Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 10.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Londonis jätkub terroristide otsimine. Eile hilisõhtul evakueeriti suur britt Rennie suuruselt teises linnas veminghamis. Rünnaku kartuses 20000 inimest. Rünnakud siiski ei toimunud. Luksemburgi rahvahääletusel kiideti Euroopa Liidu põhiseaduse leping esialgsetel andmetel heaks. Euroopa Liidu riikide noored näevad omavahelise koostöö võimalust eelkõige kultuuriliste erinevuste mõistetavaks tegemisel. Üheksat Euroopa riiki läbiv noortega on, kus olid müürid, jõudis täna Eestisse. Tallinna linn algatas terviseliikumise programmi, tänasele avaüritusele kogunes kepikõnni üle 300 inimese. Täna algab 20. Viljandi vanamuusikafestival, mis sisaldab üheksat kontserti. Kurgja talumuuseumis jõudis vaatajate ette Hugo Raudsepa komöödia Mikko Märdi. Lavastasin keerd. USA rannikule jõuab täna hilisõhtuks orkaan Dennis. Ekspertide sõnul on karta väga suuri kahjusid. Meie ilm on sademeteta, öösel on sooja 12 kuni 18, homme päeval 24 kuni 30 kraadi. Londoni Heathrow lennuväljal vahistati tena terrorismikahtlusega kolm meest. Scotland Yardis kinnitati, et nende seostamine Londonis neljapäeval toimunud plahvatusega on täielik spekulatsioon. Viimastel andmetel on plahvatuste ohvrid arv 49, vigastatuid on 700. Kinks krossis jätkuvad metroosse. Lõksu jäänute otsingud Suurbritannias peetakse jumalateenistusi plahvatuste ohvrite mälestuseks. Briti usuliidrid tegid ühisavalduse, milles rünnak hukka mõistetakse. Mošeed Eimaamide nõukogu esimees Saaki Taavi rõhutas, et rünnak oli islamiga täielikus vastuolus. Canterbury peapiiskop Don Williams ütles, et on äärmiselt ekslik arvata, nagu oleks üks kogukond vägivaldsem kui teine. Suurbritannia suuruselt teise linna päevinghami kesklinnas evakueeriti eile hilisõhtul rünnakuohu tõttu 20000 inimest. Rünnakut küll ei toimunud, aga vest, milleni politsei Foskot ütles tänasel pressikonverentsil, et otsus oli õige. Ta rõhutas, et niisugust ohutaset ei ole peaminghamis enne olnud Scotti täpsustanud, missuguse ohuga oli tegemist, kuid ütles, et otsus tehti luureteenistusega andmetele tuginedes. Luksemburgi valijad toetavad Euroopa Liidu põhisena Vabaduse lepingut. Täna toimunud rahvahääletuse esialgsed tulemused näitavad, et ligi 56 protsenti toetab lepet, 44 protsenti on selle vastu. Luksemburg on kõige jõukam Euroopa Liidu liikmesriik, kuid ka Luksemburg lased muretsevad üle piiride liikuvate kurjategijate, immigratsiooni ja tööpuudusega pärast. Vaatlejate sõnul ei pruugi need hirmud olla seotud põhiseaduse lepinguga, aga nii mõnegi inimese, eriti maapiirkondades, elanike jaoks oli leppe tagasilükkamine võimalus väljendada oma muret üleilmastumise ja euroliidu itta laienemise pärast. Siiani on euroliidu põhiseaduse lepingu heaks kiitnud 12 riiki, kaks on ratifitseerimist loobunud. Eestisse jõudis täna Euroopa liidu noortega, avan lähemalt Birgit Itse vahendusel. Karavan alustas teekonda seitsmendal juulil Soomest ja teekond lõpeb 27. juulil Põhja-Itaalias teel peatutakse ligi 20. linnas, sealhulgas viies piirilinnas ning korraldatakse kultuurilisele tolerantsusele suunatud tänavaüritusi. Projekti Eesti-poolne koordinaator, maris saar. Et me keskendume kahele asjale, üks on uute ja vanade liikmesriikidevaheline koostöö, aga ka Ida-Euroopa riikidevaheline, sellepärast et näiteks naaberriikide puhul on päris palju stereotüüpe, tehakse üksteise kohta nalju, aga näiteks Läti meil ei ole Lätiga kuigivõrd koostööd, noored ei puutu kokku küsida mõne eestlase käest, mitut lätlastega isiklikult tunnevad, ma arvan, et see vastus on tihtipeale null. Küsimus ongi just selles, kuidas saaks inimestele tehaste suhtlemist lihtsamaks. Teate kui palju võimalusi tegelikult on teiste maade inimestega suhtlemiseks. Karavan kannab nime, kus olid müürid ehk vaevajade vools ja see koondab 50 noort Euroopa Liidu üheksast riigist. Daniel Martteese Itaaliast ütles, et projekti eesmärk on läbida neid linnu, mis teise maailmasõja lõpus olid müüridega jagatud. Me tahame, et projektis osalejad mõistaksid, mis nendes linnades sel ajal toimus. Samas pakume võimalust teha koostööd ühinenud Euroopas. Projekti peamine eesmärk ongi aidata mõista kultuurilisi ja ajaloolisi erinevusi. Dani Elmar teise arvates. See on suur osa Lääne-Euroopast juba aru saanud, mis toimus kommunismiperioodil endistes Nõukogude Liidu riikides. Me kõik oleme seda ajaloo tundides õppinud, kuid palju kasulikum on see, kui saad sellest rääkida ja mõtteid vahetada nende riikide elanikega, kus see on osa ajaloost. Samavõrd oluline on ka Ida-Euroopa riikidel omavahel mõista, mis eri riikides kommunismi ajal toimus. Programmi Eesti poolne koordinaator maris Saar, ma arvan Ei ole, see kujutlus on alati vahendatud täpselt samamoodi, tähendab me ei mõista ka teisi Ida-Euroopa riike, kus lõhe on isegi veel väiksem. Täna algab Viljandi vanamuusika festival lähemalt räägib Piret rist. Tänasest kuni 15. juulini kestvat kahekümnendat Viljandi vanamuusika festivali iseloomustavad suurejoonelised projektid, kus igat kontserti ja neid kui üheksa tuleb võtta kui omaette muusikasündmust, sest juubelifestival pakub muusikat keskajast kuni Haydni. Täna kell 20 Viljandi Jaani kirikus algavat avakontserti nimetas festivali kunstiline juht Neeme Bunder silla loomiseks vanamuusika ja rahvamuusika vahel. Lisaks kirikule on avakontserdi toimumispaikadeks veel ordulinnuse Vallikraavi sillad, kirsimäe ait, millest tulevikus peaks saama rahvamuusikakeskus ja kontserdil osalevad Vox Clamantis, Jaan-Eik, Tulve, Kadri Hunt, torupillimängijad, rütmipillimängijad ja tantsijad. Tegelikult, kui nüüd me räägime rahvamuusikast ja vanamees, kes seal on väga palju sarnast kaunistuste maailm on praktiliselt üks ühele sarnane, väga palju ideoloogiat, et mängitakse peast, saab ise improviseerida, mängitakse ise juurde, et siin ei tule mitte mitte mingisugust ideoloogilist erinevust. Omaette kultuurisündmuseks kujuneb kindlasti Claudio Monte Verdi ooperi Orpheus ettekandmine ja see on festivali noorte projekt. Teatavasti kirjutas helilooja selle ooperi 1607. aastal ja see on üks tema kolmest säilinud ooperist. Viljandi vanamuusikafestivalil osaleb ooperi ettekandmisel ligi 100 last Eestist ja Soomest. Tegemist on erakordselt kauni muusikaga, me teeme natukene oma variandist palju, tants on seal sees, laulmist muidugi pilli mängimist, aga tegelikult on ehtne ooper absoluutselt SO2. Teisipäeval, 12. juulil saab nautida keskaegse palverännaku teekonna muusikalist etendust. Selle etenduse idee, tantsuseadete ja kostüümide autor on sein siinsel Londonist. 13. juulil esitab segakoor Latvija koos ansambliga Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel suurejoonelise kaadreatooriuse kirikumuusikast. Festivali uhkemaid pärle on aga kindlasti Nargen Opera projekte Franz Joseph Haydni kammerooperiga üksik saar, kus Tõnu Kaljuste dirigeerib Tallinna kammerorkestri ees. Festivalile lisab kammerlikum Sibeliuse akadeemia kunagise rektori Pekka Vabavoori klavikordi kontsert Viljandi vanas mõisahoones. Viljandi vanamuusikafestival on kõige kauem kestnud vanamuusikapidu Eestis. Eesti vanima varajase muusika festivali üritused algasid 1982. aastal Viljandi linnakapell muusikute eestvõtmisel. Piret rist. Viljandi. Kurgja talumuuseumis esietendus igihaljas komöödia Mikko Märdi Annely Erm annab teada Hugo Raudsepa komöödia Mikko Märdi lavastas en keerd, kelle sõnul tasub head eesti klassikat ikka aeg-ajalt uuesti mängida ja vaadata. Olen seda meelt, et Eesti head dramaturgiat tuleb ikka vahetevahel mängida, ei ole mitte mingit kahtlust, et Mikko Märdi kuulub eesti vähemalt komöödiaklassika kullafondi. Väga õnneliku saatusega näitemäng. Juba algusest peale, kui ta ilmus, saatis teda publikumenu, seda mängitud isegi Soomes, Lätis, Eestist rääkimata. Aga valisin mina pean ütlema, et mulle meeldivad inimesed, kes seal Mikumardi murul ringi kõnnivad. Neist õhkub vabade inimeste vabadust meestetunnet. Vaat meie maamehed praegu on kuidagi läbi selle õnnetu kolhoosi ja sovhoosi aastate kuidagi natuke sellised muserdatud ja ei tunneta oma võimu ja vabadust, aga need inimesed on kuidagi teistmoodi, eriti muidugi unustamatu paar. Jaak teooria ja tema tütar Maret, kes on ääretult sellised eesti keeles, on hea sõna, kui jää, onju. Aga nad ei ole mitte seda pahatahtlikkusest või hoolimatusest, vaid pigem sellisest meeletust, sisemiselt energialaengut. Ja ma olen võtnud endale meelevallaga natukene seal kärpida nii teksti kui kui tegelaste osas. Ja kõik just nimelt ühel eesmärgil, et näidata ja kui mitte sellist lükkavad ja laiemat suurtaluniku kui just meest, kelle sees on ääretult suur selline mängulust. Tegelikult on väga südamega, aga kõik need sigadused, mis ta seal korda saadab, need ei tule need halvast tahtest, vaid lihtsalt sellest, et mehele ei ole kuhugi eerikat panna. Alati küsitakse ikka seda ka, kuidas ta mõjub kaasajale. Kas ta on kaasaegne lugu ja mina olen täiesti kindel veendumus, et inimkond eriti muutunud ei ole? Aasta jooksul ja kõik tunded ja tahtmised ja kired on ikkagi inimestel üsna sarnased ja kui on tegemist heane näitemänguga, siis ta paratamatult on kaasaegne. Mikko Märdi osalised on Ago Anderson, Lauri kinki, Rendi ennik liidee Tre Kaili Närepi, Ahti puder sel Endla teatrist ning külalistena Raido Keskküla, Ena Kõrbja, Lauri-Kare Laos. Peale tänast on kavas veel üheksa etendust iga päev 14.-st seitsmeteistkümnenda ja 22.-st 24. juulini ning 30. ja 31. juulil algusega kell 14 Eesti raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Tallinn algatas terviseprogrammi, Tallinn liigub, täna anti Kadriorus avalöök epi kõnniga, kohal käis Birgit Itse. Keppidega kõndima oli kogunenud üle 300 inimese. Põhjuseid tulekuks oli mitmesuguseid. Ma olen totaalne Jaak Mae, välk, ma lugesin seda kuulutust, siis ma siis ma mõtlesin, okei, et ma olen proovinud, aga teine põhjus on see, et ma tavalist kiirkõndi hommikuti teen juba aastaid, et aga ilma kepid ja seda ma olen kogu aeg halvustanud neid keppe. Nüüd ma siis tänu Jaak Mae losse kepid ja tõenäoliselt ma pean hakkama sellega tegelema. Lihtsalt põnev natukene ise omaette harjutatud, aga nüüd seltsis on segasem. Kuna ma olen seda iseseisvalt tegelenud sellega juba kaks aastat, siis ma mõtlesin, et ma tulen vaatan, et mis rahvas siin on ja kuidas see asi käib. Kas me kõik õieti teenia tulingi? Ürituse algataja, Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen avaldas osalejate suure arvu üle heameelt ja rõhutas, et tegemist pole üksiküritusega. Vaid septembri keskpaigani toimub programmidega, tellin liigub raames neli kepikõnniüritust, kuhu oodatakse kõiki Tallinna elanikke igas vanuses. Suusataja Jaak Mae rõhutas, et liituda võiksid needki, kes endale seni pole veel sobivat harrastust leidnud. Kindlasti ei koorma sa oma ja see sealsamas keppidele saapa ülakeha ja kogu organism seal koormustel, kui te suudate oma kaaslasega rahulikult juttu ajada, et ei pea kõnni ajal nii-öelda vahepeal hinge kinni pidama või hingeldama hakkama, siis tempo on täpselt paras selleks, et nii-öelda rasva naha vahelt kulutama hakata. Kepikõndijad ummistasid aga tee, mis mõeldud nii jalakäijatele kui ka rulluisutajad tale ja jalgratturitele, kes sunnitud jalakäijate massile teed andma. Teinekord on sunnitud jälle jala käiad laias rivis sõitvate jalgratturite või rulluisutajate eest murule hüppama. Kaia Jäppinen hinnangul on tegemist aja jooksul lahenema probleemiga, kuigi parem teavitustöö ja märgistus tuleks kindlasti kasuks. Tervisespordi harrastamise võimaluste arendamine on aga linna üks prioriteetidest, kinnitas Kaia Jäppinen. Me oleme ju edasi arendamas mõlemalt poolt, et oleks veel suusajad paremini valgustatud, kui me räägime talvest, ei oleks ka matkarajad paremini märgistatud. Ja üks terviseliikumise programmi osa ongi teha üks ka põhjalik analüüs olemasolevate liikumisvõimaluste kohta ja siis seal edasiarendamise kohta kindlasti see võtab natukene aega. Aga nagu meil praegune eesmärk, et terve Tallinn oleks ikkagi ka jalgrattaga läbitav. Nii et me liigume selle poole ja kindlasti ei ole liikumisharrastuse edendamine poliitiline küsimus, ma ei, ma arvan, et see on Tallinna linnale Tallinna linna elanikele sama tähtis, kui on tervishoid, on haridus-sotsiaalhooldus, kui on õhk ja vesi, sest liikumine on elu alus. USA Mehhiko lahe äärsetes kaguosariikides valmistutakse tänavuse orkaanide hooaja esimese suurema tormimaale jõudmiseks Floridele labamale lähenev orkaani Tennis tuulte kiirus on 210 kuni 249 kilomeetrit tunnis. Neeme raud räägib lähemalt. Miamis asuv Ühendriikide riiklik orkaanikeskus hoiatab, et kui orkaan Dennis siinse aja järgi täna pärastlõunal Eesti aja järgi hilisõhtul Florida põhjaosa ja Alabama rannikut ründab, võivad kahjud olla väga suured. Sünoptikute skaalal on tennis neljanda kategooria orkaan, mis tähendab, et kujutab endast erakordset ohtu. Orkaanikeskuse hinnangul on niivõrd tugev torm Atlandi orkaanihooaja alguses suhteliselt ebatavaline. Seni on tennis juba laastanud Kariibi mere saartel, Haitil ja Kuubal sai raju tõttu surma vähemalt 32 inimest. Kuna Tennis liigub sarnaselt mullu kõige tugevama orkaaniga aivan eesti keeles, siis Ivan on kümnete tuhandete USA kaguosas elavate inimeste jaoks praegused sundevakuatsiooni ning hirm oma eluasemete pärast otsekui kordusfilm. USA telejaamade otse reportaaži tehes on paljud kodudest lahkuma sunnitud inimesed öelnud, et suutsid just mulluse tormi poolt oma majadele tekitatud kahjud korvata, kui peavad nüüd ilmselt hakkama kohe uusi parandustöid tegema. Seekordsed purustused ja üleujutused võivad olla läinud aastastest isegi suuremad, sest mullu Ühendriikides 56 inimelu nõudnud ja miljardite dollarite ulatuses purustusi tekitanud Ivan oli tennisest nõrgem torm. Samas on tennis Ivanist ulatuselt väiksem, seega nii suurel alal kui mullune orkaan. See tore meil aasta kokku elab piirkondades, mis lähitundidel USA maismaani jõudva raju teele jäävad 10 miljonit inimest Atlandi ookeanilt USAd ründavate tormide hooaeg kestab Ühendriikides kuni oktoobrini. Tänavu on ilmaennustajate hinnangul tulemas erakordselt aktiivne orkaanihooaeg, mil maismaale jõuab kuni 15 troopilist tormi. Neist seitse kuni üheksa võivad olla orkaanid ja kuni viis erakordselt tugevad orkaanid nägu täna hirmu tekitav Dennis Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Eesti ilm on aga mõnus suvine, eeloleval ööl on vähe pehe pilvi ja ilm on kuiv. Põhjatuul üks kuni kolm meetrit sekundis, sooja on 12 kuni 18 kraadi. Ka homme on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, tuul puhub põhjast ja loodest kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on 24 kuni 30 taadi. Meie metsades on aga väga suur tuleoht. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.