Ja läheme taas tagasi keskaega, kus oleme terve see nädal toidurubriigis peatunud ning tänaseks on jäänud sellised maitsvad asjad, maiustused hõrgutised stuudios Olde Hansa loovjuht, Angela Randmets. Kui palju keskajal inimesed said endale lubada lihtsalt maiustamist ja näksimist? Vaiustamist ja näksimist, võib kohe öelda. Ta lihtsam rahvas endale kalu pala ei saanud ja ega nad õieti ei hoolinudki sellest, et nende jaoks oli õige toit, see, mis ikkagi toitis, mis andis jõudu ja mille najal sai vadi hooga läbi elu rühkida. Aga sellised pipsi tükid ja maiusasjad olid rohkem hinnatud ikkagi pidusöökidel pidulaudadel ja rikkama rahva hulgas. Et üks selline tore koht, kus kõik soovijad said endale maiustusi osta või Tallinnas raeapteek. Et seal müüdi nii martsipani kui siis selliseid konfettideks nimetatud maiustusi, kus siis püürtsid olid keedetud sellise suhkrusiirupi segu sisse. Ja, ja neil arvati olevat siis ka mitte ainult selline mõnus suud magusaks tegevotstarve, vaid ka arvati, nemad lausa ravimid olevat middle mitme häda vastu aitavat apteegist sai osta ka erinevaid keediseid. Ja üldse oli selline tore tore koht, et kellel vähegi tekkis selline tunne, et tahaks suu magusaks teha, sellel, sellel pruukis ainult sinna raeapteeki oma sammud seada. Aga üldiselt väga keskajal ei tehta Judki magusal soolasel toidul vahet, et suureks üllatuseks tegelikult nad armastasid soolast ja magusat maitset, et nagu väga niimoodi omavahel ühendada, et magushapu maitse oli üks keskaja armastatumaid maitseid. Muidugi oli kõigi kolmekäiguliste tavaliselt kolmekäiguliste pidusöökide viimaseks käiguks, üks serveeriti tõepoolest natukene sellisemaid magusamaid palu kuigi üheks desserdiks võis kindlasti olla, kas juust, juust oli siis üks selline toiduaine, mis vaeste lauale praktiliselt kunagi ei jõudnud, kuigi räägitakse, või on teada? Rannarootslased Eestis oskasid ise juustu teha ka, aga mujal seda kunsti väga ei osatud ja juust osteti peamiselt ikkagi sisse ja ta oli suhteliselt kallis. Aga kust said vaesemad inimesed omal magusa? No üks asi on mesi. Aga kas keedeti kapeedist, ma tea, suhkrut või midagi sellist magusat kuivatati marju, kuivatatud marjad tõepoolest, et olid üks selline asi ka, mida, mida näiteks pidusöökidel kindlasti serveeriti. Aga vaesem rahvas tarvitas rohkem kui selline magusaisu peale tuli siis ikkagi selliseid metsamarju ja kõik käe, seda toredat ja magusat, mis metsast saada oli. Rikkama rahvapidusöökide puhul on siiski teada, et võib-olla vahe, kõige suurem vahe ongi selles, et, et kui vastvaesem rahvas tarvitas neid samu metsa metsaande värskelt ja Togurelt siis Ricawarapha püüdluseks oli see, et ühtegi asse toorelt päris lauale ei kantaks, et kõik ikkagi pidi olema kuidagimoodi mooritud või küpsetatud või hautatud või keedetud. Tallinna pidusöökidel oli selliseks magusakäiguks või sisse magusakäik, koosnes tavaliselt kookidest, õuntest ja pähklitest. Et need ei pruukinud siis olla need õunad ja pähklid ka sellel naturaalsel kujul, aga kindlasti oli sinna midagi toredat ümber pandud, et näiteks pähklid ja mandlite suhkrustamine oli väga-väga levinud ja ja neid armastati katta eelkõige siis sellise vürtsidega maitsestatud suhkruvaba või meie vabaga piparkooke, tehti piparkooke, tehti piparkoogid, oli, oligi üks selline selline võib-olla tänapäeva ja keskaega kõige selgemalt ühendab lülijat piparkoogid olid äärmiselt populaarsed, et sellest samast apteegist raeapteegist sai osta teks ürdi küpsetisteks Kimetatud selliseid küpsiseid, mis võisid olla täiesti piparkookide sõbrad, sugulased, kui te olete nii kaua aega tegelenud keskaja köögiga ja uurinud retsepte, kui palju on olnud seal teie jaoks selliseid üllatusi, et uskumatu, et inimesed sedasi tegid, seal ka maitsev, söödav oli minu jaoks üllatus, on sibulamoos mis mulle seostub kohe keskajaga, kui nagu ja siis on ainus toit, mis mulle sedasi meenub, on sibulamoos. Jah, tegelikult leid üllatusi on, sest sest eriti kui see Ta sõidab keskaja köögindus asja hakata niimoodi värskelt uurib aja sellise uustulnukana, vaatame siis seal on täiesti sealt võib leida täiesti ootamatuid kooslusi kus suh, Cru ja kuivatatud puuviljad ja kõige muu sellise mee ja magus, aga Mondlitega maitsestatud D ja kõikvõimalike siis sellised praade ja lihahautise. Et võib-olla see ei olegi nagu kõige ootamatum, sest eks me oleme harjunud ikkagi hane sisse panema õuna ja ja selliseid rosinaid viisi riisiroogade sisse erinevaid puuvilju. Mis on teie lemmikkeskaja köögis? Lemmiktoit mul on neid tegelikult palju, et kui me võtame niisuguse sellise soolase söögi, siis mulle kohutavalt meeldib. Üks toit, mida Olde Hansa pakutakse, see on sellised, kannab been saksa pärast nimetust ain kuttes üüber, naht, spain ehk siis saksa kaupmeeste hõrk külläsiga, mida sisaldab tõesti öö läbi uuritud. Ja ta on nagunii imemaitsev ja, ja täiesti täiesti iseenesest lihtne sealiha. Aga just see eripärane tehnoloogia või see teda nii kaua ja, ja sellisel madalamal kuumusel kui tavaliselt seapraadi küpsetatakse, et seda niimoodi uuritakse, et see teeb ta nagunii imemaitsvaks. Ja teine selline magusroog, millest ma kunagi ei suuda keelduda. Roosipuding mis on ka natukene ootamatu, sellepärast et, et teda serveeritakse koos roosilehtedega ja ma tean, et meie külalistest alatit tekitab natukene sellist, et segadust see, et kas nüüd tohib need roosilehed ära süüa või ei tohi võim, mis nendega teha. Et tegelikult et roosilehed seal roosipudingu peal on täitsa söödavad ja öeldakse, et naisterahvad saavad neid süües soovida ühe soovi, mis kindlasti täide läheb. Ma tänan teid saatesse tulemast, Angela Randmets, ekskursioon sel nädalal keskaja kööki oli väga põnev ja rääkida oleks veel paljust ning loodame teid taas huvite saates kohta. Suur aitäh kutsumast.