Kell sai kuus, Eesti raadiouudiste toimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal, mina olen Indrek Kiisler. Rahandusminister Aivar Sõerd ei välista ökomaksureformi edasilükkamist. Tema kinnitusel see järgmise aasta riigieelarve rabele mõju ei avalda, kuna riigieelarve on kavandatud piisavalt suure ülejäägiga. Bosnias. Srebrenica mälestati täna 10 aasta möödumist moslemite massimõrvast, kus tapeti vähemalt 8000 inimest. Täna maeti 610 tuvastatud ohvrid, kuid mitmed massihauad on endiselt avamata. Põhja-Venemaale Wabariigis toimus ühes kaubanduskeskuses plahvatus, mis tappis vähemalt 20 inimest. Tallinn kavatseb kuulutada sõja krahvitele. Berliini eeskujul tahetakse teha lõppaja seinte ja rajatiste värviga sodimisele. Eesti on põhimõtteliselt valmis arutama, kas kehtestada lennukipiletitele lisamaks, mis läheks vaestele Aafrika riikidele abirahaks. Kuumad ja tuulevaiksed ilmad on pannud vohama sinivetikad Peipsi järve kohta antud sinivetikahoiatus ning ilm püsib meil jätkuvalt kuiv ja kuum öösel ja 11 kuni 17, homme päeval 24 kuni 29 kraadi. Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et ei näe suurt probleemi ökomaksureformi venimisest, kuna järgmise aasta eelarve ülejääk kataks keskkonnatasudest puudujääva summa. Samas kinnitas rahvaliitu kuuluv minister, et keskkonnatasude tõstmine on vajalik. Ministrit küsitles Hanno Tomberg. Valitsus saab minna ökoloogilise maksureformiga edasi. Noh minule on küsimus võib olla suunatud seoses riigieelarve kokkupanekuga, esitasin valitsusele eelarvekava, kus tulud ületavad kulusid 141,8 miljoniga ja ma olen üsna veendunud selles, et juba järgmiseks aruteluks esitatav kava on veel suurema ülejäägiga. Samu teie vastustest aru, et põhimõtteliselt ei juhtu ka midagi, kui see ökomaksu reform aasta võrra edasi lükatakse. Kuna juba esitatud eelarve oli ülejäägiga ja nagu ma ütlesin ka augusti algul esitatav kava juba siis täpsustatud kava teiseks lugemiseks valitsusse, julgen arvata, et esitatakse ka ülejäägiga, siis eelarve selle pärast küll tegemata jää. Teatud määral on ökomaksureform lükatud juba praegu valimisvankri ette. Kui palju te ise kardate? Rahandusministeeriumi poolt võib see valimisvõitlus erinevate erakondade vahel ökomaksureformi saatust mõjutada. Ma arvan, et ökomaksureform on Eestile vajalik, ei saa edasi minna selliselt, et maavarade, mis iganes keskkonda saastavate tegevuste arendajad saavad lisatulu tuleviku arvelt selle reformi läbiviimine unistile perspektiivis kindlasti vajalik ja mida kiiremini seda tehakse, seda, seda muidugi parem meile kõigile. Millise sõnumi annab see siiski ühiskonnale, kui valitsus on tänaseks loobunud kütuseaktsiisi tõstmist järgmisel aastal kui ökomaksureform lükatakse edasi, siis tegelikult näitab see valitsuse poliitikat, mis eriti keskkonnast ihul. Kas see on kahtlemata mitte väga hea märk, aga, aga nagu ma ütlesin, ma usun küll ja ma ei näe põhjust, et valitsus ei võiks siis, kui maksureformiga edasi minna. Välisuudistes teeb nüüd kokkuvõtte Tõnu Karjatse. Londoni neljapäevases terroritöös hukkunute arv ulatub juba 52 inimeseni. Ametlikult on identifitseeritud kahe hukkunu isikud. Briti peaminister Tony Blair tegi äsja avalduse parlamendile, milles avaldas tänu päästetöölistele ja kaastunnet hukkunute omastele. Ühtlasi lubas Blair teha täiendava rahaeralduse võitluseks terrorismiga. Tony Blairi sõnul võib plahvatuste korraldamises kahtlustada islamit terroriste, kes on samalaadseid hirmutegusid korda saatnud ka mujal maailmas. Veel kinnitas, et Briti võimud ei peatu enne, kui kohtu ette on saadud mitte ainult plahvatuste täideviijad vaid ka nende korraldajad. Ta kinnitas ette, nende kättesaamiseks on käivitatud Suurbritannia ajaloo suurim politseioperatsioon. Londoni sündmuseid uurinud eksperdid peavad võimalikuks, et terroritöö sooritasid mõned kohaliku väiksema terrorirühmituse liikmed, mitte aga väljastpoolt sisse tulnud kurjategijad. Neil pidi olema ligipääs. Ka lõhkeainele. Jäid teeb murelikuks see, et plahvatustes kasvatatud lõhkeaine paistab olevat just sõjalist päritolu. Praeguseks London naasnud oma igapäevase elurütmi juurde töötavad pea kõik metrooliinid, välja arvatud need, mis kannatasid pommiplahvatustes kõige enam. Surnukehade väljatoomine King's Crossi rassalsqueri metroojaamade vahelises tunnelis on aga päästetöölistele äärmiselt raske sest Maal valitseb ligi 60 kraadine kuumus. Samuti kardetakse, et tunneli seinad võivad ülekuumenemise tõttu sisse vajuda. Tunnelist tuleb välja tuua ligi paarikümne hukkunu surnukehad. Põhja-Venemaal Komi vabariigis paalinnas hukkus ühe kaubanduskeskuse kahjus 20 inimest. Vigastustega viidi haiglasse 17 kommi. Prokuratuuri teatel põhjustas ohvririkka põlengu kauplusse visatud bensiin bensiinikanister, mis seal plahvatas. Juhtunuga seoses otsitakse taga kahte alaealist kommi. Prokuratuur välistab terroriakti, pigem oli tegemist organiseeritud kuritegevuse arveteklaarimisega. Juhtunu kohta on algatatud ka kriminaalasi tahtliku süütamise mõrva paragrahvi alusel. Kõrgõzstani presidendi valimisel võitnud gurman Beck. Bakijev lubas aidata riigi välja majanduslikust madalseisust ja esimese ülesandena hoolitseda selle eest, et Kõrgõstan saaks tugeva valitsuse peaministriks. Endine julgeoleku ülem Felix kuulav. Ühtlasi lubas Bakijevile vaadata riigis viibivate USA sõjaväebaaside küsimuse. USA tõi sõjaväebaasid Kõrgõstani neli aastat tagasi Afganistani Talibani vastase operatsiooni käigus. Bakijev ütles, et on aja küsimus, millal väed Kõrgõstani pinnalt lahkuvad. Kõrgõstani presidendivalimisi taotlenud Euroopa julgeoleku ja koostöönõukogu OSCE liikmed ütlesid, et üldjoones järgiti valijate tsiviil- ja poliitilisi õiguseid. Samuti olid valimised tunnistuseks demokraate vaat ja arengust. OSCE esindaja Kimmo Kiljunen aga ütles, et valimiste kvaliteet halvenes häältelugemise käigus ja ta suhtub siiski tulemustesse kahtlusega. Nimelt valimisõigusest olid ilma jäetud riigi piirest väljaspool elavad kirgiisid ja see tõstis riigisisene valimisaktiivsust üle nõutava piiri. Presidendivalimised võitis siis riigi senine ajutine liider, gurman Pekk Bakijevi 80 8,9 protsendiga häältest, teatas keskvalimiskomisjon. Valimisaktiivsus ulatus 74,6 protsendini. Vene peaprokuratuur alustas kriminaaluurimist ekspeaminister Mihhail Kasjanovi vastu, kahtlustades teda majanduskuritegudes. Süüdistuse kohaselt ületas Kasjanov oma võimupiire, kasutas võimupositsiooni ning riigivara asuks. Kasjanov lükkas süüdistused tagasi ja vastusena teatas ta, et ei asutanud riigi teenistuses olles ühtegi kommertsorganisatsiooni. Vaatlejad aga kahtlustavad, et kriminaalasja ajendiks on Kasjanovi võimalik püüd president Venemaa presidendi kohale. Ning veel välismaalt. Täna möödub 10 taastad Srebrenica tapatalgutest, kus linna vallutanud Serbia sõdurid pidasid ÜRO valvajate silmal bussidega minema umbes 8000 moslemimeest ja noorukit, kes lasti linna läheduses maha. Redenitsast jätkab nüüd Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris, kes käis täna ka mälestustseremoonial. Teetseremoonia, kui ma meenutan, jättis ausalt öeldes üldse mitte sellise mulje, nagu ma ootasin. Esimene mulje, kui ma ei oleks teada, millega tegemist on, oleks saanud, oleks mõelnud, et tegemist on millegi laulupeol aastasega. Päris ilusad muusikapalad kõlasid rahvas tervitas vanu tuttavaid ja, aga see mulje hall haihtus õige kohe, kui sinna lähemale jõuda. Nimelt hakkasid siis esimese asjana silma vastselt kaevatud hauad ja pärast, kui rahvaurgast natuke läbi minna, oli maa pandud 610 kirstu. See maa-ala, mida katava 610 kirst on uskumatult suur ja kui mõelda, et see on kõigest vähem kui kümnendik nendest, kes tapeti, siis lihtsalt rabab kujutlusvõime piire. Kas sellel tseremoonial osalesid ainult moslemid või võis seal olla ka mõni serblane? Ma olen peaaegu veendunud, et on, on südametunnistusega serblasi, kes on tulnud siia ka moslemeid mälestama. Ja noh, loomulikult oli siin hästi palju kõrgeid riigitegelasi, nagu Suurbritannia välisminister peaks proovi siis maailmapanga president pol volframit. Kuid üldiselt see oli ikkagi see line moslemite tseremoonia, kui vaadata näiteks kas või naisterahvaid, siis praktiliselt kõik kandsid pearätti ja ei jäänud erilist kahtlust, et see on ikkagi ühe rahva tragöödia. Sõda ei taha ükski postjale praktiliselt, mis tähendab, et on üks väga tugev ühine tegur, mis neid seob ja see võib viia ka leppimiseni. Kui te nagu rõhutasid praktiliselt kõik esinejad, siis leppimine saab tulla alles siis, kui on mingisugunegi õigust mõõdetud. Praktiliselt iga paari minuti tagant kostusid mälestustseremoonia kaks nime, Radovan Karadžić, Ratko Mladić, siis Bosnia serblase toonane poliitiline juht ja sõjaväe komandör, kellele loogia tribunal paneb süü Srebrenica veresauna korraldamist ja kes on siiani 10 aastat redus olnud. Nii kaua, kui neid kahte meest pole vähemalt kohtu ette toodud, et nad saaksid kohtus kas siis oma karistuse või tõepoolest oma süütust tõestada, nagu Bosnia serblased väidavad, et mehed olid süütud, siis nii kaua? Ei kahjuks ei ole väga suurt lootust, et sellist tugevat andeksandmist saab ainult poolte vahel üksteise vastu olla. Eesti välisministeerium tervitas täna Luxemburgi eilse rahvahääletuse tulemust, millega Euroopa Liidu väikseim riik toetas ühenduse põhiseaduslikku lepingut. Hea meel Luksemburgi referendumi tulemuste pärast, ütles ministeeriumi pressiesindaja Kristel Halliste. Meie seisukoht on olnud, et iga riigi arvamus on oluline ja ratifitseerimisprotsess peab jätkuma. Rahandusministeeriumi andmetel on juuni lõpuks riigieelarvesse laekunud 25, kaheksa miljardit krooni, millega selle aasta riigieelarve tuludest on täidetud 48,6 protsenti. Eelmisel aastal laekus juuni lõpuks riigieelarvesse 20,7 miljardit krooni ehk 43,2 protsenti ja aastaks kavandatud tuludest. Aastaga on riigieelarve laekumine kasvanud 24 protsenti. Väljamakseid eelarves planeeritud kulude osas on tänavu kuue kuuga tehtud 24,5 miljardit krooni ehk 46,2 protsenti eelarvest. Juuni lõpu seisuga moodustas eelarve ülejääk 1,3 miljardit krooni ning. Euroopa Liit otsib lisavõimalusi, kuidas suurendada ametliku arenguabi Aafrika riikidele. Seda arutavad liikmesriikide valitsused ja parlamendid. Täna oli see küsimus kõne all Riigikogu Euroopa asjade komisjonis jätkab Mall Mälberg. Kuna kütuse maksustamise vastu on kõik Euroopa Liidu riigid, siis on välja käidud uus idee maksustada lennureisijaid. See tähendab, et Euroopa Liidu siselendude pilet oleks üks, kaks eurot kallim ja maksutulu laekuks selle riigieelarvesse, kust lennuk õhku tõuseb. Riik peaks omakorda garanteerima, et saadud summad suunatakse arenguabiks. Kogu sellise süsteemi rakendamiseks on välja käidud mitmeid mooduseid. Üks on selline, et lisamaks oleks kohustuslik kõikidele liikmesriikidele ja kõikidele reisijatele. Teise variandi kohaselt oleks liikmesriigil vabadus otsustada, kas nad tahavad seda süsteemi rakendada ja kui tahavad, siis muutub see lennureisijatele selles riigis kohustuslikuks. Kolmas Anton, topeltvabatahtlik ehk liikmesriik otsustab, kas ta süsteemi kehtestab ja reisijal on alati vajadus maksta kaks eurot juurde või mitte maksta. Vabatahtlike süsteem oleks ehk kõige lihtsam rakendada ja nendega võiks kõige enam liikmesmaid nõus olla, aga siin on jälle omad nüansid, näiteks see, et täielikult vabatahtliku süsteemi käsitleda riigi ametliku arenguabina. Rahandusministeeriumi nõunik Pille Pruunsild kinnitab, et liikmesmaade vahel ei ole selles küsimuses üksmeelt ja lahendus kindlasti niipea ei tule. Kõige rohkem on pinnale jäänud see variant, mille kohaselt kõikidel liikmesriikidel oleks täiesti vaba voli otsustada, kas nad süsteemiga liita istuvad. Aga kui liikmesriik otsustab liituda, siis oleks selles liikmesriigis kõikidele reisijatele süsteem kohustuslik. Samas ei ole muidugi näha, et mingisugustki lahendustel sellel suvel lähiajal tuleks, kuna väga mitmed liikmesriigid on igasugusele kohustuslikkuse aspektile täiesti vastu. Homme algaval Ecofini ei tule kindlasti mitte mingisuguseid lahendusi. Ühendkuningriik üritab sellist Etti lennupiletimaksu teemal seekord üldse vältida, kuna kuna komisjoni põhjalikku analüüsi pole ju veel valmis. Küsimus, kuidas liikmesriikide antavat arenguabi finantseerida, on pikalt üleval olnud ka Eestis. Eesti Ta ei suuda täita Euroopa Liidu keskmist arenguabinõu, et see on meil aastas kaheksa miljonit krooni. Nii ongi see küsimus valitsustes ja parlamentides arutusel taheti seda riigikogu Euroopa asjade komisjonis. Eesti positsioon on komisjoni juhi Kristiina Ojulandi hinnangul tasakaalukas. Eesti põhimõtteliselt on valmis arutama seda küsimust Fess kehtestada lennupiletitele vabatahtlik maks aga Eesti on valmis seda maksu kehtestama juhul, kui ka teised liikmesriigid seda teevad, et ta natuke võib-olla on toores. Kogu see eelnõu vajab kahtlemata täpsustamist ja kindlasti on väga oluline ka see, et liikmesriikides tehtaks analüüs selle kohta, mida niisugune asi toob kaasa konkurentsivõimele lennunduses. Autokütuste jaemüüjad tõstsid täna kütusehinnad uuele rekordtasemele. NATO-l kergitas bensiinihindasid 45 sendi võrra kütus, 95 euro maksab Statoilis 13 krooni ja 35 senti. Diislikütuse hind tõusis 15 sendi võrra ning maksab nüüd samuti 13 krooni ja 35 senti. 45 sendi võrra tõstis hinduga hüdro Texacuma Uno-X automaattanklates. Kütuse jaemüüjad ennustasid hinnatõusu jätkumist juba möödunud nädalal, viidates maailmaturu hindadele. Valitsus kavatseb teha linnaosavalitsustele ettepaneku ühiste kavatsuste protokolli sõlmimiseks omavolilise grafiti vastu võitlemiseks. Berliini linna esindajad väitsid täna, et ainus tõhus vahend grafiti ka võitlemiseks on see ära keelata. Teemat jätkab Hanno Tomberg. Abilinnapea Jüri Ratas kutsus linnaosa valitsusi täna allkirjastama ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärk on teha koostööd grafiti eemaldamiseks linnast. Munitsipaalpolitsei juhi Tiit Kikase sõnul on kõige rohkem probleeme praegu mustamäel. Me oleme kõige rohkem tabanud grafiti juhtumeid, mustamäel mõnevõrra on kesklinnas ja Lasnamäel muidugi sellises mahus nagu näiteks Helsingis tegeldaks selle, kus on terved rongid ja ühistransport on ära nagu krahvitjaga kaetud südame peale. Me pole veel punetanud, aga küllap saekule kardate seda teatud mõttes kindlasti. Kivikase sõnul saab grafitivalmistajatele teha trahvi, kuid enamasti on neid väga raske tabada. Kuid. Tabate trahviti maali ja milline karistus teda ootab? No üldiselt, eks sellisel juhul ootab teda trahv, rahatrahv meie puhul on. Kui me näiteks tabame selle võõra vara rikkumise pealt siis tuleb arvestada kuskil üksikisikul 6000 krooniga ja peatusi sisesele krohvida. Niikaua kui grafiti valmistaja isikut tuvastada ei õnnestu, tuleb trahv tasuda hoone omanikel, mille seinale on ebaseaduslikud maalingud tehtud. Nii kannab kahju ka Eesti energia, kelle alajaamu on üle terve Tallinnas soditud. Me ei taha näha seda, mida mõnes linnaosades siin praktiseeritakse, et antakse nii-öelda vabad seinad, trahviti harrastajatele, öeldes niimoodi, et see on nagu noortele enese hindamise ja teatud mõttes eneseteostamise võimalus. Ütleksime siiski niimoodi, et kui me niimoodi alustame, siis me tahes-tahtmata kasvatame juba põlvkonda, kes on siis nagu grafiti tegijad juba, ka nendel mitte lubatud seintel. Berliini grafitivastase võitluse organisatsiooni juht Karl Henning ütles, et nende eesmärk on teha selgitustööd ka koolides ja lasteaedades. Grafiti kuritegelikust iseloomust. Pealinnas 8000 kuni 9000 trahviti valmistajad, kelle hulgas on ka mujalt juurde rännanud kunstnikke. Meie strateegia on eemaldada grafiti 24 või 48 tunniga, ütles ta. Lisaks teeme selgitustööd lasteaedades ja koolides, kus teavitame, et grafiti valmistamine on karistatav. Filmirežissöör Andres Söödi sai valmis uus ajaloofilm, sellest annab ülevaate maris Sander. Praegu esilinastub Tallinna kinomajas režissöör Andres Söödi film 40-st sõda. Filmi keskmeks on teises maailmasõjas Saksa poolel võidelnud mehed, kes teenisid Narva pataljonis. Pärast 1942. aastal Eesti leegionis astumist võitlesid nad idarindel SS-diviisis. Viiking pataljonile tegid nime rasked lahingud Ukrainas ja sinimägedes. Sööd keskendub aga oma filmi Sinimlikumale, Poolale. Võti ongi selles, et mitte näidata niivõrd seda SS mundrit, mille peale viimasel ajal on nagu haiglaslikult palju tähelepanu pööratud vaid inimesi, kes selles mundris olnud. Ja mina teen selle filmiga nende le meestele sügava kummarduse sellest, mis nad tegid ja, ja mis nad oma tegusid tehes kaalule panid, tähendab oma elu. Kolme aasta jooksul tehtud filmi idee tuli pataljoni meestelt endilt. Rindel võidelnud lood on Andres Söödi sõnul väga sarnased põhjused, miks sõjaväkke mindi, mille nimel võideldi ja mis sai neist pärast. Mis te arvate, kuidas suhtuvad sellesse filmi Venemaa ja eestivenelased? No ma arvan, et see on samasugune suhtumine nagu üldse teise maailmasõja sündmustesse suhtutakse, eriti selles osas, mis Eestit puudumine. Need, kes usuvad, et Nõukogude armee ikkagi vabastas Eesti ja et Eesti 1940 astus vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu. Arvamus kandub ka selle filmi hinnangule üle, ma siiski loodan, et need kohalikud venelased, kui nad mõnigi neist oma arvamust veidikene nende sündmuste osas leevendab, siis siis oleks ka hea. Üksik-vahipataljoni 21 aastane ajateenija sai reede pärastlõunal Läänemaal Kiltsis linnalahinguõpperünnak harjutuse käigus raskelt vigastada vigastatud ajateenija nii Ida-Tallinna keskhaiglas. Talle on tehtud operatsioon ja ta on teadvusel, teatas kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja. Kaitsejõudude peastaabi teavitusohvitser leitnant Andres Sang ei soovinud täpsustada, kas õnnetuse puhul oli tegemist liiklusõnnetuse kukkumise, plahvatuse või millegi muuga. Kuumad ja tuulevaiksed ilmad on pannud veekogudes vohama sinivetikad, eriti Peipsi järves. Tartust jätkab Toomas keelt. Eesti põllumajandusülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteaduri Külli Kanguri sõnul on viimastel päevadel Peipsi järvel alanud sinivetikate vohamine. Peipsi järve praegu vohab tõepoolest sinivetikas, see on Peipsi järvele väga spetsiifiline liik, sinivetika kolooniad on palja silmaga hästi nähtavad nagu pisikesed, ütleme terakesed paarimillimeetrise läbimõõduga ja värvus on niisugune kollakasroheline, nii et kui inimene läheb ujuma, siis ta tegelikult näeb neid vees väga hästi ja vesi võib olla nende eest sinivetikatest päris paks. Ja praegu on just tüüpiline aeg nende sinivetikate vohamiseks, kuna ilm on selleks väga soodne. Praktiliselt on meil praegu siin tuulevaikne ja temperatuur on ju väga kõrge kuni 30 kraadi ja vesi on ka väga soe, mis siis panebki need sinivetikad just vohama? Kangur lisas, et sinivetikad on ujujatele ohtlikud. Tundlikuma nahaga inimene vast ei peaks lausa sellise hernesuppi siis ujuma minema, kui ta tavaliselt küll midagi ei tee, siis nahaärritust võib ta ikkagi tundlikemale inimestele ja eriti noh, võib-olla väikestele lastele telepõhjustada seda ma olen oma laste peal kogenud. Tervisekaitseinspektsioon soovitab koheselt peale sinivetikaid sisalduva veega kokku puutumist nahalt maha pesta. Kanguri sõnul on sinivetikad ohtlikud ka kala vatele, tekitades päeval vees liiga happelise keskkonna ja öösel hapnikuvaeguse. Kui kuumad ja tuulevaiksed ilmad jätkuvad, ei ole oodata ka sinivetikate vähenemist. Vetikad liiguvad koos tuulega ning kogunevad tihti väiksematesse lahtedesse. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Täna sündis selle aasta soojarekord, kui Ristnas tõusis õhutemperatuur kella 14 ja 15 vahel 30,7 kraadini ning kuumalaine jätkub. Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänega kaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on 11 kuni 17 kraadi. Päeval püsib vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub lääne ja loodetuul neli kuni 10 meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks 24 kuni 29 kraadi sooja. Selline oli 11. juuli Päevakaja. Head õhtut.