Tere hommikust. Täna hommikul kuuleme veel ühe lõigu, mida apostel Paulus kirjutab Philipi kogudusele. Ma palun jumalalt seda ette ei armastus, üha enam ja enam kasvaks taipamises ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks. Et te oleksite selge meelega ja komistamata Kristuse päevani täidetud õiguse viljaga, mis tuleb Jeesus Kristuse läbi. Jumala kirkuseks ja kiituseks. Mida palub apostel oma armsatele sõpradele tervist ja head käekäiku ja rahulikke päevi? Ei, hoopiski mitte. Need asjad on küll tähtsad. Aga tuleb alata veel tähtsamast. Kõigepealt palub ta neile armastuse kasvamist. Kui armastus oleks emotsioon, siis oleks selle kasvul piirid. Kuid Paulus ei, mõtlesin selliste tunnete tormi, mis möllab armurtes vaid armastust, mida võiks nimetada pigem hoolimiseks. Kui piibel ütleb, et jumal armastab meid, siis ei tähenda see tundlemist vaid seda, et me läheme talle korda, et ta hoolib meist. Ning et ta ootab ka endast hoolimist. Nii siis see armastus, mille kasvamist Apostel omadele palub, ei saa olla pime. Ja see tuleb välja ka apostli soovist, et nende armastus üha kasvaks taipamises ja kõiksuguses kogemises olulise kindlaksmääramiseks. Või nagu vanas tõlkes öeldi, et teie armastus veel enam rohkemaks saaks mõistmises ja kõiges tundmises. Et teie võiksite läbi katsuda, mis ühte ei sünni. Kogu kristlikku õpetust läbib kohustus otsida, mis on jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik. Jumala teed ei saa käia püüdlikult eeskirju jälgides, vaid teadlikult otsides, taibates ja kogedes, mis on hea ja oluline. Ristiinimene on selge meelega ja vaid mõnda võib ta käia oma teed komistamata, minnes vastu Kristuse päevale. Need ei ole abstraktsed iseloomuomadused, vaid praktilised eeldused. Et me saame kord olla täidetud õiguse viljaga. Ja oluline on, et me ei vedeteeriks niisama, vaid kannaksime vilja. Jeesus ütles oma jüngritele. Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Paulus kirjutas galaatlastele. Aga vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus ja Efeslastele. Valguse vili on igasuguses headuses ja õigluses ja tões. Sellise viljakandmiseks me oleme loodud kui vaid laseme pühal vaimul endid juhatada ja täita taevase väega Jeesus Kristuse läbi jumala kirkuseks ja kiituseks. Nagu Jaakobus ütleb, tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu. Et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas. Meilt ei nõuta võimatut, oodatakse vaid, et oleme osaduses väe allikaga. Jeesus ütles, jääge minusse ja mina jään teisse otsa, kui oks ei suuda kanda vilja omaette. Kui ta ei jää viinapuu külge. Nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie oksad, kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja. Minust lahus ei suuda te midagi teha. Palvetagem issand Jeesus, tõeline viinapuu, poogimeid oksteks enda külge, et me saaksime sinult tarkuse ja väe. Saadamedise alanud päeval anna kogeda sinu armastust. Et ka meie armastus kasvaks ja kannaks õiguse vilja. Aamen.