ERSO tõstatas oma olemasolu küsimuse hommikusel pressikonverentsil Estonia kontserdisaalis, kuhu kaudselt kutsutud Kultuuriministeeriumi esindajad ei tulnud ERSO esindajatega, kohtus Paul-Eerik Rummo õhtupoolikul ja jaga seejärel probleemi kohta teavet ka ajakirjanikele. Kultuuri ja haridusminister Paul-Eerik Rummo teatas, et Eesti Raadio haldusalas ei ole ERSO saanud ega saa täita neid ülesandeid, mida kultuuriavalikkus nõuavad. Kultuuriministri sõnul on dokumentatsioon ületoomiseks ette valmistatud. Rahandusministeerium aga ei taha ületoomist finantspõhjustel teha enne aastavahetust. Valitsus oleks Rummo sõnul asja ära lahendanud eilsel istungil. Paraku ei olnud Eesti Raadio kõiki pabereid vormistanud, nüüd arutatakse asja homsel kabinetiistungil. Paul-Eerik Rummo. Ma olen absoluutselt veendunud, et sümfooniaorkestri kuulumise korral kultuuri ja haridusministeeriumi haldusalasse ei oleks niisugust olukorda mingil juhul saanud tekkida. Ültse kallutas kultuuri ja haridusminister süü Eesti raadio kaela, eriti selles, et Eesti raadio eelarve on riigijuhtorganite jaoks kontrollimatu. Puudub igasugune juriidiline protseduur. Mismoodi ja mis vormis õieti Eesti Raadio Riigikogule allub. Riigikogul ei ole juriidilist protseduuri kontrollida Eesti Raadio tegevust, ise ei peaks kuidagi tema asi olema. Ning riigikogus ei ole ühtegi sellist allüksust, kellele Eesti Raadio või Eesti televisiooni peadirektor oleks kohustatud enda oma institutsiooni tegevusest aru andma või kelle poole ütles saama abi või vastuseid või lahendusi oma probleemidele. Eesti Raadio ei allu valitsusele. Riigikogul tema suhtes mingisuguseid rakendatud protseduure ette nähtud ei ole. Ja riigi ja Eesti raadio ei allu ühelegi valitsus asutisele ministeeriumile. Nii et ei ole olemas pädevat ülevaadet sellest, kuidas Eesti Raadio oma eelarvelisi eelarvelisi vahendeid, mida ta rahandusministeeriumist meie teada saab totaal summadena, diferetseerimata sumadena, mida ta võib oma kulutuste vahel ise vabalt jaotada tegelikult kasutab. Ja sellepärast võib ka alati püstitada küsimuse kas see, kui Eesti raadio küsib valitsus reservist või lisa arvetest juurde. Lisafinantseeringuid, just nimelt ERSO jaoks on tegelikult pädev, sest sama hästi võiks Eesti Raadio ka endale olemasolevat tarbelist raha sellest nii-öelda põhieelarvest kasutada ERSO peale ja küsida lisa millegi muu jaoks. Selle süüdistuse kohta palun Eesti raadio peadirektori asetäitjalt Paul Himmat kommentaari. Iseenesest huvitav oli kuulata härra meistri jutus seda osa, mis kätkes endas ka hinnanguid valitsuse ja riigikogu senisele tegevusele. Raadiot tegutseb põhimääruse alusel. Seda põhimäärust ei ole ei seadusandlik täitevvõim vaidlustanud ega taotlenud selle muutmisi. Õigemini seda muutnud, sest see õigus kuulub neil ja selle järgi. Eesti raadio allub riigikogule. Raadio tegutseb eelarve alusel kõik inimesed ja ametnikud, kes on vähegi kokku puutunud eelarveliste asutustega teavad, kui täpselt jälgitakse seal vahendite kasutamist ja vahendite eraldamist. Me ei saa isegi roostetavad vana autot ilma loata ära müüa. Seda enam pean ütlema, et need süüdistused olid kõik väga tõsised. Ja ma ei kommenteerikski seda hetkel rohkem, sest ma tahan nõu pidada enne Eesti Raadio õigusnõunikega. Kuid niipalju veel, et ilmselt on Eesti riigis toimiva kultuuripoliitikaga siiski asjad päris hullud. Kui on võimalik selline. Süüdistus välja öelda. Ja kõige kurvem on mul selles selle üle, et raskuspunkt nagu märkame, on juba kandunud Ersolt ära ajakirjandusele, vabale ajakirjandusele ja sellest, millest kõik algas ERSO-st. Sellest ei taha enam keegi varsti rääkida, kui sellises suunas arenevad asjad edasi ja sellest kannatab ERSO ise kõige rohkem. Hommikusel pressikonverentsil arvas asja kohta pianistist Riigikogu liige Vardo Rumessen. Praegusel kultuuriministeeriumil seoses selle ümberkorraldustega, mis on toimunud kahe ministeeriumi ühendamisega, nii edasi ilmselt ei ole kultuurikontseptsiooni. Ma kavatsen esmaspäeval esitada riigikogus ametliku järelpärimise kultuuriministrile, et ta selgitaks välja siiski selle olukorra tegelikult põhjused ja leiaks ka selle ametniku, kes vastutab selle tegemise eest. Meie ei saa jätta niimoodi praegu ühte olukorda, et jah, kriis tekkis ise enesest ja meie ei tea absoluutselt järgmise kriisini. Ootame millal, millal tekib ainult järgmine hakkan muutma. Kuidas tunneb end täna õhtul ERSO direktor Riho Mägi? Teatavate optimismi muidugi sisaldab selles mõttes, et asi on teadvustanud valitsuses ja igal pool ja tänu sellele, et on tekkinud avalikkuse surve eelkõige läbi pressi tänu sellele, ühesõnaga midagi peab muutuma, sest Eesti riik ei saa kaduda ju Euroopa kultuurikaart. Ma olen selles kindel. Aga natukene sant tunne, sest ei saa aru, kas mängitakse pingpongi üle minu pea või minuga mõnikord igal juhul, kui oma nihukest kõhutunnet usaldada, siis mängitakse minuga. Mina olen see pingpongi pall mingil määral. Kõik saavad aru, aga kogu aeg, teine on süüdi, teine on süüdi. Miks sa minuga seda räägid? Räägi temaga. Ja see kahjuks seda optimismi kahandab. Kas lahendus on käega katsuda? Hay tähendab käega katsutav, võib-olla on ajutine palgaraha lahendus, aga sellesse ei ole, terve. Lahendus tähendab, endiselt on, istume kahe tooli vahel, millal, ei tea. Sai ministrile antud, et ERSO näeks, et oleks selle lõpuks need asjad lahendatud. Ja et oleks esimesest oktoobrist vähemalt selle aasta viimane kvartal, eks tunneks ennast kindlamalt. Ja teine asi, et täna lükati veel edasi teise on teine teema, seda ei puuduta. See on kontserdi korraldamisega. Eesti riiklik sümfooniaorkestri kuulub riigile, mitte Tallinna. Kui me ei saa teha ühtegi kontserdi planeerida Tartus, Jõhvis, Saaremaal, sest puudub raha selleks, et sõita kahe või kolme bussi ja transpordimasinaga kohale. Kaste. Erahomme dile mängid? Sellele küsimusele ei saa mina vastata, see on orkestri kollektiivi otsustada sellele vastata, ma loodan, et mängime ja see on mõeldav. Siis, kui homne valitsuse istungi otsus on niisugune mees vähemalt söandab meile kindlast pillimeest, siis pilli mängivad.