Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned 27. septembri sündmused veel kord lühidalt kokku minale Mall Mälberg. Valitsusjuht Andrus Ansip andis täna riigikogule üle 2011. aasta eelarve. Peaminister ütles, et eelarve on realistlik ja loodetavasti majanduskasvueelarve keskfraktsioon. On kindel, et tegemist on piirangute ja ebaõigluse põlistamise eelarvega. Rahvaliidu peasekretäri sõnul ootab erakonna juhatused partei esimees Juhan Aare enda ümber tekkinud skandaalidega seoses tagasi astuks. Arel pole seda plaanis. Keskraamatukogu eestvõttel algas täna Tartus vene kirjanduse nädal mitmes Jordani jõe läänekalda juudi asunduse. See algas hommikul kohe pärast 10 kuud kestnud moratooriumi lõppemist ehitustegevus. Palestiinlased ohverdanud rahukõnelustelt lahkuda, kui juudiriik asunduste rajamist ei lõpeta. Venemaa ja Prantsusmaa presidendid ning Saksamaa kantsler kohtuvad 18. ja 19. oktoobril Prantsusmaal, et arutada Euroopa julgeoleku- tulevikku. Nii öösel kui homme päeval on ilm pilves, paljudes kohtades sajab vihma. Sooja on öösel viis kuni 10, päeval seitse kuni 12 kraadi. Peaminister Andrus Ansip andis täna riigikogule ületuleva aasta eelarve. Uku toom annab ülevaate. Eelarve üleandmise puhul esineb peaminister traditsiooniliselt poliitilise avaldusega niga täna. Andrus Ansip alustas sellest, et majandus on selgelt toibumas kriisi mõjudest ja juba arutatakse selle üle, kui suur tuleb majanduskasv. Kas see tähendab, et kriis on nüüd läbi? Ei, kriis ei ole läbi. Oleme sammhaaval liikumas kriisist väljumise faasist uue tõusu esimesse etappi. Ansip ütles, et ta loodab, et see on majanduskasvueelarve. Samas on eelarve realistlik. Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema kuus miljardit eurot see on viie protsendi võrra suurem käesolev aasta 89,6 miljardi krooni suurusest eelarvest. Kas tuleb peamiselt sellest, et taastuvad riigipoolsed sissemaksed pensioni teise sambasse? Lisaks oleme taas veelgi paremini kasutamas välisvahendeid ning lisanduvad saastekvootide müügist tehtavad investeeringud. Peaminister kordas üle, et riigi tegevuskulud on külmutatud. Et eelarves on varasemast suurem osa investeeringutel, suurenevad hariduskulud ja ettevõtlustoetuste maht. Tuleval aastal ei kehtestata ühtegi uut maksu. Sotsiaalsed tagatised ei vähene. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar täiendas. Selle eelarve peamine omadus on see, et see on koostatud täiesti vastutustundlikud praeguse aja jaoks, nendest võimalustest lähtudes, mis meie riigi reaalselt on ja mis võimaldavad meil selgelt, rahulikult ja kindlalt tulevikku minna. Laar toonitas, et eelarve üks olulisi prioriteete on liikumine tasakaalu suunas ja kahtlemata liigub eelarve sotsiaalse õigluse tugevdamise poole, mida väljendab ka teise pensionisamba väljamaksete taastamine riigi poolt. Opositsioon nägi, nagu ikka, eelarves hoopis midagi muud. Keskfraktsiooni juht Kadri Simson ütles, et eelarve põlistab viimaste aastate piirangud ja ebaõigluse. 2011. aasta riigieelarve maksutulusid vaadates tuleb meeles pidada, et nii käibemaks kui aktsiisid panevad majanduslanguse raske koorma eelkõige just nende inimeste õlule kelle sissetulek niigi tänavu toimetulekut võimaldav avaga prognoos suuremaks tulumaksu laekumiseks ei tähenda tuhandete inimeste töölerakendumist. Paraku neela mustvalgelt öeldud, et tulumaksuraha jääb rohkem riigile sest enam ei tagastata tulumaksuperede esimese lapse eest. Enam ei arvata tulust maha ametiühingu liikmemaksudele ja õppelaenu intresside tehtud kulutusi. Kadri Simsoni sõnul toob see eelarve järgmisteks aastateks seisaku. Sotsiaaldemokraatide esindaja Sven Mikser ei saanud oma erakonna esindajana muidugi mööda sotsiaalkulutustest. Euroopa riigid keskmiselt teevad kulutusi sotsiaalpoliitikale 26 protsenti toodetud rikkusest ehk SKP-s. Eestis on see number tabelis eelviimane ja kaks korda väiksem teadmisega, et eelarve mahust, sest on sotsiaalkulud 30 protsenti pole siinkohal väga palju teha. Ja kas meil sedagi olemasolevat raha mõistlikult kasutame. Vaesust leevendava meetmena maksab riik toimetulekutoetust kulu selleks eelarves on 350 miljonit krooni. Kuigi hinnad tõusevad, see number ei suurene, ei toimu ka muudatus lastega perede toimetulekus. Roheliste sõnavõtja Toomas Trapido juhtis tähelepanu sellele, et eelarve tasakaal on laiem mõiste ja nemad plaanivad toetada sotsiaalset tasakaalu ja sisuliste energiapoliitikat. Rahvaliidu juhatus soovib selleks reedeks saada erakonna esimehelt Juhan Aarelt tagasiastumisavaldust. Sel korral avaldatakse Aarele umbusaldus, teatas rahvaliidu peasekretär Lauri Vitsut. Mure on juhatuse hinnangul segi ajanud erakonna ja oma isikliku rahakoti ning mees pole suutnud niivõrd suurt organisatsiooni juhtida, ütles Lauri Vitsut. Rahvaliidu esimees Juhan Aare ütles Postimehe veebiväljaandele, et ta ei võta juhatuse süüdistusi omaks ning ei oska nende avaldust kuidagi kommenteerida. Ka ei ole tal plaani tagasi astuda. Kui Aare reedeks ise tagasi ei astu, avaldatakse talle umbusaldust, mis tähendab, et erakonna esimees on automaatselt tagandatud. Suvel rahvaliitu ajutiselt juhtinud Arvo Sirendi otsustas nüüd erakonnast lahkuda ja tema hinnangul peaks praegused liidrid kas oma käitumist muutma või kogu erakonna tegutsemise viisakalt lõpetama. Mul on piinlik, et tegeleme iseendaga ajal, kui Eesti maaelus ja põllumajanduses on tõsiseid probleeme, selgitas ta Postimees Online'ile. Kliendi arvates pole loomulik, et tegeletakse Juhan Aare ründamisega, kuigi talle anti volitused kuni järgmise kongressini. Sirendi sõnul ei kavatse ta ise mõne teise erakonnaga ühineda. Edasi välisuudiseid. Indrek Kiisler. Mitmes Jordani jõe läänekalda juudi asunduse salgas hommikul kohe pärast 10 kuud kestnud moratooriumi lõppemist ehitustegevus. Orioni lõpp 26. septembri südaööl tähendab, et ehitusega alustada kõik need, kellel oli ehitusluba olemas enne moratooriumi jõustumist. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu keeldus rahvusvahelisest survest hoolimata ehitustegevuse külmutamist pikendamast. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas on ähvardanud ehitustegevuse jätkudes lahkuda. Septembrikuu alguses jätkunud rahukõnelustelt ütles eile, et lükkab otsustamise edasi kuni Araabia riikide välisministrite kohtumiseni, mis toimub neljandal oktoobril. Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy aga teatas, et kutsub Palestiinlaste presidendi, Iisraeli peaministri ning Egiptuse riigipea Hosni Mubaraki oktoobrikuus Pariisi rahukõnelustele. Sarkozy ütles ühisel pressikonverentsil Pariisis visiidil viibiva baasiga, et kõnelused peaksid aitama ette valmistada novembri lõpus toimuvat Euroopa Liidu ja Vahemeremaade tippkohtumist. Tema riigipea, Prantsusmaa president ja Saksamaa kantsler kohtuvad 18. ja 19. oktoobril Prantsusmaalt viis teatas Kremli pressiteenistus. Kavandanud osutada kolmepoolses formaadis partnerluse arenguteid üleeuroopalise julgeoleku ja koostööruumi kujundamiseks, samuti ühiseid väljakutseid selles vallas, teatas Kremli pressiesindaja. Venemaa ei ole nimelt rahul sellega, et lääneriigid näevad Euroopa julgeoleku alustala Natot. Moskva sooviks endale julgeoleku küsimustes suuremat sõnaõigust. Lisaks on Venemaa alustanud euroliidu survestamist. Brüssel annaks Venemaa kodanikele viisavabaduse. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tunnistas, et mõnest harjumusest, mille taga on noorusaastat kommunistliku Ida-Saksamaal pole ta vabanenud ka 20 aastat pärast kahe riigi taasühinemist. 56 aastane kantsler ütles usutluses, et kipub oma kappidesse asju kuhjuma. Majanduses, kus kõik oli defitsiit, tuli osta seda, mida sai. Vahel ostan mõne asja lihtsalt sellepärast, et näen seda, kuigi mul seda parajasti tarvis ei ole, tunnistas Merkel. Kantsler lisas armastab toite, mis olid populaarsed endisel Ida-Saksamaal näiteks seljankat, šašlõkki ja Le Chat. Kahe Saksamaa taasühinemisest täitub sellel sügisel 20 aastat. Viiendat korda toimuv Tartu vene vene kirjanduse nädal tutvustab tartlastele nii vene kirjandust kui Eestis elavaid vene autoreid. Sel nädalal kohtuvad lugejatega luuletaja Igor kott, juhia kirjanik Andrei Ivanov. Toomas Kelt räägib edasi. Vene kirjanduse nädalat korraldab Tartu keskraamatukogu Annelinna raamatukogus töötav Nadežda kirjak. Viis aastat tagasi tundus talle, et Tartus on vene publiku või üldse vene kirjanduse huviliste jaoks liiga vähe üritusi ning nii saigi alguse vene kirjanduse nädal. Aga on see üritus muutunud üha olulisemaks, rääkis kirjak. Seda näitab kasvõi osalejate leidmine. Kui alguses esimesel aastal oma, pidin mõtlema, kutsuma kedagi, sellepärast see on uus asi ja kui te siis edasi läheb, siis selleks aastaks minu postkasti olid juba kirjed. Et kirjanikud ise pakuvad ennast. Nadežda kirjak lisas, et Tartus on vene kirjanduse ürituste külastajad enamasti eesti keelt rääkivad inimesed. Eestlaste huvi vene kirjanduse vastu näitas juba kevadine kirjandusfestival Prima Vista, kus esines Dmitri põka. Tema raamatust maha kantud räägitakse ka sel nädalal. Nädal avalöögi andis aga Rakvere ajakirjanik ja vabal ajal kollektsionäär Samuel Kollom. Täna rääkis ta huvilistele kogumisest ja tutvustas oma margikogu. Lombi sõnul on palju marke, mis seonduvad kirjandusega. Oli aastaid kogunud Nõukogude liitu, sest ma olin ikkagi suurema osa elust elanud selles õhkkonnas ja muidugi Puškin. Praegused Venemaa margid on pühendatud Vene kirjanikele väga aktiivne hiljuti Ukrainas tähistati Traskeptšenko juubelit, sellele pühendatud mitu märki, aga meil Eestis. Koidula märgib ja homme õhtul algavad aga need klassikalised kirjandusüritused. Autoriõhtul esineb luuletaja, tõlkija Igor. Tootja maitu Itaalia restoranis Tartu raekoja platsil. Laalid mängib Ameerikat. Teenindab vene filoloog. See oli siis lõiguke koti juhi kevadisest esinemisest Tallinnas. Lisaks temale kohtub lugejatega Eesti Kultuurkapitali möödunud aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov. Nädala muusikaõhtu sisustab tänavu laulja Sergei Bay ja flamenkotantsija Alexandra Bobroova ning sündmustele paneb laupäeval punkti perepäev Annelinna raamatukogus Toomas Kelt. Tartu stuudio. Mitu Kagu-Eesti kalmistut on viimastel nädalatel langenud niinimetatud mustade arheoloogide ehk aardeotsijate ebaseaduslike kaevamiste ohvriks. Värska ja Saatse kiriku koguduste rahvas leidis mõne nädala eest kalmistult ahastama paneva vaatepildi. Kiriku ümbrus oli otsekui mutimullahunnikuid täis. Keegi oli käinud ümber kiriku metalli otsiga otsijaga ning teinud tõenäoliselt sapöörilabidaga hulga auke, vahendas aktuaalne kaamera. Kaevajad eesmärk võis olla leida kiriku ümbrusest kalmistult väärisesemeid, mida saaks hiljem näiteks mõnel internetioksjonil maha müüa. Kalmistul on seadusega kaitstud praegu, kuid kirikaedade puhul lisandub juriidilise küljele ka moraalne. Et kuidagigi ohjeldada mustade arheoloogide tegevust, on riigikogu menetlusse jõudnud muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu, millega karmistatakse karistusi loata kaevamise eest. Ja ilmateade. Öösel on meil peamiselt pilves ilm, Lõuna-Eestis sajab, Põhja-Eestis võib kohati sadada. Puhub kirdetuul seitse kuni 13, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 18 meetrit sekundis ja sooja on öösel viis kuni 10 kraadi. Päeval on Lõuna-Eestis pilves, Põhja-Eestis pisut selgem ilm. Mitmel pool sajab vihma. Tihedam on sadu Lõuna-Eestis. Tuul seitse kuni 12, puhanguti 16, saartel ja rannikualadel 10 kuni 15, puhanguti 20 meetrit sekundis ja sooja on homme seitse kuni 12 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, May Mälberg. Kena õhtut.