Terve Viivi Luike nütcon voose vaetumasse onko teles, Raborem paistumisel. Sinule märgidest davai, lasket kasina Aika aevaneri tabav. Haiga on minul aina ollu, tervitan kärge asi ja ja teadusti voodet paistesse. Eelmised meediskele ja pohti aina ajan tärgeota. Mõtta, minul, minul on haige ja sõna on ka nüüd see kolmenes 10 sensime päiva jõuluKuuda Se, eritan tärgia päiva määramile haiga vaistu. Musta tundu eta, kaiki päivatuvad särgeida ja kaikia Päivi, ela, ehmine, nihan, kuin. Emmest emeist päive ja et mida ma lõpetan siin viimise ja sarnanete ela ning viimist päiva. Et eelmine Raina töida ja aina on ärel Velvalisuks ja velgoya. Ja pidas aina, nii et, ja et on ka nüüd kaiki tehtu, mida tuli seda tehta joga elda, kuidas nii, et ja oli kose, nüüd elame, viimenen, käive. Nii oled ka litsalt Viivi Luik ehtinud teele, käigen, Yodaalid talle vurle suunidel. Pelgan küll, et ei, Sereeritan Vaige ja voosi minul. Ja olin paljon töida. Ja eritan vaigia oli minul Haabis kiri on tegemine, see tooti, mees, eriti palju Nilo, lopujan Lappucci matta. Tunnustan, aivan rehelisesteta Raskasta, see oli siis juuri nimena man kaiki. Tahan, tüüen, liituvad, käivitan, on asi, et siis. Siis olettiminen seedeta, tule kose juuri nimena man. Kahtekümmend, sensemainen päiva loga, Kuuda viron jätta kaike Kunnas jätan kose Sis lapsile, Täsmalisesti niin, kuin, lubatin ja kaikesemmased. Tavalised Käudena naisi ja tulivad minul leeritain haigeid. Vein err, rumanesi, eesturiencouneus, seathio Errelis, pooden 1009 üksi, oletcon, ütleme naabris kirjal lisaks kirjutama muud. Olen kirjutanud muudoman Ronon ja muudaman semas pikku Esseen mutta ei muud. Juute romaniewiele. Imetleme aabis kirja meie aabits ja lugemik jõgentsis jonka, mukaan, laps kaalusse. Lugevatio lokka, Kuuste algen. Meeste Irja tuli ja mida seal ääriti, mukaan? Õigestan Ma olen aina ajatelud taolisi geenastava laadia Haabiskyria virolaisile lapsil mõttesse olivansemanen, platooniline najadus ja ühtäkki viron, õpetus ministerje peesi minu Epp Maria Kokamäge, tegemann, todellen senaabis kirjan. Ja see lihane üllatava Johan ninguin lahja meile. Ja see oli Belatava töö. Tõesime, mida haige ja see on. Vaata, kuitenkin meilo, meelin, nutetense vastan. Ja. Ja küll oleti paljon tutkimista, käidi läbi kaiki Vironzodanedelise staabis kirjad ja siis suomen, rootsin nagu haiga staabis kirjad. Ja loeti paljon pedagoogilisi ja. Kirjutuksija. Siis nagu haigus ja moderne ja ja siis vastasin, jälgen, päädetin, Mell, ainen, see virolaine nuusi abis, kirja õigestan pides olla. Ja milles Ansen pideole, millal sõida tuuli? No õnneks Virosson ollut sõdanedelisel ajalaninud Detka ja vaga Vaabis tradeetia. Et meil ei ole pakku Männa Lainama naabista mist MUU Alt etesse kuitenkin perust, virolaisen aabist traditi on. Ja külla pidas sõna, et see on eritan modern ja pinnen, tal on seal on siis jättetu saavutamine põis, lapsed, õppi, kogu naisi Sanoia ja tundu siltajata pikku hilja siis Kesk-Euroopast tule Se menetelma, taasopitan kogu naisi ja sanojen, hingan voosi, saadan alusse. Ja see meedia naabissessegi siis menetelma. Millasenaabise mukaan itsalat opeta laekuna lugema talugemaneki aeglasem, ilmuta mutte kaalustasitelt appis kirja kudekil, löödinge teel. Olen mõnda Kerdasananud eta anneksi. Olin õppinud lugema haigaseminen, kool, kolon, menu. Voolus, ma jään, oli see kella higine, püstinud õppima lugeman selle menetelmele, mida Kärdettinsil läinud. Ja see oli siis eritan, politi sõiduaabinen. See oli voona viisi 10., nelja ja aabisessaali Se kohisi. Õigestan Lenini-Stalini Kuvist sõja õpin. Ma loodan, et sinul oli sama aabinen. Tärgiana, ja sa oled küsinud, üritan perustelisem küsimuseks. Kärge ja see ei ole minule sendagi, et nüüd on üks uusi aabis kirja teaduski soli, Davoite eta virolaisele lapsile tulisi, uusi abis, kirjematut, ärge on see minule sendagi, et olen noppinud. Pigem on meil palju, on kuitenkin, on Virosseismisi ja jotka todellan. Halua tehta jo tai Nuuta. Ja. Niiden eelmisten. Hartella on siis ollut kogu ajan, virolaisin, kultuurin, hoidaminen, Jevaaliminen ja. Ovat tehnetsida tööda ja tegevat edelengin ajatele, matta raha ja ajatelemata jängile kohtasija engile kohtadest, ööduja en haloa sana eta, et raha ei ole targia mutta kuitenkin, alu on korrasta eta. Vaateline Pohja kuitenkin on olnud ja on Viros. Eriten kova nii käimisi ja ei ole palju andmata, neid on aina olnud olemas Sajaabis kirjan ühte ütles taas. Olen kogenud, et nii ta on viras paljon, jalu on Samoa mees, kinnitas, Soomes on neid eimisi ja olnud ja ta Saabis kirja need töödes olen nähnud ta jängi kohta siis kogenud niiden olemasolu on ja see on olnud minul eriti Ilonen kogemust nagu onu. Et ütleme nüüd on Viro väes soomlaste ühtes töödabara Emil Laan, aabis kirjan, Gustandamine, Nonnestoi kasvavas kirev stsenancijastaniinhanovi. Külla külla ja kera üksin järjestajad. Olivadki siis tsemas jäimisi ja jätkateegivad paljon töida. Ja uh, räsivad oma haiga ja elame energia mõte ei vat saanud siit midagi muud kui tegemiseni ilu. Laekkes uurimilo ninn maagi, luulen. Ninja preda peanid tahuga. Viivi Luik on patsi romani kirjelemmiski Ronalia kuden, varman Dierete kin ja reivi lokin Runa seletame seda laulu ja, ja me koondrumi. Lembit Veevo on Saveldame, laulan jonka, esita Mare Väljataga. Ja see nimi on, kas sina hõikad? Hoodiste asju nüüd Soomega, siin huuled, kusine. Ja ta näe, laolo oli sellele, et tõenäoliselt on 81 Viivi Luike, Moostet ka, millel on, kas oled kirjutanud narronal. No minu arust ei tundu, et et kavuna sõitsime geentöödeks, sõda ei kahtakse kümmendada ei näin. Nii näete, see on ju nüüd. Nüüd tundub, et see niigi van. Tänavu olen tärgentöörizilotleme uusi aabits kirja Virosse uurali tsenestustele, itsionääston Eeessevirosse ehmisetaval meeski opetelevat huulel elan akus ja Kuninga hüvee seina pärjad sinu meelistes. Minust külla tundu, et Viros pärjatan, Oigen, hyvin pööratuna, muhun, endisel nõust, liid on ta, ta ei tohi siin balti tasavaldu hin ette siis Virosson Guidengineemisesse mõista. Aloitte. Palun oota alu Aloita Uudel jaa. Jaa. Nihansemast üksillelista Aloitte aladega talute käigu ja on küll on eimise jotka oodata eta. Valdion pidas väeta ja Autaja nii nedel Lemmuta koidingin. Olen hoomanud eteerite noore tihmised pärija külla itseeritaneerin. Ja see on minust Ilonen ja toimekas asija. See on Ian normaali etan köisi ei misi ja, ja töötumi, ja nii need Ellen oli see kummalistajas, seda ei olisi. See kuulu asi Johan Mõtta. Pööratuna siis viime vooden, lopun Sis faasis etten vela Oliverosse näin, et leiba oli kortil ja nii nedellen Käudenasse, siis. Ja minu arust ei tundu, et seal märgitava särgia voosi ollut kogu virol Radcaiseva voosi Siis. Minu arust tundujateimised jagandu kuitenkin, kahtin, eritan. Eritenzelvasteeritel hoomatavasti siis eelmised jätkavad tattuned, kollektivismin ja Eivad, ole totuneda, Itse väetama jään ja siis taas muud jotka Raina alunud. Olla eksilaid ei kollektivistisi ja peata õitse omaste elamast jätta, need on, see maht oli suusiimisel olemas. See on minust. Aega muned valita ja ikka pavio masendunud neilegi niitmise on. Minust ei tundu juba silda, et sendagija viron hulka Poolale on jäänud, sellele kuvad Virussa Viroson ene hoonusti. Oled koha vaenud Sanaasija. Küll olen ja söögi on jaan, Loonulist töötasemanen kuva on. Et ta valituks, et aina aina Eratu. Suomi jätta. Ja todellani, mis on eelmise jotka valita Koval läänel. Ja see on ning sanan ja normaali. Todellan on tabatunud muutos ja kaikivad bestu olema. Mogana. Mõtta kuitenkin. Vaigeiadki tead, eletan jaa, targenda anneta, joganeneeminen. Joogas läimisele oli, see maht oli suus, nähta. Mida Hannes on alles seitsmes on siis ja mida on pest tegema, on? Ta on Keskühikuna kultuurist ahjuma puhuda, nüüd. Tänan jemalaiemmuta. Küsisin konkreedest kultuurist. Luuletajate viroloog, kurt kultuuri pärijad suures ajas. Vorman viron, kultuur, viron, Kanson külla, eritan pieni. Mõttan. Eritan märgita viia kultuuri Heingi lõida. Ja luulen küll, et kogu see viron, Huipu kultuuri pärija ja õigestan silla ei olegi. On kelm ja patsi raha mõttesse raha õngelman kõikjal kogu maailmasse olemas ja naine olnud meediangipidestatu, et raha on aina vangelmana võtta. Märgend on, et ta on neid üvi tegijaid olemas. Viron kultuuris. Ning ainsana enni ta on. Moosi maitu ja Ronsa voorokkaren kuluta mis olen, mida teen, ja meeste keskustelemm ta Savoorendajaste enne teele peale mutta. Mida taevas, et ette tabadus. See on. Oled eanoigiasse ja sõnad, et vooden kulutu, emme tihedamisse, ollan, mida puhutan ja mida tabatu. Mõtlemide, õitse halu esin, tabahtuvan. Haloesin taimi, silla, Olissiviisouta, järgia, siis külmajärge ja tõdellist. Või sana. Jumala helista viis aute. Olla. Kärsivallisi ja kesta Vaigejad ajad. Ja minust külla tundu, et ajaduvad ainab haigeid ei ole Koscan helpoja haigu ja. Jaa, tähen minungil on helpo üht keedakserveeri loik tõsta, keskustel osta ja Jaagen väe ootama. Jenen väetakse ühele. Rein Rannap in Viivi loikin, Ronald Säveldame laulu esitajana, Tõnis Mägi. Naura laulab. Ja täheneuron päält täna Nimlan lähedus. Moostadenata Fuomanna Uremoranaatran neile Anvar mühe sillalähedast, kell 22 Kauna 10. näen kiidendajaides eurostan, sega tänaninlanete Kogo vooren osalda.