Kirjandusteadlane Sirje Olesk ehk kuidas jõudsite teie Aino Kalda uurimise juurde siin Aino Kalda juurde tegelikult läbi Koidula? Loomulikult olin ma nagu kõik minuealised lugenud soome keeles või ka välisEestis ilmunud eestikeelseid Aino Kalda päevikuid noores õiges üliõpilaseas. Aga tema teosed mind liiga palju ei, ei liigutanud see aeg. Aga kui ma kirjandusmuuseumis hakkasin tegelema Lydia Koidula ka siis loomulikult pidin vaatama, mis Koidulast kirjutatud on ja nii ma jõudsin tähelennuni ja Aino Kallas kirjutas selle 1915. aastal. See on ikka hirm ammu, eks ju. See, see on vägagi köitev teos. Seda ei ole meil uuesti nõukogude aastatel avaldatud, tema teine trükk eesti keeles oli 29, nii et neid raamatuid liikus aga muidugi vähe. Ma isegi ei oska praegu öelda, kas oli erifondis või olnud. Ta vist ei olnud aga aga tahes tal liiga laialt tuttav ei olnud ja mind hakkas intrigeerima see, miks ta niisuguse raamatu kirjutas. Pealegi, need materjalid, mille põhjal ta selle kirjutas, oli ta väga korralikult üle andnud Eesti kultuuriloolises arhiivis tähendab kirjandusmuuseumisse, sest tema abiga Oskar Kallas oli ju tegelikult Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja, ja kogu kallaste fond mis jäi Eestisse või peaaegu kogu ütleme anti üle kirjandusmuuseumisse. Aino Kalda isik on võib-olla paremini tuntud kui tema teoseid, aga kui palju üldse eesti keeles ilmunud küllalt vähe, ma isegi täiesti vaatasin järele, et kui palju on praegu võimalik lugeda, jätame kõrvale need, mis on ilmunud enne neljakümnendat aastat. Räägime Aino Kalda teostest Nõukogude Eestis, ütleme niimoodi, sest teda ikkagi ju tõrjuti. Mitte küll absoluutselt, aga siiski ta oli ebasoovitav persoon oma Soome päritolu, oma poliitiliste vaadete eelkõige oma abikaasa tõttu, aga olemas 1957. aastal ilmunud raamat pealkirjaga valitud teosed, koostanud ja tõlkinud Tuglas. Seal on tema novelle ja seal on minu meelest kõige armsam ja liigutava Aino Kallase teos. See on impressionistliku romaan khatinkaraabe ja keda huvitab Aino Kalda isik? Enamasti huvitabki isik seal väga ilusti oma lapsepõlvekirjeldus. Ja siis oledki palju rohkem kui 79 miininurme, tõlkinud valiku tema luulet pealkirjaga igaviku väraval, see on põhiliselt see nõnda ütelda surma luule, mis on kirjutatud siis pärast laste surma siis 1009 22 on ilmunud hundimõrsja eraldi. Ja 1984 on ilmunud niisuguse kummalise pealkirjaga raamat Aino Kallas valitud proosat Tuglase tõlkes ja seal on olemas need tema põhilised proosaballaadid. Barbara von Tiesenhausen, Reigi õpetaja, hundimõrsja, need, mis võõrastes keeltes saksa ja inglise keeles ilmusid pealkirja all kolmekesi koos surma Veeros. Ja seal on siis ka tema novell, kui see oli tema eesti keel ja eesti keeles kirjutamisoskus ta eesti keel ilmsesti oli päris hea, ta kirjutas oma kirju Oskarile lõpuni soome keeles ja oma teoseid hakkas ta paralleelselt kirjutama 30.-te teisel poolel ka eesti keeles. Tema kirjanduslik keel, tema kirjanikukeel oli ikka soome keel, ta on kindlasti olnud ja, ja võib-olla on, aga noh, väga hea novellist, väga hea stilist. Küsimus selles, noh, tal on, tal on palju teoseid, need on kirjutatud noh, sajandi esimesel poolel, nüüd on kirjanduslik kaan on nii teistsugune, et need võib-olla tõesti enam liiga aktiivselt kaasa ei kõnele. Aga tema päevaraamat, mis näitab küll ühekülgselt, aga ikkagi näitab ühe inimese elu ühe naise elu intrigeerib muidugi, miks intrigeerin intrigeerib praegu kõiki, kes noh, niisugust isiksusekeskset tahavad kirjandust vaadata ja tema kaudu, kuna haarab nii pika aja tema kaudu sai ju väga hea pildiga ajalistest muutumistest Eestis või, või ka maailmas, miks mitte, sest noh, üle Soome jõudis ta lõpuks Londonisse ja siis jälle tagasi Eestisse ja siis jälle Soome ja lõpuks Rootsi, nii et seal on ju kõik kõik kirjanduslikud perioodid haaratud alates möödunud sajandist, noh, ta jõudis Tartusse 1903, päevik algab ju veel enne ja ta suri alles 1956, on väga pikka aega. Nüüd on avaldatud päeviku kolmas köide, on teil teada andmed teiste osade võimaluste kohta, tuleviku kohtusin Eestis? Jah. Aino Kalda päeviku avaldamist hakkas siis nüüd tegema kirjastus Eesti Raamat. Natuke vaidlesin selle vastu, et alustada keskelt, sest klassikaliselt teda on Soomes mitu korda välja tuntud ja enamasti on teda välja antud viies köites, noh, paar korda on kantud näiteks kahes köites, aga, aga see eesti tõlge Helmi Elleri tõlge, mida, mida kasutab ka praegu Eesti raamat, ainult natukene on ta teda kaasajas tal kõige veidi. Et see on klassikaliselt viies köites ka ei räägi, nad on öelnud, et see on noh, niimoodi draama viis vaatust ja alustati tõesti keskelt selles mõttes, et see oli kõige intrigeerivama seal ajaliselt ajalooliselt kõige põnevam aeg 1916 kuni 21 ja see on tema elus väga selge murdekoht ja, ja kolmas põhjus on muidugi täiesti kommertslik, see on noh, niisugune köitev armastusromaan ja, ja selles mõttes on Eesti raamat rehkendanud nagu õigesti, sest ma olen aru saanud, et see hingesild on läbi müüdud. Aga Eesti raamat on ka näinud seda ja täiesti õigesti, et kui juba kui juba kolmas köide läks ju inimestel huvi ka edasi ja, ja nüüd ma tean, et selle aasta jooksul ma tahtsin öelda kohe, aga noh, selle aasta jooksul ilmub esimene köide ja loodetavasti ka teine köide ja, ja noh, kui esimene ja teine on ilmunud, kolmas on juba olemas, siis on loogika on taastatud jah, ja siis olla võiks ka ilmuda neljas ja viies need on siis aastad pärast seda suurt hinge murrangut. See on siis Aino Kallas diplomaadi prouana Londonis ja kes ei ole kolmandat köidet lugenud või ainult romaanist Eino Leino kannet jagatakse siis öelda, et see peaks seda lugema. Ostav praegu teda teda vist noh, võib-olla kuskil veel on, aga kus on ta küll läbi müüdud? Raamatukogudes on ta ju ikka olemas ja noh, kirjandushuvilised muidugi olid lugenud, ma usun väliseesti väljaannet soome keele oskajaid Soome väljaannet, aga noh, ta on, mõlemad on ikka tükk aega tagasi välja antud, nii et ta on nüüd uuesti uuesti aktuaalne ka noh, romaan Eino Leino ka on muidugi huvitav ja põnev ja sellest on soomlased teinud näidendi ja mida kõike. Aga tegelikult peaks inimesi, keda huvitab ühe ka ja andeka ja ilusa ja auahne naise naise elu päevikust jääb mulje, et on tegemist tõelise Kotsentrikuga siin noh, kriitik, kriitika rõhutab, et näed, kirjuta muust kui endast, aga muidugi vaadata, et mida inimene päevikusse kirjutab ikka endast, noh, miks ta muinsuste päevikut kirjutab. Nii et, et natuke teine pilt tuleb, kui vaadata näiteks tema kirjavahetusi, tema oli seeaegne inimene, kes kirjutas väga palju kirju. Et on näha, et tegemist on ikkagi empaatiavõimelise inimesega ja ta kirjutas oma abikaasale iga päev igasuguseid. Neid asju ka siis, kui, kui ta oli ära Soomes ja tal olid teised suhted, ütleme niimoodi, Roman Eino Leino koli platooniline kui, kui ka kui, kui ka seda on vajalik märkida. Aga noh, see oli talle endale kuidagi väga oluline ja noh, võib-olla on see noh, natuke ühene lahendus, aga pärast seda, kui ta oli loobunud eino Leinust ja jäänud oma perekonna juurde ja läinud oma tubli ja teda väga armastava mehega ära maailma linna Londonisse. Pärast seda sai ta tõeliselt suureks kirjanikuks, ta ise ju kirjutas ka siis, kui ta oma eludega tormi ja tungi aastaid läbi elasid. Ta loodab, et see viljastab kunagi ta loomingut ja tema paremad teosed noh, Reigi õpetaja või hundimõrsja või ka Barbara von Tiesenhausen on kirjutatud pärast seda ja on kirjutatud siiski küllalt palju niisuguse isikliku läbielamise pealt. Ta tuli ära 34 Londonist ja nii nüüd need päevikut viis, osa, need lõppevad ära kolmekümnendatel aastatel, kui ma ei eksi, mis sai edasi? Need päevikud minu meelest lõppevad ära 31. aastal, tähendab need, mis on ilmunud. Ta kirjutas päevikut edasi. Ta hoidis oma valmis või tähendab neid täis kaustike või osa olevat kirjutatud suurtele lahtistele lehtedele, tal on niisugune väga suur ja hoogne ja tegelikult väga ebanaiselik käekiri. Ja neid valmis või täis kaustike hoidis ta Helsingis pangaseifis, sellepärast on säilinud need kuni 31. aastani ta kirjutas päevikut edasi, see oli tal ikkagi noh, selline selge vajadus võib olla veel midagi, võib-olla kirjutas ta alateadlikult arvates, et ta neid kunagi avaldab, nagu ta ka ju tegi, eks ju. Ja see on omaette küsimus, noh, mitmed väliseesti kirjanikud on mulle öelnud, et ah, mis ongi kirjutatud selleks, et väljaande, mis seal kõike seda usud ja ja ka noh, selle üle võib võid diskuteerida. Aga nüüd on niimoodi ja see on noh, asjasse puutuvaid inimesi väga kaua aega eriteerinud. Oli teada, et kui ta 43 lahkus alguses ise Soomest, oli haige küllaltki ja Oskar Kallas koos virve kalda pässiga tulid järele ju 44, alles siis jäid need tema päevikud Eestisse. Kas on teada asjaolud, miks nad Eestisse ja kuhu nõudeid? No nüüd ma jah, räägin noh, läbi mitme inimese kuuldud informatsiooni. Tal ei olnud ilmsesti siis, kui ta 43 ära sõitis, korraks haiglasse või ravile, ei saanud ta neid kaasa võtta või ei tahtnud. Teine asi, kui nad läksid, noh, mulle tundub, et, et nad arvasid, et nad lähevad küllalt lühikeseks ajaks ja miks ilmsesti tahtis ta veel üks kord tulla ja ei saanud tulla. Ja Nad, nad elasid Tallinnas, eks ju, seal Pärnu maanteel. Ma ei tea, miks nad ei olnud kodus need päevikud praegu on päris tõsikindlalt teada, et päevikud ja võib-olla veel mõned olulisemad perekonna dokumendid viidi ära linnast pommitamise kartuses või, või ma ei tea, miks viidi ära linnast maale. Kallaste teine tütar Laine abiellus teist korda, ta oli esimest korda abielus Jaan Poska, aga Poska juuniori ka see abielu lahutati Est abielus Aleksander määriga ja, ja tal olid väga väiksed lapsed veel ja, ja siis naine sai surma õnnetult üksi ja, ja, ja siis need olulisemad paberid kaasa arvatud Aino Kalda päevikud olevat viidud Aleksander Määri vanema juurde kuhugi Tallinna või Järvamaatallu. Ja nüüd tunnistajaid enam ei ole, aga noh, umbes oli jäetud korraldused, neid tuleb hoida, kuni tulevad usaldusväärsed inimesed või kuni tulevad tagasi tulevad ja neid ei tohi mingil juhul kellelegi kellelegi anda. Ja pärast seda, noh, ma mäletan, kadunud Aino Põldmäe veel otsisi arutas ja siin on kodu-uurijad on otsinud ja arutanud ja ja, ja ikkagi härra Ross, kodu-uurija ja tema, tema viimased andmed või me oleme nagu leppinud sellega, et nii neid seal hoiti, kuni kuni viimane hoidja veel elus oli ja enne oma surma, et on need hävitanud, tundub meile ma olen tahtnud seda veel üle küsida, professor Kai laidiselt, kes Aino Kaldaga kokku puutus Soomes Aino Kalda elu viimastel aastatel. Aga mul on tunne, et, et ega, ega temagi teist teist varianti ei tea, sest noh, ühenduse pidamine katkes ju nii-nii kohutavalt, isegi 56. Noh, esimesed kontaktid, esimene Soome delegatsioon tuli Eestisse 56 naina kallas oli siis juba surnud, ühesõnaga siin jäi paar aastat jäi puudu, sest kui ta jõudis otsi, siis ta hakkas jälle päevikut kirjutama ja see on nüüd soome keeles avaldatud, kuid mitte eesti keeles ja selle nimi on vaeldava vieras kirjas on siis rändav külalisteraamat ja teda alguses esimesed paarkümmend lehekülge ongi peetud nagu külalisteraamat. Noh, siin on ka teised kirjutanud ja kui palju sellest ümber on trükitud, ma olen ainult trükitud varianti näinud, aga edasi läheb ta tema päevikuks ja, ja seal ta noh, paar korda arutab, et huvitav, mis on saanud Eestisse jäänud paberitest, sest no mitte mingeid kontakte mitte mingeid andmeid ei ole, kuni tema surmani ei ole tegelikult see on 46 kuni 50, ma praegu ei mäleta. Ta kas viis või kuus tähendab ikka mõni kuu enne surma ja noh, mis see on, see on üks suur esignatsioon, ütleme niimoodi, sest ta on olnud ju väga tipus, ta on sealt alla tulnud, pidanud alla tulema või ta on igav, väga paljust pidanud ilma jääma. See on üks suur kurbus, suur nostalgia, Oskar Kallase järele, sest kui ta on jõudnud Rootsi Oskar Kallas suri 46. aasta jaanuaris ja Aino Kallas oli siis ikka juba eakas naine, ütleme niimoodi ja kui oli ilmunud see hingesild, kes jälgisid kriitikat, need vaatasid kui palju reageerida selle Aino Kalda päeviku ilmumisele. Ma lugesin neid artikleid väga suure huviga ja sealt jäi kõrva see või võisilma see, et rõhutati tema egotsentrilised ja ja seda, et üldse ei räägi tema Oskarist eestlasele Oskar Kallas ikkagi väga tähtis inimene. Ma võin nüüd lohutuseks Oscari osa on esimene osa, mis nüüd ilmub ja Oscari osa on ka viimane osa, tähendab, kui Oskar Kallas suri 46, siis olid nad abielus olnud 45 aastat ja, ja see on väga pikk aeg. Ja, ja pärast seda noh, Aino Kallas paguluses kirjutas väga palju novelle, mitte enam vanal heal tasemel, aga siiski ja mälestusteoseid ta kogu aeg tahtis ja sellest on seal päevikus väga palju juttu kirjutada mälestusteost, Oskarist. Elu oma eluajal, ta ei saanudki seda niimoodi valmis ja kirjastus, kust ta kõik oma asjad avaldas, see on siis soomes odava ikkagi ei tahtnud seda, sest kirjastus on äriline ettevõte ja võõrast eestlasest nad nagu hästi ei hoolinud. No ma saan aru, noh, siin on muidugi need asjad olid ka keerulisemad või nii. Ühesõnaga, pakkudes neile seda Oskar Kallase elulugu. Ja rääkides nendega sel teemal läbi lõpuks Oskar Kallase elulugu, tutt küll aga võeti päevikud ja, ja see Oskar Kallase elulugu ilmus pärast Aino Kallase surma niipalju kui temal oli kirjutatud ja sinna juurde ta sugulane Anniki sedele oli pannud siis katkendeid kirjadest ja katkendeid päevikutest ja see on 47 soome keeles ilmunud son element Toweri on selle pealkiri eluseltsiline elukaaslane ja noh, me ju teame Oskar Kallasest noh, nii lubamatult vähe võrreldes või, või arvestades seda, missugune on tema tähendus olnud, sest sest noh, muidugi tõrjuti teda juba pätsi reaalsest, ta oli ikkagi Tõnissoni lähimaid kaaslasi. Ma olen täiesti kindel, et 34 pidi ta Londonist ära tulema ka sellepärast, et päts tuli võimule ja vahet, kas noh, vanad mehed omade meeste vastu kallas oli siis kas 66 aastat vana minu meelest, kui tema ära tuli sealt Londonist ja mingitest kirjadest jääb nagu mulje, et ta võib-olla loodab, et ta saab veel tööd. Aga ta ei saanud täiesti täiesti avalikust elust kõrvale ja võib-olla see päästis ka ta näiteks küüditamisest. Sest noh, neid ju ära ei viidud, neilt võeti, nad kaotasid muidugi kõik oma varanduse, sest see oli noh, riigi väärtpaberites ja pankades ja mitte mitte välispankades, kus olid ainult Aino Kalda välistõlgetest saadud honoraride. Aga Oskar Kallase varandus läks küll. Ta ise säästus niivõrd-kuivõrd, eks ju. Aga ta oli siis juba haige ja, ja, ja olles küll jõudnud jõudnud üle Soome, Rootsi nad tegelikult tahtsid minna Inglismaale, sest Inglismaal oli nende kõige noorem poeg ja Inglismaal nagu harjunud, aga Oskar Kallas oli nii haige, et nad lihtsalt ei jõudnud Rootsist edasi. Ma tahtsin küsida just miks oli Rootsi valitud, et miks näiteks tema olema kodumas Soome? No Soome, kes julges tolleaegsetest pagulastest Soome jääda? Keegi ei julgenud ju, sest ja Aino Kallas saiu Soome kodakondsuse tagasi? Palju hiljem uuesti, sest ta oli Eesti poliitiku naine, ta eesti kodakond minu teada. Ja ma loen siin ritta Kallase raamatust, et kui Oskar Kallas 46 oli surnud siis elas Aino Kallas oma kõige vanema tütre Tre virve Kallas pässi perekonnas. Virve Kallase abikaasa jäi ka Eestisse, küüditati Siberisse, nii et et virve kasvatas oma lapsi üksinda ja siis ka veel ema. Ja, ja virve ise ju suri ka enne Aino Kallast kolm aastatel oli vä? Ta oli üle 50 kui ta, kui ta suri ja, ja alles pärast seda, siis Aino Kallas sai Soome valitsuse poolt suure rahalise auhinna, mis võimaldas tal majanduslikult nii, et ta sai Soomes maksta oma pansioni või korteri eest, kus ta elas. Ja siis ta kolis Soome ja siis ta sai Soome kodakondsuse, Uuest. Et ta suri Soomes soomlasena. Tema elu üks raske tahk on. Ta kaotas oma lapsi üksteise järel, tal oli ju palju lapsi ja kõik mad mitte kõik, muidugi üksi. Nad hukkusid väga rasketel asjaoludel, noh, selle uue võimu või nõukogude võimu võimu algus kevadel said surma Sulev ja laine ja mõlemad noh, väga väga rumalatele traagilistel asjaoludel. Sulev Kallas lasi ennast ise maha 41. aasta veebruaris ja vaheldavas veeras kirjas on Aino Kallas sellest nagu noh, siis on nii palju aega möödas, ta nagu räägib sellest uuesti või teda kimbutas KGB ja, ja küllalt tõsiselt ja ja tal oli veel noh, ühesõnaga talle talle tundus, et ja küllap tal oli õigused. Teda ei oota mitte midagi head ja ja ta oli üksik inimene, ta ei olnud abielus ja, ja ta lasi ennast maha. Ja hiljem kommenteerinud, et noh, see oli tema oma vaba valik ja, ja midagi ei ole parata. Ta aga lainega oli asi veel traagilisem, taoli uuesti abiellunud, tal oli kaks väikest last ja ta oli Tallinna lähedal maal sugulaste suvilas 41. aasta augustis, tähendab sõda oli paar kuud juba käinud, aga mingisugune vene sõduri juhuslikust kuulist silmapilkselt sai ta sai ta surma ja, ja sinna, noh, niimoodi, noh, Aino Kallas, kes kõiki sümboleid armastage tähele paneb, noh niimoodi ütleb, et ta ise oli olevat korjanud punaseid sõstraid augustis, kui, kui algasid tuhud kui ta lainet sünnitas ja, ja nüüd siis siis korjastusele kausi või kruusi, mis oli jäänud siis tema kõrvale, kui ta tütar noh, silmapilkselt surma sai. Mis täitis Aino Kallase Rootsi perioodil, kas ta võttis osa avalikust elust sellest, me teame suhteliselt lähedal, millega tegeles ühesõnaga, öeldes kirjutamisega see on minu jaoks oli see kuidagi ka väga huvitav vaadata või noh, huvitav on vist vale sõna või noh, ma rõhutan, ta oli ikkagi küllalt vana, kui ta jõudis eksiili ja, ja huvitav selles mõttes, et tema on nii palju kirjanikke, nii palju looja, et kõik oma elu noh, kõige kõige suuremad ja raskemad kaotused lahendab tema kirjandusega kaudu. Ta kirjutas kohe 46. aastal luulekogu surma Luik, kus on need kahe lapse kaotus ja Oscari kaotus ja siis ma ei olegi neid kõiki novelle lugenud, siis need ei ole enam eesti keelde ilmunud, aga siis hakkab tema äkki kirjutama noh, niisuguse hooga, mis on väga võõras, ta oli kogu aeg autor, kes väga lihvis oma teoseid, kes kirjutas väga aeglaselt, kes tegi palju ümber. Rootsis kirjutab ta novelle ja ta kirjutab kolm köidet neid kantse valda Johi kulgeoida, kaaskõndijaid, möödaminejaid ja need on niisugused mälestuspildid. Need on selles mõttes huvitavad, et nad annavad. Ja noh, nihukest aja informatsiooni, noh, standard, tõsi on London, Tallinn see on kõik, see on tolleaegne kirjanduselu ja seal on ka küllalt palju tema sugulastest ja, ja ka tema soome sugulastest ja, ja siis ka luuletusi. Ta on, on selle 10 aasta jooksul 46 kuni 56 kirjutanud kolm koguna välja, kolm kogu mälestusi, ühe kogu päevikut, kolm kogumikule, tõsi ja tohutu hulga kirju. Ja sellest kõigest. Me oleme siin väga vähe. Jah, me teame. Ma ei ole kindel, et me kõike seda peaksime teadma, aga ma usun küll, et kui Aino Kalda päevikut avaldatakse, siis tuleks tõlkida eesti keelde ja avaldada ka see kuues osa, kui palju võttis osa Aino Kallas sellest sealsest avalikust seltsielust? Küllalt vähe, olen ma aru saanud? Ma päris hästi ei tea. Meelest kui ilmus juba Soomes 43 ajakiri Eesti looming, siis on seal tema novelle, mõni mõningaid aga üldiselt elasta küllalt tagasi tõmbunult, kuigi suhtles, ta suhtles väga aktiivselt näiteks Aino suitsuga. Ja noh, nad olid ikkagi soomlannad mõlemad ja veel veel ühe, kui teisega seal vaheldava keeras, kirja järgi on näha, kuidas temaaegsed inimesed käivad ta juures ja, ja ta kirjutab nendega, aga avalikult enam mitte muidugi. Aga need juhtivate eesti kirjanikega ta ei suhelnud seal, ütleme kõik need suitsud ja Kangrot ja kes seal olid sel ajal. Kangro oli liiga noor. Underats on, olid ju temaealised, aga, aga Ats on ilmsesti, tõrjus teda ja küllalt selgelt, sest ta nägi rivaali oma printsessile ja see oli ikka vist väga vana asi. Muidugi on asjadel natuke poliitiline taast juures, sest ma usun, et see Pätsi-Tõnissoni vastuolu kandus üle ka pagulusse vähemasti esimesel 10-l aastal ja seegi ei ole päris tähtsusetu. See on asi, mis me oleme alles viimasel ajal teada saanud, see on meie jaoks huvitav. Teatud kibestumus oli kallastel 30.-te teisel poolel Eestis kindlasti minul olid selleks omad põhjused, peale selle, et Oskar Kallas kõrvale jäi. 35. aastalgi lavastati Estonias kui ka Soomes Aino Kallase näidend Mare ja ta poeg ja, ja sellega juhtus niisugune asi, et see mängiti ära esietendus ja pärast seda võeti tükk maha, sest et Aino Kallas justkui solvavad selles eestlaste väärid, kust eestlaste rahvuslikke tundeid see on näidend, mille aluseks on ta enda novell või, või pikem, pikem jutustus Imanud ja ta ema, see on see toomapäeva lugu, kus ülestõusnud eesti talupojad reedetakse ja reedab nende vanema lesk selleks päästa oma poeg. Aga ma olen ka natukese mõelnud ja vaadanud, et mis pärast äkki noh, niisugune rünnak Aino Kalda teose vastu Aino Kalda isiku vastu. Ja lõpuks on mul ikkagi tunne, et seepeale selle, et noh, ainuke last ikkagi natuke võõristati Eestis natuke kadestati oli meeles daam jaanalinnusulgedega ja, ja ta oli liiga maailmanaine väikse väikse Eesti jaoks ja, ja sinna raha tuleb ikkagi ka minu meelest natuke seda poliitilist tausta ja Aino Kallas pidas seda meeles oli ikkagi kibestunud ja pettunud Eestis temaga niimoodi käituti. Nüüd kirjandusmuuseumis, mis on teil siin põnevat tema enda käsikirjadest näiteks? Küllalt palju tähendab, kui nad läksid ära Tallinnasse, ilmsesti Oskar Kallase soovil jäi nende varasem arhiiv kõik kirjandusmuuseumisse tolleaegses Eesti kultuuriloolises arhiivi. Oskar Kallas oli, oli ikkagi Eesti Rahva Muuseumi rajaja ja eesti kultuurile. Asutusena sinna alla ja siin on väga palju perekondlikku kirjavahetust ja mitte ainult perekondlikku, vaid ka noh, Oskar Kallase diplomaatilised kirjavahetused suurelt osalt on siin see, see on minu meelest tegelikult veel lõpuni läbi uurimata materjal, sest noh, väga palju niuksed ametialast, puht ameti alastiplomatliku kirjavahetust siis on Aino Kalda varasemad varasemad teosed, sest omal on Soomest oma asjad kaasa toonud enamasti kõik ei, päris tema kooliaegsed, esimesi katsetusi on siin ja mida kõik siin on väga palju. Ma ei oskagi praegu korraga öelda, kui palju toon hilisem osa ja kõik see, ütleme pärast 30 viiendat aastat. Ta on ta ühe osa asju jätnud kaasa viinud, kaasa Soome, viinud Soome ja muidugi kogu hilisem see, mis jäi, mis ta Rootsis kirjutas, selle on ta Soome kaasa viinud ja seda hoitakse Soome Kirjanduse seltsis. Nii nagu Soome Kirjanduse seltsis on ka suur hulk Oskari Aino kirjavahetust ja veel muid asju, mis muuseas ei olegi kõik uurijatele avad. Suur osa sellest on üldse suletud ja seda võib kasutada ainult riita. Kallase loal. Vita Kallas on Hillar Kallase teine abikaasa. Vähemalt kirjavahetust, kõik ei ole eesti kirjandusloolased mõelnud. Ja seda küll, kui palju on teoseid, mis on jäänud käsikirja, see on sihi Ungur või, või mis asi, see on see suur romaan, mida ta Londoni viimastel aastatel on tahtnud kirjutada? Mul on tunne, et jah, see on pooleli sellest slaididel kirjutanud, see on Soomes ja tõenäoliselt on on veel veel noh, niisugusi katsetusi ja alustusi, aga mitte mitte väga palju. Ma ootan suure huviga, tähendab kai laidinen on kirjutanud väga põhjaliku raamatu ainukaldast soome keeles kuni 21. aastani ja nüüd ma küsisin ta nüüd paar aastat, professor emeritus, et kas tuleb ka järge? Jaa, ta ütles väga kindlalt, et tuleb, tuleb. Ta tegelebki, nii et noh, meil on oodata küll soome keeles. Aga ikkagi Aino Kalda monograafia teist poolt, mis on meil siiamaani puudu olnud. Kas Aino Kallas on Soomes praegu moodne kirjanik? Ma ei tea, kas ta on moodne kirjanik aga ta on väga magus pala või väga huvitav objekt soome naisuurijatele. Ministlik kirjandusteadus on, olles nüüd ikka üle 10 aasta niimoodi kasvanud, arenenud ja on täiesti omaette arvestatav arvestatav osa kirjandusteadusest. Ja nad on teinud mitmeid kogumikke ja suure suure antoloogia ja, ja mida kõike ja need uurijad on pöördunud Aino Kalda teoste poolena hundimõrsja poole või, või novellide poole pole juhtunud lugema, ma arvan, et ei ole, ma kogu aeg ootan, millal, millal veel pöördutakse veel kord noh, tema elu ja isikupoole selles valguses seda ei ole veel olnud, et kas on õige arvata, et kui tema vastu huvi taastub, vaid tõuseb või püsib, et see on põhiliselt tema värvikas isik ja tema päevikud? Mulle tundub küll, maailmas on nii palju kirjandusteoseid ja mõned neist tulevad uuesti või lähevad uuesti. Ja noh, võib-olla tehakse veel mõni film või mõni lavastus tema, nende proosa ballaadide ainet, Dell. Ma ikka pean silmas Barbara von diisel, Huusenit või hundi mõrset või Reigi õpetajat. Ma kindlasti püsib huvi, nii kaua, kui püsib huvi inimeste vastu, püsib huvi tema kui isiku vastu kai laienenud, on väga ilusasti öelnud, et Aino Kallast on väga sügavasti mõjutanud sümbolistlik, esteetika ja sümbolistlik esteetika ütleb ka muuhulgas, et tee oma elust kunstiteos ja seda on Aino Kallas oma päevikute kaudu, noh, mulle siiski tundub küllalt teadlikult teinud ja noh, tal on olnud materjali ja võimalust seda teha.