Päevatud ja kirjendust nende kaudu on olnud mulle tähtsamat mõju allikaks kui inimesed. Elavaid eeskujusid. Minul ei ole. Kirjanduslikke, küll aga elavaid eeskujusid mul ei ole kunagi olnud. Üks etapp teie elus, umbes neli aastat kestnud etapp oli teie tegevushommik teatris. On teil meeles, kuidas te saite tuttavaks August pahmaniga? Bachmann oli, oli minu suuri Sepressi üldse ja tema tegi katselist teatrit eeskätt õpilastega. Ja minu ülesandeks oli seejuures repertuaari ette valmistada ja ka tõlkida. See tähendab Ta et mina õppisin sel ajal Saksa ekspansionistliku draamat üsna põhjalikult tundma ja samal ajal ka luule, et mis on ikka mulle lähedane olnud. Et minu esimene see krusti igavene inimene oleks olnud täiesti õnnestunud. Seda oli kahtlemata järgmised. Katsed, nii tolleri marssemens kui ka Haadecleevery merschell inimesed. Kas teil oli endal ka näitlejaülesandeid selles hommik teatris? Ei olnud ei olnud, et ma ei ole kunagi oma avaahnuses jõudnud sinna kaugele et mul oleks näitleja omadusi. See hommikteater te olete kirjutanud sellest lühimonograafia fotode järgi, selles raamatus on tolleaegne hommitaatri stiil tänapäeva inimesele võib-olla võõras ja kauge. Kuidas te seda nüüd nii lühidalt iseloomustaksite populaarses vormis? Tema lühilaul sellised mõttevälgatused. Need olid tol ajal stiilis. Mõned märksõnad, mis, nagu seda teatrit võib-olla iseloomustavad, on on kõnemeloodia ja kõnekoor, on see täpne. Ja kõnekoor, küll kõne kooroneiti hommik teatris esinenud ainukordselt, sest hiljem kõnekoor, kui Ta muutus iseseisvaks kunstialaks ei ole nii palju huvil leitud. Kõnemeloodia iseendast ei ole mitte ekspeschweinsbeeri tunnus. Aga kõnekoor vahest küll. See näiteseltskond oli harrastajad, taidlejad, isetegevuslased siis tänapäeva sõnu kasutades. August pahman oli ju raamatupidaja, erialalt kuidas ta töötas näitlejatega, iseõppija, nagu ta ka ise oli. Täitlejatega ta teotuses, kui nende laadne Te mõtlete, et ta kuulus nagu teiste hulka orgaaniliselt selles mõttes nende laadne Seda küll, seda küll ta pidas kollektiivsus näitekirjanduse ja näitelaeva põhilisteks omadusteks. Kuid samas lugesin ma ka sealt, et tal oli iga näitleja jooks, tema joonis ka tema hääletoon ja hääleesinemise rütm ja tempo, täpselt ettemääratud. Tal oli iga osa jaoks näitleja pilt olemas. Asja arvete näitleja küll. Kas tema silmade ees olete kunagi kujutlenud hommik? Teatrit niisugusena pea augus. Pahm oleks elanud 10 15 aastat kauem. Õige küll ta oleks arvatavasti pettunud tema teod, sest sel ajal kui teatriuuendus ja ühiskonna uuendus käisid käsikäes Nii et arvata, et niisugune vaibumine ja rahunemine oleks, oleks temale olnud vastuvõtmatu. Seda küll tema temperament. Kui te nüüd tagantjärele vaatate, milles oli põhiline erinevus augus pahmanni hommikuteatril ja sellele Eelnenud Eesti teatri vahel tema tõi näitlejale vale kõigepealt massilavastused, üksik inimene, üksik näitleja enam mänginud suurt rolli kui senises teatris. See oli üks erinevus ja väga tugev oli viska lavastaja osa, võrreldes teiste teatrilavastajana. Sa oli temal suurem kui, kui ühelgi teisel varem ja õieti tema mõju võiks olla järgnevale teatrile. Oli just selles, et, et ta lavastust rõhutas, kes jõudis paari aastaga teha ainult kolmneli lavastust, kolm lavastust küll tema järglaseks kosutust, Hildajad, kleezer, kes tegi pluussovi maa, lavastuse. Mida te nüüd mäletate sellest Nelta kleeserile vastusest? Ei, seal oli, oli pahk, pani õpilane. Ma mäletan seda, et, et kui, kui kleezeri kutsumine hommik teatris sai alguse, kus. Ja ja tema esines esimest korda mass inimeses. Naisena te töötasite lühikest aega karist draamastuudios, mingisuguseid ülesandeid olid teil seal, mina lugesin, lugesin viimasel otsal draamakirjanduse ajalugu maailma ulatuses. Järgmine teema, millest ma tahaks natuke rohkem rääkida, on teie tegevusmarksistliku kirjanduse tõlkimisel Eestis kolmekümnendatel aastatel. Tuletame kõigepealt meelde niisugust asja, et Eesti, kui ta kuulus nüüd poliitiliselt Lääne-Euroopas, see oli selles mõttes eriline, et Eestis väljamarksistliku kirjandust rohkem kui peaaegu kõigis teistes Lääne-Euroopa riikides oli vist nii, võiks küll öelda. Sest meie telgis või mitte ainult kapitali esimees osa, vaid vaid kolm köidet ilmus Marx ja Engels väiksemaid teoseid. Nüüd tahaks küsida, kuidas te leidsite tee marksismi teoste juurde? Õieti suunaja oli kirjastuse tegelik juhataja Juhan rahanic, kes õhutas ka mind humal kombel tõlkima. Mis oli selle kirjastuse nimi ja mis eesmärgid tal olid, see oli sõprus. Tema oli asutatud tud selleks õieti marksistliku kirjandust välja anda. Rahnic oli tegelikult selle juhti ja muidu olid väikekooperatiiv ühistegeline asutus. Ja selle teisi meil kirjastamisega tegelevaid kooperatiiv ei oldud. Rahanic pöördus siis teie poole, pakkus teile konkreetselt tõlkimistööd, algas sellest kapitali esimesursu tõlkimisest ja mina pidin saama iga vihiku kohta, mis ilmus kahe nädala tagant 40 krooni. Nii et töötempo oli küllaltki nõudlik, ma ütlen, aga võimaldas äraelamist. Missugused raskused olid selles töös? Oskusi välju Marxi tõlkimis üldse. Pärast on nendes ette heidetud mulle, kus ma ei olnud küllalt ettevaatlik. Ja need etteheited on tarbetud. Mis laadi etteheited need olid? Nagu oleks ideoloogiliselt Marxi muutnud, et te olete need etteheited kõik tagasi lükanud pärast jajaa? Kuidas edenes nüüd nende teoste müük Eestis, sest et see oli ka tähtis küsimus kirjastusele tehnik kogus tellimise kõigepealt jaa, 1000 tellimist oli kapitali üksikule. Vii kuule, pärast läks kokku köidetud kapital müügile. Seda trükiti kogu aeg 1500 eksemplari kus osteti selle kirjastuse raamatuid ja kus need müüdid sai osta igast kauplusest. Ma mäletan, et vähemalt Tallinna linna raamatukokku, mille juhataja sibul oli telliti Marxi teoseid algusest peale. Kuidas tulite teie Marxi teooria juurde? Marxi huvi õieti tekkis ekspansionistliku kirjelduse lugemisel oleksin tahtnud kirjanduse ja kunstiküsimusi selgitada marksismi abil aga kõigepealt oli vähe poole. Neid teoseid, mis käsitlesid kirjandust ja kunstimarksistliku seisukohast. Ja minul tekkis endal ka niisugune arusaamine, peab kogu kogu Marx ja Engels mõtlemisviisi tundma selleks et õigesti seletada kunsti ja kirjanduse nähtusi. Kas tee maksismiga tegelemine, aitäh teile kaasa ka mingeid sekeldusi kolmekümnendatel sidunud sel ajal mitte? Hiljem küll. Need üks teema, millest ma tahaksin küsida, on huvi vene nõukogude kirjanduse vastu tol ajal selleks et saada pilti tolleaegsest Vene Nõukogude kirjandusest, oli näha vist natukene vaeva. Mina tellisin vasakult tõugude kirjandust. Ma tundsin varem vene keel, selle sajandi kirjandus. Luule. Ja ma olin kaua aega marksistliku kirja pärast tellija, kas üksi impulsi andja oli kah Gustav suits? Mingil määral võib-olla, sest suits käsitas, Veneg uurivad kirjandus vene kirjandusteadust õieti väga võrdsel läänekirjandusega ja kirjandusteadus. Ka me oleme nüüd jõudnud oma jutuga suitsu juurde. Kuidas lühidalt sõnastaksite suitsurolli eesti luule arengujaks. Gustav suits on eesti luule sissejuhataja kogu selle sajandi ulatuses. Ja õieti sellepärast võiks olla ka ka eesti luule võrdlemisi hästi arenenud, et temal oli niisugune aluspõhi, mitte üksi elu tuli vaid vaid ka tulema. Ja kõik, kui unenägu on selle sajandi luule eelkäijad kohe, see on küll Tuglasel tähelepanek. Aga esimese maailmasõja alguses, eale suits valmistas ette Eesti hajaluulet ühiskondlikku loojat, tema väärtust eneses mõttes on, on mitmed senised luuletajad märkinud. Selline luuletaja nagu Betti Alver nimetas oma luulude alguses oma õpetajateks esmajoones Bodleri ja teiseks teiseks suitsu. Te olete suitsu puhul rõhutanud aastaid 1000 913916? Need olid nagu mingiks kõrgpunktiks selles mõttes, et siis oli tema käsi nagu kõige tundlikumalt ühiskondliku mõttepulsil tuulemaad või tõlgid seda algusest peale. Kui ühiskondlikku mõtet üldse suitsuluulet võib ühiskondlikult väga palju tõlgitseda. Tantsite need suitsuosale niisuguse lühi üle vaata või lühihinnangu, kas te tahaksite seda teha ka Friedebert Tuglase kohta? Ma olen katsud seda mõtet arendada tema lühimonograafias, see ilmus mitme aasta eest juba. Ja minu arvates on, on Tuglase mõistmine sealt peale parane. Kumb inimene, mõtlejala, teile isiklikult lähedasena suits, küll, suits mõtlejana, ühiskondlike mõtlejana, võib-olla rohkem kui Tuglas. Aga kumma esteetika Tuglase on väga huvitavaid novell. Aga muidugi teada on, on suitsuarusaamine kunstist üldse üldse avaram. Kui tähtsaks te peate seda, et uurija tunneb isiklikult oma objektikirjanikku, käib temaga läbi ja teated, see rikastab uurijat? Sellepärast minevikku kirjanduse uurimises on alati see raske küsimus. Mis, mis määral tuntakse tema elu. Gustav Suitsu lal juubel, Gustav Suitsu monograafiat ei ole ilmunud. Kas te praegu töötate Gustav Suitsu ühes või teises vormis? Minu eluenergia on lõppemisel ja sellega sellega nii suurt tööd ma ei suuda endale võtta. Väiksemaid asju ei kirjutanud terve hulga. Need on ilmunud viimasel ajal raamatus suits ja tuli. Ma olen neid mitmel korral Kreutzwaldi päevadel esinenud. Ava Lui uurimustega ja ajakirjades, loomingus ja Keeles ja Kirjanduses on on need kaunis palju ilmunud. Üks Eesti nõukogude kirjanikke, kelle loomingusse te olete süvenenud, on Paul Kuusberg. Millega Paul Kuusberg teid võlunud Kuusbergi vooruseks on, on alati, et tema mingi tegelane või koguteos on tõe kütkes selle taoliselt, nagu, nagu seda töötav rahvas tunneb. Tiina piiskades jõuab arst nutma pisut kaugemale, et ei kuulu küll töölisklassi. Aga see ars nootma. Esiteks ja teiseks kogu lapeteuse lugu on tõe otsimine. Kas te olete näinud mingit muutust nüüd Uusbergi loomingust nende aastakümnete jooksul? Ei ole näinud, kuidas te jälgite tänapäevast jooksvalt teiste nõukogude kirjandust, see tuuakse teile koju. Üldiselt ma tunnen praegust kirjandust. Rohkem luulet kui, kui proosat. Kas tohib küsida nii? Kui tihti te lugemisest mõnu tunnete? Sagedasti, kas te tunnete, on, praegu on niisugust erilist sümpaatiat mõne noore vastu, kellele te suuri lootusi panete? Tunnen küll, näiteks niisuguseid luuletajad nagu Viivi Luik või Juhan Viiding äratavad väga palju. Aga päris noortest kõige noorematest ma ei oska öelda. Viimases Loomingus ilmus Vaike pilvistu luuletusi. See on üks üks neid mitte küllalt kujunenud luuletajaid, kes mind huvitab, kellega ta tunnete suuremat lähedust eesti kirjandust teadlastest, kes on mõtteviisilt teile lähedane? Teadusega on natukene halb. Nüüd ma lugesin eelses loomingus suitsukäsitlusi. Päriselt ei ühinema ma ühegagi neist, aga nüüd maailma kirjandusteaduses, kes on nagu teie jaoks tähtsad olnud aastakümnete jooksul ja ma olen kirjutanud üleval vaate lemmikute Andresest. Brandes on minule väga palju andnud ja Brandesse nimetatud geniaalseks Milinskiga eesti kirjandusest võib-olla ehk kõige rohkem suid. Te olete ühes seoses öelnud, et ei ole vist paremat võimalust eneseteostamisega tegelemiseks või keelte õppimine mitut keelte loeta, Mallo räim, kaunis palju keeli ma tunnen saksa keelt, prantsuse keelt, skandinaavia keeli ja soome keelt veel tahaks nagu, nagu oleks omaaegne professorid folklorist Walter Anderson imestanud, kui, kui tema seminaris ei olnud kedagi, kes oleks eeskümnendate keelt. Ja eesti muinasjuttude olevat väga huvitavat pilte, oskus Haabliga tahes kirjatusi mõtte olen väga tähtsal kohal kirjavahetus kirjavahetust pidanud. Üldse on inimese kirjanikuks saamisel väga vajalik tunda kirjavahetust kui ka elulugu, mis avaneb kirjavahetuses sagedasti kirjavahetuses selguvad teoste algkujud. Tahaksite kirjeldada niisugust tööpäeva varasematel aastakümnetel tema tööstiili möödusse raamatukogus kodus, kuidas? Igatahes olen ma vähem maganud ja sellepärast opagandal praegu võlgu mitukümmend seda aastat ei ole, ma saan mitte üle viie tunni magada. Öösel on, on olnud normaalne töötamise aeg. Siis Päeval ollakse raamatukogus või midagi selletaolist. Kui tähtsaks te olete pidanud kirjandusinimeste omavahelisi koosistumisi kohvitassi taga või ka muud asjad, aga see on, see on tähtis küll, aga, aga need ja ainutähtis T2 tähtsama kirjaniku kirjavahetused, Tuglas ja suits. Mis on nende kohta tegelikult praegu öelda? Tuglas, seal on järel kogu kogu kirjavahetus, suitsu saadud kirjed kus kõik tules 1940 aastat teie kohtan teie uurijad ja teie tegevusjälgi ja öelnud, et teil on essistlik stiil, nagu teie õpetajal Gustav Suitsu oli. On see teie eesmärgikindlus ja et olete väga lakooniline oma väljendustes? Ei, mina ei ole kellelgi öid eeskuju võtnud, pead katsuma ikka ikka väheste sõnadega öelda seda, mis sul öelda.