Tere, kell on kuus õhtul. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokku pate üheksanda juuli olulisematest sündmustest stuudios Tanel Talve Suurbritannias neljapäeval plahvatanud pommid käivitati üheaegselt, lõhkeaine päritolu pole teada. Ühtegi vahistamist seoses plahvatusega seni tehtud ei ole. Rumeenia valitsus astub tagasi Eesti elanike huvi Euroopa Liidu ja selle võimaluste vastu on jätkuvalt suur, tõdesid Euroopa kodakondsus tutvustada ringreisi läbiviijad. Tuuril selgus, et vaatamata olemasolevatele teabekanalitele on teabe nappus euroliidu osas mitmel pool Eestis märgata ja sarnast selgitustööd tuleks jätkata. AIDS i kabinettides käijate hulk suureneb. Samas on poolt aasta jooksul kabinettides diagnoositud HIV-kandjate arv tänavu väiksem kui mullu. Tartus taasavati punavõimude mõrvatutele mälestustahvel. Täna esietendub Viinistu selle suvelavastus põrguga järk, mille kirjutas Mart Kivastik, lavastas Hendrik Toompere. Näidendi aluseks on Eduard Wiiralt elu ja seepärast on Viinistu kunstimuuseumis avatud ka Wiiralti loomingu näitus. Kultuurisündmus Eestis jagub teisigi, täna esietendub veel Pärnumaale soon paganama linnas. Pärimusetendus Soolaev. Tartus on aga ja Eesti-Soome tantsupidu. Ilm on meil jätkuvalt kuum ja järgmise nädala alguses peaks veelgi kuumemaks minema. Alustame aga välismaalt. Londoni politsei esindaja ütles täna pressikonverentsil, et politsei ei tea siiani, kui palju surnukehi võib neljapäevaste pommiplahvatuste tagajärjel metroos olla. Scotland Yardi esindaja praetaldrik ütles, et politsei tööd ja koeri metroojaamal ülimalt rasketes tingimustes ja püüab plahvatuse tagajärjel lõksu jäänuid leida. Politsei hinnangul viitab plahvatuste tugevus sellele, et tegemist ei olnud isevalmistatud lõhke seadeldist, aga seni on teada, et pommid Londoni metroos plahvatasid kõigest sekundiliste vahedega ning tõenäoliselt oli tegemist AEG pommidega. Politsei kinnitusel seni ühtegi inimest seoses plahvatusega vahistatud. Neljapäeval toimusid Londoni metroos kolmes kohas plahvatused. Üks plahvatus rebis puruks bussi. Senistel andmetel hukkus terrorirünnakus 50 inimest ja sajad on vigastatud. Vastutuse rünnakute eest on seni enda peale võtnud kaks väidetavalt al-Qaedaga seotud rühmitust. Suurbritannia Eesti saatkonnas. Avatud kaastunderaamatusse on terrorirünnaku ohvrite mälestuseks sissekande teinud 20 inimest. Kaastundeavaldajate seas olid ka peaminister Andrus Ansip ja Ameerika Ühendriikide suursaadik Aldona Wos. Ja veel on tulnud ka uudis selle kohta, et Põhja-Korea on andnud nõusoleku pöörduda tagasi kuuepoolsete tuumakõneluste juurde. USA välisminister Condoleezza Rice kinnitas hommikul, et USA jätkab lahtiste uste poliitikat, et Põhja-Koreas saaks tagasi tulla kuuepoolsete tuumakõneluste juurde. Raike alustas täna ka kuus päeva kestvat Aasia ringreisi. Esimene peatuspunkt on Peking. Täna varahommikul. Havanna Trasinud Jaan Tennis tappis Kuuba kaguosas ja Haitil 32 inimest 2,2 miljoni elanikuga Kuuba pealinn mattus pimedusse. President Fidel Castro sõnul hukkus enamik inimesi kokku varisenud hoonetes. USA riikliku orkaanikeskuse teatel tugevneb vahepeal pisut nõrgenenud Tennis täna taas ning suundub Florida poole. Tegemist on tugevaim orkaan iga, mis on nii vara Atlandi troopiliste tormide hooajal rannikut tabanud. Teen ja valitsus on otsustanud tagasi astuda. Peaminister kallineb, objescu tarisse jäänu teatas valitsuse tagasiastumisest ja uute parlamendivalimiste väljakuulutamisest pärast seda, kui valitsusel ebaõnnestus seaduseelnõu heakskiitmine konstitutsiooninõukogus. Eelnõu oli vajalik õigusreformi käivitamiseks, see on omakorda eeltingimuseks Rumeenia pääsemisele Euroopa Liitu. Ja koduste sündmuste juurde Tallinnas Tammsaare pargis jõudis täna lõpule Eesti linnades toimunud tuur, millel tutvustati Euroopa kodaniku põhiõiguseid. Tõnu Karjatse käis teabetelgitööd vaatamas. Eesti keelega seal toimima, rääkima eesti keel on okei, palka mul ei ole raha selleks, aga ma tahan, näiteks on rääkida inglise keeles, ma pean kellegi inglise keele ära, ma mõistan teid ja ma räägin teile, et ma ei tea, mul ei ole mingit, mina olen, olen Eesti venelane, ma käisin selle eesti keele säärada välja, et sealt tuleb uus veneri tava teiega vaielda. Mina ei soovi teiega valida materjali jäetoorsena. Tõlgi palkamine keeleküsimus oli üks neid probleeme, millega teabetuuri läbiviijad mailis udilaineni Andreas. Pea iga päev kokku puutusid. Ühtekokku läbis Euroopa kodakondsust tutvustav tuur 19 Eesti linna ringles kaks bussi ja lisaks Tallinnale on täna teave telk püsti paides. Andres Sepp tõdeb ette huvi Euroopa Liidu ja selle võimaluste vastu on olnud suur. Probleemid on paikkonnite erinevad. Ida-Virumaal küsitakse enamikus selle kohta, et kui neil inimestel on hall, paistsid, kuidas Euroopa kodakondsus puudutab, kahjuks me oleme sunnitud siis vastama, et Euroopa kodakondsus laieneb ainult neile inimestele, kellel on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi antud juhul siis Eesti kodakondsus. Kui me Eesti linnades siin Tartus, Tallinnas, Jõgeval, Rakveres oleme ringi sõitnud, siis seal küsitakse rohkem selliste praktiliste probleemide kohta nagu näiteks välismaale tööleminek või Euroopa ravikindlustuskaart. Ja siis tuleb välja, et inimesed eriti palju siiski neid Euroopa Liidu võimalusi ja õigusi ei tunne. Jah, nüüd Ida-Virumaal ongi just olnud selline probleem, et on kurdetud selle üle, et Euroopa liidu kohta ei ole kusagilt materjale saada. On üks selline kurvem näide, et käis lasteaias üks kasvataja küsimus lasteaia jaoks Euroopa Liidu kaarte või Euroopa Liidu lipukesi ja kahjuks on ta ei olnud need kusagilt mujalt varem saanud ja siis andsime talle siin igasugu lipukese karbikese kaasa, et ta saaks seda nagu lastele anda. No samas on meil olemas ju kõik ametkonnad ja internetid ja teabepunkt, kuhu saab helistada ja kõike oma muresid kurta, et järelikult oli seda tuuri sellist tutvustavat tuuri siiski praegu vaja või võib öelda, et seal oma ülesande täitnud. Seda on veel natuke vara öelda, kas on oma ülesande täitnud, aga arvestades inimeste reaktsiooni sellele, kui me, kui me mööda linnasid ringi sõidame, inimesed tulevad huviga juurde, küsimusi on seinast seina, mis asi on Euroopa Liit, mis asi on Euroopa Liidu kodakondsus, kuidas saab välismaale tööle minna ja nii edasi ja nii edasi esitatakse võrdsemaid küsimus, esitatakse täiesti asjalikke küsimusi, aga üks on kindel inimeste huvi Euroopa liidu vastu. Selliseid signaali Brüsselisse annate, kas on ka järgmine aasta midagi taolist vaja teha, oleks aja seda traditsiooni jätkata. Arvestades inimeste reaktsiooni, siis kindlasti, kas nüüd tuleb Euroopa Liidu kodakondsuse kohta selles, selles osas ma kahtlen, et tõenäoliselt seal targad inimesed Brüsseli võimukoridorides mõtlevad välja mõne teise valdkonna, mille osas Euroopa Liidu liikmesriikide inimesi tutvustada. Aga jah, kindlasti vajadus taoliste asjade järele on olemas. Signaal Brüsselisse oleks kindlasti see, et Euroopa Liit tuv viia viia just inimeste juurde, mitte neid kutsuda kusagil suurematesse kohtadesse suurlinnadesse mingitele infopäevadele või, või lihtsalt avada suuremates maakonnakeskustes mingeid infopunktid. See on üks võimalus, aga minu arvates inimestel mõjub palju paremini see, kui neile silmast silma rääkida, mis siis Euroopa Liit tegelikult on ja sisulist nende koduõuel minna. Eesti AIDS i kabinettides on tänavu poole aastaga AIDSi testi tegemas käinud 1000 inimest rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas on poole aasta jooksul kabinettides diagnoositud HIV-kandjate arv tänavu väiksem kui mullu. Tartus avati aga endise vanglamüüril uuesti mälestustahvel punavõimude poolt 1941. suvel korraldatud massi massimõrva ohvritele. Mälestustahvel avati 183-le inimesele, kelle nõukogude julgeolekujõud mõrvasid 1941. aasta kaheksandal ja üheksandal juulil Lutsu tänaval asuvas vanglas enne pealetungivate saksa vägede eest taandumist. Aga suvi on kindlasti see aeg, kus väga palju toimub igasuguseid vabaõhuetendusi ja muid kultuurisündmuseid. Nendest ka lähemalt räägime kõigepealt sellest Tartus ja Eesti-Soome tantsupidu. Suveöö tantsud. Etendus algab päikeseloojangul kell 22 15. Vambola Paavo räägib lähemalt. Esimene Eesti-Soome tantsupidu toimus viis aastat tagasi Helsingi olümpiastaadionil, toona näitasid kahe riigi rahvatantsijad publikule oma koduma tuntuks saanud loomingut. Teine kahe hõimurahva ühine tantsupidu toimub aga täna õhtul Tartus Tähtvere lauluväljakul osaleb kokku 1400 tantsijat lahe mõlemalt kaldalt. Etenduse suveöö tantsud lavastab Jaanus Randma. Miks on valitud kavale selline pealkiri? Jaaniõhtu kui selle tantsupeo nagu teie läbiv teema, et ka see andis sellist mõtteainet, miks ta ei võiks olla suveöötantsu põhitegevus, toimub kui kõik ju öösel ja siis ka see nimi. Tantsuetenduse tegevus toimub lauluväljakul kolmes erinevas kohas. Kas publikul toimuva jälgimine raskeks ei lähe? Jaanus Randma. Ma arvan, et ei lähe sellepärast, et need kõrvaltegevused, see taluõu ja kiigeplats, need on kõik nagu komponendid selle kogu selle täie keskmise platsi pildi juures, et nad rikastavad seda oma nende elementidega, mis seal üles on pandud, ja see tegevus, mis seal toimub, ei ole nii domineeriv, ainult rikastab seda, see on minu arvamus. Ma arvan, et kindlasti pealtvaatajad, kui nad seda näevad ja pärast koju lähevad live jäävad sellesamasuguse mõtte. Jaanus Randma on Eesti-Soome tantsupidu esimene tõsine tuleproov, abiks on ansambli Tarbatu kunstiline juht võtnud vanameister Henn Tiiveli. Küsisin legend reaalselt tantsujuhilt, kes viimastel aastatel lavastamisega pole tegelenud. Kas vaim on jätkuvalt värske? Ammu on vaim valmis, sest pidu on ju ette valmistatud terve aasta legentaarsustest natsiküll natuke kaugel veel. Mida tähendab Henn Tiiveli üle Eesti-Soome tantsupidu? Kõigepealt tööd jätkus see, mis on sobilik, kui ta kujuneks traditsiooniks, sessen teine pidu, esimest ma vaatasin pealt peaaegu loova Darja selja tagant, nüüd mind kaasati sellesse. Ma arvan, et täiesti niimoodi pean midagi teha. Tantsijatel on lõõskavas kuumuses selja taga tihe proovide graafik, mida tähendab Tartu Ülikoolis õppivale Pille pingile osalemine ühispeol. Täna on natuke väiksem, meie näiteks väga palju soome tantse ei tantsinud, aga eks nad ikka teistsugused ole. Soomlased niimoodi hüplevad teist moodi natuke, kui eestlased. Eesti-Soome tantsupeol antakse ainult üks etendus, see algab täna õhtul päikeseloojangul kell 22 15 Eesti raadio uudistele Tartust. Vambola Paavo. Täna esietendub Viinistu katlamajas suvelavastus põrgu värk, selle autor on Mart Kivastik Viinistu kunstimuuseumist. Täiendav lavastust väljapanek Eduard Wiiralti loomingust ja Viinistul ta annab nüüd teada Riina Eentalu. Kui Viinistu mulluse suvelavastuse peategelane oli kunstnik Konrad Mägi sihtpõrgu värk, põhineb Eduard Wiiralt elul ja tema Põrgu saamislool. Aga mõistagi on lugu laiem ja räägib kunstniku saatusest ja kunstnikuks olemisest üldse. Lavastaja Hendrik Toompere. Me saame siin nüüd nagu Wiiralti ajast ja tema aegsetest kunstnikest nagu sellised panoraampilti. Muuhulgas on siin ka juttu vanamehest ja Starkopf risti, aga neil on ka Tuglas, on meil siin sees koos oma abikaasa Eloga ja pealegi. Me jõuame otsaga 40.-sse aastasse, kus juba jõudsid kohale ka Nõukogude väed ja loo karkass põhineb sellel. Kui Nikolai Triik leiti surnuna, siis tuleb üks nõukogude miilitsakapten seda asja uurima ja tema absoluutselt aru ei saa, mismoodi need asjad siis kunstnikel kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel Pariisi käisid? Katlamaja sobibki selle tüki jaoks paremini, arvab Hendrik Toompere. Kui on juba selline lugu nagu põrguvärk ja me enam-vähem teame nagu Wiiralti mustvalget maailma siis sinise, mere ja rohelise muru ja, ja kasepuude ja kollaste majade ja ja valgete pilvede taustal olekski nagu imelik seda lugu mängida, sest põrguvärk on, see on hämar. On mustvalge ja see on telliskivi värvi vasekarva. Nii et see lugu peaks siia sisse hästi klappima. Praegu tundub nii. Põrgu värki mängitakse 15 korda ja mängivad Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Tiit Sukk, Margus Prangel, Harriet toompere, Sulev Departe, Raimo Pass. Aga, nagu mullugi, saadab etendust näitus. Selle koostas Jaan Manitski Wiiralti kogust, Eesti kunstimuuseumi teadur Mai Levin. Manitski kogu hindab ta nii. Põhilised asjad on olemas Estambi põhivara ja, ja akti Krokkisid, visandeid ja ka sõjajärgseid töid, nii et siit saab päris ilusa ülevaate Wiiralti loomingust. Ühes saalis on väljas Wiiralti varasem looming ja suures saalis tööd alates Pariisi perioodist. Mulle meeldib Khanis klassikaline Wiiralt väga, kes on oma suursaavutustest, tahan üle või, ja soovib inimestele öelda midagi muud. Kiirelt muidugi oma sõnum olemas, aga suure kunstnikuna ta ei hõõru seda nii-öelda nina peale inimestele. Nii et alates tänasest Wiiralti tööd Viinistu kunstimuuseumis ja suvelavastuses põrgu värk katlamajas. Pärnumaal soon paganamaa linnas esietendub taga pärimusetendus Soolaev Toomas šalda helilõik. Lavastuse idee sai alguse muistsest soontagite suguvõsa põlvnemisloost. Autor Triin Sinissaar tugines näidendit kirjutades just Soontaga nalja sealse ümbruse pärimusele toetudes. Muinasajal, kui Reval polnud veel maailmakaardile jõudnud. Pärnu oli Väike-Sadama küla valitses Läänemaal rikas ja võimas soont agana maalin soolaevane fantaasia sellest, mis on saanud selle kuulsusrikka vanemate soo järeltulijatest 1000 aastat hiljem. See on 21. sajandil laval kohtuvad tegeleda erinevatest ajastutest näiteks metsavend hirmus Ants prohvet, Järve, Jaan kroonik Läti, Henrik Soontaga maavanem ja teised. Kõigi nende kaudu püütakse avada paiga rikas ajalugu, mängupaiga leidmisest ja pärimusteatrist loomine endast, räägib lavastaja Raivo Trass. RMK on hooldanud seda alasid, seda soosaart niitnud ja vaatetorni ehitanud ja paviljoni teinud. Tänud ja matkaonni. Siit meil see mõte tekkis, kui me siis eelmine talv sain oma kolleegide kokku Jaan Toominga ja Anne Türnpu siis me lõime ühenduse loomine ja me hakkamegi loomise all tegema hingedeaeg-ajalt valima materjale ja need on siis seotud mitte niivõrd ajalooga, aga nad on seotud siis kohtadega paikadega. Need on niisugused materjalid, millel on pärimistajatrial, teeme mida riigiteater ehk repertuaariteatrid ette võtta. Laevas on omajagu ajalugu, omajagu tänast päeva, missugune see nende vahekord on, kui palju siin on fiktsiooni, kui palju sellist, mis tugineb faktimaterjalile. See on ikkagi, mis rahvasuus kuuldud, mis on kirja pandud, need legendid, mälestused, hoiakud, kõiki neid kasutame Se näidendi sisu, näidendi tegevuse loomulik kirjaniku poolt, kogu see õhtu koosneb kolmest osast, esimene osa on siis teater. Siis on ajaloolaste väitluslinnusel ja pärast on simman. Peale autori Triin Sinissaar, lavastaja Raivo trassi ana soolaeva sünni juures kunstnik Kristiina Mündi muusikajuht Reine niin, näitlejad Katariina Lauk, Ivo Uukkivi, Ene Järvis, Heleene Vannari, Iivi Lepik, hele Kõre, Indrek Sammul, Raivo Illegaal, Nuter, Hellar Bergman, Reine niinia regilauljad. Mille poolest selline metsatagune teatritegemine aga näitlejale huvitav on, küsisin Katariina laugult. Mind huvitab see lugu ja et see koht siin Sandoval muidugi trupp päris võimas väljakutse. Suv laeva mängitakse vaid neli korda pärast tänast, veel 15. 21. ja 23. juulil. Et autoga minejad peavad etenduspaika jõudmiseks läbima jalgsi umbes poolteist kilomeetrit, tuleks pisut varem kohal olla. Eesti Raadio uudistele Pärnust Toomas šalda. Meil on veel jäänud rääkida ilmast. Öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja 10 kuni 15 kraadi. Homme on vähese ja vahel pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub põhjatuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on 23 kuni 28 kraadi, nii et ilm püsib meil ilusalt. Suvine selline oligi laupäev, üheksas juuli Päevakajas ilusat õhtu jätku.