ja meil ei ole kellegagi ka tüli, aga, aga noh, me oleme suhtunud sellesse, et iga aasta olen natukene midagi muutnud ja Mart Sander on selline, et ta on selle stiili nagu mulle tundub nagu etalon. Ja nüüd, et kun teda, noh, ma ei kujuta ette, kelle vastu ta välja vahetada, noh meil ei ole, ei saagi välja vahetada. Et järelikult, et noh, mingisugune väikene värskus oleks, siis me oleme seda teinud mitte absoluutselt sellepärast, et me kellelegagi rahul ei ole või vastupidi. Tegelikult natuke kukub ikka nii välja, et naissaatejuht jääb talle natuke nagu hammaste vahele peaaegu alati, et tal õnnestub ikkagi neile pähe istuda ja ma kahtlustan, et no väga, ma loodan, et see sel aastal läheb teisiti, aga kes siis seekord ohver on? Kaisa Oja, selge. Nii, aga me läheme edasi muusikaga. Ja, ja tõesti oleks imelik, kui Raivo Suviste leks saates ja meie mängiksime siin lugusid sinu nooruspäevist ja mida kõike, sest viimased paar aastat on Eesti muusikataevas oluliselt ilma teinud sinu poeg Uku Suviste ja nüüd me jätkame ühe looga, kus tegelikult, et on, on mängus mõlemad sinu lapsed, nii Uku kui Karola ja räägi see lugu ka, mis, mis selle muusikapalaga kaasas käib. See on niisugune, ütleme kiiruga hukul tehtud kokku lugu Me olime Austraalias abikaasaga ja, ja, ja ilma Carlata sõpradega olime seal reisi peal. Kalavõistlused olid ja siis jäimegi Austraalia kalapüügivõistluse. Sina võistled kalapüügivõistlustel tol korral küll ei võistelda, aga ma olen käinud ka ja maailmameistrivõistluse kalapüügiga. Sellest me räägime kohe pärast seda, seda laulu nii, aga olin kalapüügivõistlustele. Jah, ja aga sõbrad võistlesid jah, ja siis me nagu väikse tuuri peale me oleme päris pikka aega seal reisisin ligi kuu aega ja ja ja siis ei olnud lastest midagi kuulnud jah, ja tütar Carola ja siis vanaema ja ukuga koju hoida ja siis väike Karola on, noh siis ta oli nelja aastane, veel teevad viieni. Ja siis nad olid, tegid meile üllatuseks ühe loo, saatsid sinna mida siis Uku oli nagu kiiresti nagu improviseerida, seal oli siis peale laulnud, ma ei tea, kuidas nad, kuidas see praktiliselt välja nägi, mismoodi nad tegid, aga niisugune vahva diskotümps sai kokku, nii et noh, kui tagantjärele kuulad, võib-olla tõesti ei ole see midagi, aga, aga noh, meil oli ta seal väga südantsoojendav. Te kuulate jutusaadet, musitseerisid Uku ja Karola Suviste ja stuudios täna hommikul, Raivo Suviste, aga meile jutt pooleli väga mõnusa koha peal, kui sa rääkisid sellest, et sa oled osalenud kalapüügi Jah, võistlustel ühed koreas olid need, kus mina kaasa lõin, nagu. Milles võisteldakse, püütakse kala ja kes rohkem või kes suuremaid? Kes kaalulised seal on, jah, nii, ja kuidas läks, mina eelvoorust edasi ei saanud, nii et jäi mu panuse sinnamaani, aga siin järgnevatel aastatel on eesti meestel läinud hästi, nad on jõudnud finaali. Nii et kalapüük on üks asi, millega sa tegeled, kui sa ei tegele teleseriaalide ja tantsusaatega. Ütleme jah, mõned hobid Mul on sport ja kalapüük on, millega ma ennast lõbustama. Kas sa kalal käid üksi või koos sõpradega? Ikka sõpradega ma nisugune üksinda õngel käia, ma ei tea, ma olen väga noh, mõned korrad olen käinud ka, aga aga ma ikkagi sõpradega koos me oleme käinud hästi palju ka rajada ka kui me oleme ka siht, siht, Kohti vaadan nagu kuhu reisima minna, siis me oleme alati teinud ka kalapüügiKeenias ja oleme käinud tuunikala püüdmas siis ja, ja, ja ka isegi Egiptuses ja Kuubal Kuubal käisime Barakuudasid püüdmas ja et me oleme ehitanud need reisid sellega, et et kus saab kala püüda ka. Aga Eestis Eestis me käime vahest sõbra juures. Pärnus, kus mul on väike suvekodu ja, ja kurk seal käime püüdma seal erinevates kohtades Tallinna lahel siiga. Mis kala siis on see kõige parem kala? Mulle meeldib siig näiteks ja ise siis ilusasti fileerida, paned soola ja. Noh, mul on ka kodus väga hea fileerida, nii et, et ma ei pea alati ise tegema. Aga ma tulen sellega toime, muidugi. Tegelikult noh, õnneks, et sul on, sest on väga palju selliseid kalameeste abikaasasid, kes ütlevad, et ise püüad ise teed. Ja mul ei ole seda, mul mul seda ei ole. Aga noh, kui me käime soomes kalal tänavu aasta näiteks jäi mul see kalapüük ära. Me oleme traditsioonilist, käime Soomes Turu saarestikus püügil, aga meil hukkus Jurmala kontsert juhtus sinna vahele lihtsalt sügisel ja, ja, ja me ei sära, nii et seal me siis Vilerime koha peal juba ära. Me räägime loodetavasti hobidest pärast veel, aga nüüd jõudis jutt täiesti õigesti ootamatult heal hetkel Uku ja tema muusika ja Jurmala juurde. Kui palju sa oma poja tegemistele kaasa elad, kui ta muusikaga tegelema hakkas sealt peale, kas sa oled kogu aeg olnud nõus sellega, mida ta teeb? Olen küll jah, eks ma olen üritanud ikkagi ka tagasi tõugata, noh minu mu osa selle juures ma ei oska, nii-öelda on on anda hästi palju armastust ja natukene majanduslikku tuge, noh, need on asjad, mida mina saan nagu anda, ega ma muusikas väga kodus kõikides küsimustes ei pruugi olla, et need otsused teate väga palju tegema ka ise, aga aga ma üritan nüüd noh, jõudumööda nõustuda küll oma omast vaatevinklist ja noh, need, ma olen ikkagi surunud peale siin pööklisse läksime ikka toetasin, et minemine ja et siin oli küsimus, oli samal aastal pakuti talle justkui seda Romet Juliat muusikali muusikali laulda ja siis oli, oli küsimus, et kas ta jätab, mõtlesin, mina ikka ütlesin. Et laul teevad seda hiljem, aga, aga see on võimalus stipendiumiga õppima. Kas ehmatasin see valik üleüldse, et muusika kasuks otsustas? Noh, ei ehmatanud, sest et tal suguvõsast on geene ka, nii et noh, ema on lõpetanud konservatooriumi laulu eriala. Nii et ei ehmatanud, aga aga et tal sellised noh, anded on, on see on tulnud, nagu ajuajapikku tsüklis sai, sai see mulle selgeks, kui eriala õppejõud, kõik, kõik neli semestrit, ma sain kodu. Tema kiitus kiidedkubeekly ühele edukale õpilasele ja, ja ka eriala õppejõukirja, kus ta ütles, et tema kogub Mööklis oleku aja jooksul ta sellist hunnikut näinud ei ole, noh, nii et et siis ma hakkasin aru saama Kuidas see Jūrmala teie ellu tuli, sa otsustasid kohe seal käisid ju kaasas ja seisid kõrval ja oli ikka nii. Ei noh, me olime koos jah, seal küll, aga, aga mina eelmine suvi just enne seda suve ma olin sellest kuulnud ja me olime rääkinud, aga eelmine suvi ma vaatasin, juhtusin Pärnus olles vaatama kõiki neid kontserte ja mulle jättis ta väga hea mulje. Jah, ja mõtlesin, et et minu meelest on õige aeg nüüd küll proovida ja proovisime, käisin Moskvas poolfinaalis kõik kohal ja seal see see tundus sinna saamine küll nii uskumatu nagu keegi ei uskunud, et me sinna kuidagi poolfinaal isegi välja valitakse, et see on mingisugune süsteem ja poolfinaalist edasi pääseb. Kuidagi läks kuidagi lihtsalt. Mis edasi on saanud, ennustati ju, et kui sa Jurmalast tuled kõrgele kohale, siis avanevad kõik suure Venemaalavad ja tulevad kutset. Tont teab kuhu, et, et varsti tuuritabki ainult avarustes. See nüüd muusikamaailmas küll nii ei lähe, et noh, meil muidugi mingid jutud on noh, ootame, kutsuti ühte telesaatesse ja ja, ja ta oktoobris läheb ühte filmi tegema, üks vene film on brigaade seriaal jah, ja sellest tehakse nüüd nagu film ja seal tal on väike osa. Ilmselt võtted on isegi ma saan aru, et Los Angeleses. Et noh, mingit tillukest Venemaa asjad ja nüüd oktoobris me käisime septembris Me käisime esimesel nädalal oli Jurmalas oli, oli lõpukontsert ja seal ta oli kahe looga kutsutud esinema ja noh, igast asjad on aga, aga et see niimoodi nipsuga nagu lahti läheb ja tal ei ole ju ka väga palju seda vene repertuaari tehtud, noh ta praegu me ta sellega tegeleb. Et, et võib-olla salka Tead, mis on ju kõige keerulisem nagu sellest aktsendist lahti saada, et sa pead temaga vene keeles rääkima, kodus. No tal on olemas üks igalt poolt Juhkest teda praegu treenid ja, ja, ja kõikide venelastega, kellega ma olen rääkinud. Noh, nemad on nagu räägivad sellest keelest vastupidi, väga hästi, et tal on, eestlased hakkavad rääkima, loen, et et väga halb on, et noh, nende meelest on see vaata meie ilmselt ei oska hinnata, kui keegi venelane räägib eesti keelt, meile tundub, et see aktsent ei ole hea. Siis ma ei tea millegipärast venelastele eestlaste aktsent vene keeles tundub nagu meeldiv vähemalt või on nad nii viisakad, ma ei tea. Et noh, laulja on selline, et sul on nii hea foneetiline kõrv, et sa suudad nagu oskamata küllaltki hästi ka laulda. Et lauldakse ju väga paljudes keeltes ja sa ei pruugi neid kõiki osata. Sinu elu tegelikult suures plaanis jaguneb ka kahte faasi. Ma arvan nii, et sul on nagu vana elu, kuhu kuulub Uku või eelmine elu ja siis on seal uus elu, kuhu kuulub Väike-Karola, kuidas need kaks asja kokku oled osanud panna? Olnud ju mitte kuidagi keeruline, sest et Uku on minu juures elanud kaheksandast klassist oli 80, kas läheb, mul ei ole veel avanenud koost alles nüüd mõned kuud. Ta on minu arust eraldi, nii et me oleme elanud kogu aeg koos, nii et ma ei. See ei ole küll mitte mingisugune raskus ja, ja täpselt samamoodi kuku emaga me saame läbi hästi ja ta käib meie perekondlik üritustel ja sünnipäevadele. Meil ei ole see küll mitte kuidagi takistuseks olnud, me oleme koos kasvatanud ja see on olnud nüüd. Meheikka jõudes minu juures on võib-olla ka bioloogiline käik. Mida te koos teete? Kõik neljakesi, näiteks, mis on sellised asjad, ma saan aru, et sul on koht, kus sa näiteks pühapäeviti tavaliselt oletsem pärnus kuskil. Jah, ma üritan nädalavahetustel minna küll, jah. Et, et kas siis on nii, et, et te lähete koos naisega ja väikelaps on kindlasti kaasas, aga, aga et siis suur laps ja, ja ma ei tea, tema elukaaslane või pruut või kui seina. Oodatud külalised ja nad on tihti seal ja, ja minu ema teinekord ja meil on kui suur segasumma suvila ja suvel väga palju, aga noh, olgu, tegemist on lihtsalt, tal on ta graafika on niivõrd tihe, et kui me ka Jurmalas suvel tulime, siis ta veel nädalas aega tuuritas Eestimaa peal otse üle piiri tulles, ta ei saanud oma mustapesugi Tallinnasse ära tuua. Nii et noh, tal nüüd niukses huvitamis ajaga, praegu on tal küll vähe. Nii et, aga, aga ta mõnikord muga kalal kaasas käinud ükskord ka Pärnu lahel oli Läksime ahvenat püüdma siis ta läks alla kajutisse, magas natukene aega ja siis, kui ta aru ahvenat võtmeste tuli ka müüdi. Nii et me oleme teinud ja, ja sporti koos teinud ja. Sul on üsna pöörane elutempo ja, ja see on peaaegu et muutunud reegliks, ma küsin seda ikka selliste tegusate meesterahvaste käest. Kuidas sa hoiad ennast läbipõlemise eest? Ega ma ei teagi, mis see sõna tähendab, läbipõlemine, ma ei, ma ei tea, võib-olla ma olen juba läbi põlenud või, või, või mis maalt ma seda või kuidas seda tundma saab. No ma kirjeldan sulle, see tähendab näiteks seda, et sul läheb hommikuti kell viis, läheb uni ära, hakkad püherdama ja väänlema ja mõtlema tööasjade peale, see tähendab näiteks seda, et, et sulle ei meeldi pühapäevad sellepärast et neile järgnevad esmaspäevad, kui tuleb tööle minna. No ma võin vedu. Suhteliselt läbipõlenud mees olema, sest et mul uniga hommikuti vara küll ära, et ka täna ärkasin pool seitse. Ei, see ei ole vara. Aga neljast poole viiest. Et ma harva, kui ma kella 10-ni voodis vedelen ja noh, minu uniga koma seitse tundi ära magan, siis ma olen nagu välja puhanud, nii et et ei, ma ei oskagi ühegi asja eest nagu hoida võib olla tegelikult paljud ütlevad, et kui sa saad viiekümneseks, siis sa pead hakkama nagu oma asju teistmoodi ja mingil moel ma tegelikult olen natuke hakanud ka asju vaatama kõiki asju läbi, et nooruse uljus ega võib-olla kõiki asju ei lahenda, aga aga eks muidugi tekib tööasjadest ka vahest väsimus ja, ja, ja kui see sügisene suur trall nüüd pihta läheb, siis see on, see kuhjub kõik väga lühikesse perioodi. Sest järsku poolest augustist kuni ma ütlen oktoobrini on nii, et, et ei ole hoo ega hoobi vahet ja, ja on noh, väga kiire periood. Aga samal ajal on suvepoolest ma istun, saated valmis ja juunis ja juulis sai seal ka väga palju midagi teha, kui ei võta just filmi kätte või midagi, aga telesaated sel puhul ei tehta ja ja ka talvekuud on näiteks ega jõulude ajal nagu me oleme küll iga aasta teinud kanal kahele seda aastavahetuse programmi, aga üldjuhul lõpevad ka saated poolest detsembrist ära ja tulevad tagasi veebruaris. No produktsiooni firma tähendab mõnes mõttes ka sellist korraldamist mitte isegi mõnes mõttes, aga väga suures ulatuses. Kas sa oled hea selline suhete hoidja, noh, nii nii telejuhtidega kui, kui inimestega, kelle käest võib-olla raha tuleb ja, ja mõnikord ka siis, kui raha ei tule. Sa suudad nagu seda seda hallata hästi, seda psühholoogilist poolt. No kõike seda ise hinnata on väga raske, aga et ma siiamaani olen kuidagi vastu pidanud, järelikult noh, mingil moel olen suutnud, kuigi noh, ega ma olen ka vahest võib-olla natukene eksalteeritud, nii et et ma ennast kontrollima pean. Ma kui mulle tundub isiklikult, et midagi lauslollust vastu tuleb, siis ma võin nagu ma lähen näost punaseks ja et mul on väga raske seda nagu alla neelata. Et võib-olla teinekord peaks niisugust asja, aga ma analüüsida oskan nagu kordi hästi ja kui ma saan seda veel rahulikult kodus teha, siis ma olen niisugune. Ja ka vestluses suhteliselt kiiresti reageerida ja, ja ennast põhjendada ja debattide pidamiseks üldjuhul tulen toime, aga jah, vahest niisugust kui tunnen minu jaoks, et piir on ületatud, võib-olla seal just külma verd sooviksin endale rohkem. Mis sind Eesti elus praegu kõige rohkem vihastab? Kui sa ümberringi vaatad? Mulle tundub, et, et mind ei vihasta mõttes nagu ei vihasta, kui ma hakkan mingit detail lugema, siis vihastab, kindlasti see vihastab, see vihastab ja aga, aga mulle tundub, et tervikuna tegelikult on meil kõikides asjades hästi läinud, kui vaatan pilti suurelt, et ma ei hakka ka nagu igerikuna, see on valesti ja piima hind tõusis ja et tegelikult tervikpilti ei ole meil ju väga halb, me oleme, kui kiiresti oleme taastunud ka sellest masust, võib-olla paljudes küsimustes jäi ta väga lühikeseks või me ei osanud seda ära kasutada. Seal on ikkagi, et tööl on neid inimesi, kes ei peaks tööd tegema ja võib-olla on töötud need inimesed, kes võiksid tööd teha, et ei suudetud välja selekteerida selle aja jooksul need, sest ma arvan, et töötute armee peab jääma. Ma ei taha kuldsantsakad segaksid testile inimest tööd tegemast, kes ei ole selleks võimelised. Et, et tervikpildina, ma, ma ei, ma ei oska kiruda ei valitsust ja sest et olukord on olnud komplitseeritud ja minu meelest oleme me kõikides küsimustest siiski suhteliselt hästi välja tulnud. Aga aga muidugi, kui me hakkame nüüd igasse alalõikesse eraldi, sest meil on päris palju vigu, seda võiks teha teistmoodi, seda võiks teha teistmoodi. Aga need doominokivid asetsevad nagu sellises süsteemis omas paigas ja see tervikpilt ei ole minu meelest nagu teed on halvad ja noh, me siin pikalt sellest rääkida, aga mina arvan, et on, on päris hästi. Kas sa oled leidnud selle ameti, ma saan aru, et isiklik elu on sul paigas ja sellest selles mõttes ei ole mõtet nagu hakata arutama, et, et kas kõik on hästi ja nii edasi, aga kas sa oled leidnud selle ameti, selle koha professionaalses maailmas, mis on sinu jaoks õige, millest sa võib-olla noore poisina unistasid? Sa mõtled teleproduktsiooniavad? Vaata nüüd on vanus jõudnud sinnamaani, et nüüd peaks hakkama uut ametit vaatama, viimane aeg oleks ühesõnaga veel midagi järgmiste ette võtta, nii et ma ei oska selle kohta midagi öelda. Muidugi mulle on ta meeldinud ja ma olen teinud seda. Armastusega, ja, ja, ja vahest mul tekib küll jälle niisugune, millega asja peale vihastan ja, ja ma löön käega, mul on kõigest kuradile ja ma ei tea, ei taha tegeleda. Aga nii kui mul tekib silmapiiril ükstakõik, mingi muu asi või näiteks, siis ma saan seda, et me tegime eelmine nädalavahetus oli see Tartule tralli ja minu jaoks oli see nii suur väljakutse, et see viimase aja üks suurimaid tegemisi ja ma ei ole niigi keerulist telesaadet kunagi teinud, et meil see õnnestus ja et see korraldaja väga rahul oli ja saatis meile meilid ja pressiteate. Et minu jaoks oli see niisugune korda minekita jälle andis mulle tükiks ajaks nagu mingisugust jõudu ja, ja, ja, ja edasi minna võtta järgmist punkti, mul peavad olema kogu aeg, mingist punktid. Ega ma ei saa olla nagu, et ma teen iga päev oma niisugust tuima ja rahulikku tööd, mul peab olema midagi, mille poole mul peab tekkima jälle. Meil ei ole raskusi ma alati firmas, kõik ütlevad ka, et kui ei ole, juba saab rahulik periood, siis ma jälle midagi, nagu mõtlen välja, et me millegi ekstreemsega peame maha saama, noh et ja see mind ta kasutab, et kuidagi see on, adrenaliin, on vajalik. Mis see järgmine asi on, siis mis, mille sa välja oled mõelnud oma alluvate jaoks meil igav? Ei, ma ei ole, ma ei mõtle välja, need kukuvad sülle, ma ei mõtle niimoodi välja, need need võimalused tulevad, mul on võimalus sellest ära öelda, aga ma alati nagu noh, võtan 90 protsenti kinni. Ei, praegu niisugust ei ole ja kui midagi on, ega ma nüüd ennem üks asi on ka see, et ma ennem ei hakka nagu kaagutama, kui asi käes, ei ole meil, et see on ka mu põhimõte. Et siis kui ma olen juba tegevusest, siis ma võin öelda, et nüüd me teeme. Aga kui isiklikus plaanis vaadates ütlesite, et praegu oleks veel aeg midagi uut tegema hakata, kas on midagi sellist olnud, mille peale sa oled vahepeal elus mõelnud, et ja et võib-olla ma selle peale olen isegi täitsa andekas, et võiks proovida küll. Aga elu ei ole võimalust pakkunud või ise ei ole julgenud, aga aga tunned, et võib-olla sa tahaksid seda veel teha. Ei, mul ei ole, noh, tähendab ega ma nüüd ei ega ma ei oska nüüd küll väga palju erinevaid asju, nii et, et ei oleks me ja ehitaja ei autoremondilukksepp ja mul ei ole mingisuguseid. Ja hiljaks on jäänud ka advokaadiks. Me oleme õppija. Aga see kõlas nii, nagu sa kunagi oleksid tahtnud seda. Ei, ma tean, et mu ema tahtis kunagi saada advokaadiks, õpetajaks et ei, mul ei ole niisugused konkreetseid soove, et kelleks ma tahaksin saada või kelleks ma oleksin tahtnud saada, välja arvatud? Noh, lapsepõlves nii nagu lapsed ikka tuletõrjujaks ja selle minu vanuses tänapäeval tahad ärritada, olevat ärimeheks saada? Mina tahtsin tuletõrjujaks saada. Et ei, mul ei ole konkreetseid ja kui ma selle välja ütlesin, see on lisaks missugune viiekümneaastase mehe sonimine, et tahaks ennast kuidagi teistmoodi tõestada, aga ei, mul ei ole ja ma ei ole konkreetselt midagi mõelda. No nüüd, kui see möll pihta hakkab selle tantsusaatega ja kestab kuni uue aastani välja, siis tuleb väike hingetõmbepaus, mida see hingetõmbepaus tavaliselt kaasa toob mõne reisi. Me oleme ikka talvel teinud ja praegu ei ole soojamaa reisi me konkreetselt paika pannud, aga suusatama tahaks küll minna. Nii et teeme ikka, talvel käime, oleme suusatamas käinud. Viimane aasta jälle ei saanud. Uku ei saanud tulla, aga me oleme ikka käinud. Kõik otsustamas, jah. Ja suusatamine ei tähenda siis mitte selliseid Kilomeetriseid ringe kuskil Lapi tundras, aga see tähendab ikka mäest alla kihutamist. On ka seda mulle ette tulnud, jah, et üks aasta mind viidi lapimaale ja tundras ja me tegime kaks päeva matkasime seal suuskadel, aga põhimõtteliselt perega reisimine, jah, ikkagi. Kas mägedes oleme käinud astuslast korra kuskil Euroopas ja siis ka Soomes. Nii et selles mõttes sa oled nii sooja kui külma maainimene, et sulle meeldib ühtmoodi kusagil Kariibi merel kala püüda, kui kusagil lumises Austrias suusatada, et, et ei ole vahet. Ei, absoluutselt, peale seda sooja suve ma kõige esimesena, mida ma hakkasin mõtlema, kus läheks suusatama. Et ei, ei, mul ei ole. Jah, ma ei, ma kohanen tingimustega, Marwan. No täna on pühapäev ja, ja see on ikka meie saate juurde kuulunud, et inimesed kirjeldavad, mismoodi see nii-öelda sinise esmaspäeva ootus nende kodus välja näeb, et kuidas, kuidas sa oma nädalat lõpetad tavaliselt, mis sinna kuulub, kuulub mõnikord kalapüük. Kas kuulub saun, kas sa näiteks teed süüa? Et mis need asjad on, mida sulle meeldib pühapäeviti teha? No pühapäeva hommikul ma sauna küll ei tee kunagi, aga, aga, aga noh, laupäeva õhtuti ja tegelikult ma teen sauna väga tihti meie peres. Võib-olla huugab saun kolm korda nädalas isegi et kui ma teen, kas trennist tulen või et ma ikkagi käin korraks kergelt saunast läbi, nii et mis trenni sa muidu teed ka? Praegu ma kihutan ratast palju. Ratase jaoks on praegu põhiline, sel aastal on rulluiske vähe olnud. Aga muidu niisuguste aeroobsemat laadi spordialad Nii teed sauna päris tihti, aga mida veel? Noh, loomulikult on mingi eine võib sinna kuuluda. Sügisel me kindlasti on seenelkäik, mulle kohutavalt meeldib mitu liitrit siis see on tehtud liitrid, ma ei tea, sest et viimane kord, et me sattusime niisukese puraviku koha peale, et me naine tegi oma jopes, tegi selle koti, kus me panime puravikud sisse ja pärast tuli sellest purki. Et kui sa puraviku ära teed, seal jäägi enam midagi järgi, et ma mõtlesin, et see on meil kaks aastat, ma söön neid trasse näpuotsatäis. Et ta läheb kõvasti kokku, aga, aga niuksed asjad? Jah, ja kui on näiteks sõidad Pärnusse, siis seal on ümberringi veel tegevust külla kindlaks. No ütleme, see sügis, kui on, siis on juba vähem kui november, aga sügisel seal koristus ja veel natuke aia mad sehkendada ja võib-olla nüüd Illaga muidu muru niitmised ja niuksed mõnusad tegemised. Ja mõnikord paned plaadi masinasse plaadi hea muusikaga ja ja lihtsalt oled absoluutselt ja meie teeme, et praegu sedasama me paneme plaadi masinasse plaadi ühe Uku Suviste looga, mida raadio siis väga sageli ei olegi mängitud, mis sa sellele loole ja üldse kuulajatele selleks sügise esimeseks pühapäevaks kaasa tahad öelda? No see on üks printsi lugupeetud räind. Et mida ta laulis sellel Jurmala laulukonkursil esimeseks looks ja ja enne seda, kui me seal olime. Ma ei tea, kas mitu nädalat seal seda treeninguperioodi oli, mis oli päris karm, aga hästi armas periood oli siis kui see esimene kontsert selle ära, kui ta selle laulu laulis, siis ma sain aru, et, et on väga hästi tubli. Aitäh stuudiosse tulemast, Raivo Suviste jutusaade selleks korraks läbi ilusat pühapäeva teile kõigile. Stuudios oli Margit Kilumets ja saat aitas eetrisse vihka Ludvig.