Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Eesti pank muutis majanduskasvu hinnangu varasemast optimistlikumaks. Majandus kasvab tänavu kaks ja pool protsenti. Tööpuudusega suureneb ja hinnad tõusevad veelgi. Elanikud on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kolm kuud tagasi näitas Faktum ja Ariko uuring. Põhjuseks hinnatõus ja euro tulek. Orissaare vald ja Eesti meremuuseumi allkirjastasid Maasilinna laeva eksponeerimise koostöölepe. Laeva hakatakse eksponeerima lennusadama vesilennukite hange paarides. Täna esitleti Viljandis ja Tallinnas ehtekunstniku kärtsama Taaveti koostatud raamatut Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu. Ametiühingud korraldasid Euroopa linnades meeleavaldusi valitsuste kärpekavade vastu. Venemaa prokurör tuur alustas mitu kriminaalasja Moskva linnavalitsuse korruptsioonikahtluse uurimiseks ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm, puhub kirde ja põhjatuul ja sooja on üheksa kuni 11 kraadi. Eesti Panga prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu kaks ja pool protsenti, jätkab Margitta. Otsmaa. See majandus kasvab ekspordi toel ja aasta esimesel poolel oli meie peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv oodatust kiirem. Samas märkis Eesti pank, et edaspidise kasv aeglustub, kuna vaibub ka kaubanduse elavnemine. Praeguseks oleme saavutanud 2007. aasta taseme. Panga prognoosi järgi peaks 2012. aastal ulatuma toodang aga töötaja kohta kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Tänavuseks tööpuuduseks ennustatakse ka kõrget ligi 18 protsenti ning järgmiseks aastaks 14,8 protsenti. Panga asepresident Märten Ross. Kui tööpuudus on selline suhteliselt suur ja hõive kasv ajutiselt piire aga, aga siiski viiva madal siis see peaks tähendama seda, et palgasurve majanduses keskmisena peaks olema siiski suhteliselt tagasihoidlik, et oleks väga halb, kui siin ei oleks, sellepärast et tõenäoliselt see tähendaks seda, et väga paljud inimesed siiski ei leia tööd. Lihtsalt tänu sellele, et tööjõu hind kipub liiga kõrgeks minema. Hinnad tõusevad tänavu 2,4 protsenti, lähiaastatel jääb Eesti hinnatõus euroala keskmisest kõrgemaks. Märten Ross. See hinnad ei ole mitte kõrgemad kui endale 2008. Energiahinnad ei ole mitte kallimalt 2008 ja ka metalli pinna kõrgemad 2008 mis tähendab, et ei ole ka mingisugust argumente, miks Silja masinad peaks olema kõrgemalt makstud kaks, et loomulikult, kui me vaatame, et eelmisi hinnatõusu tsüklemisele. Meil on olnud ikkagi mingi element sees, kus on selgelt näha, et mingis ulatuses on hinnatame üle tulistanud, mis tekitab küsimuse, et kuivõrd tihedama konkurentsikeskkond siiski on. Andres Lipstoki sõnul teeb muret, et kriisi ajal ei olnud kõik hinnad piisavalt allapoole paindlikud. Selline hajutan hinna tõstmine ja need võidud sealt on lühiajalised kindlasti euro kasutuselevõtmisena muutub pilt palju läbipaistvamaks. Pank hoiatas ka, et võlakaitse seadusega kavandatavad muudatused võivad pärssida vaenutegevust. Laenutegevuse pärssimine oleks nüüd küll viimane, mida meil vaja oleks, samuti ka, ütleme see laenu kallimaks minemine ehk ütleme, mingite mingite ohtude peabki intressid, on oluline tõus situatsioonis, kus me järjest rohkem olemas jaotatud ja nende otsustega, mida eurotsoon teeb. Ja kui me sellise mingisuguse oma regulatsiooniga lükkaksime uued ohud, siis see muudab raha kallimaks ja kindlasti meie tegemistele mõjuks pikas perspektiivis halvasti. Eesti elanikud on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kolm kuud tagasi näitas Faktum ja Ariko uuring lähemalt Vallo kelmsaarelt. Majanduskriisi ajal indeks langes, selle aasta algul aga muutusid elanike hinnangud positiivsemaks. Seekord tõdes uuringu juht Kalev Petti, et pärast kaks kvartalit kestnud tõusu on tarbijat taas pessimistlikumaks muutunud. On tekkinud kogu Eesti majanduse suhtes nagu teatav ettevaatusaga, mulle näib, et on natuke tegemist vaheni sihukese psühholoogilise nähtusega, et üks on see, et raske on lihtsalt sellist optimismi, mis kevadel oli üleval hoida, sest mehe, kes lõppude lõpuks ju need muutused väga radikaalselt ja teine on see isiklikus plaanis on muututud ettevaatlikumaks rahaliselt prioritiseeritakse seda isiklikku plaani siis ka riigi majanduse peale tervikuna, nii et selle l indeksid kisuvad alla just nimelt need järgmise kuue kuu ootused nii Eesti majandusele, kuna kui isikliku finantsseisu osas, kui elukvaliteedi osas. Ja mis siin muud saab olla, kui see hinnatõus ja euro tulek on see igal juhul inimesele paras pähkel, kui nii tulud kui kulud, kui kõik asjad muutuvad 15 korda. Tähelepanuväärne on asjaolu, et uuringu andmetel on Eesti elanike tarbimisvalmidus suurenenud. Samas on nad oma rahalise olukorra tuleviku osas pessimistlikumaks muutunud kui kolm kuud tagasi vastu ronga hinnangus oma elukvaliteedile. Elukvaliteedi rahulolu indeks pole palju muutunud ja leitakse, et kolmandast korteris on elu isegi veidi paremaks läinud. Samas on tulevikuootused kõvasti pessimistlikumad. Endiselt on kõige optimistlikumad noored ja kõige pessimistlikumad need, kel vanust 45 kuni 64 aastat. Kulutuste piiramise osas pole aga suurt muutust toimunud. Need, kes hoiavad, need hoiavad ikkagi endiselt kokku reaalselt siis meelelahutuse, kultuuri, reisimise, hobide valdkonnas teised riided, jalatsid, kolmandaks toit ja endiselt siis kõige vähem tervisekulutused, ravimid, hambaravi. Aga noh, need on ka need kulud, mida paljud ei tarbi üldse. Veidi. Edasi sõnumeid välismaalt ja ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Brüsselis kogunes kümneid tuhandeid inimesi tänama meeleavaldusele valitsuse kokkuhoiumeetmete vastu. Politsei andmetel oli tänavail protesteerimas vähemalt 50000 inimest ametiühingutega, seal toimub samasuguseid protestiaktsioone mitmel pool Euroopas. Ametiühingute hinnangul aeglustavad valitsuste kokkuhoiumeetmed majanduse taastumist teevad hullemaks vaid vaeste olukorra. Protestimeeleavaldusi oli Helsingist Lissaboni, Hispaania ametiühingud korraldasid üldstreigi. See on esimene streikis Keenias kaheksa aasta jooksul. Hispaania ametiühingute väitel on tööseisakuga haaratud pool riigi tööjõust. Euroopa valitsuste kinnitusel ranget kokkuhoiumeetmed vajalikud, et ära hoida samasugust kriisiolukorda, nagu see tekkis Kreekas. Euroopa komisjon esitas ettepanekud nende riikide karistamiseks, mis rikuvad eelarvepuudujäägi ja riigivõlareegleid asendaks senist stabiilsuse ja kasvu pakti, mis ei suutnud ära hoida Kreeka. Vallandatud võlakriisikomisjon taotleb, et riigid paneksid 0,2 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust intressivabasse deposiiti. Euroopa Liit võib sellest võtta ahvid, kui riik on rikkunud eelarvepuudujäägi ja riigivõlanõuet ning pole nõutavat kiiresti asendama defitsiiti vähendama. Venemaa prokuratuur uurib mitut väidetava korruptsioonijuhtumit Moskva linnavalitsuses. President Dmitri Medvedjev vallandas senise linnapea Juri Luzgovia, kuidas kriisi tõttu Loskutov lubas vallandamise kohtus vaidlustada. Ulatuslikus korruptsioonis, andlust kovi aga seni süüdistatud ainult riiklikes teljega kanalites näidatud dokumentaalfilmides. Pea prokuratuuri teatel on linnaametnike suhtes algatatud 24 kriminaalasja. Oi valitsemisaega on varjutanud süüdistused, mille kohaselt sai tema ametist kasu ehitusettevõtete oma Jelena batuurina. Läti peaminister Valdis Dombrovskis kinnitas, et kavatseb valitsus oma koalitsioonipartneritega ümber korraldada, kui peaks eelseisvatel valimistel taas võitma. Dombrovskis toetab nii IMF-i kokkuhoiukava kui ka Läti ühinemist eurotsooniga nelja aasta pärast. Arvamusuuringud näitavad, et kõige enam-vähem hääli kogub ilmselt venekeelset rahvusvähemust esindav partei koos meile keskus. Küll aga jääb neil hääli puudu enamusest parlamendis. Dombrovskis enda hinnangul on neil põhjust arvata, praegune koalitsioon jääb võimule. Koostööd tahab peaministri paremtsentristlik partei jätkata seniste koalitsioonikaaslastega, kelleks on roheliste ja talunike liit ning rahvuslased. Täna esitleti Viljandis ja Tallinnas ehtekunstniku kärtsama Taaveti koostatud raamatut Kihnu Roosi käsitöökogu. Minu ajalugu vahendab Piret rist. Võiks öelda nõnda, et selle raamatu koostamist alustati juba 1998. aastal siis kui kohtusid Rosalie karja ehk Kihnu Roosi ja kunstnik kärtsu madalat Kihnu Roosi ei ole lihtsalt üks käsitöötegija, vaid oskuste jagaja. Nõnda rääkis raamatu koostaja kärtsuma Taavet. Esimene osa on tegelikult minu kokkuvõte või kümneaastasest kirjavahetusest roosiga ja ma olen teemade kaupa tema kirjadest välja noppinud. Olulised teated, mis on seotud käsitööga, kuid kõige olulisema osa sellest raamatust kõige mahukama osa moodustavad fotod, tema käsitööd kogust ja raamatu tinglik teine osa kannab siis pealkirja, minu ajalugu selles kirjeldatakse suurt laudlina, mille Kihnu Roosi on tikkinud omamärgisüsteemis. Pärimuse kandja ise loob oma pärimuse ja elukogemuse põhjal uue teose. Aga milliste märkidega Kihnu saare kujutamisel siis tegu? Räägi prosaali ja karja ehk Kihnu Roosi. Seal peal on kõik nagu märgitud, need majamärgid, need hakkavad unustusse siin need märkisin, majad nende märkidega ja seoka, kõigi, mis ma kuulmale Mare Kõiva Eesti kirjandusmuuseumist arvab, et kaasaja inimene tunneb seda raamatut lugedes aegade seost. Kui ma seda raamatut lugesin, siis ma mõtlesin mitmel korral, et kui huvitav on lugeda selle elukohta, mida me ise praegu elame, aga kunstnik Anu raud ütles, et raamaturoos on roosim kui roosise. Ühe niisuguse väljapaistva käsitöötegija looming ja käsitöökogu on kaante vahel ja ajakirja pandud. See on suur asi. Inimeste huvi ja vajadus selle raamatu järgi on aga nii suur, et kui raamat poelettidele ilmus, müüdi esimene trükk kohe läbi. Täna allkirjastasid Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär ja Eesti meremuuseumi direktor Urmas Dresen Orissaares lepingu, mille alusel saab meremuuseum lennusadama vesilennukite angaari ekspositsiooni Maasilinna laeva vaevlete Maasi maalinna lähistelt merest 25 aastat tagasi ja sa arvatakse pärinevat 1550.-test aastatest, jätkab Margus Muld. Nüüd, kui laev Tallinna ära viiakse, saavad ka teadlased seda taas paremini uurida, jätkab meremuuseumi teadur Vello mäss. Meie jaoks on eriline tähtsus ja ka eestlaste jaoks on eriline tähtsus, kuna laevaehituse juures on kasutatud selliseid laevaehitustehnoloogiavõtteid, mida üheski Läänemereriigis ei ole siiamaani jälgitud või kui on nähtud, on nad jäänud registreerimata, on jäänud kirjeldamata, nii et see on täiesti tundmatu maa. Orissaare vallavanem Aarne Põlluääre sõnul ei jää nad nüüd ilma mitte ainult maasiline laevast maikamajas tilliku laiul Orissaare sadamas, kus laeva 23 aastat hoiti. Täna, kui kaob vajadus selle laeva säilitamiseks siin kohapeal, siis järelikult peab lahkuma ka hoone. Kas te täna olete tegelikult selle lepinguga rahul, tegelikult olema lepinguga rahul ja, ja see, mis nüüd nagu alguses kuvandi võttis, oli ju täiesti hoopis teine maailm, sest algselt läbi ajakirjanduse tekitati tõesti selline hirm, et nüüd lihtsalt meilt viiaksegi see laev ära, mis on meie vetest leitud ja tegelikult Peab kuuluma ühe osana ka meie tuleviku arengukavadesse. Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kinnitab, et Maciline laev saab nende ekspositsioonis väärilise koha. Ega meil kogu see muu ekspositsioon on, siiski on mis on, lennusadama angaarides on põhiliselt ikkagi 19. ja 20. sajandi asjad, nii et, et see 16. sajandi keskpaik on ikkagi vägagi väärikas enam et ega sarnaseid laevavrakke ju, mis on, nii terviklikult säilinud ei ole. Ja samas me saame ka seda laevavraki nüüd ka edasi uurida, on see tänane leping nüüd nüüd ikkagi päris aus selles mõttes, et ei, kasutasin mingit kuskilt seda laevavrakist kättesaadavaid, nagu vallavanemana lubasite, et kui neil on maja valmis, siis te annate selle tõesti siia, Orissaare ma tahan näha, võib täitsa selgelt avalikult öelda, jah, ei ole krutskid, anname tagasi. Eeloleval ööl on Eestis peamiselt sademeteta ilm, puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss viis, rannikul kohati pluss seitse kraadi. Päeval on ka sademeteta ilm, puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on pluss üheksa kuni pluss 11 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.