Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on 29. septembri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Eesti pank muutis täna avaldatud sügisprognoosis majanduskasvu hinnangu varasemast optimistlikum omaks. Majandus kasvab tänavu kaks ja pool protsenti. Puudus aga suureneb ja hinnad tõusevad veel pisut. Eesti elanikud on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kolm kuud tagasi, näitas Faktum ja Ariko uuring. Põhjuseks hinnatõus ja euro tulek. Orissaare vald ja Eesti meremuuseum allkirjastasid Maasilinna vaeva eksponeerimise koostöölepe. Laeva hakatakse eksponeerima lennusadama vesilennukite angaarides, kellel on õigus saada Maasilinna laev tagasi, kui on välja ehitatud sobivad tingimused. Täna esitleti Viljandis ja Tallinnas ehtekunstnikud Kärt summa Taaveti koostatud raamatut Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu raamatus on üle 1300 foto ja joonise ning katkendeid autori kirjavahetusest roosiga. Pätsi nimelise preemia pälvisid tänavu helilooja Veljo Tormis kogenud viiuliõpetaja Niina murdvee. Muusikapedagoog tooli jokk. Mitmel pool Euroopa linnades peeti täna ametiühingute korraldusel suur meeleavaldusi valitsuste kokkuhoiumeetmete vastu. Haanjas toimus ka viimase kaheksa aasta esimene üldstreik. Brüsselis oli tänavatele tulnud ligi 50000 inimest. Ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm, puhub kirde ja põhjatuul ja sooja on üheksa kuni 11 kraadi. Eesti Panga prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu kaks ja pool protsenti. Esitlusel käis Margitta otsmaa. Kui majandus kasvab ekspordi toel ja aasta esimesel poolel oli meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oodatust kiirem. Samas märkis Eesti pank, et edaspidise kasv aeglustub, kuna vaibub ka kaubanduse elavnemine. Praeguseks oleme saavutanud 2007. aasta taseme. Panga prognoosi järgi peaks 2012. aastal ulatuma toodang aga töötaja kohta kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Tänavuseks tööpuuduseks ennustatakse ka kõrget ligi 18 protsenti ning järgmiseks aastaks 14,8 protsenti. Panga asepresident Märten Ross. Kui tööpuudus on selline suhteliselt suur ja hõive kasv ajutiselt piire aga, aga siiski viina madal, siis see peaks tähendama seda, et palgasurve majanduses keskmisena peaks olema siiski suhteliselt tagasihoidlik, et oleks halb, kui see nii oleks, sellepärast et tõenäoliselt see tähendaks seda, et väga paljud inimesed siiski ei leia tööd lihtsalt ja selgelt. Tööjõu hind kipub liiga kõrgeks minema. Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul töötajate oskused ja tööandjate vajadused ei kattu. Suhteliselt tühikäik oleks see, kui ümberõpe oleks ümberõppepäev pärast ja, ja suurt raha kulutatakse sellest, et anda inimesel lihtsalt mingisugune tegevus õppida mingit mingit ametit millegipärast ikka midagi teha ei ole. Hinnad tõusevad tänavu 2,4 protsenti, lähiaastatel jääb Eesti hinnatõus euroala keskmisest kõrgemaks. Märten Ross. See hinnad ei ole mitte kõrgematelt tuli 2008, energiahinnad ei ole mitte kallimalt 2008 ja ka metallid hinnang kõrgemaid 2008, mis tähendab, et ei ole ka mingisugust argumente, miks Siljemaid linnapeaks olema kõrgemal kui 2002, et loomulikult, kui me vaatame, et eelmisi hinnatõusutsükli, mis meil on olnud, meil on olnud ikkagi mingi element sees, kus on selgelt näha, et mingis ulatuses on hinnatame üle tulistanud, mis tekitab küsimuse, kuivõrd tihedama konkurentsikeskkond siiski on. Andres Lipstoki sõnul teeb muret, et kriisi ajal ei olnud kõik hinnad piisavalt allapoole paindlikud. Selline hajutan hinna tõstmine ja need võidud sealt on lühiajalised kindlasti euro kasutuselevõtmisena muutub pilt palju läbipaistvamaks niinimetatud hetke ärakasutamised kasumlikkuse realiseerimisel. Läbi hinnatõusu paistavad õige pea päris selgelt välja. Keskpank hoiatas ka, et võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused võivad pärssida laenutegevust. Laenutegevuse pärssimine oleks nüüd küll viimane, mida meil vaja oleks, samuti no ütleme, see laenu kallimaks minema ütleme, mingit mingit ohtu, ta peabki intressid, oluline tõus situatsioonis, kus me järjest rohkem olemas jaotatud ja nende otsustega, mida eurotsoon. Ja kui me sellise mingisuguse oma regulatsiooniga lükkaksime, uued ohud üles, siis muudab raha kallimaks ja kindlasti meie tegemistele mõjuks pikas perspektiivis hammast. Eesti elanikud on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kolm kuud tagasi näitas Faktum ja Ariko uuring. Lähemalt kuulete Vallo kelmsaarelt. Tarbijate optimismi, pessimismi indeksid tan Faktum ja Ariko koostanud juba alates 2008. aasta suvest. Majanduskriisi ajal indeks langes, selle aasta algul aga muutusid elanike hinnangud positiivsemaks. Seekord tõdes uuringu juht Kalev Petti, et pärast kaks kvartalit kestnud tõusu on tarbijat taas pessimistlikumaks muutunud. On tekkinud kogu Eesti majanduse suhtes teatav ettevaatusaga mulle näib, et on natuke tegemist vaheni sihukese psühholoogilise nähtusega, et üks on see, et raske on lihtsalt sellist optimismi, mis kevadel oli üleval hoida, sest mehe käest lõppude lõpuks ju need muutused väga radikaalselt ei ole olnud ja teine peeti isiklikus plaanis on muututud ettevaatlikumaks. Ilmselt prioritiseeritakse seda isiklikku plaani siis ka riigi majanduse peale tervikuna, nii et selle elli indeksid kisuvad alla just nimelt need järgmise kuue kuu ootused nii Eesti majandusele, kuna kui isikliku finantsseisu osas, kui elukvaliteedi osas. Ja mis siin muud saab olla, kui see hinnatõus ja euro tulek on see igal juhul inimesele paras pähkel, kui nii tulud kui kulud, kui kõik asjad muutuvad 15 korda. Tähelepanuväärne on asjaolu, et uuringu andmetel on Eesti elanike tarbimisvalmidus suurenenud. Samas on nad oma rahalise olukorra tuleviku osas pessimistlikumaks muutunud kui kolm kuud tagasi vastu ronga hinnangus oma elukvaliteedile. Elukvaliteedi rahulolu indeks pole palju muutunud ja leitakse, et kolmandast kvartalis on elu isegi veidi paremaks läinud. Samas on tulevikuootused kõvasti pessimistlikumad. Kui me küsime, et kui rahul te olete praegu kvaliteediga, siis üldine pilt on see, et 60 protsenti siis ütled, et noh, et jah, meil on enam-vähem rahul, eks ole. Aga kui küsida, et kas see elukvaliteet on viimase kuue kuu jooksul halvenenud või mitte, siis jah, 60 protsenti ütleb, et on, pigem halveneb. Endiselt on kõige optimistlikumad noored ja kõige pessimistlikumad need, kel vanust 45 kuni 64 aastat. Kulutuste piiramise osas pole ka suurt muutust toimunud. Need, kes hoiavad, need hoiavad ikkagi endiselt kokku peamiselt siis meelelahutuse, kultuuri, reisimise, hobide valdkonnas. Teiseks riided, jalatsid, kolmandaks toit ja endiselt siis kõige vähem tervisekulutused, ravimid, hambaravi. Noh, need on ka need kulud, mida paljud ei tarbi üldse. Veidi. Euroopa komisjon võttis täna vastu seadusandlikku paketti, millega tugevdatakse majanduse juhtimist Euroopa liidus ja euroalal ulatuslikumalt, kui seda on alates Euroopa majandus- ja rahaliidu loomisest tehtud. Meie korrespondent Mart Linnart räägib paketist lähemalt. Et eelarvedistsipliinirikkumise eest tahetakse kehtestada reaalsed ja pea automaatselt kehtima hakkavad karistused ning need hoiatavad meetmed rakenduksid võimalikud varases staadiumis. Kui komisjon hoiatab liikmesriiki ette selle eelarve defitsiit või laenukoormus on liiga suur ning sellele järgneb Euroopa nõukogu soovitus tuleb vastaval riigile maksta nii-öelda tagatisraha 0,2 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kui seejärel olukord paraneb, patustaja sisse makstud deposiidi koos intressiga tagasi. Kui aga kõik jääb endiseks, muutub sissemakstud deposiit trahviks. Oluline muutus on see, et kui seni kehtestasid sanktsioonid ja siis, kui nõukogu kvalifitseeritud enamus need heaks kiitis mis tähendas, et seni polegi need käiku läinud siis uue korra kohaselt kaks karistus kehtima kui nõukogu kvalifitseeritud enamus pole selle vastu mis tähendab peale komisjoni otsuste poolautomaatselt. Teine oluline jälgimise karistusmeetmete süsteem puudutab makromajandusliku tasakaalustamatuse ehk siis mitte otseselt riigieelarvet. Eramajanduses tekkida võivaid ebakõlasid, näiteks kinnisvara mulje. Ja nüüd on Mart Linnart ka telefonil, nimelt mitmel pool Euroopa linnades peeti täna ametiühingute korraldusel suur meeleavaldusi valitsuste kokkuhoiumeetmete vastu. Hispaanias toimus ka viimase kaheksa aasta esimene üldstreik ja Brüsselis oli tänavatele tulnud ligi 50000 inimest ja sellest Tõnu Karjatse Mart Lennartiga räägibki. Kesklinnas on liiklus kinni, ei sõida mingisugune ühistransport ja ka autosid sinna ei pääse. Tänavu on täis tõepoolest protestijaid inimesi väga erinevates riietuses, enamasti punases, rohelises ja lippude ja plakatitega. Kui palju neid täpselt on, on väga raske hinnata, sellepärast et nad ei ole mitte kuskil suure platsi peal koos, vaid vaid nad on laiali väga paljudel erinevatel tänavatel. Ilmselt nad ei ole kõik, mitte ainult belglased, vaid on tulnud meid ka kaugemalt, võib-olla oleks neid kogunenud vähemalt veelgi rohkem kokku, aga eile Brüsseli lennujaam streikis võimudele üsna kasulikele hetkel. Kas on seal Brüsselis ka sellest rohkem juttu olnud, need just tänasest streigipäevast ja ametiühingute aktsioonist? Ei saaks isegi öelda, et see oleks hommikust saadik olnud siin brüsseli uudisteagentuuride esiuudis paga noh, loomulikult nii suur, nii suur väljaastumine, päris igapäevane. Mul on, see jääks, lisab asjale vürtsi see, et samal ajal, kui need meeleavaldused olid, avalikustas Euroopa komisjon oma majas meetmete paketi, mis on suunatud siis eelarvedistsipliini tagamisele. Aga kas nüüd selline suur üleeuroopaline pahameeletorm mõjutab näiteks Euroopa Komisjonitööd ja Euroopa liidu juhtkonda? Kohtub ametiühinguliidritega, iseküsimus, kui palju nüüd konkreetselt nende nõudmised, mis kõlasid ei kokkuhoiule, pangem rõhk kuule ja töökohtadele, kui palju nendega on võimalik arvestada, sest sest midagi pole teha, eks kokkuhoiumeetmeid on praegu vaja rakendada, eks kindlasti järgmised valimised peavad näitama, kuidas rahvas nendele meetmetele reageerib ja noh, kindlasti küllaltki palju sõltub sellest, kui kiiresti need meetmed edu toovad. Täna rääkisime baarimeeleavaldaja seal väljakul ja üks ütles, et see kokkuhoid peaks tulema mitte meie arvelt, vaid rikastelt tuleb raha ära võtta ja ta ei olnud rahul sellega, et näiteks vanem põlvkond, et näiteks tema vanemad võisid endale ehitada maja, aga tema endale seda lubada ei saa, nagu sotsiaalsed olud on, on läinud kitsamaks. Täna esitleti Viljandis ja Tallinnas ehtekunstniku kärtsama Taaveti koostatud raamatut Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu. Kuigi Pealkiri eeldab, et raamat on Kihnu käsitöö eest, on sellesse raamatusse peidetud ka väga palju sõnumeid, mida igaüks peab ise märkama, vahendab Piret rist. Võiks öelda nõnda, et selle raamatu koostamist alustati juba 1998. aastal siis kui kohtusid Rosalie karja ehk Kihnu Roosi ja kunstnik kärtsu, madalat ja raamatul on tinglikult kaks peakirja, esimene oleks siis Kihnu Roosi käsitöökogu, aga kihlunud roosi ei ole lihtsalt üks käsitöötegija, vaid ka oskuste jagaja. Nõnda rääkis raamatu koostaja tärtsuma Taavet. Esimene osa on tegelikult minu kokkuvõte kümneaastasest kirjavahetusest roosiga ja ma olen teemade kaupa TEMA marjadest välja noppinud need olulised teated, mis on seotud käsitööga. Kuid kõige olulisema osa sellest raamatust kõige mahukama osa moodustavad fotod, tema käsitööd kogust ja raamatu tinglik teine osa kannab siis pealkirja minu ajalugu selles kirjeldatakse suurt laudlina, mille Kihnu Roosi on tikkinud omamärgisüsteemis. Pärimuse kandja ise loob oma pärimuse ja elukogemuse põhjal uue teose. Aga milliste märkidega Kihnu saare kujutamisel siis tegu? Räägi prosaali ja karjama ehk Kihnu Roosi? Seal peal on kõik nagu märgitud, need majamärgid, need hakkavad unustusse siin need märkisin, majad nende märkidega ja kõike, mis ma kuulmale Mare Kõiva Eesti kirjandusmuuseumist arvab, et kaasaja inimene tunneb seda raamatut lugedes aegade seost. Kui ma seda raamatut lugesin, siis ma mõtlesin mitmel korral, et kui huvitav on lugeda selle elukohta, mida me ise praegu elame, et see tekitas nagu tunda, et see on niisugune eriline aeg, millal meelo. Aga kunstnik Anu raud ütles, et raamaturoos on Rosim kui roosise. Ühe niisuguse väljapaistva käsitöötegija looming ja käsitöökogu kaante vahel kirja pandud, see on suur asi. Inimeste huvi ja vajadus selle raamatu järgi on aga nii suur, et kui raamat poelettidele ilmus, müüdi esimene trükk kohe läbi Rosalie karja ehk Kihnu Roosi ütleb selle situatsiooni kohta, aga nõnda. Palju asju on seal, mis nagu ei lähe kaduma rahvas, Vaname, pea kõike ununeb ju pikapeale. See on väga tore, kui paljudele veel meeldib. Peale minu. Tallinna Ülikoolis avati skulptor Marili tammi loodud Riho Pätsi bareljeef janti kätega Pätsi nimelised preemiad. Kooli muusika edendajatele kohal käis Vallo kelmsaar. 2002. aastal asutatud Riho Pätsi koolimuusika fond andis oma preemiat üle juba üheksandat korda. Aastate jooksul on selle tunnustuse saanud üle 40 koolimuusika edendaja. Tänavu lisandusid neile helilooja Veljo Tormis, viiuliõpetaja Niina murdve ja muusikaõpetaja Tuuli juuk, ütles fondi tegevjuht Inge Raudsep. Veljo Tormise looming on olnud, ma arvan, koolides koolikooridel ajast aega juba, aga Veljo Tormis on kirjutanud ka sellise tsükli nagu koolimuusika, seda tasub ikka ja jälle uuesti mängida. Kindlasti. Teine laureaat on meil siia murdve, kes on olnud pikka aega eesti keelpillimuusika ühenduse juht, peale selle on tema koolkond tema õpilased silmapaistvad olnud nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel areenil. Ja kolmas on tuli Jukk, kes on Viljandi kultuuriakadeemia ja Põltsamaa muusikakooli ja lasteaia muusikaõpetaja ja peab ütlema, et Tuuli ju on esimene õppinud of pedagoog. Ta on silmapaistvalt arendanud seda valdkonda ja teinud väga-väga laialt täiendkoolitust Os pedagoogikas. Riho Päts on eesti muusikaõpetusest lahutamatu, arvavad värskelt laureaadid helilooja Veljo Tormis. Ma käisin Vigalas algkoolis ja seal oli meil kasutusel Riho Pätsi lemmiklaulik esimene kõik need Tiiu-talutütrekese muud laulud olid seal see seal, et ma tulin Riho Pätsi enne, kui tema mind tundis. Niina Murdvee hinnangul on koolimuusika fondi preemia väärilisi Eestis kindlasti palju. Muusikaõpetusele tuleks tema arvates tõsist tähelepanu pöörata juba varases eas. Just alles eile olin kõrgkooli õppejõudude seltskonnas, kus oli haruldus. Aga kas see, mis enamus noori praegu täiesti spontaanselt ise kuuleb, milline skulptuuri liigist liigitamisega? Meisse imbub nagu rohkem ise oma kogemuse kaudu saab õpetaja poolest harva muusikat oma normaalse koolihariduse juurde. Kas on märke, et selgitatakse välja tulla maailmas küll ja kõvasti aga meil Eestis instrumendi õpet vähendatakse? Milline on olukord Põltsamaal, kus töötab muusikaõpetajana tuuri Jukk. Põltsamaa nii sorte kultuuritraditsioonidega et olgu ajad, millised ikkagi hoitakse muusika tauses, eriti mis puudutab seda teed, mida lastaga tehakse pärast muusikaõpetaja kutse tulla, ma arvan, see ei ole alati õpetaja probleem, miks tema pilli näiteks tullakse vähem õppima, aga mõnikord on ka tuntav see õpetaja, kes ise on nagu aktiivsem ja propaganda, kerib oma instrumente, näiteks see ilma leivata jää. Täna allkirjastasid Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär ja Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen Orissaares lepingu, mille alusel saab meremuuseumi lennusadama vesilennukite angaari ekspositsiooni ühe vanema eksponaadi üldse Maasilinna laeva. Maasilinna laev leiti Maasi maalinna lähistelt merest 25 aastat tagasi arvatakse pärinevat 1550.-test aastatest. Laeva puhul on tegemist seni vanima Eestis ehitatud ja säilinud laevaosaga, jätkab Margus Muld. Meremuuseumi teadur Vello mäss sattus täna lausa hoogu, kui hakkas taas rääkima Maciline laeva väärtusestisele unikaalsuse eest. Nüüd, kui laev Tallinna ära viiakse, saavad ka teadlased seda taas paremini uurida, jätkab meremuuseumi teadur Vello mäss. Saarlaste jaoks on eriline tähtsus ja ka eestlaste jaoks on eriline tähtsus, kuna laevaehituse juures on kasutatud selliseid laevaehitustehnoloogiavõtteid, mida üheski Läänemereriigis ei ole siiamaani jälgitud või kui on nähtud, on nad jäänud registreerimata, on jäänud kirjeldamata, nii et see on täiesti tundmatu maa. Orissaare vallavanem Aarne Põlluääre sõnul ei jää nad nüüd ilma mitte ainult maasiline laevast vaika majas tilliku laiul Orissaare sadamas, kus laeva 23 aastat hoiti Kunagi, kui see hoone sai siia loodud, siis tegelikult loodide kindla eesmärgiga just nimelt seda laeva säilitada ei rohkemat. Täna kui ka vajadus selle laeva säilitamiseks siin kohapeal, siis järelikult peab lahkuma ka hoone. Kas te täna olete tegelikult selle lepinguga rahul, tegelikult olema lepinguga väga rahul ja, ja see, mis nüüd alguses kuvandi võttis, oli ju täiesti hoopis teine maailm, sest algselt läbi ajakirjanduse tekitati tõesti selline hirm, et nüüd lihtsalt meilt viiaksegi see laev ära, mis on meie vetest leitud ja tegelikult peab kuuluma ühe osana ka meie tuleviku arengukavadesse. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kinnitab, et masinalaev saab nende ekspositsioonis väärilise koha. Kas see saab olema teie ekspositsiooni? Vanimaid eksponaat jah, põhimõtteliselt küll ja ega meil kogu see muu ekspositsioon on siiski seal, mis on, lennusadama angaarides on põhiliselt ikkagi 19. ja 20. sajandi asjad, nii et, et see, 16. sajandi keskpaik on ikkagi vägagi väärikas enam et ega sarnaseid laevavrakke ju, mis on, nii terviklikult säilinud? Ei ole. Samas me saame ka seda laevavraki nüüd ka edasi uurida, on see tänane leping nüüd nüüd ikkagi päris aus selles mõttes, et ei, kasutasin mingit kuskilt seda laevavrakist kättesaadavaid, nagu te vallavanemana lubasite, et kui neil valmis, siis ta annate selle tõesti siia Orissaare vaadanud näha, võib täitsa selgelt avalikult öelda, jah, ei ole krutskid, anname tagasi. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis peamiselt sademeteta ilm, puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss viis, rannikul kohati pluss seitse kraadi. Tänapäeval on ka sademeteta ilm, puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss üheksa kuni pluss 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja astu. Kuidas oli Riina Eentalu kuulmiseni?