Algavast kiske programmis riigita rahvas tuleb juttu Moldovas elavatest kolhoosidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marie ning. Moldova osa on siis ka uus peaaegu 150000 aga maailmas tervikuna arvatakse kaga uusid arvuks 240 kuni 250000 peaaegu 100000, ka uusi elab veel väljaspool Moldovat. Väljaspool Moldovat elab neid siis küllaltki palju Ukrainas, kusjuures Ukrainas peamiselt kahes piirkonnas Odessa ümbruses ja Sapporicias. Ukrainas elab siis ka kause umbes 30000 Türgis ligikaudu 15000 Venemaal umbes 12000, kusjuures huvitaval kombel peaasjalikult siis kapordina Balkaariasse elab kaga Uuse ka näiteks Bulgaarias ja Kreekas. Ja kui veel mõnikümmend aastat tagasi elas Bulgaarias 10000 ka uusi, siis tänaseks päevaks Bulgaariaga uuside arv on üsna kokku tõmbunud, neid arvatakse seal olevat kusagil kaks kuni 4000 sisuliselt mitte rohkem kui, kui näiteks USA-s. Aga ka uus elab ka näiteks Kanadas, Austraalias, Brasiilias, taga uuselamuid ja ka Eestis. Näiteks 1989. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 69 aga ka uusi. No Eesti Ekspress minu mäletamist mööda kirjutas mõned aastad tagasi Tallinnas elab neli saga uusi, nii et väike rahvakild, küll aga elab neid õie mitmel pool maailmas. Peaasjalikult siis jah, siiski Moldovas, täpsemalt Lõuna-Moldovas aladel, mida me võiksime nimetada kaga uusiaks ja kus täna asub siis selline autonoomne moodustis nagu kaga usieri mis kaga uusi keeles tähendab siis kaga uuside maa. Ja ka uusi, teil on ka oma pealinn seal. Ja ka uusid alal on üldse siis kaks linna aga väga valdav osa elanikest elab siiski maapiirkondades. Kuidas iseloomustada keelt, mida kausid kõnelevad? Aga ka uusi keel kuulub Altai keelkonna turgi keelte rühma, täpsemalt siis turgi keelte kuusi, rühma ja ka uusi keele lähemad sugulaskeeled on türgi keel, aserbaidžaani keel ja Turkmeenia keel. Ja eriti lähedane on siis ka uusi keelele türgi keel. Ja kui veel vaadelda Türgi keele erinevaid variante, siis kõige lähedasem on kaga uusi keelele see türgi keel, mida räägitakse palka ka nii poolsaarel kausi keelel endal on kaks peamist dialekti, nii et roosid on siis rahvas, kelle lähedasemad sugulusrahvad on türgi rahvad ja me teame, et enamus nendest rahvastest on islamiusulised kaga uusi taga. Erinevalt oma lähedasemates sugulusrahvastest on valdavalt õigeusklik rahvas. Nii et ei ole Siskaga uusid mitte islamirahvas, aga peaasjalikult on tegemist Õigeuskliku rahvaga. Moldova elanikkonnast enamus ongi õigeusklikud. Sealsed rumeenlased, keda me vanasti nimetasime moldaavlased, eks on valdavalt õigeusklikud, sealsed venelased on õigeusklikud. Ja siis jah, sealne kolmas suurem rahvaskaga uusid samuti õigeusklikud nüüd ka uusi keel kasutas esmalt kreeka tähestiku 1957. aastal viidiga uusi keeli üle Slaavi tähestik üle ja 1996. aastal siis kausid ise täpsemalt siis kaga usieri seadusandliku võimuorgan otsustas siis ka uusi keele üle viia ladina tähestikule. Üheks kõige olulisemaks põhjuseks oli asjaolu, et ka uusi keelele lähim keel, türgi keel, kasutab ladina tähestikku. Ja tänasel päeval siis jah, kasutavadki kausid ladina tähestikku kus on aga siis olemas mõned erimärgid, täpsemalt siis seitse erimärki ja ja on siis ka uusi keeles olemas näiteks k. Ja ö tähe, siis mida tavalises ladina tähestikus ei ole, mis on aga teatavasti olemas meie tähestikus. Võib arvata, et ladina tähestikku-le üleminek ei olnud kausside jaoks sugugi kerge. Jah, sest olid nad ju siiski nõukogude perioodil harjunud kasutama slaavi tähestikku ja nende teadmised üldse ladina tähestikust olid siiski vägagi nigelad. Sest Moldovas tervik kunagi nõukogude ajal kasutati just nimelt slaavi tähestikku kase sealne rumeenia keel, mida nõukogude ajal nimetati Moldova keeleks. Ka see oli ju nõukogude ajal viidud slaavi tähestiku üle. Nii et jah, see üleminek ladina tähestiku-le ei toimunud väga lihtsalt. Aga tänaseks päevaks vähemasti ametlikult siiski toimunud on. Hoopis iseasi on see, kui palju seda ka uusi keelt, aga uuside poolt reaalselt kasutatakse. Aga selle nime oma saates täna kindlasti veel jõuame. Kauside päritolu kohta on väga palju teooriaid. On loendatud siin kokku peaaegu 20 erinevat teooriat ja väga raske on öelda, milline neist teooriatest on see kõige õigem. Aga üldiselt arvatakse, et ka uusid on Balkani poolsaarel elanud juba vähemasti 14. sajandi teises poolest. Ja muuhulgas viitab sellele arvamusele, et see, nii on ka see, et kaga uusid on õigeusklikud. Arvatakse nimelt, et kui ka uusid oleks piirkonda saabunud hiljem Kosottomaanidega, siis ilmselt oleks nad olnud moslemid. Aga mõned uurijad püüavad koguni väita, et kausid ei olegi mingi omaette rahvusvaided ka uusi, hoopis türklaste ikke all elanud bulgaarlased, kes siis selle türgi ikke all kaotasid oma keele ja kultuuri. Ja sellele teooriale aitab mõnevõrra kaasa asjaolu, et geneetiliselt on ka kausid tõesti Anatoolia türklastest üpris kaugel olev rahvas geneetiliselt sarnanevad oluliselt rohkem nad Balkani teiste rahvastega. Ja nii siis jah, ka käesoleval ajal leidub teadlaste koolkond, kes väidavad, et kausid tegelikult nagu omaette rahvas ei olegi muide umbes sedasama, et ei ole omaette rahvas, väidetakse ka teise sealkandis elava rahva kohta. Väidetakse nimelt, et, et tänapäeva makedoonlased on tegelikult bulgaarlased aga lihtsalt bulgaarlased, kes siis on elanud pikka aega serblaste kultuuriruumis. Nii või teisiti, üks on selge kaga uusida varasemast ajaloost on teada vägagi vähe. Hilisemast ajast on teada, et tänapäeva Moldova aladele rändasid kaga uusid Kirde-Bulgaariast ja seda 19. sajandi algul peale Vene-Türgi sõda, mis kestis aastatel 1806 kuni 1812 ja põhjuseks sellele rändele Ottomani impeeriumi poliitiline ja usuline surve, eriti Bulgaaria aladel. Ja roosid pandi siis elamualadele, kus varem olid mitme sajandi jooksul elanud türgi hõimud. Ja need seal varem elanud türgi hõimud, Tsaari-Venemaa asustas ringi kagu poole Stavropoli krais. Noh, see ümberasustamine oli läbi viidud jõuga, see oli vägivaldne, see on absoluutselt õige nimetada seda küüditamiseks. 1812 läksid nüüdse Moldova alad vene impeeriumi koosseisu ja sellest ajast alates siis jah, terve rida kaga Uuse elaski vene tsaaririigi alamatena. Nüüd aastatel 1820 kuni 1846 andis Tsaari-Venemaaga uusidele maad ja mõningal määral ka finantsilist toetust. Selleks et kaga uusid, siis jah, sellel tänapäeva Moldova aladel suudaksid püsima jääda. Aga samas üsna kiiresti, 19. sajandi keskpaigas algas kaga uuside tugev venestamine sealsamas Moldova aladel. Nii et ühe käega nagu just, kanti, aga teise käega samas jällegi võeti. Oluline on, et kuni 1869. aastani nimetati Moldova aladel elavaid kaga Uuse bulgaarlased, eks ja veel, 1897. aasta rahvaloendusel ei olnud võimalik aga uusidel märkida ennast kirjaga uusidena pais Nad pandi kirja kui turgi keeli rääkivad inimesed ja, ja sel ajal siis oli see ka uusid Arv seal pess Araabias umbes 56000, kui me mõtleme, et tänapäeva Moldovas on neid umbes 150000 ja piirnevate Ukraina aladel ka veel pisut siis jah, selle 120 aastaga on kaga uuside arv piirkonnas enam kui kolmekordistunud. Nad on vaatamata sellele, et neid oli ikkagi väga vähe. Nad ei suutnud mitte üksnes püsima jääda, aga nad on tõesti suutnud ka oma arvu mitmekordistada. Kaguuside lühikeses ajaloos Moldovas on mitu perioodi, kui ka uusid on kuulutanud ennast iseseisvaks. Esimest korda tegid seda aga ka uusi juba 1906. aastal, mil rühm ka uus ja kuulutas välja Komrati vabariigi kombeks Siskaga uuside keskus. Tänasel päeval siis selle autonoomsega ka uus ja piirkonnaga kausieri pealinn. Ja ka sadakond aastat tagasi oli see Komrad siis kõige suurem asula, kus valdavalt elasid, kausid. Ja seal jah, siis kuulutati välja Komrati vabariik, aga see moodustis sai seda nii-öelda iseseisvust nautida vaid viis päeva peale seda, Tsaari-Venemaa uputas selle ülestõusu seal verre ja, ja oligi see Komrati vabariigi iseseisvus läbi. Nüüd aastatel 1918 kuni 1940 ja 1941 kuni 1944 elasid nüüdse Moldova alagaga uusid Rumeenia riigi all ja ka Rumeenia all ei olnud neil kuigi kerge, sest Rumeenia püüdis neid assimileerida. Ja Rumeenia suurema riigina, kus ikkagi rahvast küllalt palju Rumeeniasse kaga uusid, assimileerimine muidugi toimus üsna kerge vaevaga aga sellest hoolimata suutsid kaga uusid siiski Ennast rahvusena säilitada. 1940. aastal ja uuesti 1944. aastal valutas, siis taga uusid ala ära NSV Liit ja kaga uusid, siis elasid pikka aega NSV Liidu all. Kusjuures ka NSV Liidu all kiusati ka uus taga. Ja põhjuseks sellele oli asjaolu, et paljud kaga uusidest olid väga tugevasti usklikud. See on muuhulgas ka põhjus, miks siis ka uusi peale seda, kui piirid lahti läksid, osaliselt põgenesid koheselt NSV Liidust vihaselt Moldovast ja, ja muuhulgas põgenesid USAsse. Noh, näiteks USA-s elavad ka uusi, ka täna on valdavalt väga tõsiusklikud evangeelsed kristlased. Kausid võiksid ju väga kiiresti omaks vene keele, aga sellele vaatamata suhtuti neisse halvasti. Jah, kaga uusid tegelikult venestusid nagu vägagi kiiresti. Aga noh, siinkohal võib öelda, et peale Stalini aega näiteks aastatel 1957 kuni 1961 anti mõnel pool ka uusias isegi kaga uusikeelset kooliharidust küll hästi lühikest aega, aga üldiselt vaatamata sellele, et NSV liidus neid taga kiusati olikaga uusid selline kuidagi hästi keskvõimumeelne rahvas, hästi, kiiresti muutusid nad hästi keskvõimumeelseks rahvaks ja nad erinesid sellega väga tugevalt Moldova siis peamisest rahvarühmast Rumeenlastest, keda siis Liidual moldaavlased eks nimetati ja sellise erineva mõttemaailma tõttu muidugi, ega need suhted Moldova põhielanikkonna ja ka uusida vahel ega nad just väga positiivsed ei olnud ka mitte nõukogude ajal. Iseasi on see, et nõukogude ajal Moldova, Rumeenia seda ei saanud, oma mõtteid nii-öelda välja näidata, aga aga jah, kausid eristusid seal. Ja see eristumine tähendas seda, et need kausid oma mõttelaadilt käitumiselt sarnanesid järjest rohkem Nestrjäärseltele venelastele, siis täpsemalt nendele venelastele, kes siis ela siia elavad Nestri idakaldal. Nii et oli küllaltki selline impeeriumimeelne rahvakild. Aga nüüd, 1980.-te aastate teisel poolel, mil NSV Liidus läks vabamaks, mil algas perestroika siis huvitav on see, et vaatamata asjaolule, et ka uusi tervikuna olid küllaltki selline impeeriumimeelne rahvas leidis kaga uuside seas siiski selliseid ärksamaid, kes hakkasid ajama oma asja ka uusi asja ja, ja muuhulgas siis mitmete intellektuaalide eestvedamisel peamine intellektuaal, kes, kes seal taga oli, oli üks kunstnik, loodi siis selline organisatsioon nagu Gagaus, Halki ehk siis tõlkes aga uusi inimesed. Ja see oli siis organisatsioon, mis püüdis hakata tegelema kaga, uuside, kultuuri ja keelega ja sele kaga usalki tegemisi, muuhulgas siis näiteks Eestis kajastas ka ERSP teataja. Olen isegi lugenud omaaegsest ERSP, teatas just nimelt selle kaga usalki tegemiste kohta. Usalki siis 1988. aastal ja juba 1989. aastal kutsuti kokku esimene kaga uusi assamblee mis võttis vastu resolutsiooni autonoomse territooriumi moodustamise kohta Moldova lõunaosas ja selle autonoomse territooriumi pealinnaks valiti komprat. Sellesama 1989. aasta augusti lõpus kuulutati Moldovas ainsaks riigikeeleks rumeenia keelega identne moldova keel ja see oli väga valdavalt venekeelsetele kaga uusidele selgelt vastuvõetamatu. Aga uusid protesteerisid selle otsuse vastu küllaltki häälekalt. Moldova keskvõim suhtus nendesse protestidesse jällegi omapoolselt negatiivselt. Moldova keskvõimu jaoks tähendas, aitäh, kausid on NSV Liidu keskvõimu tööriistaks ja, ja nii see Yasse vastasseis Moldova keskvõimu ja kaga uuside vahel järjest tuure üles võttis. 290. aastaga, 19. augustil kuulutati kaga uuside poolt välja autonoomne ka uus ja vabariik. Moldova keskvõim tühistas selle otsuse, kui Moldova NSV põhiseadusvastase 1990. aasta oktoobris läks kaga uusias aga eriti tuliseks sest selleks ajaks olid välja kuulutatud ka uus ülemnõukogu valimised. Moldova president need valimised tühistas, sest mingisugust ka uus ja ülemnõukogu alates olemas ei olnud. See oli isehakanud võimuorgan ja kaga uusiasse saadeti siis hulgaliselt miilitsaid ja muud rahvast ka uus ja sellega alustati selle peale mobilisatsiooni. Olukord oli terav, aga olukord läks veel teravamaks, sest ka uusi selle tõttasid appi venelased Nestri äärsest piirkonnast. Ja oli väga tõsine oht, et lähedki verevalamiseks, sest et need venelased, kes appi tõttasid, neid oli mitukümmend autobussitäit. Need olid siis need niinimetatud töölismalevate liikmed ja sinna kaga uusiasse tuldi siis läbi Ukraina, täpsemalt sisenes läbi Odessa oblasti. Aga konflikti sekkus ka nõukogude armee ja otseseks verevalamiseks ka Gruusias siiski ei läinud. Detsembris 1990 valiti kaga uusias esimest korda presidenti, siis ka uusi presidenti. Needki valimised olid Moldova keskvõimule vastuvõetamatud. Ja näiteks todasama president, aga ka kohalike ülemnõukogu juht augustis 1991 isegi lühiajaliselt arreteeriti Moldova keskvõimude poolt nad siiski üsna kiiresti vabastati, aga jah, augustis isegi nad arreteeriti. Märtsis 1991 teatavasti, nagu me ilmselt paljud mäletame, toimus NSV Liidus referendum NSV Liidu tuleviku osas ka uus ja piirkonna Rumeenias, sest elanikud boikoteeriksid referendumit. Aga kaga uusid võtsid sellest aktiivselt osa ja hääletasid peaaegu üksmeelselt NSV Liidu säilitamise poolt. Põhjus selleks oli väga lihtne. Nimelt kardeti, et kui Moldova ise seisub, siis Moldova ühineb, võiks öelda, taasühineb Rumeeniaga. Aga suures Rumeenias on kaga uusid juba nii väike rahvakild, et noh, seal tõesti ei ole neil mitte mingil kujul võimalik oma tahet läbi suruda. Samas uusid juskui ei mõelnud sellele, et NSV Liit on võrreldes Rumeeniaga veel palju-palju suurem moodustis ja et kas siis tõesti NSV liidus on neil rohkem võimalusi oma tahet läbi suruda. Ja pole siis ime, et kui NSV liidus toimus riigipööre, siis sel ajal väga paljud kaga uusid toetasid riigi pöörajaid. 1991. aasta augusti lõpus, kui Moldova parlament hääletas iseseisvuse küsimuses siis huvitav on Parlamendis olnud 12-st kaga uusist tõepoolest Moldova parlamendi soligaga uusid esindatus tollal vägagi suur kaks Teiskaga uusi ja nendest pooled kuuskaga uusi hääletasid Moldova iseseisvuse poolt. Et ei saa siis jah öelda, et kausid nüüd täiel meelel NSV Liidu poolt olid. Aga noh, võimalik on muidugi ka see, et osa ka uus ja sai ka aru, et et NSV Liidu lõppemine ja Moldova iseseisvus on paratamatult protsessid ja ja siis ja hääletatiga Moldova iseseisvuse poolt aastatel 1991 92 93 oli ka uus ja noh, selline pool iseseisev piirkond, kus toimus pidev vägikaikavedu Moldova keskvõimu ja siis kohaliku elanikkonna vahel. Moldovas oli tol ajal üldse vägagi keeruline aeg, sest Nestri äärse piirkonnaga peeti maha isegi sõda. Provokatsioone selt, Nestri äärses piirkonnas oli pidevalt ja Moldova keskvõim sai muidugi aru, et kahepiirkonnaga Nestri äärse piirkonnaga ja ka uusiaga sõdida ei ole võimalik. Ja seetõttu siis püüti kaga uusidele, kes tundusid olevat nagu natukene järele andlikumad püüti siis nendega saavutada kompromissi. Ja pole siis ime, et veebruaris 1994 Luvas Moldova president Aga uusidele autonoomiat välistas aga täielikult kaga uuside iseseisvumise. Tol ajal ringles Moldovas föderatiivse Moldova idee. Sa pead operatiivne, Moldova oleks tähendanud siis seda, et Moldova oleks koosnenud siis kolmest võrdsete õigustega piirkonnast siis Nestri äärsest alast kaga uusiast ja siis Moldovast. Aga noh, sellele föderatiivsele Moldova ideele olid ka Moldova keskvõimude täielikult vastu, sealhulgas ka siis Moldova president oli sellele täielik, et vastu ja, ja siis 94. aastal oli veel kaks väga olulist sündmust, esiteks, ega uusidel õigus määratleda oma tulevik referendumi teel, juhul kui Moldova peaks ühinema mõne teise riigiga. Eeskätt peeti siis silmas, et kui Moldova peaks ühinema Rumeeniaga, Siskaga uusid, võivad korraldada referendumi, otsustada, kas nad tahavad elada selles ühinenud riigis või lahkuda selle riigi koosseisust aga aasta lõpus, 23. detsembril seadustes Moldova parlament, aga ka uusi autonoomse territooriumi moodustamise tooriumi, siis jah, sai ka uusi keeles nimeks ka kausi Jeeri. Ja piirkonnas kehtestati kolm ametikeeld ka uusi keel, vene keel ja rumeenia keel. Nüüdsel autonoomse territooriumiga võisid ühineda kõik piirkonnad, kus kaga Uuse oli üle 50 protsendi ja piirkondades, kus ka uusi oli 40 kuni 50 protsenti, toimus referendum, mille tulemusel otsustati siis piirkonna kuulumine taga uusiasse selles piirkonnas, neljas külas, kus referendum toimus, hääletati kaga uusiasse kuulumise vastu ja see on siis põhjuseks, miks täna väga uus territoorium ei ole mitte ühtne territoorium vaid koosneb neljast eraldi asuvast piirkonnast. Ja tegelikult ainult üks nendest piirkondadest on siis suhteliselt ulatuslikud tooriumiga. Nii et jah, need neli küla, mis seal vahepeal siis otsustasid, et nemad ei kuulugaga uusiasse kunid, nemad oleks ka otsustanud ka Gruusiasse kuulumise, siis oleks ka Gruusia territoorium täna olnud ühtne. Aga jah, ka Gruusia ei ole täna ühtne territoorium. 2008. aasta septembris tunnustas gruusia autonoomse piirkonna parlament Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvust mida taheti sellega näidata. Moldova mõistagi ei olnud seda tunnustanud ja tegelikult ega sellel autonoomse territooriumi parlamendil ja mingid selles mõttes tunnustamise õigust ei ole, et riike tunnustavad ikkagi riigid, mitte riigi mingid piirkonnad. Aga jah, see piirkondlik parlament siiski selle tunnustamise nii-öelda vähemalt formaalselt tegi. Juriidiliselt muidugi mingit jõudu ei oma. Ent sellega siiski näidati järjekordselt, et see piirkond on venemeelne. Et see piirkond on hoopis teistsuguste vaadetega, kui on Moldova keskvõim ja seda vaatamata asjaolule, et Moldovas ju paljude viimaste aastate jooksul on samuti võimul olnud tegelikult kommunistid. Aga Moldova kommunistid, Nad ei ole siiski nii vene meest ja muidugi, ega see Lõuna-Osseetia ja Abhaasia tunnustamine kaga uuside poolt mitte kuidagi ei aidanud kaasa sellele Moldova ja ka uusi ja omavahelise üksteise mõistmisele. Sest kuigi tõestikaga uusias ei ole toimunud viimastel aastatel, et mitte mingisuguseid selliseid teravaid vastasseise ega need suhted keskvõimu uusia vahel nüüd liiga head siiski ka ei ole, et ikkagi jah, see see meelsus on, on küllaltki erinev. Seda erinevalt meelsust, tõstervjuga ka uus ja linnapilt. Seal oleks justkui aeg seisma jäänud. Gruusias on kaks linna ja mõlemas on neis olemas Lenini kuju. Ka Gruusias on tankimonument, seal on monument Afganistani sõjast, osavõtnutele aga näiteks Komratis. On olemas ka Lenini prospekt, kusjuures mõistagi Lenini prospekt on linna tähtsaim tänav selle tähtsaima tänava ääres asuvad mitmed olulised muutused. Nii et jah, seega ka uus ja on tõesti vägagi venemeelne ja nii-öelda nõukogudemeelne ja näiteks ka uus ja suhtleb siis suhteliselt tihedalt Nestori äärse piirkonnaga. Noh, nii palju kui see võimalik on. Ja üldiselt nad toe võtavad seda Nestri äärset piirkonda. Ja isegi viimastel aastatel jällegi On ka uus ja siis sellest ka uusi parlamendis tõstatatud jällegi küsimus, et Moldova võiks ikkagi koosneda kolmest võrdse õigusega piirkonnast föderatsiooni idee sellise kolme võrdse piirkonnaga föderatsiooni idee ei ole ka tegelikult kaga uusias, noh, mitte kusagile ära kadunud. See idee elab seal jätkuvalt. Kui suur on Gruusia territoorium? Ka Gruusia autonoomne territoorium on siis täna 1832 ruutkilomeetrit. Noh võrdluseks Moldova on umbes 34000, nii et see 1832, see on siis natukene vähem kui kaks Hiiumaad piirkonnas elab siis umbes 156000 elanikku, tihedus siis umbes 85 inimest, ruutkilomeetrile tihedus suhteliselt suur, ikkagi mitu korda kõrgem kui meil Eestis ja selles piirkonnas elanikkonnast siis umbes 37 protsenti elab linnades ja 73 protsenti maal, nii et tegemist on peaasjalikult maa elanikkonnaga ja elanikkonnast umbes 82 protsenti on ka uus, umbes viis protsenti rumeenlasi, sama palju bulgaarlasel, neli protsenti venelasi. Et venelaste osatähtsus on alles neljandal kohal ja, ja selle pealinnas Komratlissis elab umbes 26000 elanikku, noh seal on ikaga uusid, osatähtsus natukene väiksem natukene üle 70 protsendi elanikkonnast. Ja teises linnas, Kadi rõngas on ka natuke üle 70 protsendi elanikkonnast ka uusi. Aga samas kausis on külasid, kus kaga uusida osatähtsus on 98 protsenti. Nii et üldiselt on tegemist siiski küllalt sellise piirkonnaga, kus on kaga uusid osatähtsus ikkagi väga kõrge. Kui keelest rääkida, siis võib arvata, et maal kuuleb ka uusi keelt rohkem kui linnas. See on niimoodi, et igapäevases elus ja koduses elus jah, tõesti, maapiirkondades kasutatakse ka, aga uusi keelt linnades muidugi on vene keel esimesel kohal, kuigi, mis seal huvitav neli viiendikuga uusidest väidab, et nende esimene keel on ka uusi keel ja seda veel tänasel päeval. Aga näiteks kirjakeelena, no praktiliselt ka uusi keelt ei kasutata, kirjakeelena on ikkagi vene keel. Aga muuseas on täna siis üle 50 kooli kaks kõrgemat kooli, sealhulgas siis Komrati ülikool ja nendest koolidest siis 95 protsenti lastest õpib venekeelsetes klassides viis protsenti rumeeniakeelsetes klassides. Ja ka uusi keelselt klasse ei ole. Enamuses koolides on küll võimalik võtta aga ka uusi keele tunde, ülejäänud aineid siiski õpitakse üldiselt vene keeles. Ajakirjandus on venekeelne ajalehtedes vahel ilmuv üksikuid artikleid ka uusi keeles, aga üldiselt on ajalehed venekeelsed väga vähe ilmukaga, uusi keeles raamatuid ja enamus neid raamatuid, mis ilmub, on lasteraamatut. Noh, mõnes mõttes on muidugi see hea, et lastele püütakse siiski kaga uusikeelseid raamatuid välja anda. Noh, võib-olla see annab lootust, et kunagi järgmises põlvkonnas võib-olla on neid ka uusi keele reaalseid kasutada, rohkem võib-olla ka uusias tõesti, juurdub ka uusi keel. Kohalikus TV-s püütakse vahel anda eetrisse ka ka uusi ja rumeeniakeelseid saateid, aga neid samamoodi on siiski üsna vähekäijaga Gruusias ringi siis kõikvõimalikud sildid on peaasjalikult vene keeles ka näiteks kaupluste söögikohtade sildid, reklaamid, need kõik on vene keeles ja kui näiteks vaadata ka uusi keele levikut internetis, siis autonoomsega uusi ametlikul koduleheküljel on olemas külgaga uusi keelsed lingid, aga sisu seal ei ole see kaga uusi keeles on olemas ainult pealkirjad ja mitte ühtegi artiklit. Kodulehe põhiline keel on vene keel, osad on olemas inglise, rumeenia keeles, enamasti on need aegunud, need põhiliselt venekeelne, on see kodulehekülg. Aga näiteks pealinna Komrati ametlik kodulehekülg on üksnes venekeelne. Ja kui me oleme siin ikka rääkinud sellest, et palju erinevate rahvaste keeltes on lehekülgi Internetivabatahtlikus entsüklopeedias, meedias siis ka uusi keeles ei ole vikipeedias mitte ainsat lehekülge. Uusi keeles on küll olemas üks suhteliselt korralik lehekülg, mis käsitleb siis ka uusi keelt, kultuuri ja kus avaldatakse ka uudiseid. Aga see ainus selline tõsisem kaga uusi keelne lehekülg, noh, see on tõelist oma rahva patrioot, teede, selline omaalgatus. Ja see, see tugineb väga väikese grupi inimeste tööl ja ja müts maha loomulikult nende tegemiste ees, iseasi on, kui kaua nad jaksavad seda portaali nii-öelda elus hoida ilma noh, sellise sisulise finantsilise toe Ka Gruusiale on siis oma parlament, mis valitakse neljaks aastaks. Kui palju Parlamendis liikmeid on? 35 liiget ja, ja selle kohaliku parlamendi volituste hulka kuulub siis muuhulgas tervishoid, haridus, kultuur, teadus, sport, ökoloogia, sotsiaalne kaitse, kohalik valitsemine ja ka siis kohalikud maksud ka uusi juhib siis ka uusi Kärner, keda siis ka uusi keeles nimetatakse, Paschkan, Pascan valitakse samuti neljaks aastaks ja Poska on on siis ühtlasi ka Moldova valitsuse liige ja on siis ette nähtud, et ta peab olema vähemalt 35 aastat vana, tal peab olema Moldova kodakondsus ja Boscan peab oskama kaga uusi keelt väga heal tasemel. Täna situatsioon ka Gruusias, selline nende inimeste hulk, kes ka uusi keelt väga heal tasemel oskab, ega nende inimeste hulk väga suur ei ole. Iseenesest on see muidugi väga positiivne, EPaškaanilt nõutakse ka uusi keele oskamist väga heal tasemel. Paraku ei tähenda see aga seda, et noh, reaalselt ka uus ja võimuorganitesse k6igile kasutatakse. Parlament tegutseb vene keeles, täidesaatev komitee siis mida juhib, paska on, kasutab vene keelt ja, ja ma nüüd ei mäleta, kas eelmisel või üle-eelmisel aastal 2008. või 2009. aastal korraldati siis ka kaks istungit nüüd esimest korda siis kaga uusi keeles, rohkem oli tegemist küll sellise sümboolse aktiga. Gruusia kõrgeim kohtuorgan on kaga uusi tribunal, ka see on vene keelne ja poliitiliselt teine, tegutseb peamiselt siis kaga usalkis ja sama organisatsioon, mis loodi juba siis mitukümmend aastat tagasi. Jaga selles parteis on tegelikult igapäevane keel vene keel, kaga uusias on kaks korda kutsutud kokku kaga uusi maailmakongress. Sellel maailmakongressile on siis olnud delegaate enam kui 15-st riigist ja kuigi sellel maailmakongressile on kasutatud kaga uusi keelt ja inglise keelt on kas seal püütud vene keeles asju ajada, muidugimõista kausid kaugetest maadest vene keelest aru ei saa. Ja nii siis jah, ainult vene keelega pole hakkama saadud, aga jah, üldiselt ka seal on püütud asja ajada vene keeles tõuselangama peavapp. Kusjuures 90.-te aastate algul kasutasid kaga uusid teist lipu, kus oli peal siis hunt, mis on mitmete turgi rahvaste jaoks selline väga austusväärne Roo. Aga nüüd autonoomia ajal on siis kasutusele võetud teine lipp, kõige suurem väli on siis sellel lipul sinine on siis seda valge ja punane toon ja on siis selle lipul peal tähed jana, lipp ja, ja ka uus ja vapp on samamoodi visuaalselt vägagi kena, kusjuures kaga uusiasse siis sisse sõites maanteel on väljas siis lipp ja vapp. Moldova on Euroopa kõige vaesem maa ja ka uusi omakorda on Moldova üks vaesemaid piirkondi. Jah, aga seda, et nüüd see Moldova tõesti Euroopa vaesem on, seda näitavad vägagi selgelt ka arvud. Moldova sisemus majanduse kogutoodang elaniku kohta on Euroopa kõige madalam. Ta on isegi madalam näiteks Kosovost. Ja kui nüüd maailma mastaabis tuua näide, siis Moldova sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on ainult mõnevõrra kõrgem kui Sudaanis. Sudaani me peame ometi väga vaeseks riigiks, see on aga madalam kui näiteks poliivial või Mongoolias. Nii et tegemist on tõesti väga vaese riigiga ja kui võrrelda nüüd Eestiga, siis sealne sisemajanduse kogutoodang on üks kaheksandik umbes Eesti omast. Tõesti väga väike ja üle 20 protsendi elanikkonnast teenib päevas Eesti rahas alla 25 krooni. Moldova oli ju ka nõukogude ajal üks vaesemaid piirkondi. No aga Moldova on olnud alati selline põllumajandusmaa ka tänasel päeval, näiteks Moldovas põllumajandus annab enam kui viiendiku sisemajanduse kogutoodangust. Kui mõtleme Eesti peale, siis Eestis on see umbes kolm protsenti või vähem. Ja tol ajal oli see põllumajanduse osatähtsus veel oluliselt kõrgem, nii et liidu ajal ta oligi viinamarjapiirkond ja veinipiirkond ja NSV Liidu lõpuaastatel Nestri äärne piirkond, see ala, mis siis täna on tegelikult Moldova kontrolli alt väljas. See ala andis 40 protsenti Moldova kogutoodangust. Samas elas seal olla viiendikku Moldova elanikkonnast tublisti alla viiendik. Nii et see tõesti ainus ala, mis siis nagu tööstuslikult arendati, oligi Nestri äärne ala teraspool ja muud seal Bender ja aga nüüd, kui see Nestri äärne ala eraldus Moldovas, siis tõesti jäi järele ainult see vaene Moldova ala. Samas täna tegelikult Nestri äärne ala on veel vaesem kui Moldova selles mõttes, et sisemajanduse kogutoodang meistriäärses piirkonnas on täna madalam kui Moldovast mida kontrollib Moldova keskvõim. Et nii huvitav kui see ka ei ole, kuigi Nestri äärne ala on tööstuspiirkond. Aga muidugi väärse alal probleemiks on asjaolu, et viimastel aastatel Ukraina ei lase enam sealt välja kaupu, mida ei ole siis Moldova tollis deklareeritud ta isegi Venemaa siin süüdistas Moldovat mõned aastad tagasi, et Ukraina ja Moldova kehtestanud siis Nestor äärsele piirkonnale majandusblokaadi ja, ja olukord on seal tõesti üsna raske. Aga ka uus ja on jah, Moldova üks vaesemaid alasid jällegi Nahk, aga uus ja tegelikult on ju väga selgelt põllumajandusalaga, Gruusias on see põllumajanduse osatähtsus muidugi palju palju suurem kui, kui Moldovas tervikuna, aga ka uusias on mõni kergetööstusettevõtte mõni toiduainetetööstuse ettevõte, aga üldiselt tegeletakse siiski põllumajandusega. Nooja toodetakse veini? Noh, siin parematel aastatel veinitoodang küündinud poole miljoni liitrini ja üldiselt seda ka uusia ala, noh, peetakse Moldova paremate veinipiirkondade hulka kuuluvaks alaks. Noh, tegemist on ju soojapiirkonnaga keskmine õhutemperatuur on siiski selgelt üle 10 kraadi. Kuigi jah, äärmuslikel juhtudel Moldovas on langenud temperatuur 20 miinuskraadini ja suvel võib ta tõusta üle 40 kraadi. Piirkonnas sajab suhteliselt vähe. No Eesti mõttes suhteliselt vähe, 400 millimeetrit, kaks kolmandikku Eesti sademetest. Kuna seal on küllalt palju lagedaid alasid, siis seal puhuvad sageli sellised üsna tugevad tuuled ja erosioon on kohati tõsiseks probleemiks. Aga peale viinamarjakasvatuse toodetakse seal päevalilleõli, lambaid kasvatatakse aga jah, nii nagu Moldovas tervikuna, on ka uusias väga suureks probleemiks asjaolu, et ettevõtetel ei ole eriti kuskilt laenata mõistlikel tingimustel raha. Moldova pangandus on üsna kehval järjel. Esiteks laenu saada raske laenuintressid kõrged ja nii nagu terves Moldovas Gaga-ga uusias on väga tõsine probleem korruptsioon ja korruptsioon, siis mitte ainult ametlikus asjaajamises riigivõimuorganitega aga ka näiteks sealsamas pankades selle laenu saamise juures. See onupojapoliitika ja altkäemaksud on, on väga laialt levinud. Türgi on püüdnud Gruusiat aidata. Samas, egas Türgi abi ei ole, ka teab mis suur olnud näiteks on türgi andnud natukene raha teedevõrgu korrastamiseks, kaga uusias, Türgi on aidanud ajada seal ka uusi türgi kultuurikeskust, on toetanud raamatukogu ja nii edasi, aga noh, see see türgi abi rahalises mõttes on siiski olnud ka suhteliselt vähene. Pigem on see türgi abi, selline sümboolne ja türgi abi jaoks oli ka väga oluline just see asjaolu, aga uusid läksid, ladina tähestik oli üle, see nagu mõnes mõttes isegi avas nagu Türgi abi, nagu natukene rohkem jaga uusiast jah, siis suhteliselt ulatuslikul käiakse Türgis tööl, eriti siis ka uusi naised käivad Türgiste. Aga nüüd, kui mõelda selle peale, et miks siis ikkagi kaga uusid, on oma rahvuslik identiteet veidi kaotanud ja miks nad ei ole seda üles leidnud ka nüüd, kus meil on tegelikult selle jaoks kõik võimalused? Põhjused on väga lihtsad. Esiteks on kaga uusid väike rahvakild ja, ja päris omaette on neil suhteliselt raskem asju ajada. Teiseks kaga uusid elavad oma sugulusrahvastest eemal rahvad, kes elavad oma sugulusrahvaste läheduses, neil on siiski lihtsalt väga oluline tegur, on see ekaga uusi tan oma lähematest sugulasrahvastest erineva usuga. Üldiselt turgi rahvad on islamiusulised, siis kaga uusil õigeusklikud nüüd nõukogude perioodil nende kiri põhines slaavi tähestiku, olgu, et jahe NSV Liidus enamus rahvaid oli sellel tähestikul, sealhulgas siis ka turgi rahvad, aga türklased, kõnele lähim rahvas, siiski kasutus ladina tähestik ja muidugi väga oluline asjaolu, et ei olnud võimalik ju nõukogude ajal õppida, aga ka uusi keeles. See, et 1957 kuni 1961 väga lühikese perioodi jooksul oli võimalik koolis õppida, aga ka uusi keeles see praktiliselt ei mõjutanud mitte midagi. Nii et ei olnud nõukogude ajal seal ei keelt, ei olnud sidemeid kuulus rahvastega ja ei ole siis ime, et ka uusi tõesti kaotasidki selle rahvusliku identiteedi. Ja muidugi, kuna piirkonna põhiline rahvastik oli siiski rumeenlased, siis mingil määral oli olemas vastasseis rumeenlastega. Aga see vastasseis rumeenlastega tähendas seda, et väikese rahvana hoiti nii-öelda kokku kohalike venelastega, kellel samuti oli mingil määral vastasseisud kohalike rumeenlastega. Nii et jah, ei ole tegelikult väga imekspandav, et see rahvas on oma identiteedi sisuliselt kaotanud. Ma ei tahaks siiski seda rahvast veel nii-öelda päris maha kanda, sest isenesest administratiivses mõttes. On kaga uusidele täna tegelikult loodud kõik võimalused, et see rahvas oleks olemas ka aastakümnete pärast. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Moldovas elavatest kaga uusidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Mari Eli.