Tere taas keele lainele jätkame salvestustega seitsmeteistkümnenda septembri suursündmusest Eesti ja Soome suhete ajaloos mille ajakirjanduse enamik paraku jättis suurema tähelepanuta. Helsingi suvi lahtis avati uusim Eesti maja ja me rääkisime seal ka uue Eesti keskuse võimalustest. Baltikale raamatukoguhoidja Heiki Raus maa ja Tartu Ülikooli esinduse avanud rektor Alar Karisega aga samuti Eesti Instituudi tegevusest eesti keele ja kultuuri tutvustamisel laiemalt kogu maailmas. Hoolimata nappidest ressurssidest ja seda Instituudi juhataja Mart Meriga kutsume viimaseid päevi osalema sõna võistluses. Sõnavus. Jaga omani näol ennustama, missugune mõiste leiab seal kõige rohkem uusi vasteid. Vihjeid selleks leiate sõnavuse kodulehelt. Julgete pakkujate vahel loosime välja väärtusliku varraku auhinnaraamatu. Järgmises keele sõnumis püüame aga juba uurida, kui aktiivne on olnud osalemine sõnausel ning missugused mõisted on saanud enim uusi vasteid. Nüüd aga tänaste teemade juurde. Heiki Raus, maa on pikaaegne Tuglase Seltsi kultuuriinimene sekretär, nüüd on ta siinse balti raamatukogu eestikeelse raamatukogu arhiivi hoidja. Heiki, kui palju siin selles raamatukogus üldse on? Ei saa momendil on umbes 35000 köidet ja nendest kompliment Konduvad umbes on kas eesti kirjandust fuajeesid puudutavat kirjandust ja ülejäänud 2000 on läti leedu kirjandust ja need on tegelikult nedele tulla seltsi omad, vaid need on Leedu ja Läti sõpruse, seltside Rosentaarseuma ja nüüd on ametisse euro, on deponeerinud need siia ja see ongi põhjus, miks selle nimi on maati raamatukogu, olgugi et sisuliselt on 95 protsendilise sti täiesti eestiga raamatukogu. On väidetud, et see on kõige suurem eestikeelne raamat, aga ka väljaspool Eestit on see nii? Minu arvates küll, kui räägime eriraamatukogu, näiteks Helsingi ülikooli raamatukogus, võib-olla eestikeelseid köiteid on rohkem kui siinsest tsaariajal kõik kirjastused suures Venemaa saatsid ka Eestis saatsid oma priieksemplarid Helsingi Ülikooli raamatukogule. Aga, aga need on seal segamini täiesti raamatut ka, et nende eraldi oma Eesti Eestiga osakonda isegi ülikooli raamatukogus ei ole. Et viimati, kui räägime spetsiaalsed eestiga raamatukogu, see on kindlasti suurim väljaspool Eestit. Kuidas raamatukogu on teoks saanud, kuidas need raamatud on siia jõudnud? Tähendab raamatukogu sai alguse 80 Ta aastate lõpus, aastal 89, Tuglase selts sai esimese kontoritoa endale ja siis hakati koguma sona raamatuid ja selliseid, mis oli vaja igapäevases töös. Ja aastal 92 soome vana Poopkonna estofiil. Kerttu Mustonen kinkis oma raamatukogu meile umbes 5000 raamatut. Need olid sõdade vahelised ajad väga huvitavaid, väga väärtuslikud raamatuid ja sellest, nagu sai alguse otseselt meie see raamatukogu ja see arenemine siis läks kiiresti edasi tänu Eesti rahvusraamatukogule, sest aastal 1994 tegime koostöölepingu Eesti rahvusraamatukoguga ja sellest aastast saadik oleme pidevalt saanud uusi raamatuid Eesti Rahvusraamatukogu kaudu, nii et, et siin pole ainult vanu raamatuid, vaid momendil on võib-olla rohkemgi uusi raamatuid. No kui nüüd küsida, kui keegi eestlastest tahaks ka annetada teele, kas on võimalik Hea meelega võtame annetusi vastu iga aasta, meie saame neid kolm kuni viis suuremat annetust ja üksikuid raamatuid, inimesed kinkimine veel väga palju. Aga kui on selline raamat, mis meil juba on olemas, Lublikaati, meie kogume lihtsalt ruumi ei jätku, ei ole ka vajadust, siis nad lähevad müügile mardilaadale. Aga kui raamatut meil ei ole, siis me hea meelega võtame ja paneme riiulisse. Kui nüüd võrrelda neid tingimusi, mis on selles uues Eesti Majas Valti raamatukogul võrreldes Tuglase seltsi ruumides olnud raamatukoguga, siis ma arvan, et see on ikka mitmekordistunud ruum. On ikka tähendab see, see raamatukogu vajadused oligi üks peamine põhjus, miks me kolisime ära sealt ajalooliselt marja tänavalt, kus on töödanud Lennart Meri, Eesti välisminister ja nii edasi 20 aastat. Tuglase oli selles vaena Sowers majas, aga meie raamatukogu lihtsalt ei sobinud sinna sisse. Seal veel oli umbes 450 meetrit riiuleid, siin meil on 800 meetrit riiulit. See on see, mida meil oli vaja, nüüd. No mõned aastad edasi saame väga kenasti hakkama, siin. Ja küsiks veel sinult lõpuks, et kui palju siis ka kasutatakse, kes on põhilised teie raamatukogu, lugejad? Andsime välja laenu umbes 5500 ja peale seda muidugi siin lugejate saalis käes palju inimesi kasutasid kohapeal neid raamatuid ja põhiliselt koome erinevad grupi üks on muidugi Helsingi ülikooli üliõpilased, uurijad ja personaalneed on üsna palju kasutavad meie raamatukogu. Ja teine grupp on kohalikud eestlased, need on 10 tuhandete kaupa, elab siin Helsingis, Helsingi ümbruskonnas, nad kasutavad ka väga paljusid. Ja kolmas on siis sellised, kelle on vaja infot Eestis oma töö põhjusel, kellel on firma, kes teeb ärieetika või siis lihtsalt nad on estofiilid, nad tunnevad isiklikult põhjustel huvi Eesti vastu. Ja siis muidugi on, on erinevaid, teisi inimesi, ka need kom suuremat gruppi on sellised põhilised, kes kasutavad meie raamatukogu. No loodame, et need uues kohas on neid kasutajaid üha rohkem. No seda meie, meie loodame ise ka ja selle tõttu me muretsesimegi need paremad ruumid, et vôiks võiksime paremini teenindada kliente, publikut. Edu teile, aitäh, aitäh. Teie Tartu Ülikooli rektor Alar Karis olete nüüd siin mõnes mõttes uustulnukas selles Eesti majas, Tartu ülikool ei ole seni olnud esindatud, järelikult on midagi uut või enneolematut toimunud, et Tartu ülikool peab olema ka nüüd Helsingis esindatud lisaks Tallinnale? No Tartu ülikool on ju oma loomult rahvusvaheline ülikool ja on seda olnud sajandeid ja Soome on meie üks kõige suurem rahvusvaheline partner. Ja kui me ajalukku tagasi vaatame, siis, kui rahvusülikool asutati 1919. Sigem olime hädas ja Soome abiga Soome õppejõudude abiga saime oma rahvusülikooli tehtud. Nii et nüüd on põhjust nagu siia tulla, näidata, et Tartu ülikool on igati väärikas ülikool ja et meil on ka neile midagi anda. Ja tänases maailmas, kus tegelikult on olukord selline, et ei konkureerina mitte ülikoolid konkureerivad piirkonnad siis tõenäoliselt see, et me oleme siin koos, püüame midagi teha, on, on selge lisaväärtus. Soome üliõpilasi on Tartus üsna palju. Jah, soome pesa. Meil rahvuste järgi kõige rohkem. Ja eelkõige meditsiinitudengid, kes tulevad Tartusse õppima ja tulevad Soome tagasi siis arstina töötada, mis tegelikult näitab veel kord, et meie haridus, mis, mis ülikoolis antakse, on väärt. Nad leiavad siin töökoha ja, ja neid on 100 ringis, kes õpivad Tartus meditsiini. Kuidas seni on üldse teave õppimisvõimalustest Tartus siia Soome jõudnud? Noh, on ikka, eks need kontaktid on ju olemas ja kui me vaatame ka täna kirju, mis meil ülikoolis liiguvad, siis lepingute hulk on juba riivate ülikooli kaheksa ülikooliga on meil tehtud ja, ja paljud doktorandid töötavad ülikoolides käivad edasi-tagasi, nii et see teave akadeemilistes ringkondades olemas. Aga mida me soovime rohkem teha, on tõenäoliselt ka väljaspool akadeemilist ringkonda valitsusringkondades aga samuti ka nende noorte hulgas, kes alles mõtlevad, kuhu ja mida õppima minna. Olete te mõelnud ka, millistel õppekavadel võiksid olla soomlase tulevikus rohkem õppima? Noh, ma ei usu, et sellel mingi eelistus on üks eelistus, nagu ma ütlesin, on välja kujunenud, et sa, meditsiin, mis on seotud selgelt sellega, et meditsiin ei saa õpetada massiliselt, seal on teada, piirang ees ja kuna meil oli reserv, siis on võimalik Eestis õppida, aga ma arvan, et Soome tudeng võiks just valida seda, mida ta soovib õppida ja seda, mida võib-olla soomes sellisel kujul ei õpetajat. See on siis esialgu ja Tartu ülikooli esindama siin Eesti Instituut ehk Grete aastale. No ütleme niimoodi, et Greta tuleb esindama Tartu Ülikooli siin, nii et ta on poole kohaga meel ja poole kohaga Eesti Instituudis. Ja kui see projekt meil siin käivitub, siis aasta pärast kindlasti leiame inimesi, kes panustab kogu oma ihu ja karvadega ja 24 tundi ööpäevas. Võiks loota, et ka teised Eesti ülikoolid leiavad Helsingisse tee. No kindlasti ja ma arvan, et Tartu Ülikooli kohalolek on, on ka kohalolek teistele ülikoolide, sellest, mida me siis ikkagi tutvustama on. Eelkõige see on Eesti haridust läbi Tartu Ülikooli, nii et ma arvan, see on eelis kõigile ülikoolile, kes täna Eestis on Tartu Ülikool, Eesti rahvusülikoolina esindab sellega tegelikult kogu Eesti Ülikooli maailma. Jah, kindlasti, ja ja ma ei tea, ma ei tõmbaksin väga suurt vahet sisse, et see on just Tartu ülikooli esindus. Tatu Ülikooli kaudu on võimalik Soome inimestele teada saada, milline Eesti haridus on jõududele ja edu selle uue ettevõtmise kordaminekuks. Suur aitäh. Eesti Instituudi direktor Mart Meri viibis ka siin Eesti maja avamisel on ju Eesti instituut siin esindatud. Eesti instituudil on veel esindused Stockholmis ja Budapestis, praeguse seisuga on ka olnud Pariisis. Eesti Instituudi üks põhiülesandeid on kogu Eesti tutvustamine maailmale, aga eelkõige Eesti kultuuri tutvustamine ja Eesti kultuurieksport. Ja koos sellega ka eesti keele õpetamine vahendamine. Me teame, et ega maailmas ei ole kuigi palju kõrgkoole, kus eesti keelt üldse õpetatakse kindlasti instituut teedel, nii nagu instituudil või British Council on ju ka see üks põhiülesandeid, kuivõrd tähtsana sa pead just seda eesti keele propageerimist Instituudi tegevuses. Tegelikult, see on nüüd viimastel aastatel väga oluliseks muutunud ja teiselt poolt neid ülikoole, kus eesti keelt ühel või teisel tasemel õpetatakse, ei olegi nii vähe maailmas. Praegu on meie, ütleme siis meie nii-öelda sotsiaalses võrgustikus on umbes 30 ülikooli ja üle maailma, kellega meil on kontaktid kellele me saadame eesti keelealast õpetust, vabandust, aga mitte ainult keeleõpikuid, vaid noh, alati näeme ka seda keeleõpetust laiemalt, et, et koos keeleõpetusega õppija saaks ülevaate ka Eesti kultuurist ja Eesti ühiskonnast Eesti inimesest, Eesti loodusest. Meie kaudu on praegu välismaal keelt õpetamas. 10 eesti keele ja kultuuri lektorit paar nädalat tagasi, Me saatsime lektorina näiteks Pekingisse tal on seal 30 õpilast. Ta õpetab esialgu neile seda eesti keele kursust küll ainult ühel päeval nädalas. Son laupäev. Hiinas nimelt laupäev ei ole ju mitte puhkenagu, me oleme viimastel aastakümnetel harjunud. Ja kuuldavasti õpilased on vähemalt esialgu meil on vist olnud kaks tundi väga rõõmsad, et nad saavad eesti keelt õppida. Noh, Hiina on natuke eriline. Aga ikkagi ei saa väita, et huvi eesti keele vastu oleks ka akadeemilises maailmas ülikooli maailmas väike. Pigem on ta on ta viimasel ajal hakanud tõusma. Seda on rõõm kuulda, keele õpetus nõuab ka õppevahendeid, õppematerjale, kuivõrd saab Eesti Instituut siin abiks olla. Meil on tegelikult üks interneti sait, mis on vahendite tellimise keskkond just nimelt ülikoolidele, aga teiselt poolt ka siis noh ütleme väliseesti organisatsioonidele, kes tahavad ka oma pühapäevakoole teha. Või oma noortele eesti keelt ja kultuuri kinnistada. All sealt saab valida, missugust kirjandust, missugust õppevara see ülikool või lektor vajada, noh, Eesti instituut praegu haldab seda eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi, siis on selles programmis ette nähtud vastavad vahendid, nii et ülikoolid tellivad, meie saadame postiga kohale. Eesti Maja, kus need ka Eesti Instituudi esindus on selles mõttes õnnelik nähtus, ta on juba pikka aega olnud, retsin, tekib sünergia mitmesuguste Eestiga seotud organisatsioonidega ja siin on ka EAS, mis nii-öelda toetab materiaalselt kogu seda tegevust. Kuidas Budapestis ja Stockholmis on, kas seal on ka niisugust tuge? No Stockholmis meie esindus on saanud Eesti majas. Ja seal Eesti maja teises otsas on ka EAS. Nii et seda sünergiat on siin ja seal mul mulle tundub, et ülekaalukalt kõige, kõige varem koos hingamine on muidugi siin Helsingis. Aga noh, me peame arvestama sellega, et me teiste riik ongi väike ja, ja kõige mõistlikum oleks ükski koostööd teha. Mõnikord on see keeruline, alati sõltub ikka konkreetsetest inimestest, kes, kes ühte tuppa satuvad või naabertuppa satuvad, et siin siin Helsingis, Eesti majas me oleme tõepoolest jagama pinda koos EAS-i poistega ja tegelikult see on praegu väga hästi välja kukkunud. Kas võiksime öelda, et siis Eesti maja on tõesti ka eestlastele, kes Soomes elavad oma maja, nii nagu ta on Rootsis olnud, nii nagu ta on Ameerika Ühendriikides, Kanadas? Tahaks loota, et need noh, ligi 30000 eestlast, kes siin Helsingi kandis elavad, leiavad vaja ülesse. Tavaliselt ju reeglina ju Eesti majad on, on sündinud ju ikkagi pagulaseestlaste koostööna samamoodi, eks ole, on üksikud kokku tulnud, loonud endale Eesti majas kooskäimise koha, siin on asjad natuke teistmoodi siin Helsingi Eesti maja puhul, võib-olla vist esimest korda ajaloos nagu Eesti Kodu-Eesti ise on paljuski siin taga olnud, koos siis Soome vastavad täiesti organisatsioonidega ja me ei saa enam rääkida ju pagulastest väliseestlaste puhul vaid väga erinevatel põhjustel välismaa sattunud inimestest. Aga ikkagi ma olen päris kindel, et, et ka neil on vaja sellist pidepunkti hoolimata sellest, et nende kodumaa pealinn on siit ainult 80 kilomeetri kaugusele. Jääb vaid soovida seda, et eesti maju tekiks ka mujale, näiteks ida poole Moskvasse ja mingil kujul ta juba vist ka Peterburis eksisteerida. Jah, PeterburisPeterburis, ma arvan, saab asja. Kuhu veel Eesti maju ja võib tekkida. Muidugi oleks hea, kui näiteks Iirimaal oleks mõne Eesti maja, aga ma kardan, et see ei õnnestu. Igal juhul soovime Eesti Instituudile edu, sellepärast et see Eesti maja siin Helsingis on kindlasti üks viimaste aastate suurimaid saavutusi eesti kultuuri ekspordil, kui nii võiks öelda, aitäh, aitäh. Meie kodulehelt keeles anum, punkt vikerraadiopunkti leiate endiselt üleskutse osaleda sõnause sõnaloomevõistlusel millele saab uusi sõnu vaata veel kuni esmaspäeva, neljanda oktoobrini. Ühtlasi või on seal ka küsitlus, mida arvate teie, missugune pakutud maadest leiab kõige rohkem uusi vasteid? Tuletan meelde, et inimesele, kes oma nime all parima ennustuse teeb ja saadab selle aadressile Mart Tummelas Ati härrarboee siis kingime talle kirjastuse Varrak väärt raamatu. Praeguse seisuga arvavad kuulajad, et kõige rohkem tuleb vasteid sõnale infrastruktuur. Vaielge vastu. Saatke oma ennustus ja võitke raamat. Nädala pärast räägime juba sõnause esimestest tulemustest Eesti keele Instituudi juhataja Urmas Sutrop. Iga sel nädalal uudistas meie tuntud keele emme Helju Vals, kes ikkagi leidis Wiedemanni sõna sõnavus. Võin nüüd süümepiinadeta talle tõdeda, et mina see tüüp oli. Olen seda ka vikerraadios välja öelnud, nii et soovitan keele inimestel kuulata keele sõnumit, siis saate targemaks. Saate toimetaja Anvar Tummelas. Helipildi eest vastutab kaludik kuulmiseni.