Tere hommikust. Tervitan teid täna, head sõbrad, apostel Pauluse sõnadega tema kirjast Filiplastele. Olge ikka rõõmsad, issandas taas hoite, olge rõõmsad. Jah, aga kas käsu peale saab rõõmustada? Kui ikka hing on haige või süda täis, kuidas ma siis lihtsalt võtan kätte, rõõmustan? Teatud määral on see tõesti nii, me oleme oma efektide meelevallas. Aga midagi saab inimene siiski teha ja see on suunata oma tähelepanu. On ju nii palju erinevaid asju, millest võib hoolida või mida eirata. Kontrollimatu raevupurse aitab meil küll vastasest lahti saada, võib aga suhte purustada. Kui loomad peavad oma tunnete diktaati järgima, siis meie võime oma otsuse teha ka tunnetega vastuolus. Läbi on meil adekvaatselt reageerimiseks rohkem võimalusi. Ja muidugi kahtlemata on inimeste vahel erinevusi, mõnel on soodumus kurvameelsusele ja ta pilk ning mõte leiab alati midagi, mis tuju rikub. Ent teine oskab samasuguses olukorras märgata. Ta seikumis teevad rõõmsaks. Tasub meeles pidada, et kiri Filiplastele on saadetud vanglast. Pauluse olukord Toli maises mõttes kriitiline, ta kirjutab. Kuigi minu veri peaks kahjana valutama, tama teie usu ohvriteenistuse peale. Ma rõõmustan sest paradoksaalsel kombel. Mulle on elamine Kristus ja suremine kasu. Kummatigi kordub selles vangikongist saadetud lühikeses kirjas 30 korda sõna, rõõm ja rõõmustama. Rõõmu rõhutamine ei sünni kogemata uues testamendis onko kokku üle 300 korra jutu rõõmust. Ning sõna evangeelium tähendab ka tõlkes rõõmusõnumit. Ja kahju, et see külg kipub kristlaste elus varju jääma. Aga nii see on nagu pläs. Pascal ütleb. Inimese tundlik, kus pisiasjades ja tundetus suurtes, kummalise äraspidise märk. Ent apostel Pauluse elus kuulub risk kannatamine Kristuse tunnistamise pärast. Ja teiselt poolt suur rõõm kokku. Sest tema julgus surra kasvab välja usukindlusest. Ta vaagib oma eesseisvat. Kui aga mu siinne elu on Kristuse töö vili, siis ma ei tea, kumba valida. Mind paeluvad mõlemad. Ma himustanud siit lahkuda ja olla Kristusega, see on ju väga palju parem. Siia lihasse jäämine on vajalikum teie pärast. Meie olukord ei ole nii dramaatiline. Neid ootavad täna ees väikesed rõõmud ja mured. Jumalaga on vägev, anda meile kõiksugust armu jõudsalt. Et me ikka kõikjal kõike pidi kõike saades piisavalt, võiksime saada jõudsaks kõiksugustele headele tegudele. Nagu apostel korintlastele kirjutas. Ja õnnelik on see, kes tohib tunnistada, tänu olgu jumalale, tema ilm arvamata suure kingi eest. Palvetagem issand Jeesus, kingi meile rõõmu. Anna sellist rõõmu, mida tänase päevamured ei saaks varjutada. Anna seda mulle, ei anna seda meile kõikidele. Aamen.