Ökoloogiast ja keskkonnakaitsest, inimest ja rahvust säilitavast elulaadist Õige aru saama jõudmine meie teadvusse ja tegudesse ning otsustamise demokraatia jõudmine meie ühiskonda. Need tugipunktid olid lähtealuseks seisukohtadele, millele meie vabariigi delegaadid tuginesid parteikonverentsil Moskvas. Vajakajäämised just nendes samades valdkondades on hoidnud kõne all ka neid kohaliku tähtsusega valuteemasid. Millest tuleb jutt. Räägime täna kolmel teemal, mis meie sarja avalikud asjad saadetes põhjalikumalt arutluse all on olnud. Oleme läbi kahe saate rääkinud süda Tatari tänava kvartali loodusarhitektuuri ja kultuuriloolistest väärtustest, mille säilitamine on sattunud vastuollu Lenini puiestee pikenduse ja uue Estonia teatri rajamise plaanidega sinna läbi kolme saate oleme peatunud ebademokraatlikkuse momentidel Iru-Muuga ringrajaga seoses ning kahes saates avanud Tallinna tselluloosi ja paberikombinaadi sulgemise keerdkäike. Kohe 19. parteikonverentsi avapäeval ütles Mihhail Gorbatšov, et kõik suurehitiste projektid tuleb viia rahvani, et vältida ökoloogilise kriisi ohtu. Just rahvaga, mitte läbiarutamine, on see viga möödunud ajast, mille tõttu vaidleme ametlikult kinnitatud projektide üle tänaseni ja tagantjärele. Kõigil neil tänase saate kolmel teemal on läbi mitmete arutelude ja nõupidamiste nüüd viimasel ajal sündinud uusi seisukohti. Neid teemasid puudutati ka Tallinna Rahvasaadikute nõukogu viimasel istungjärgul 10. juunil. Seetõttu viiteid istungjärgule ka meie tänases saates. Tallinnas Sakala tänava kolm poliitharidusmaja ees vahetult enne 10. juuni linnanõukogu istungjärku läbi viimastena aegade ei ole meil olnud võimalus näha juhust, kus linnanõukogu istungjärk algab rahvademonstratsiooniga vahetult enne istungjärku. Näen poliitharidusmaja ees loosungeid valdavalt rohelise liikumise värvitoonides. Loen põhiprobleem teeme vanalinn autovabaks, algul surevad puud, pärast sureb inimene tselluloos kinni, kogu võim nõukogudele flotoliivad Muugalt ära. Saed eemale linnapuudest. Läheme loosungi juurde, mis kajastab meie linna valupunkti. Teie hoiate praegu loosungit tselluloos kinni. Tselluloos on küllalt suure reostusega selle lähedal, õhk ei tohiks üldse sündida hingata. Tselluloosikombinaat on need tähtajad on mitu korda üle lastud minna kinnipanekuks ja seal on tihtipeale avariid ja juhtkond nähtavasti tule üldse muret linna seis seisundi pärast. Ja ta on Tallinna linna kõige suurem saastaja, vaeva ja elamute rajoonides on seal kindlasti, ütles, et seal on suurem haigestumus. Praegune Ministrite nõukogu otsus samamoodi 91.-st aastast sulgeda ignoreerib täielikult linna otsust. Selles ongi probleem. Läheme järgmise loosungi hoidjate juurde flotoliivad Muugalt ära. Need liivad, reostavad põhjavett. Saastavad põhjavesi seal niigi saastatud, see suurendab veel seda saastet, et mingil juhul ei tohi liivad seal olla, aga see on juba praegu. Tuleme lähemale rohelise liikumise ühele initsiaatorile. Puutub flotoliivadesse, siis nendest välja leostunud mürgid reostavad pinnase praktiliselt alatiseks. Tähendab, me kaotame jälle ühe lapi rohelist maad Los kinni, see peaks olema Tallinna linna elanikele ammu tuttav probleem, kuid isegi täna võis selguda, et osa linnanõukogu saadikuid kahtleb selles, kas ikka saab kinni panna, kas on see vajalik. Meie rohelised leiame, et tselluloosikombinaat tuleks viivitamatult sulgeda, kuid me toetame linnanõukogu viimast otsust, mis lubas tselluloosikombinaadi sulgeda esimesest jaanuarist 1989. Meil on ka põhikirjas kirjas, et meie toetame nõukogude võimu. Meie näeme oma roheliste tegevuse realiseerimise võimalust läbi nõukogude võimuorganite. Tselluloosikombinaadi sulgemise osas on meil niisiis tegemist kahe vastuolulise otsusega. Tallinna linnanõukogu istungjärgu otsus määrab sulgemise tähtajaks esimene jaanuari 89 ning pärast istungjärgu otsust vastu võetud Ministrite nõukogu. Protokolliline otsus lubab rahvasaadikute seisukohast mööda minnes tselluloosi toota 91. aastani. Nende otsuste tagamaid avasime mai lõpul juuni algul kahes raadiosaates. Kombinaat ise ei pea tselluloosi tootmise lõpetamist 89.-st aastast võimalikuks ning tugineb tähtajale 91. aasta, mil lõpetataks kombinaadi töö seoses uue Eesti-Soome ühisfirma koostöös loodud tualettpaberivabriku käikuandmisega. Kümnenda juuni linnanõukogu istungjärgul tõstis linnapea Harri lumi rahvasaadikute ees tselluloosikombinaadi sulgemise küsimuse uuesti üles. Punkti lõpetada sulfittselluloosi tootmine esimesest jaanuarist 89 ja lõpetada väävelhappe tootmine 31.-st detsembrist 88, vot nii kavalalt me olime ennast sõnastanud et üks päev varem siis väävelhape, üks päev hiljem siis tselluloosi keetmine. Linnanõukogu saadikute otsuse toetuseks ütles Tiit Nuudi meie seitsmenda juuni raadiosaates välja ka looduskaitse komitee seisukoha. Keskkonnale reostust tekitav sulfittselluloosi tootmine tuleb igal juhul lõpetada esimeseks jaanuariks 89 ning kombinaat võib tööd jätkata 91. aastani. Juhul kui tooraine sulfittseluloos tuuakse vabariiki sisse. On olemas rahva äge toetus kombinaadi sulgemiseks. 30. juunil toimus vanas poliitharidusmajas. Rahva arutlus, kus suurfoorum taotles kombinaadi sulgemist. Kolhoositootmise lõpetamiseni on niisiis jäänud pool aastat. Küsimust ei ole arutluselt maha võetud ka Ministrite nõukogus püüame hoida kuulajat kursis. Saateis avalikud asjad oleme rääkinud Iru-Muuga ringraja ehitamisel kasutatava Maardu keemiatehase tootmisjäägi flotoliiva keskkonnaohtlikust mõjust pinnasesse leostuvate mürkainete näol. Liiva poolt keskkonnale tekitatava kahju uurimiseks moodustas linna täitevkomitee aprillikuus ametkondadevahelise spetsialistide töögrupi kes viis läbi uuringud ringraja ümbruses ning arutles tulemuste üle kahel istungil. Siit tänase saate järgmine teema. Kuulakem arutelu komisjoni viimasel istungil. Enne linnanõu kogu istungjärgul ettekandmisele mineva otsuse langetamist arutlevad komisjoni liikmed ja erispetsialistid istungit juhatamas täitevkomitee esimehe asetäitja Heinar Leismann. Flotoliivadest, selle kogumise kohas on siiski mõningane anorgaaniline anorgaaniline reostuse suurenemine ühesõnaga fikseeritud need ei ole jõudnud praegusel momendil veel veel Muuga aedlinna vete liikumiskiirus on äärmiselt väike. Küsimuseks jäigi nüüd see, et me peaksime ühesõnaga isoleerima need flotoliivad, et vältida kokkupuudet sademete vetega või siis ühesõnaga põhjavetega, selleks on ette nähtud meil drenaažisüsteem, kui efektiivne ja mis põhimõtetel see asi paika pandud seal on, meil on projekti peainsener, siia palutud seltsimees Vartsen, tema on koostanud selle ringraja territooriumi, kuivenduse projekti, nüüd võib-olla kõige rohkem huvitab Muuga suhtes see joon, mis on selle kuivendus piiril praegu, meie arvates üldjuhul üle meie piirdekraavi või nii-öelda piirtetreenide kollektori trassi ei tohiks üldjuhul need pinnaseveed üldse minna. Ainult väga harvadel juhtudel siis kui ütleme, on väga veevaene aeg ja kollektorid jäävad kuivaks ja siis võib mõni protsent vett minna otse sellega ravi või kollektori alt läbi Muugale, siis Muuga suunas. Jah, jaa, minu arvates on ju praegu käimas projekteerimine veejuhe Muuga aedlinnale ikka sellisel moel saab need veeolud kõige õigemini parandatud. Kuna Muuga aedlinna kaevude vee juurdevool 95 protsenti tuleneb sademetest ja ainult viis protsenti sellest niinimetatud peale valguvast veest siis selle peale valguva vee asendamine see juba sellest seisukohast välja minnes ei ole nagu must näiteks kuivenduskraavide mõjuraadius sellises pinnases kuskil üle 300 meetri lähedal. Ühesõnaga meil määravaks muutuvad need iga-aastased sademete ja lume sulamise hulgad, puhkerajoon või kuidas teda nimetame aedlinnale. Ta muutub määravaks, sest ala on niivõrd tasane ja see vooluhulk, mis tuleb nüüd kõrvalt juurde, see on võrreldes sademetega väga väike külgvoolu peaaegu arvestatavat ei ole, põhiline on see sademete aurumise vahe praegusel momendil taas, mis on projekteeritud rahale, mis hõlmab siis motoringraja paigutust. See peaks garanteerima siis nende flotoliivade kokkupuute välistamise, et oleks võimalik sattuda vete kaudu see see reostuse ühesõnaga Muuga alale. Ja teine probleem oli selles, et kas oleks võimalik rattaallikaveed, mis tulevad meil klindi poolt ja suunata need siis täiendava basseini kaudu Muuga piirkonna põhjavette täiendamiseks. Viis protsenti kogu vee hulka vast moodustab see ja maaparandusprojekti spetsialistid otseselt, see ei ole põhjendatud ja otstarbekas. Lisaks sellele see vesi, mis valgub läbi klindi selles suunas, on tugevasti reostunud. Teine variant, mis siis maaparandusprojekt on välja pakkunud ja arvutanud, on see, et kui kasutada kuivendusvett, mis Mederena massiga praegusel momendil ärajuhime ringrada hõlmavalt territooriumilt, siis nende arvutuste korral ka see 20 protsenti ei mõjustaks praktiliselt tasuval määral seda veebilanssi ja veeküsimus tuleb lahendada siis ikkagi juurde toodava veetorustiku baasil. Ühesõnaga me nüüd ehitame välja Muuga aianduspiirkonda magistraal veetrassid, trassid tuleb välja ehitada koopereeritud korras, eks ole, aga nüüd selle töö alusel, mis praegusel momendil maaparandusprojekt teeb, selles piirkonnas, kus tuvastatakse põhjavee alanemine vaat selles piirkonnas, ühesõnaga tuleb välja ehitada need trassid, tsentraliseeritud vahend. Kaasati kastmis-kui joogivee ja me räägime tsentraalse veevärgi kasutamisest Muugal kastmisveest ja sellest me saame tegelikult rääkida alles pärast seda, kui see kastmisveetrass on ehitatud. Mida peavad tegema Muuga inimesed kuni selle kastmisveetrassi või joogiveetrassi valmimiseni veerida vee juurdevedamist süsteemidega suveperioodidel, kui tekivad niisugused põua tagasilöögid see nurk, mis on tõesti arvutuslikult alanemise mõju all, las linn ehitab, harutrassid sinna oma rahast. Ja nüüd teine probleem oli see seoses sadama veetorustiku rajamisega on siis paljastatud diktüoneemakilt kuidas see mõjub praegusel momendil Muuga Muuga territooriumile, selles mõttes on ta nii-öelda murettekitav, et ei saa kindlalt väita, et vaat tema seal põlema ei lähe. Näiteks kui ma olen tema avanud ja teiseks, et algab ikkagi kilda ka ilma põlemata tema lagunemine. Ja nagu näitab uurimistöö Maardus juhul ta vett mõjutab, tähendab, sellega tekib nii-öelda täiendav saasteallikas ja temal on oma spetsiifiline saastumine, eks ole, raskemetallid radioaktiivsed sealhulgas kui minu käest oleks küsitud varem poleks olnud nõus lubama kilta Taavi teha, aga ma ei kujuta ette nüüd, kus ta tehtud on. Kui ta täita, siis ikkagi seal kokkupuude tal veega jääb nähtavasti liivas olev nagu ka liivaga täita, aga sobivad. Nojah, võib-olla see aitaks ja see on esimene asi ja teine asi, et kuidas hakkavad seal käituma tehno rajatised, ütleme näiteks kasvõi torustik, sellepärast et seal on omalaadne või omalaadne korrosioon, esineda sellepärast, et need veed kildaga kokkupuutes on kujunenud hapud. Täiendavalt ei tohiks küll teha uusi trasse kilda sisse, nad tuleks viia sealt kaugemale. Ja praegune kraav tuleb ikka kuidagi täita inert massiga või tuleks välistada õhuga ja, ja nii-öelda veega kokkupuudet ja see laiali olev kiht tuleks küll ära viia sealt. Me peaksime praegu tegema komisjoni poolt ülesandeks, et, et need, need, need abinõud tagaksid, ühesõnaga selle diktüoneema kihi keskkonnale vastuvõetaval kujul säilimisse. Treenide toimimisaeg ilma remondita on peenvõrgul aastat Elektervõrgul 15 20 aastat. Kui me nüüd vaatame seltsimees vilu poolt toodud andmeid väljaastumisest flotoliivadest, siis need leiti olevat tuhandetes aastates. Selle raja reaalne kasutamisaeg, mis võib üldse olla, on vananemisega seotud 50 aastat pärast seda öelda ka edasi seal keegi treene ja edasi hakkab toimuma ehtne looduslik välja lõhestumine koos kõigi mürgistust tagajärgedega, lähtudes sellest seisukohast. Mina nõuaksin liivade äravedamist asendamist inertsimata radikal. Sisuliselt ma tahaksin toetada. Hundi tähendab seisukohta. Meil oleks palju mõistlikum. Me looksime endale palju vähem probleeme, kui me selle ära veaksime. Ma olen siin põhjavee kaitsja ja inimesed helistavad. Ma küllaltki põhjalikult, vaatasin kõiki analüüse, mis on selles piirkonnas tehtud enne ja nüüd läbilöök oli ikkagi sinna, kuhu oli maetud. Frotoliivad oli siiski liikunud reostus mõningates punktides. Ma arvan, et mõned punktis siiski tuleks kindlasti välja vedada. Ja seal pooltes kohtas seal, kus on kõige suurem läbivoolik. Praegu on levinud juba reostus. Nendesse vaatluskaevudesse on ja muidugi suurema osa viib need kraavid ära, kuid see päris kahju ei ole õige, et üldse sinna ei toimu institutsiooni. Läbilöögid ja võivad olla ja see on täiesti reaalne. Me ei vaidle vastu, et põhjavette selline läbilöök teatud reostuskollete juures aga kuivenduse rajamiseks selle maa kuivenduse rajamisega Muuga põhjavee formeerimise mehhanismi me muudame, muudame just nimelt kvaliteedi osas. Ega kvantiteedi osas muidugi tähendab, eks ole, aga kvaliteedi osas on loodud nagu selline kraaviga selline tõkend ette, seda reaalselt tulenevat reostust võimaliku läbilöögiohtu meie selle kujunduse süsteemi rajamisega vähendame. Meil on reostusekoldeid nii kohutavalt palju, igal pool. Ja nüüd me siis jälle kaupleme ikka sellega, kas ikka nii palju või teisiti, siin peaks minu arvates olema ikkagi meil selge, kui ta reostus on, siis peaksime võtma võimalikult palju ette, et see reostust vältida. Ja see peaks olema minu arust midagi mõtlemisviisis, meil kardinaalne muutus. Ringraja ehitus ei ole kindlalt veel otsustatud, kuigi see otsus langetati sealiha, aga selles oli nii palju ebademokraatliku eelmisel istungjärgul, see tuleb kõik avalikustada ja nõuame igal juhul selle uuesti istungjärgule võtmist sügisel eelnevat kõigi asjade avamist ka kõige selle avamist, miks juba nii palju frotoliiva sinna veeti, kas praegu peaks komisjon võtma siiski seisukoha, mis siis teha, kui seda ringrada sinna ei tule? Ja jõudu teile, kui te müra või muud appi võttes tähendab, suudate Muuga ringraja ehituse seisma panna. Aga jätke see vee probleem tähendab siiski spetsialistide otsustada ja Muuga ringrada vee probleemiga ei saa üldse siduda. Me oleme täna tunduvalt targemad, kui me olime eelmine istung ja kui me olime isegi linna istungjärgult, sest esiteks on esimene põhijäreldus võib olla ainult üks Joogivee olukord Muuga aedlinnas paraneb seoses ringraja ehitusega. Ei oleks tulnud seda veetrassi muugalastele, võib-olla see sajand, kui ei oleks tulnud sinna ringrada. Muuga ringrajaga on välja tulnud niivõrd palju tõsiseid probleeme, millega me esimest korda praktiliselt oleme kokku puutunud ja hakanud nendesse tõsiselt suhtuma. Nii et ma usun, et seegi on ühesõnaga juba siiski teatud samm, et me oleme omale suutnud teadvustada, et nii edasi minna ei tohi. Meil on vaja vältida ühesõnaga ka kokkupuutepunkti tekkimist põhjavetel ja flotoliivadel, õigemini vältida selle kokku puutunud vee sattumist. Ühesõnaga edasiliikumist tuleb teha konkreetne ettepanek ära vedada olemasolev ära vedada, jätta see, mis on ja jätkata teise täiteainega. Või kolmas jätkata samas vaimus flotoliivade juurde vedamisega. Tuua see 60000 tonni, kõik siin mul on sisuliselt kompromissettepanek jätta see, mis on veetud alles ja edaspidine 20000 tonni vedada teist inertmaterjali juurde. Linnanõukogu istungjärgul 10. juunil anti flotoliivade mõju uurinud komisjoni tööst aru ka rahvasaadikute ees. Endine kommunaalmajanduse valitsuse juhataja ja ringrajatööde tellija, nüüd täitevkomitee esimehe asetäitja Anti Oidsalu luges ette töögrupi otsuse. Esiteks pidada vajalikuks, et Muuga aiandusrajooni rajatavad pea veemagistraali ehitatakse välja võrgustik riiklikest vahenditest piirkonda, mida mõjustab motoringraja kuivendussüsteem ning mis selgitatakse välja detailselt Eesti maamajandus projekt poolt teostatava uurimistööga magistraali rajamisel arvestada kastmisvee vajadusega. Teiseks otsustab töögrupp kaheksat poolt ja kahe vastu häälega motoringraja ehitamisel kasutatud frotoliiv jätta ja muudesse, kuid instituut Eestimaamajandus projekt poolt aasta lõpuni jätkata ühes uurimistöödes ei avalda asjaolusid. Flotoliivade mõjust. Kolmandaks motoringraja ehitamisel tuleb frotoliivade asemel edaspidi kasutada keskkonna suhtes neutraalset täitematerjali ning selleks ette näha vastavad töö projekt dokumentatsioonides. Töögrupi otsuses olid veel mitmed keskkonnad, reostust vältivad punktid Neist olulisemad likvideerida klindil asuva ja sõjaväeosa poolt tekitatav reostus väljakaevatud diktüoneemakilt vedada ära Maardu karjääridesse, kõrvaldada Eesti fosforiidi flotoliiva hoidla kahjustav mõju. Viieteistkümnenda juuni telesaates majandustoimetus, kus oli küsimärgi all Muuga ringraja majanduslik mõttekus. 31. märtsi linnanõukogu istungjärgust, kus otsustati rada Muugale siiski ehitada jäi paljudesse rahvasaadikutesse rahulolematus otsustuse demokraatia suhtes. Saadikud ei saanud eelnevalt igakülgset infot. Rahulolematust näitavad ka toimetusse tulevad kirjad. Aeg näitab, kas saab olema põhjusi ringraja teema edasiseks tules hoidmiseks ka sarjas avalikud asjad. Viimane teema meie tänases saates on jätkuks eetris olnud aruteludele süda, Tatari tänava kvartali saatuse, Lenini puiestee pikenduse ja uue Estonia teatrihoone rajamise ümber. Praegu kehtivast süda tänavakvartalit suuresti hävitavast projektlahendusest tekkinud rahulolematus on ajendanud linna täitevkomiteed korraldama mitmeid arupidamisi. Neist sisutihedaim toimus kaheksandal juunil Eesti projektis kuulakem täitevkomitee esimehe asetäitjalt Heinar Leismannilt. Millises seisus vaidlusalused objektid täna on? Vastavalt vabariigi valitsuse keskkomitee poolt vastu võetud otsusele meil on ette nähtud uue Estonia teatri ehitus meie vabariigi tarbel. No tänase päeva seis on selline, et lõplikult otsustatud, selle objekti ehitus ei ole rohkem meil täna lubadusi välja antud selle objekti osas ei ole liidu organite poolt, kui Liidu riiklikus Plaanikomitees on öeldud seda, et küsimus otsustatakse peale meie praeguse tähtsama kultuuri suurima kultuuriobjekti ehituse lõpetamist, see on siis Kreutzwaldi nimelise raamatukogu ehitusele. Praeguseks hetkeks projekteerimine on Estonia objekti osas seiskunud järgmiseks sellega külgnevaks objektiks, mis on orgaaniliselt seotud meie teatriga, on Lenini puiestee pikendus, temaga külgnevate objekt, nüüd aga see tähendab siis vabariiklik õpetajate täiendusinstituut praeguseks hetkeks juba ehitusega alustatud maaehitusprojekti hoone vastavalt plaanidele peaksime alustama 89. aastal meie riikliku konservatooriumi esimese järjekorraga ehitusega ja kui rääkida konkreetselt Lenini puiesteest, siis põhiline vastuolu meil praegu on tekkinud just nimelt selle kandi kultuurikontseptsiooniga selles piirkonnas asuvate ühesõnaga hoonet. Ja põhivastuolu on tekkinud keskkonnakaitselistes küsimustes. Praegusel momendil oleme sõna otseses mõttes jõudnud sellisesse staadiumisse, et me peame leidma sellised teed, kuhu minna edasi kas ei või, ja, või leida selle ei ja vahel mingisuguse kompromissi. Süda tänava piirkonna küsimust vaagis oma istungil uuesti ka linna keskkonnakaitse komisjon. Kuulakem istungil arutatut, mis ajendas komisjoni mitte kooskõlastama Lenini puiestee pikenduse projekti. Võib-olla kui komplektsust vaadata, saab selle teate maha leida saab leida teel õige koha saab leida veel teistele objektidele. Siin on ka lõpetamata arhitektuurajalooline uuring, mis väga oluliselt määrab selle asja tulemi. Nüüd on näilisest valgel kirjas, et see on Tallinna vanadest puitasumites kõige paremas seisukorras mitte kõige halvemas, tähendab kõige viimasena võiks üldse siin rääkida lammutamisest, mis tähendab seda, et siis ei saa teha ka need puiesteed sellises mahus, ei tea. Aga see asi on veel üldse kinnitamata, see uuring, minul on selline ettepanek, et kuna selle rajooni kontseptsioon on nüüd ühesõnaga, ilmselt nihkub ära võib-olla paluda linna linna ehitusnõukogul uuesti see see asi läbi vaadata see üldse vahele minna sele Lenini, Lenini puiestee läbimurdele, kas on Estonia Estonia teatri küsimused paika pandud, kas on konservatooriumi küsimused lõplikult paika ja vedru selle rajooni kompleksne uuesti läbi vaatamine seal oli kogu aeg oli ka mingisugune surve oli inimestel, kes sellega tegelesid ja võib-olla need surved on praegu kadunud, võib-olla hoopis teise pilguga vaadatakse kuudele, süda tänava hoonestusteede paigutamisel ei ole arvestatud olemasoleva haljastuse säilitamise vajadust. Oled sa säilitamiseks, on vaja miinimumini vähendada planeeritavate hoonete teede aluspinda. Hoonestuse paigutamisel on vajalik tagada olemasoleva uue haljastuse maksimaalne säilitamine. Kogu see kompleks läheb sellega vastuollu, nii et minu südametunnistus on päris puhas, öeldes, et me ei pea sellist projekti üldse kooskõlastama. Linna keskkonnakaitse komisjon peab niisiis vajalikuks kogu süda tänava, piirkonna loodus- ja arhitektuuriväärtusi arvestavat läbi projekteerimist. Ning nüüd Eesti projekti saali, kus ägedale arutelul põrkusid kokku sisuliselt kaks kontseptsiooni. Ühelt poolt linna keskosa detailplaneeringu teinud arhitektide tõekspidamine rajada Lenini puiestee pikendusele uus kultuurihoonete kooslus ja hajutada kesklinna pingelist liiklust. Teisalt loodus- ja muinsuskaitsjate soov säilitada kvartali väärtusi ning rekonstrueerida hooned sealset miljööd arvestades seega anda kvartalile vääriline funktsioon ja kontseptsioon. Eesti projektis tunde kestnud arutelust toon kuulajani just need seisukohad, mille tõttu kvartali saatus vaidluste all püsib ja mille võrra me võiksime täna olla targemad kui kvartalit hävitava projekti paikapanemise aegu. Kommunaalprojektis on valminud süda tänava kvartali uurimustöö. Sel ajal, kui Estonia teater pandi sinna koha peale, ei olnud selle rajooni ajaloolist ega tehnilist uurimist aluseks olemas. Me saime tellimise tänavu aasta alguses ja täitevkomiteelt kiiresti ja süda tänava kvartali kohta. Hoonete tehniline uurimine ja ajalooline uurimine. Kokkuvõttes üllatab see rajoon sellega, et majad on äärmiselt halba seisukorra jäetud juba pikema aja jooksul ei ole neid hooldatud, kui me seal käime, me saame sellest praegusest olukorrast hoopis väära pildi võrreldes ajaloolise seisukohaga siduda üksikuid, et mis isegi ei sobi elamuteks. Nendele tuleb anda, uus funktsioon on väga suurte tubadega kõrgeid treid. NATO peaksid olema kas lasteraamatukogud või lasteringide tööd, igal juhul on maju, mis ei sobi üldse elamiseks. Selles kvartalis on kolm väärtust, mida me alles praegu omale teeme. Selgeks haljastuse väärtus, hoonete tehnilise seisukorra väärtus ja hoonete ajalooline väärtus minu jaoks arhitektina on kõige suurem väärtus, tuleb välja just arhitektuurajalooliselt. Uurimistöö arhitektuuriajaloolisi osa autor Robert Nerman Siin on tegemist Tallinna kõige väärtuslikuma puitasumiga, domineerivad siin nelja ja enama toalised korterid, Tali, Tallinna eliit, elamurajoon ja mitmed majad. Üksikuna võttes vääriksid riikliku kaitse alla võtta, kuigi nüüd arhitektuuri aspektist vaadatuna. Pean silmas Sakala 13 mantelkorstnaga maja, Sakala 15 19. sajandi algusest pärinevat maja süda tänav üheksa, süda, tänav seitse, süda, tänav kolm ja Tatari tänav kaks elamu. Samuti vääriks riikliku kaitse alla võtmist keskaegne jõgi või kanal. Peamine väärtus siiski on siinses struktuuris seal ainulaadne, teda ei saa korvata kuskil kalamaja või Kadrioru arvelt. Siin on oma ainulaadne ja kordumatu ala, seal on koloriit ja ükskõik milline komponent nendest realiseeruks, kas teater või Lenini puiestee siin kvartali keskmises, siis tähendab see tõmbab kriipsu peale struktuuri terviklikkusele ja probleem on ammendatud, sellel teemal. Rääkida enam ei tasuks. Lenini puiesteed, kui liikluspinge lahendajat vaidlustas sõnavõtja Heikki Lubi. Kui me vaatame Lenini puiesteed kui tänavat, kui liiklussoont ja vaatame, kuda pidi tuleb liiklus pea siin ristisuunas ja kuda pidi tuleb, liikus peale pikenduse suunas, nagu seda tahetakse teha. Ma näen siin täielikku vastuolu, sest põhiline liiklus, mis võidu väljakule tuleb, tuleb mööda Suvorovi puiestee ja see liigub mööda Suvorovi puiesteed kolme reaga allapoole. Ärapööramisvõimalus on Estonia puiesteele sissesõit mööda Sakala tänavat mööda Lenini puiesteed ja mööda Lotmani tänavat kõne all olev Lenini puiestee pikendusega Elo, mitte mingisugust koormuse vähendamist just selle liiklusmagistraali suunas. Küll aga vaatame liiklust, mis tuleb mööda Pärnu maanteed. Siis teatavasti on Pärnu maantee ja Tartu maantee ühenduseks moodustatud lai kiirmagistraal Kingissepa tänava näol, mis võtabki enda peale suurem osa liiklusest. Kui tahetakse selle liikluskoormust vähendada, siis tuleks liiklust mitte linna sissepoole suunata, vaid vastupidi, väljapoole ja teatavasti on ka plaanis teha teine ringmagistraali lõik. See asja üks väga oluline moment. Ja teine moment, Lenini puiesteel asub meil partei keskkomitee hoone ja Vladimir Iljitš Lenini ausammas. Sagedased delegatsioonid, pärgade panekud ja ka sissesõidud keskkomitees sunnivad sulgema seda tänavat siis varem või hiljem see liiklus seal märkidega piiratakse. Lõpuks tahaks ma ühte probleemi veel käsitleda. Tallinn on sõpruslinn paljude teiste linnadega. Ma usun, et väga objektiivse hinnangu võiksime saada, kui lülitada nende inimeste arvamust, kes Tallinnat külastavad. Ei ole ma veel kellegi poolt kuulnud heakskiitu sellele, et seda elamukvartalit asendada mingisuguse sellisega, mida meil praegu kõikjal ehitatakse ja mida meil on küllaga näha. Vaid õige oleks säilitada seda, mida me enam ehitama ei hakka ja mis näitab meie eelkäijate head tööd. Kultuuriloolane Maie Remmel meenutas kvartalist aru pidamata maha võetud 14 kümnendat kooli, mis oli Eesti nais intelligentsi olulisemaid kujundajaid. Koolist on tulnud mitmed meie tippbaleriinid. Minu kui teadus ja kultuuriloolase jaoks oli see midagi tunduvalt olulisemat, see on kultuurirajoon, siin on 90 kultuuri ühesõnaga nime ja neid tuleb juurde. Teate, mida selline olukord minu kui teadusloolase kultuuriloolase meelest näitab? See näitab neisse väga sügavalt juurdunud kultuuri, hirmu ja kultuuri võhiklust, inspektsioon, Eesti kodanliku vabariigi kultuuri tippkultuurikeskus ja küsimusele praegu selles, mitu puud me sealt maha võtame, vaid tegelikult meie küsimus praegu selles, kas me suudame arvestada, et siin on väga oluline kultuurilood, see tuleks ikka teaduslikult ta seljas läbi mõelda. Eestis on väga vähe kultuurikeskusi, mida saab, mis seal, ühesõnaga sellised, nii võimsad tegelikult, et see, see ei ole niisama Raivo, mida, mille külge lihtsalt noaga minna tähendab, minu ettepanek oleks niisugune, et mõeldaks siiski vaat sellele, mis sa siin maha pühitud maailma palelt planeeritud maha pühkimisele. Vot võib-olla saaks sinna tõesti teha Tallinnale teatriga võrdväärse kultuurikeskuse. Ka Tallinnas on vaja kultuuri generatsiooni keskust, et taastataks Tallinna kultuuri, mis on hävitatud, seda saab taastada lastega täiskasvanud inimestega enam ei taasta, et ma lihtsalt palun andke see lastele ja mängida läbi selle, kõik kultuurid saavad aru, et lastele tuleb saa jätta keskused mingisugused. Niisugusena selgus üks võimalikest alternatiivvariantidest süda tänava kvartalile. Arutelu tulemusena sai selgeks, et kõigepealt tuleb ära teha seni tegemata jäänud tööd uuringute alusel paika panna piirkonna arhitektuuri ja kultuurilooline kontseptsioon ja vastavalt sellele ümber projekteerida kogu kvartal. Korraldada arhitektuuri konkurss Estonia teatrile kõigi alternatiivvariantide läbitöötamiseks, kvartali elanikele, ehitada elamuid lähedases piirkonnas. Täitevkomitee esimehe asetäitja Heinar Leesmann nägi vajadust nende tööde tegemiseks moodustada spetsialistide komisjon kõigi erinevate seisukohtade esindajatest. 10. juuni linnanõukogu istungjärgul teadvustas linnapea Harri lumi linna keskosa ehitusprobleemid ka rahvasaadikuile, nähes tõenäoliste vajadust ka need eriarvamustest kantud linna ehitusmured pärast spetsialistide grupitööd otsustada linnanõukogu istungjärgul. Mihhail Gorbatšov toonitas parteikonverentsil, et ühtki riiklikku, majanduslikku või sotsiaalset küsimust ei tohikski lahendada Rahvasaadikute nõukogudest mööda minnes. Ometi saab aga üks istungjärgu otsus olla tulemuslik vaid juhul, kui neist samadest parteikonverentsi seisukohtadest lähtudes suudame oma nõukogude töö ümber korraldada nii, et erinevalt varasemast maks, istungjärkude töö, tegelik sisukus, reegliks.