Tere kaunist laupäeva hommikut, head vikerraadio kuulajad. Kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade jõuab teieni koosseisus Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Peeter Kaldre ETV-s, diaLauri Hussar vikerraadiost ning selles saates räägime ikka nädala sündmustest. Püüame pisut vaadata tagasi, aga vaadata ka ettepoole. Aga ma alustaks tänast saadet mitte tala sündmuse analüüsist, vaid pigem ühe tõdemusega, mis minus on viimaste nädalate jooksul tekkinud. Nimelt, kas teile ei tundu head kolleegid, et konkurentsiameti juhist Märt otsast on saamas üks Eesti kõige mõjukamaid ametnik või kui lubate liialdus, siis üks Eesti kõige mõjukamaid inimesi Tema tema ütlen kindlasti ta on inimene, kes on, on siin meediapildis figureerinud päris palju viimastel nädalatele, nii. Oletagem seda taastuvenergeetikatasude uuringuid, meenutagem siis nüüd, kui, kui tema poole abi otsivad, vaadata, et selles samas piima hinna leib. Kõik hinnad, kus on vaja nii-öelda jälgida seda, kas on kartelliga tegu või ei ole monopolid samamoodi elekter ja nii edasi, ühesõnaga Märt Otsa kätte on koondunud selline võim ja selline selline suur tegevus, et, et see tekitab küll küsimus, et kas, kas ühele inimesele või ühele ametkonnale ei ole antud korraga liiga suurt õigust ja liiga suurt võimu. No tegelikult, ega siin ei ole ju siis midagi muutunud selles mõttes, et pigem lihtsalt ootused tema suhtes võib olla oluliselt kasvanud. Aga kui me meenutame seda konkurentsiameti varasemate aastate tegevus, siis ega nad just palju näiteks neid kartellileppeid avastanud ei ole. Kõige värskem on nüüd sellel nädalal, mis uurimise alla on sattunud ja tegu on siis piimakartelliga, millest siin viimased kaks nädalat on rääkinud tõde ja ja põhjuseks loomulikult siis piimahinna tõstmine või selle tõstmise üritamine eelmisel nädalal eelmisel nädalal rahvateenrite saade sellele teemale ka suuresti oma oma eetriaega pühendas ja siis siis tõepoolest arutleti ka tõsiselt selle üle, et mis ikkagi on sellise üksmeelse hinnatõusu otsuse põhjustanud. Nüüd arutletakse selle üle, et mis ikkagi tingis selle konkurentsiameti tõsisema sekkumise ja, ja kõige tõenäolisemaks peetakse siin ikkagi ühe kaubandusketi Rimi kaebust. Kes siis teatas ühel hetkel, et konkurendid ja ka teised tarnijad on, on nii nende kui nende tarnija suhtes väga, väga räigeid ähvardusi lendu lasknud ja, ja, ja see tõenäoliselt võis saada siis ka aluseks, mispärast algatati piimakartelli uurimist ja külastateni piimatootjad pere kui ka, kui ka Selverit. Et siit võib, võib nii üht-teist oodata, aga, aga millegipärast olen ma ka selles küsimuses selline, sellepärast et kui me vaatame, kui palju neid neid suure aplombiga alanud üritusi on, on võidukalt sadamasse jõudnud, siis ega eriti neid ikkagi ei ole, sellepärast et alguses öeldakse küll, et uuritakse, uuritakse ka lõpuks selgub, et ikkagi mitte mingisugust Teil ei ole ja kõik on olnud seaduste piires. No sa ise andsid oma küsimusele vastuse, ma tahtsingi nagu tuua sisse selle, et kes siis on Eesti kõige mõjuvõimsam isik või institutsioon, kas see, kes küsimusi tõstatab ja tihedalt hakkab tõstatama või sees küsimusi lahendab. Et kui konkurentsiamet? Ta tõstatab küsimuse, tõstatab kahtluse, aga ei suuda asja lõpule viia ehk lahendada, nagu Külli-Riin viitas, et tegelikult kartellikokkulepet meil sisuliselt ju nagu paljastatud või seina külge naelutatud ei olegi, et siis ma võiks küsida ka niimoodi, võib öelda niimoodi, et Eesti üks mõjuvõimsam isik on õiguskantsler Indrek Teder või ka tema eelkäija, kes tuleb ükskord vastas riigikogu ette, tõstatab väga suure hulga teravaid küsimusi, aga vot nagu küsiksid venelased, mis sellele järgneb? No kui me nüüd räägime sellest piimahinnatõusust, mida siin viimastel nädalatel on peaaegu, et hüsteeriliselt kajab, et siis noh, tegelikult ühest küljest me võiksime ju rõõmustada selle üle, kui nüüd ühe aastaga on siiski Eesti piima eksport tõusnud koguni seitse korda ja kui tootja saab siin natukene kõrgemat hinda kui varem. Aga teisest küljest tõesti, et selle Eesti jaekaubanduse ja ilmselt töötleva tööstuse häda on see, et jaekaubandus on, ta on tohutult ketistanud, siin domineerivad, et mõned üksikud väga suured tegijad, tohutu suure turuosaga. Et ühel on hindud, see on, see on päris suur turuosa, kui ta valitseb mingit veerandit või kolmandiku sellest. Ja see tegelikult pärsib seda, seda konkurentsi ja Hiina võitlust, et väga lihtne on ju niimoodi, kui sa näed, et ükski Ta on on hindu tõstnud, siis ta tõstavad ise seda paar tundi hiljem ja ta läheb üle kogu Eesti kallimaks, et siin võib olla tegelikult raske tuvastati, olid nüüd tingimata siin nüüd kartellile, et lihtsalt turg on nagu niivõrd vähe paindlik ja, ja niivõrd domineerida üksikute tegijate poolt, et et mina küll väga igatsesin seda, kui meil oleks võib-olla siin turul rohkem selliseid väikseid tegijaid, nagu me võime näha kuskil Lääne-Euroopas Prantsusmaal, Saksamaal, kus on väiksemad poed, kes suhtlevad ka otse nende väikeste tootjatega. Aga selle piima hinna ümber on tegelikult ikkagi väga palju kasutatud ka demagoogiat ja, ja see on selles mõttes seda uskumatum, et et praktiliselt kõik osapooled on siin on siin demagoogiaga välja tulnud, et kui siin põllumehed ütlevad, et nemad saavad neli, 70 piimaliitrist ja ja samas ütlevad, et näete, et kui nüüd poest tõstetakse üheksa 90 peale, siis enamus läheb ikkagi kuhugi mujale. Samas unustatakse piima hinna puhul rääkida üldse sellest, et tegelikult on, on, on ka selle põllumehe hinnale lisandub veel käibemaks, mis kajastub ka tegelikult selle piima lõpphinnas, kuu lisandub ka siis käibemaks ja, ja tegelikult on unustatud üks väga oluline osa ära. Nimelt see piimaliiter, mida müüb põllumees ja see piimaliiter, mida me ostame poest, et need ei ole üks ja sama piimaliiter, vaid tegelikult. On see, on see poest ostetav piim ikkagi oluliselt lahjem kui see, mida müüb põllumees ja sealt vahepealt kooritakse ära koor ja, ja tehakse veel kohupiima ja kõrvalprodukte niimoodi. Et seda asja ei saagi võrrelda, et kui siin hakata nagu rääkima sellest, et piimaliiter põllumehele, piimaliiter poes, siis need asjad ei saagi olla vastavuses, et need asjad tuleks endale ikkagi kogu selles diskussioonis väga selgeks teha. Paraku need asjad niimoodi käivadki, et, et üks asi on nagu toorme ja teine asi on see hind, mida küsitakse tarbijalt. Kui sa lauri vaatad siin poes näiteks kas või paari teksapükse, mida müüakse mõne tuntud kaubamärgi all, siis ma arvan, et omahind kuskil mõnes arengumaa tehases on, on on kordades väiksem kui see, mida, mida sinu käest küsitakse. Et aga noh, piima puhul on seda muidugi see noh, tekivad võib-olla küsimused palju rohkematele inimestele. No vot, teksapükstega ja mis teksapüksi ja piimavahe on, on nagu see, et kui sa tahad odavalt teksapüksi osta, siis sa võid tõesti oma turismireisi ajal näiteks taimaale või kuskile teksad muretseda. Ja teksased ootavad sind seal mitu aastat, aga piimja ootan ehk siis lehmad vajavad iga päev lüpsmist, see piim vajab kiiresti turustamist ja kui põllumees ise või põllumeeste väiksemad ühendused sellega hakkama ja siis piim läheb lihtsalt raisku, järelikult nad peavadki pöörduma suurte kokkuostjate poole. Sellega nad seavad ennast kokku asjadest sõltuvusse ja sellega siis lõpptarbija jaoks läheb ka hind kõrgemaks. Siis piimaskandaal siin tekkis, oli meil ka Aktuaalse kaamera stuudios oli põllumajandusminister Seeder ja sai ka tema käest küsitud seda, et et miks ei võiks nagu talunikud ise panna, nagu öeldakse, seljad kokku, kuhu teha väikese ühistu ja müües otse tarbijale piima. Seal tekkiski see küsimus, et, et siis peab olema garanteeritud, et see piim ka ära ostetakse, sesse piim läheb järgmiseks hommikuks juba läheb raisku. Et ja selle piima hinna juures tekkis ka ju selline huvitav asi, et kuhu, kuhu läheb meie piim? Meie piim läheb ju tegelikult, müüakse Leedusse. Aga Leedu teatavasti on põllumajandusriik, seal on väga palju selliseid üksikuid loomapidaja ja kui ma siis nagu uurisin seda, et noh, et aga miks siis nagu see leedusse läheb, et miks nagu leedulased iseennast ära ei toida, selle piimaga. Aga seal tekkiski see probleem, et Leedu kokkuostjatel ei ole kasulik talumeeste käest seda kokku iga puki pealt korjata, sest see on lihtsalt niivõrd kulukas, neil on targem tulla siia osta suurt palka, tee kindla kvaliteediga kaupa Viiase, Leedusse tehasel Leedus juustu ja tuua see jussi ja Eesti kaubalettidele tagasi, nii et selline selline kummal lugu on selle piimaga tegelikult? Aga mis puudutab jah, seda Rimi ja teiste suurte kettide vastasseise, siis siis kui me siin avaldasime pisut kahtlust, et võib arvata, et sellest kartelli uurimisest suurt midagi ei kooru, siis siis võib-olla see käivitab ikkagi poekettide vahelises ja et Rimile tahetakse selle selle käigu eest kätte maksta ja parim viis seda teha on loomulikult kliente üle leius ehk siis kiindunud langetades ja, ja kui see nii läheb, siis ma ütlen, et head poekettide omanikud, et tuld, et kaotajaks ei jää siin antud juhul klient, aga, aga küll tõsi, sellisel juhul, kui nüüd poe kehtib ikkagi Hiina sõda alustavad üksteise vastu, et siis väikepoed jäävad küll sellisel juhul kaotajaks ja sellest oleks muidugi kahju. No öeldakse ju, et tarbija peab hääletama või maksma, nagu öeldakse, jalgadega ja mina kui paadunud Selveri külastaja. Tänu sellele lisada, et Selver on väga mugav koht mul seal kodu lähedal, siis ma vaatasin tõepoolest. Juhtusin niux PÄEV prismasse, vaatasin piima, piima, hinnavahe on kaks krooni. Kaks krooni ei ole ju teab mis suur asi ja kui sa iga päev ostad, siis tõepoolest sea või sammud prisma poole, sest seal on endiselt piim, maksab seitse, 99 90 asemel. See praegune toib praegu toimumas ja toidukaupade hinnatõus, mis nüüd siia see kiire tempo võtnud, et see on tegelikult ka ikkagi see üks signaal nagu laiemast arengust maailmas tervikuna ikkagi kuna maailma rahvaarv kasvab ja, ja tõuseb kui inimeste elatustase ja suureneb vurbaniseerumine tervikuna ikkagi prognoositaksegi põllumajanduskaupade ja, ja toiduainete pikaajalist hinnatõusu tulevikuks. Ma lubaksin ühe remargi veel ühe teise hinna teemal, aga aga ma olen siin viimase kuu-pooleteise jooksul tähelepanekut jälginud, et mis juhtub bensiini hinnaga ja, ja see oli küll äärmiselt huvitav, et, et bensiini ja nafta hind maailmaturul ei ole just väga palju muutunud, aga aga huvitav on see, mis on juhtunud bensiini hinnaga. Vahepeal alustas bensiin oma või bensiini hind siis 90 vii see oma oma käike kuskil noh, ütleme seal 16 85 pealt kaks kukkus ta 16 15 peale ja siis ühel hetkel üsna kiiresti tõusis bensiini hind 17 20 peale ja kusjuures maailma puhul mitte midagi sarnast, ehk siis selliseid kõikumisi aset ei leidnud. Ja seetõttu on nagu väga huvitav vaadata, et miks ikkagi, nagu selliste hinnarallit on, on bensiini hinnaga seoses tehtud. Ma ma mainisin seda ka konkurentsiameti juhi Märt Otsale, aga millegipärast Me seoses Meie bensiinimüüjatega ei ole veel ühestki sammust kuulnud, aga, aga mine sa tea. Aga huvitav on see, et kas nüüd tere ja Selveri juhi, tõenäoliselt eilsed Toomas Annuse soovitused, mida ta andis äripäeva konverentsil äriplaan 2011 ettevõtjatele, et vist vist tere ja Selveri juhtidele jäid nad soovituseks hiljaks, aga aga Toomas Annuse esines väga värvika ettekandega äripäeva konverentsil ja rääkis seal pikalt laialt sellest, kuidas kuidas võiks siis välja näha edukas tegemine Eestis või kuidas see, kuidas see kõikvõimalikud riiklikud struktuurid ennekõike õiguskaitseorganid ei lase Eestis äri teha ja siis äri teha. Ja siis tal oli ka soovitust, mis kõlasid selliselt. Nimelt selleks, et olla Eestis äri vallas edukas, tuleb vältida konflikte kapo ametnikke ja nende sugulastega, tuleb vältida konflikte poliitikutega, siis tuleb hoida puutumatut finantsvarasid. Sa ei saa arestida, et selle eest vajadusel perele süüa osta ja advokaadile maksta. Siis tuleb võtta firmasse kasutusele käitumisjuhend läbiotsimise ajaks ja tuleb teha läbi kõnekoolitused. Öeldut ei saax mitmeti tõlgendada ja kuulajatele. Meenutame, et Toomas Annus on siis praeguse aktsiaselts Järvevana juht, kes oli pikaaegne Merko juht ja jagada ja ka praegune ikkagi omanik või või vähemalt kogu olnud tihedalt seotud ja, ja ta on. Ta oli ka Merko juht siis kui Merko maadevahetusskandaali ja, ja praegu on siis käimas maadevahetuse tehingute ülekohtuprotsess Harju maakohtus. No päris põnevad soovitused, kuidas teile tundub, et kui nüüd, kui nüüd neid nagu natukenegi lahata, et siis ühelt poolt loomulikult paistab nende tagant iroonia Eesti riigi kui õigusriigi aadressil ja, ja Eestis äritegemise aadressil, samuti, et igal pool on justkui mingi kahtlus üleval ja et kas kas kusagil on kartell või keegi on kusagil kokku leppinud või, või keegi on kahtlastel asjaoludel maid vahend. Nojah, see on muidugi väga selline. No tore, et meil on selliseid terava sõnaga ärimehi ja, ja lust on ju lust on ju lugeda ja kuulata seda kui jõustruktuuridele, nagu öeldakse, antakse niimoodi teravmeelselt pasunasse rahvakeeli väljendada. Aga teisalt jälle on siin nagu see teine poole, et ma arvan, et 95-le protsendile Eesti ärimeestest ja ettevõtjatest on siis järelikult need soovitused juba ammu teada olnud või siis on nad oma ärieetikaga käitumisega olnud, selliseid KAPO ei ole pidanud vajalikuks neid tirida kohtu alla, et noh, selles mõttes on see selline noh, ma ei tea, no ütleme. Ma tooks näite, kui näiteks Hodorkovski tuleks nüüd Venemaal, kui juhtub, see ime, tuleks vanglast välja ja hakkaks jagama soovitusi, et kuidas käituda, et siis siis nagu ausad ärimehed võib-olla vaatavad seda kui toredat juttu, aga mõtlevad, et noh, et ma siiamaani olengi niimoodi tegelikult käitunud. See on selline, kuigi jah, iva võib sees olla, mul meenub näiteks selline asi, et noh, see ei olnud otseselt aga seoses, aga aga hiljuti lõppes ju see suur pikk kurikuulus murru vangla kohtuprotsess kus siis selgus, et neli aastat uurimise all ehk siis neli aastat sisuliselt elus kõrvaldatud inimesed ei olnudki süüdi mõisteti sisuliselt õigeks. Gunnar Berg valdiga eesotsas ja tõepoolest tekib küsimus, et miks neid inimesi neli aastat siis solgutati? Noh, selles mõttes mingis osas annuse märkused peavad paika, aga laias laastus võib-olla ei saaks. Muuseas, riigikogu, kapo komisjoni või kuidas see õige nimi on julgeoleku asutuste järelevalvekomisjoni esimees Jaanus Rahumägi on, on pisut sarnasel teemal saatnud ka kirja õiguskantsler Tederile ja viitab ta siin ka siin kõrge sõjaväelase René Toomse süüdistamisele riigisaladuse lekitamise kohta, mille osas siis nüüdseks on kohtumenetlus ilma süüdimõistva otsuseta lõpetatud ja siin esitatakse ka terav küsimus süütuse presumptsiooni kohta, et, et millega oli ikkagi põhjendatud selle Toomse nime väljatoomine, kaob aastaraamatus, nii et see diskussioon kindlasti tekib, et kuidas selle süütuse presumptsiooni ka ikkagi Eesti vabariigis on ja kuidas on ka, kuidas on ka ka selle kaitsepolitsei tegevuse tegevusega seoses ikkagi see tagatud, et, et inimestele alusetult liiga ei tehta, kuigi tuleb antud juhusele, Toomsega seoses tuua välja ka üks väga-väga oluline märkus prokuratuuri poolt, et nimelt siis või täpsemalt öeldes Kaitsepolitsei poolt, et, et nad ütlevad, et tegu ei ole õigest õigeksmõistmisega, vaid see on kriminaalmenetluse lõpetamine süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur, siis süüdistatav ei pea sel juhul end kohtus süüdi tunnistama, kuid oportuniteediga vaatamine näitab, et ta on siiski teo toime pannud. Kuigi karistusregistrisse selle kohta märget ei tule, nii et et see on kaitsepolitseipoolne poolne seisukoht, aga mis puudutab muidugi seda annust, siis, siis tegelikult on ju, on ju on ju on ju põnev, et ühelt poolt on käimas kohtuprotsess, pilgatakse õiguskaitseorganeid, kogu seda protsessi toimub aga, aga samas on seal ikkagi üks küsimus, mida siinkohal ma vaatasin ajakirjanduses ei ole, ei ole küll väga palju puudutatud, et et, et see võiks küll natukene nagu ka tähelepanelikkuse kutsuda, et head sõbrad. Ei sina, Peeter ega, ega, ega sina küll meie ei ole saanud, et looduskaitsealuseid maid vahetada heade kruntide vastu. Kallites kohtades kas või Tallinna kesklinnas, aga aga kahjuks Toomas Annus on. Selle peale kõlas, kõlas vaikus, nii et et ootame selle kohtuotsuse ära ja jääme lootma, et kohus on Eestis objektiivne, ei oska, ei oska siin küll millegagi nii-öelda põhjapanev, aga enne küll välja tulla kui vaid see, et et kui Toomas Annus viitas, et teda on mitmetes telefonikõnedes aetud Toomas Lumaniga segamini, et võib-olla siis ajakirjandus võiks küsida ka ka Toomas Lumani seisukohta selles küsimuses, et, et kas tõepoolest ta arvab, et teda on Toomas Annusega selle kriminaalasja materjalide analüüsimise puhul segamini aetud või mitte, igal juhul oleks seda väga päris väga põnev kuulata. Nojah, aga igal juhul on see variant parem, kui kui kui asja kohtus ka põhjalikult uuritakse, jõutakse järeldusele, et inimene mingisugust tegu ei ole korda saatnud, kui see ette võetakse kinni sõna otseses mõttes kinni ja järgmisel päeval mõistetakse kohtus päriselt kinni, et see oleks nagu, nagu kehvem variantidest. Hästi, aga kui veel nii-öelda konkurentsiameti tegemistest rääkida, siis sa, Külli-Riin, siin mainisid enne taastuvenergeetika üle käivat arutelu, et siis siis juhtusin eile nägema üht äsja valminud seaduseelnõu, mis juba siin e-õiguses on ka üles riputatud, valminud on see majandus ja kommunikatsiooniminister veerimise ja siis arvestades seda, et me praegu maksame iga taastuvelektrit tri kilovatt-tunni eest peale üle 80 sendi, siis nüüd arvestades konkurentsiametis valminud analüüsi, kus öeldakse, et see, see kasumlikkus on, on mitmete ettevõtete puhul ikkagi ligi 30 protsenti, mõnede puhul võib-olla isegi üle selle, siis on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on nüüd valminud seaduseelnõu mis näeb ette, et taastuvenergia toetuse hakatakse maksma nii et ettevõtete investeeritud kapitali tootlikkus määr ei ületa 10 protsenti. Kuidas me seda arengut võime hinnata, et arvestades, et siin mõned ettevõtted on saanud seoses ka riigipoolse toetusega ülikasumeid, et need, siis püütakse neile päitseid pähe panna? Minu mäletamist mööda ju ka sinu enda juhitud reporteritunnis Lauri ütlesid ju needsamad taastuvenergia tootjad välja, et 10 protsenti oleks päris mõistlik. Need olid tuuleenergia medalid, tuuleenergia inimesed. Kes ütlesid selle välja, aga, aga need, kes biomassist elektri toodavad, jaga, sooja toodavad ehk siis nii-öelda koostootmisrežiimi kasutavad, nende puhul me küll mitte mingisugust tootlikkuse määra ei kuulnud, aga kui me vaatame numbritele otsa, nende nende tootlikkus praegu koos selle päris kopsaka taastuvenergia tasuga on ikkagi märkimisväärselt suurem ja kuulajatele tasuks veel kord meelde tuletada, et igast kilovatt tunnist elektrienergiast maksatade taastuvenergia tootjad teleligi 13 senti Aga siin tekivad siiski mõningad küsimused, et me ju teame, et seda ühte projekti valmistatakse ette ju päris palju aastaid ja sellel ajal on nii-öelda nendele ettevõtjatele on pikka aega puhtalt ainult negatiivne rahavoog, et siin tekib küsimus, et mis aastate alusel siin nüüd hakatakse seda tootlikkust arvestama, kas võetakse see projekt algusajast peale või alates sellest, kui tuulikud näiteks käima hakkavad. Et siin on ilmselt palju diskussiooni kohti veel tervikuna, noh mulle tundub ka, et see 10 protsenti on ju tegelikult päris päris okei, tootlikkus aga, aga samas kuigi noh, natuke ettevaatlikuks peaks tegema see, kui need nii või teisiti kui olemasolevatele tootjatele neid reegleid ja raamistikku praegu kehtivaid reeglite raamistikku muudetakse ikkagi tervikuna annab signaali selle kohta, et Eestis võib ärikeskkond ettevõtjate jaoks kiirelt ja ootamatult muutuda, et et siin peaks kindlasti tegema tootjatega põhjalikke läbirääkimisi. Ma püüan püüdnud analüüsida seda, et, et aga, aga ma ei ole ikkagi aru saanud, et mis mõttes ärikeskkond nende jaoks halvemaks lähevad, kui on ikkagi ette nähtud. Et, et, et me võiksime rääkida mingisugusest kasumimäärast, mida need ettevõtjad võiksid vähegi mõistliku majandamise korral saada, siis kas, kas see, kui, kui kaude on riigikogu pannud inimestele peale ühe sellise maksukoormise, mis, mis on ikkagi ilmselgelt mingeid ettevõtjaid soosiv ja mis on ebaproportsionaalne, et siis siis millega on ikkagi selline samm õigustatud, et mina ei ole sellest päris hästi aru saanud. Samas kui ma nii-öelda lähtun sellest, et ettevõtetel on õigusliku ootuse printsiipi? Jah, olen rääkinud mitmete taastuvenergiatootjatega ja nad ütlevad, et nende varased investeeringud ja see praegune kasumimarginaal, et et seda võib võtta, aga kui, kui riskipreemiat siis siis tore küll, riskipreemia, kõik on väga õige, aga küsimus on ikkagi selles, et antud juhul no see elekter ostetakse neil nii või teisiti ära, kuna vahepeal on elektring märkimisväärselt tõusnud, seda on võimalik müüa vabalt turul ja nii edasi ja kui nüüd veel siia arvestada see, et riik on tegelikult pannud inimestele peale ikkagi märkimisväärse kohustuse maksta selle taastuvenergia eest peale, siis mulle tundub küll, et tarbijat ei ole see otsus piisavalt arvestanud ja kui siin veel rääkida natukene nagu üldse energeetikaga seoses seoses olevast praagist, siis see riigikogusse läinud elektrituru muutmise eelnõu ütleb ka veel seda, et, et tuleb muuta ja veel ühte elektrituru seaduse väga olulist punkti. Nimelt on konkurentsiameti analüüs näidanud seda, et 2011. aastal turu avamise korral 35 protsendi ulatuses võivad vabaturule sattuda ka mõned suuremad korteriühistud, kes ostavad elektrit Energiat hulgi sisse ning jagavad selle oma liikmete vahel laiali. Ehk siis sisuliselt praeguses elektrituruseaduses ka selline punkt, mis ütleb, et aastal 2011 võivad võivad olla tarbijaid sattuda olukorda, kus nad peavad hakkama elektrit ostma vabaturult ja kui keegi mulle väidab, et Riigikogus on olnud nüüd piisavat kompetentsi energeetikaalaste seaduste vastuvõtmisel siis kui ma ütlen, et selline punkt, kus varem kinnitati, et eratarbijatele tõuseb alles 2013.-st aastast see või Talle laieneb see elektrivabal turult ostmise kohustus, et, et kui nüüd selline punkt ikkagi on elektrituruseaduses sees, siis, siis on riigikogu järjekordselt lasknud läbi ühe väga, väga suured Iraagi ja mulle tundub, et, et enne riigikogu valimisi tuleks ikkagi riigikogul need praagid lahendada, sellepärast et, et kuise jäetakse tegemata ja kui öeldakse, et, et vaatame pärast riigikogu valimisi või las olla siis valimiste teema, siis see jätab küll inimestele nagu väga halva mulje ja mitte mingisugusest hoolimisest. Poliitikute poolt me küll rääkida mitte kuidagi ei saa. No siin peaksid ju ka needsamad korteriühistud ikkagi enda lepingut, ma arvan ka Eesti energiaga üle vaatama, et. Korteriühistud ei ole Eesti Energia kliendid, on ka Fortumi kliente. Jah, aga enamasti on ikkagi korteriomanikel otselepingud Eesti Energiaga. Aga kui korteriühistu on sõlminud sõlminud lepingu ühe tarbijana jaotab ise pärast arved laiali, siis siis korteriühistute ei saa sellise tegevuse eest karistada selliselt, et panna ta juba kaks aastat varem vabalt turult hektarit ostma ja tõenäoliselt kallima hinnaga kui praegu. Ja aga selline korteriühistu võiks lihtsalt teha nii, et tema liikmed sõlmivad otselepingud Eesti energiaga ja vaadata üle oma selle elektrisüsteemi. Ma pakuksin aastaks. Tundub üsna mõttetu tegevus, ma arvan siiski, et see ei ole hea mõte, et et sellisel juhul võiks ikkagi see ka see konkreetne punkt. See tuleks ära muuta ja ma saan aru, et see eelnõu igal juhul vähemalt jätaks ainult vabaturul elektrit ostma järgmisest aastast äritarbijad, nii et loodetavasti kui selle vea parandab, aga mis puudutab Eesti energiat, siis Eesti Energia tegevus tekitab ka päris palju küsimus, et kui siin, kui siin nii-öelda üldise hinnatõusu foonil hakatakse kasumeid silmas pidades küsima juba kaheksateistkümneprotsendist hinnatõusu, siis mulle tundub, et see on küll nagu ikkagi nagu väga vastutustundetu või lausa uskumatu käitumine. Et, et mõneti mõneti see vaatlus, mille nad on need konkurentsiametile esitanud, on ikkagi noh, võrreldes kõige muuga. Ma ütleks, et selle piima hinnatõusuga täiesti võrreldav No mind, tegelikult see terve see Eesti energeetika ümber toimub praegu natuke murelikuks, et siin ühest küljest, Me võime ja et, et on olnud siin väga suur sõda, nende taastuvenergia tootjate aastased Korneid süüdistatakse tähendab et nende tooted on liiga kõrge, Nad saavad liiga palju kasumit, olgugi et tegelikult need toetuse määrad kehtestas riigikogu mitte nemad ise, kuigi nemad ise kindlasti seal lobisesid sellel ajal, aga see oli ikkagi poliitiline otsus ja teises keeles siin on ju ka see, et kõik väga paljud kohalikud elanikud on protestinud justkui nende tuuleparkide vastu, mis, mis tekitavad visuaalset ja, ja mürareostust. Aga samas me peame tunnistama, et kui me mõtleme tulevikule siis siis me peame paratamatult maailm peab üle minema puhtamale, energiale, energiale, mis ei tekita nii palju kasvuhoonegaase, mis ei kasuta ressurss, mis ammenduvad. Ja noh, kui, kui me mõtleme seda, et mis Eestis on tehtud valesti siis ja, ja miks on nagu see proteste olnud nii suurenda tuuleenergia tootjate vastu, siis ilmselt on siin ka see, et, et, et on väga palju mööda mindud nendest kohalikest elanikest. Et ma olen siin nii mõnedki korrad meenutanud seda, kuidas ma käisin aitäh vaatamast ühte Taani sellist näidisenergiasaart, kus, kus on kohalik külakogukond, iste on otsustanud, et meie siin saarel toodame seda protsente, tarbime seda protsenti taastuvenergiat, nad ise otsustasid, et kuhu nad ehitavad omale tuulikud, kuhu nad panevad püsti omale need puiduhakkejaamalt, kuhu nad panevad ülesse päikesepatareid ja nad ise näevad, et me toodame ise energiat ja me saame ise sellest majanduslikku kasu. Ja nende hääl on seal ka kostma jäänud peale jäänud. Et see on hoopis teine asi kui see, kui keegi sulle sinna aia taha paneb tuulikut. No sellega kindlasti nõus, aga kindlasti elekteri Turu ja muutumisega ja, ja tootmistootmisbaasi muutumisega seoses ja, ja ka selle taastuvenergiaga seoses tuleb arvestada seda, et, et suur osa sellest taastuvenergiast müüakse ka tänasel päeval välismaale ja seda müüakse vabal turul, seega saadakse selle eest juba praegu märkimisväärselt head hinda. Aga, aga ma tahaksin ainult ühe märkuse veel teha, et et veel 10 protsendi kapitali tootluse määr, et ka siin on tegelikult üks väga tõsine probleem õhus, et, et kui nüüd see väga selgelt lukku lüüa, siis võib arvata, et siis hakatakse kulusid igale poole peitma ja ühel hetkel näidatakse, et ettevõtted on hoopis kahjumlikud ja, ja seetõttu too saadakse see, see täismahus riigipoolne toetus ikkagi kätte ja seetõttu see ei pruugi lahendada probleemi, nii et see, et see lahendus peaks olema kindlasti oluliselt paindlikum ja, ja võib-olla see, see 10 protsendimäära paikapanemine ei pruugi ka kõige õigem olla. Aga kui siin veel nii-öelda rahast juttu läks ja kui me räägime sellest, et taastuvenergiatasudeks võib juhtuda, et juba järgmisel aastal makstakse üle miljardi krooni siis siis sellel nädalal. Lühidalt Ta oli avalikkuse ees ka ka Tallinna linna eelarvega seonduv ja ja siin oli küll väga, väga põnev jälgida seda, et kuidas, kuidas tundidega olukord muutus. Nimelt jõudis siis avalikkuse ette Tallinna finantsdirektori Katrin Tra kiri mis käskis kõigil lasteasutustel viimase kvartali kulusid kokku tõmmata ja räägiti isegi kuni 10-st protsendist. Sellele järgnes aga jõuline pahameeletorm, et nüüd saavad lapsed külma ning nälga ning õpetajat tuleb saata sundpuhkusele ja, ja üsna pea pärast seda, kui see uudis avalikkuse ette jõudis, teatas linnapea Savisaar sellist samme sammu ei astuta ja abilinnapea Yana Toom ütles, et ametnikud läksid hoogu ja Katrin Kendra veel oli omalt poolt lisanud, et tegu oli siis Ants distsipliinile kutsuva paberiga. Üsna huvitav olukord teie hinnangul, et mida me sellest järeldada välja võime lugeda, et ühelt poolt, et see avalikkusele jõudnud signaal tundub pisut arusaamatu, et kuidas siis nüüd niimoodi. Kokkuhoiu ettepanek kui see ettepanek, millest keelduda, tehti ju tegelikult mitte ainult lasteasutustele, vaid kõikidele Tallinna ametiasutustele. Aga kuna lasteaedade teema oli selline hõrk teema ja kuna lasteaedade raha nii ehk teisiti juba vähemaks võetud, siis see erutas muidugi väga kõiki inimesi. Ja siis siis tuli päästja linnapea Edgar Savisaar, kes siis teatas, et just see lasteaedadele mõeldud kärbe mingil juhul ei saadud toimuma. Kuigi see on nagu selles mõttes naljakas, et ma millegipärast ei usu, et et see, see e-kiri, mis siis Katrin Kendra alt välja läks, et et see oleks läinud välja ilma kooskõlastus, aga Tallinna linnapeaga või kõrgema juhtkonnaga, küllap küllap oli ka Edgar Savisaarele see väga hästi teada. Ainult et no ma ei tea, kas tahtsite testida siis, et mismoodi reaktsioon on, kuikirjaks on nagu oli, ju võisid arvata, mismoodi see reaktsioon Edgar Savisaar ennast näidata, kui laseb päästjana ja õpetajate eestseisjana, nii et selles mõttes võis olla tegemist ka väga osava pea trikiga. Ma ei usu, et nüüd päris PR trikk oli, et võib-olla see, kuidas nad lahendasid seda PR-katastroofi, et üritasid väikse trikiga sellest kuidagi välja ujuda. Aga no ma ise vestlesin ka sellel teemal Katrin Kendra, kes tõesti siis kinnitas, et tegu polnud kindla kavatsusega neid eelarveid leppida lihtsalt sellega, et tavaliselt on niimoodi, et asutused aasta lõpus üritavad kõik ära kulutada eelarvelised vahendid, mis neil on, on, on eraldatud, teevad kohad, ebamõistlikke kulutusi, et eesmärk oli seda ära hoida. Aga no tegelikult vaatame numbritele arvudele näkku, siis need on, on Tallinna eelarve puhul küll üsna murettekitavad, et arve kogumahuks on tänavu planeeritud 7,1 miljardit Eesti krooni. Septembri lõpu seisuga oli sellest laekunud 4,7 miljardit krooni. Et okei, et, et nad siis 300 miljonit soovivad katta ka laenuga, mis läheb nende varasemate kohustuste refinantseerimiseks, aga sellegipoolest sesse eelarve täituvus on tulupoole, täituvus on 69 protsenti, ehk kui me nüüd võtame siin nüüd puht nii-öelda okei, kui öeldi, et ehk aasta lõpul on laekumised suuremad ja nii edasi, aga sellegipoolest selliste mehhaanilise arvestuse järgi peaks ikkagi kui on kolmveerand aastat läbi, võiks nagu kolmveerand tulupoolele laekunud olla, aga et tegelikult reaalsus reaalselt on laekunud natuke üle kahe kolmandiku. No see oli nüüd küll väga põnev arvutus, aga kui palju siis sinu hinnangul aasta lõpuks Tallinna linna raha ja puudu jääb? Ma ei oska seda öelda, igatahes praegu on siin justkui maalilisi arvestuse järgi on umbes kuus protsenti puudu, et okei, me võime öelda, et see müügimaksta näiteks rakendus alles suvel, et ehk siin aastate aasta teisel poolel on laekumised suuremad ja, ja linnavara müük, et ehk siin õnnestub teha mingeid suuremaid tehinguid aasta lõpus, aga sellegipoolest et vaid linna linnaametnikel on mure ja väga põhjendatud mure. No vaata, see ongi see näide selle kohta, kuidas poliitikute või erinevate poliitiliste jõudude omavaheline kisklemine tegelikult lööb kõige tavalisema inimese pihta. On ju teada, et Tallinna eelarve võeti vastu kiirustades ja on ka teada, miks ta kiirustades vastu võeti, siis oli see, et vältida seda müügimaksu arutelu riigikogus. Ja juba siis juhiti tähelepanu sellele, et noh, eelarve on lahti kirjutamata. Isegi sotsid ju teatasid, et nad ei ole näinud pabereid, kus oleks nagu arvude rida lahti kirjutatud ja käis suur jaskar selle üle. Et ju siis ikkagi tehti kiirustades pandi kokku asi, mis tegelikult näitab, et tahetakse elada üle jõu, materiaalsed võimalused hoopis teistsugused. Aga mis puudutab nüüd seda, seda, seda skandaali, mis, mis siin paar päeva küdes, siis väga huvitava nüansi tõid ju sisse siis Keskerakonna koalitsioonikaaslased Tallinnasse, sotsid, kus siis esimest korda ma nägin, et Jaak Juske sai meheks üle hulga aja Talibeli mees enne koalitsiooni läks, aga nüüd on veel tagasi. Ta teadis, et no kui lasteaedade eelarvet kärbitakse, siis on selle koalitsiooniga lõpp. Hea küll, nüüd on öeldud, et lasteaeda. Ei oot, ta ütles teistmoodi, ole, Peeter ikkagi täpne, ta ütles niikaua maa kui Sotsiaaldemokraatliku sotsiaaldemokraadid koalitsioonis laastataja asutustelt raha ära ei võeta, see on täitsa teistpidi sama täis ei ole, sest see on täiesti teistsugune väide, et niikaua kui nemad on koalitsioonis, vot see vot see oli nagu väga oluline. Ja aga, aga noh, kui me nüüd mõtleme sellele tulevikule, siis mind isiklikult tegi ka siin natuke murelikuks see, kui ERR-is oli vist esines abilinnapea Yana Toom, kes ütles muu hulgas, et keegi ei tea, mis hakkab linnaeelarvega toimuma oktoobris, kus novembri alguses, et see on, see on tegelikult ju väga-väga tõsine steitment, kui abilinnapea midagi stiilist välja ütleb. Jaa, minu arust on imelik on see, et Tallinna linn on nüüd siis justkui hakanud oma finantsasju eelarveasju ajama kvartalipõhiselt alates sellest aastast, mis tähendab, et see ajaraam, mida vaadatakse, on on, on, on väga lühike ja kui siin nüüd sotsid ütlesid, et et lasteaedade eelarved ei tohi puutuda, lasteaedade raha ei tohi puutuda, siis siis tekib küsimus, et kuidas see olukord siis nüüd ikkagi lahendatakse. Kas siin on probleem või ei ole, kui on midagi? Nagu anatoomia ütles, et see selgub oktoobri lõpuks. Probleem ei ole ju väga selgelt mõista, et kui, kui rahad on otsas, siis on probleem. Ei ole, siis ei ole. No nii ei saa, linnajuhtide, ma arvan. Aga juhitakse? Nonii aga juhitakse ka ka palju muud juhitakse rahvaliitu ja ja kui me vaatame viimaseid uudiseid, mis rahvaliidust on tulnud, siis kõlavad need üha uskumatuna, et, et ei teagi enam, kas nutta või naerda, sellepärast et et nüüd on siis jõudnud avalikkuse ette juba uudis, et, et rahvaliidu nimevahetus, millest siin vahepeal peasekretär Lauri Vitsut ajakirjanduse vahendusel juttu tegi, et seda ei ole üleüldse päevakorras ja, ja tundub, et siin rahvaliidu esimees Juhan Aare on asunud nagu ennast kehtestama ja on siis öelnud, et Lauri Vitsut tõenäoliselt järgmise nädala alguses rahvaliidu peasekretäri kohalt ka lahkub. Et et kui nüüd veel sellest seebiooperist veel pisut rääkida, siis sellel nädalal tahtsin need kaks meest, Lauri Vitsuti ja Juhan Aare kutsuda Reporteritundi esinema, aga neljapäeval, millal mul see saadel planeeritud Elises hommikul telefone Juhan Aare teadsite? Asjatoimetusi on ikka nii palju, ei ole võimalik meil kahjuks rahvaliiduteemalises saates kuidagi kohale tulla ja Lauri Vitsut ei vastanud üleüldse minu telefonikõnedele, aga aga pärast selgus, et, et oli kolmapäeval toimunud üks koosolek, kus oli kohal olnud siis ka ka rahvaliidu auesimees Arnold Rüütel ja koosolekul oli kokku lepitud, et järsku püütakse ikkagi kuidagi ära leppida ja tõenäoliselt arvestades Arnold Rüütli hoiakut, et püütakse ka siis rahvaliidu kaubamärgi all veel ikkagi valimistele minna, sest sest Arnold Rüütel teises ka nädala alguses oma arvamusavaldustes väga selgelt rahvaliidu nime ees. No mille, mida me võime siit välja lugeda, et kui juhul, kui on kokku lepitud, siis, siis tuleb leida ka mingisugused võimalused olukorrast välja tulemiseks. Et võib juhtuda, et et Arnold Rüütel, kes on jälle rahvaliidu sisetülisid klaarimas võimsalt võitlemas, tal ei jää muud midagi üle, peabki valimistel välja tulema ja kandideerima. Kuigi ta on vahepeal väitnud vastupidist. See on klassikaline näide sellest, mis võib juhtuda suure ja väärika erakonnaga, kui on temal juhtimiskriis ehk kui täpsem olla, kui tema etteotsa valiti, antakse noh, kuidas seda näevad, nii modelleeruvad öelda. Kiusliku hämara taustaga inimesed. Et seal viisakam olla, see on nagu see on nagu ma ei tea, nagu selline sa ütlesid, kas nutta või naerda, tõesti? Ei tea, kas nutta või naerda, et kui üks päev või üks nädal käib meediast läbi selline spekulatsioon, et kohe-kohe võetakse maha Juhan Aare ehk siis erakonna esimees siis järgmisel nädalal käib teistpidine jutt, et võetakse maha hoopis rivaal, Vitsutaks ole peasekretär, et kõik hoiavad siis nüüd nagu tõmbuvad loosiate, mis siin tegelikult juhtuma, kas kumb maha võetakse. Aga selge on see, et ükskõik kumb maha võetakse, siis selle erakonna šansid. No minu arvates küll need riigikogu valimistel ma ei ütleks, et ta kuskil alla viie on. Ma pigem ütleks, et on kuskil nullilähedane pääseda parlament. Ma olen kuulnud kõikvõimalikke huvitavaid teooriaid, eksteooria ütleb seda, et, et rahvaliidu kestmine on veel tingitud ainult sellest, et riigieelarvest on veel neil saada kvartaalne toetus ja need miljoneid tuleks kuidagi oskuslikult ära kasutada ja sellepärast on rahvaliit üleüldse veel elus. Teine seisukoht ütleb, et kui nüüd Keskerakonna eestvedamisel hakkab toimuma suur maarahva kongress, kuhu on siis ka igast vallast kutsutud esindajad kohale ja nii edasi ka rahvaliidust, kindlasti tuleb sinna palju inimesi, et siis see maarahva kongress võib-olla pöördelisteks sündmusteks, kus võib juhtuda, et väga suur hulk rahvaliidu liikmeid võib ühel hetkel astuda hoopiski Keskerakonna ridadesse. Ka see on üks teooria, mis mis avalikkuses on arutluse arutluse all, aga, aga järjest vähem ma kuulen seisukohti, et rahvaliit, et võib edukalt jõuliselt minna vastu järgmistele riigikogu valimistele, tõsi, see viimane teooria, mis ma nüüd välja pakkusin, et Arnold Rüütel võib ikkagi rahvaliidu valimisvankri ette asuda, et et noh, see on tõesti nüüd üks nende viimaseid võimalusi, et kui, kui seda võimalust ei tule, siis on üsna tõenäoline, et rahvaliidust ka eelseisvate riigikogu valimistega seoses asja ei saa. Ja ma olen sellega nõus, et võib-olla tõesti, see oleks ainuke Mistele ära narritud erakonna veel natukenegi päästerõngaks. Kui sedagi, sellepärast et me peame arvestama seda, et, et juhul kui ta kandideerib, ta saab ikkagi kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ja ühes valimisringkonnas ei pruugita saada piisaval arvul neid vajalikke hääli kogu erakonna jaoks ja seetõttu võib ka tema osalusest juba väheseks jääda. Nojah, seal lihtsalt ei ole teisi magnetid enam ei ole lihtsamalt öeldes häältetoojad laiali jooksnud juba. Et noh, Arnold Rüütel, kindlasti ta erakonna ta veel kuidagi vee peal hoiaks ja oma häältesaagiga ka ka ma arvan, et ka sel juhul ikkagi parlament asja ei oleks, sellepärast teisi hääletoojad ei ole. Ja toomepuuefekt vaevalt kordub. Nii aga räägime pisut lendamisest ka selle nädala, eks. Eks rõõmusõnumeid kindlasti nendele, kes armastavad Eestist väljas käia, on see, et odavlennufirma Ryanair hakkab lendama Tallinnasse ja, ja sellega on siis need ka põhjendatud. Vot see, miks riik on otsustanud Tallinna lennujaamale anda 65 miljonit krooni selleks et lennujaamamakse alandada ja lennujaama maksude alandamine oli ju pikka aega tingimuseks Air saaks Tallinnast hakata lendama ja on siis odavlennufirma, kus isegi tualetis käimine muideks on tasuline, on siis hakkan on lubanud, et hakkab lendama seitsmesse sihtkohta ja lubanud siia tuua siis 300000 turisti aastas või 300000 külastajat aastas. No päris märkimisväärset numbrini. Keegi teist Ryanairiga lennanud. Tahtsin, sina oled lennanud, jah? Aga mis, mis mulje on siis Postimees kirjutab vist sellest, et tegu on sellise sellise lendava butiigiga, kus kohe õhkutõusmise järel hakatakse kõikvõimalike kaupa pakkuma. Ja siis seal oli, noh minu arust oli nendega täitsa tore lennata, et seal oli, mul on meeles, kui lennuk maandus dist, sellel hetkel lasti mingite triumfeeriv muusika, mis, mis vallandas vallandada laulukarusselli ja veerand esimene reaktsioon lennukisse minnes Ryanairiga, et kui siin räägitud lapsajakirjanik, kes teie laps esindajatest, et ma ei ole nagu üheski lennukis näinud, et need lendu saated, personal tundus olevat heal juhul seal 18 19 et aga aga iseenesest minu, minu muljed riikil pigem head välja arvatud see, et nad tõesti enamasti kasutavad neid selliseid väiksemaid kaugemaid lennujaama ja, ja, ja need ühendusteed on kohati päris pikad ja vaevalised, et näiteks nii arst kui ma läksin Belgias sellest lennujaamast, kuhu Ryanair maandus Brüsselisse, siis bussisõit oli peaaegu sama kallis kui lennupileti ise. No igatahes on see tervitatav, sest et see on ju olnud siin Eesti ja Tallinna põhihäda, et isegi meie transpordivoliniku matnud sõnad ei pääse liikuma ja ärimehed ei pääse siia, ei pääse tagasi ja väga kena, et selline firmas ja tuleb ainult. Küsimus on selles jah, et kui nüüd seda odavlendu ei pakuta turvalisuse arvelt, sest noh, on ka kuulda näiteks, et Õnneks avalikult öelnud, et nad ongi odavlennufirma, nad tahavadki odavalt lennata ja, aga kui sel puhul jäetakse näiteks uued lennukid ostmata Ryanairi lennukid on tegelikult väga uued voolikud. Minu meelest küll. Samas, see Ryanairi tulek on kindlasti lööke Air Balticule, mis on püüdnud ennast siin Baltikumi turul jõudsalt sisse süüa. Kes vastutab muuseas ka odavlennustrateegia? Kuule, aga Air Baltic on ennast ammu juba bussifirmaga. Mart Kadastik tänases Postimehes kirjutab ka sellest, et kuidas Riiast Tartusse lendamist sageli ei toimu, vaid ikka püütakse alati alati ilmub millegipärast seal lennujaamas uksele kiri kõhutada pass. Ja, ja mõneti ta siin nii-öelda nagu arutleb selle üle, et mis siis ikkagi kogu selle kogu selle nagu ärimudeli ärimudeli puhul toimib või ei toimi, aga aga mina, mina ütlen, et mina ei ole Air Balticuga lennanud, mul ei ole aga ühtegi kogemust. Aga, aga ma tean, et kui airBaltic viis siin Tallinnas läbi värbamiskampaaniat Stuart essidele, lennuki personalile ja lenduritele, siis siis see, mida nad Toma tegelikult pakkusid, oli ikkagi täiesti ennekuulmatu, et, et selle töö eest mida stjuardess idel näiteks tuleb teha pakutav D vist 6700 krooni kätte. Kusjuures see tähendab seda, et, et on ööd, on, on sageli ületunnitöö. Ühesõnaga see töö on niivõrd selle töö iseloom on niivõrd raske, et see palk kindlasti selle töö eest ei ole vääriline tasu. Aga, aga seda enam ma olen seisukohal, et see oli lihtsalt toonaga airBalticu üks selline väga jõuline värbamiskampaania, et et kasutades seda praegust olukorda töötuluturul ära lihtsalt tulla ühe ühe reklaamikampaaniaga järjekordselt välja, mis jõuaks siis ka ka ajalehtede ja teleuudisteajalehtede esikülgedel teleuudistesse. Ja et minu arvates Air Baltic on siin tohutult tõesti laiendanud oma sihtkohti haaranud tegelikult isa suure turuosa Balti riikides, et tegelikult nad ju tegutsevad või on tegutsenud viimasel ajal ikka väga oma võimete piiril kasutavad minu arvates ma olen oma kogemuste põhjal järeldanud, et kuna nad ei jõua enam oma lennukite oma personaliga, kogu seda asja enam hallata või, või teenides nad kasutavad hästi palju ilmselt mingeid allhankeid, et näiteks Tallinna-Riia vahel ma olen lennanud sellise lennukiga, kus on hoopis Pealkiri Karpateeria, kus siis need. Ütleme Stewardit stjuardessid, kannavad hoopis mingeid teisi lennufirma värve. Siis kui ma käisin suvel korra tseerisis Air Balticuga, siis seal oli kokku viis lendu, millest ainult üks oli see, mille ma lendasin Air Balticu lennukis. Seal Zürichi ja Riia vahel oli hoopis lennuk, mille peal oli kiri Adriaatikest on ja, ja nii edasi. Ma tsiteeriks veel Mart Kadastiku, kes ütleb, et ahnus, ülbus ja pettus, mis on airBalticu praeguse juhtkonna käekiri võib levida ka mutritasandile ja siit algaks tragöödia, aga aga kui Air Balticust on juttu, siis tuleks tõenäoliselt rääkida ka Läti valimistest, mis täna aset leiavad. Ja, ja neid analüüse kuulates, mis Läti valimiste kohta on Eesti meedia vahendusel edastatud, on need valimised küll tekitanud väga palju küsimusi, alates sellest valdavalt kandideerivad seal valimisliidud. Peale selle, lätlased on, on sageli valmis ka valima üksmeelekeskust, mis tegelikult väga selgelt esindab Läti venekeelse valijaskonna huve ja seetõttu see, see, see poliitiline segadus, mis Lätis on tekkinud, on, on, on niivõrd niivõrd sügav ja tõsine, et see tekitab küll nagu küsimusi, et, et millise võimaliku tulemuse see, see tänane Läti seimi valimine võib ikkagi anda. Nojah, ja siin me jõuame, sest Läti valimistel pikalt rääkida, aga kui ma arvan, päevadel räägime sellest veel palju ja põhjalikult on ju see küsimus, mis, nagu mind on nagu hämmastanud, on see, kui paljud analüütikud tõstatavad nüüd sellise probleemi püsti, et need valimised on Läti viimase ajaloo kõige olulisemad, sest need näitavad seda, kas Läti valib idasuuna või läänesuuna. Et ma saan aru, kui selline küsimus tõstatatakse näiteks Moldova puhul või, või ma ei tea. Albaania puhul võib olla heal juhul et siis on nagu õigustatud, aga Läti on teatavasti juba ammu Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Et kuidas saab siis sellise liikmesriigi puhul tekkida küsimus, et kas nüüd pöörab ära või ei pööra ära? Et see on nii absurdne, et kuidas saab üks Euroopa liidu või NATO liikmesriik ära pöörata täielikult ida poole, et see on juba igasuguste mehhanismide tõttu ju võimatu. Aga see, et, et seal võib kõige edukamaks osutada valimisliit, mida ju Eestis ei ole sellist valimisliitu, kus kus on valdavalt küll venelased, kuid siiski Lätile lojaalsed venelased ja lätlased üheskoos, et näiteks politoloog Veiko Spolitis ja öelda, et see oleks nagu Läti tulevikule väga hea stsenaarium, et see paneks venelased kaasvastutama Lätiga arengu eest ja see oleks igal juhul parem, kui võimule tuleksid näiteks või jääksid võimule nõndanimetatud oligarhid, kes on siiamaani Lätit, valitsus. Seda kummalisem on muuseas see, et ühe arvamusküsitluse järgi on kõige populaarsem peaministrikandidaat Ventspilsi linnapea Aivar Slembergs kellega on seotud nii palju korruptsioonikahtlusi ja skandaale. Et jumala päike läheb enne looja, kui ma selle registriga valmis saame, aga aga, aga see näitab tegelikult seda Lätti, Lätti olukorra tõsidust ja muuseas, väga huvitav analüüs. Hiljaaegu lugesin ka lehest, et, et selle kampaania käigus ega seda majanduslangust ja masu ei olegi nii palju üleüldse käsitletud, et pigem on püütud sellest Lätit tabanud väga tugevast langusest üleüldse mööda minna ja rääkida hoopis mingitest teistest asjadest peame peaasjalikult küll mingitest majandusmudelitest, aga ka sellest mitte niivõrd palju, et, et see, see diskussioon ongi jäänud loosungite tasemele. Nojah, ja eks seda Lätti Lätti arengutaset ikka näitab, näitab ka see, et noh, kui me vaatame, kas või neid erakondade nimesid, mis valimisliitudes on siis need on ju noh, need on pehmelt öeldes naljakad hormoone keskus, Pharmoonia keskus või Daugava Lätile, eks ole, või noh, ei ole ju tõsiseltvõetavad, töötava võetavad asjad ja kindlasti nad valimiskünnist ei ületa. Aga no Läti puhul ikka teeb murelikuks see, et Nende arengutase on, vajab veel kõva kõva hüpet, kui ka on olemas riik, kellel ei ole kohustust inimestel deklareerida tulusid, tuludeklaratsioone täita, et sel juhul on ikkagi tegemist ikka ikka pehmelt öeldes ikka maha jäänud riigiga ja, ja see võiks olla see küsimus, mis oleks nagu nüüd nendel valimistel üks kesksemaid, kuigi kuigi paraku jah, nagu sa ütlesid, et on hoopis muud teemad. Korruptsiooniga nad ka tegelev korruptsioon on jätkuvalt Lätis väga tõsine probleem, kuigi, kuigi nüüd öeldakse meie meie teise naabri kohta, et pärast juurilluskovi vallandamist Moskva linnapea kohalt, et see oli justkui samm korruptsiooni korruptsioonivastases võitluses või see oli korruptsioonivastase võitluse esimene samm No selle kohta on küll raske öelda, et see on tõene väide, sellepärast et pigem on siin tegemist ikkagi klannide vahelise võitlusega, mis on Venemaale omane ja ju siis kohvi jäi lihtsalt kremli kremli Klaanile ei ette või õigemini, ta ei allunud meile piisavalt muutus liiga iseseisvaks korruptsioonivastase võitlusega, vaevalt et siin tegemist. Huvitav on muidugi see, et, et kuidas nüüd Moskva linnavalitsemine edasi käib, aga need viimased sõnumid on seal küll üsna vastukäivad, et kui siin alles paar päeva tagasi aeti vastu aeti laiali luuskovi vastane meeleavaldus, siis eilne Krister Parise lugu rääkis sellest et varem pole homod saanud Moskva tänavatel vabalt meelt avaldada, nüüd aga saidi homovastase tiidi hoopiski miilitsa poolt minema, niiet et selliseid üsna vastukäivaid sõnumeid sellel Uskovi vallandamise taustal Venemaalt tuleb tõenäoliselt veelgi. Aga sellega tänane rahvateenrite saade lõpetab ja siin stuudios olid Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Peeter Kaldre ETV, Lauri Hussar vikerraadiost.