Tere hommikust, kõikidele vikerraadiokuulajatele. Pühapäevane ajavahemik 10-st 11-ni on vikerraadios alati see, kui stuudiosse on tulnud üks tore inimene, kellega saatejuht ka loodetavasti tore, räägib 50 minuti jagu juttu. Ja rõõm on tervitada täna siin jutusaate stuudios, korvpallitreener Andres sõpra. Tere, Andres. Tere. Tere. Mina olen saatejuht Tarmo Tiisler ja Mesis räägime Andrese elus tema tõekspidamistest. Me oleme sellise enam-vähem vaikiva kokkuleppe teinud, et me ei hakka analüüsima ei lõppenud korvpalli hooaega ega ka algavat korvpalli hooaega, pigem räägime sellest, mis jääb igasuguste mängu taktikate kõrvale. Hakkaks Andres pihta, sinu nimest nimi on su sõber, on sellel nimel mingisugune ajalugu ka, olles uurinud teadlase, kust see sõber Ma sain alles kaks päeva tagasi teada huvitava asja, et ma olen Indrek Reinbok, iga päris lähedalt sugulane neli põlve siis tagasi Saaremaalt ja, ja, ja noh, nagu mu juured ongi, on Saaremaalt muhust pärit. Kust nimi sõber, seda ma ei oska tõesti öelda, nii et seda võib-olla mu kadunud vanaisa, kes on nüüd seal teisel pool teisel pool üleval, et tema teaks, aga ma ise ei oska öelda. Sinuga käib kaasas üks selline mitte üks, aga selline üsnagi suur ja konkreetne lugu eesti korvpallis viimase 10 aasta jooksul vähemalt. Kuidas sulle tundub, on see nimi, sõber ka selle looga seoses kuidagi rohkem esile tulnud, sest noh, NIMI Tiisler ei ole nii atraktiivne, kui sõber. Näiteks sõber on lihtsalt sõber, no nii raske vastata jälle, muide, mõlemal on r-täht sees nagu mul ema ütles, et see pidi hea nimi olema, siis Khan err sees, aga aga ma arvan, eks ta mingil määral ikkagi ju need, kes asja positiivselt, et vaatavad ja tahavad vaadata nende jaoks, siis on see sõber sinna kõvasti ja juurde juurde liita, aga, aga ma ei arva küll, et ta, et ta nagu noh mingisugust eraldi eraldi kaalu omab, on ju ikkagi see mees ise seda kaalu omab rohkem korvpallis öeldaksegi sinu kohta, sõber Andres, ma olen kuulnud, et öeldakse vähem, kui sa mängisid või käisid koolis, olid seal siis ka sõber või olid sa siis keegi keegi muu veel? Ma olen nagu sõbra andu, kui ma väike olin teada anda, et, et niimoodi mind hüüti ja, ja hiljem, kui ma keskkoolis olin Raplas kolm aastat olen ma jäänud nagu oma nende klassikaaslast tehakse ikka anduks ja, ja paraku väga kihvt on nüüd nii, et mul lapselaps Ameerikas, kelle eesnimi on Anderson ja, ja tema on ka andurid, nii et ainult oligi see korvpalliaegadest juba, kui ma tulin siia suurde linna, siis siis kui ma eksi, Tammiste või keegi parimale sellise nime nagu jor ja see on jäänud siis nagu mul korvpallimeeste niukseks hüüdnimeks, nii et salumetsad ja ja Aaviksoo ja nii edasi, nende puhul siis kui telefoniga helistaja helistab, sealpoolne mees ütleb. Tere, jor. Ma pean tunnistama, et mina olen väljalaskeaastalt selline mees, et ma sind natukene mängimas mäletan, aga mitte väga palju, ma mäletan, et oli Andres Sõber umbes sellel ajal ka jaanuar soov ka niisugune hea meelde nimi ja, ja ega ma ei mäleta sust eriti palju muud, et Andres Sõbral olla olnud hea kaugvise. Peab paika, peab paika ja, ja, ja oleme ausad, eks ma, eks ma tänu sellele heale viskele seal meeskonnas olin ka, et et kui nüüd neid ekspertigi tagantjärgi veel kuulata, siis ikkagi alati öeldi, et et kehalised eeldused nagu olidki, ei olnud eriti kiita, aga, aga viskekäsi oli selline, et noh, et, et selle selle viskega sai nii mõnigi kord aga tähtis mäng ära otsustatud ja, ja siis ma siiamaani teen poistele nalja trennis, et vaata, et oleks tol ajal kolmepunktivise olnud. Et siis ma oleks juba siis väga kõva mees, aga sina kolmepunkti joone tagant või see ei ole? Ei no nüüd olen küll visanud vele oma poistele. Oleme teinud, aga tol ajal mängisin, ei olnud. Ma tean, Andres, et sa ei tea väga palju oma isast. Kuidas see niimoodi on läinud. Lühike story on selline, et ma sündisin 56. aastal ja ema ema oli siis tol hetkel kaheksateistaastane ja nii palju, kui ma neid asju olen kuulanud ja ema suust ja vana see valavasus siis sündisin ja mingi nädal aega, kui ma olin seal haiglas, siis vanaisa vanaema kohe võtsid mind enda kasvatada. Nii et ma olen kasvanud üles oma oma kallite vanaisa vanaema juures, kusjuures ka ema on olnud, on kogu aeg seal juures olnud, aga ikkagi nemad on olnud nii-öelda nagu isa-ema eest ja ja, ja isast ei ole nagu palju juttu sel teemal olnud. Noh, piltlikult öeldes nii, et kui lapsed, kes mul ümbermaailm on, siis vahel on juttu olnud, siis ma ütlen, et kui tahate teada niuke, teie vanaisa on, siis vaadake mulle otsa, sealt, sealt see nähal ots ilutseb, teda oled, ei ole, ei ole ja, ja ma ei peagi seda nii, nii niivõrd vajalikuks, nii et. Sa mainisid, et sa oled pärit Muhumaalt, käib mul õigesti meeles. Mul on ema muhust ja vana, see vana muhust, mina olen juba mandril sündinud, nii et nad kuskil 54. 53. tulid mandrile. Vanavanaema on sul mingi koht, mida sina loed, et see on sinu koht? No ma käin, iga suvi, käin korra Muhus, kus on vanaisa vanaema ja ema, see on? Iga küla on Muhu saarel ja seal küll elab üks meie sugulane praegult, aga, aga ma käin seal nagu vähe nostalgitseda ja mõtlen nende aegade peale siis, sest ma olin 14 või 15, kui vana sa vana mind esimest korda viisid, viisid muhusse ja, ja mul on nii selgelt meeles Kohilist rongiga sõitsime Virtsu. Siis läksime praami peale ja praami peale minek oli veel nii, et laud oli pandud selle sadamakai ja siis selle praami vahele, sealt tulid nagu üle minna. Noh, see oli, kui ma olin 14 vana, siis arvest ise, see oli 40 aastat tagasi. Alati, kui keegi saab teada mingisuguse uue asja, õue fakti, siis ta võib-olla mõned asjad, mida ta n on teadnud, kuidagi hindab ümber, kui mina sain teada, et sa oma isast ei tea eriti midagi, sest mul hakkas tunduma, et äkki see ongi loomulik, et sa selline isa tüüpi treener oled nii müürsepale kui ka nendele teistele kraagedele, keda sa oled siin kasvatanud, et kas see on niisugune väga meelevaldne loogika nüüd või sa võid lisateadlikult või alateadlikult oledki püüdnud seda seda teha. Teha ma ei ole seda kindlasti püüdnud, vaid ma arvan, et see on ikkagi pärit nagu minu minu vanemate geenidest, et ma ma alati armastanud nagu seda toonitada, et noh kadunud vana selle tali kunagi kõva meremees ja, ja noh, tema armastas ikka alati öelda, nii et Andres, pea meeles, et kui varastama, valetama hakkad, siis viin su minema siit. Ja see mulle nagu aitas ja see mind kogu elu on kandunud nagu edasi, et nüüd ma olen nagu poistele ka öelnud ja oma mängijatele see 27 aastat, et kui valetama hakata, kurat siis lendate siit, et see on nagu jäänud külge ja, ja võib-olla võib-olla sellepärast ongi tekkinud niisugune nii-öelda väike isa sündroom poistele, et, et ma olen nagu lihtne ja selge nende jaoks tihtipeale tõenäoliselt kodunt ei saa kaasa ja, ja noh, siin need viimasedki näited on, et nad, mõni mees ei julge ühtegi sammu heas mõttes teha, kui ta minuga ei küsi, eks minu käest ei küsi ja ja võib-olla selle poole pealt on nii, et noh Vot aga on sinu sellist olekut kurjalt ära kasutatud. Absoluutselt ikka on, on ju neid, kes nagu sellega üldse nagu toime ei tule juba ka mängijate puhul, et selline suhtumine on, need peaks tegema igasuguseid keerulisi skeeme ja, ja ma arvan, et minu, minu asi põhinebki õudselt palju lihtsale ja selgele suhtumisele asjale. Et nii nagu siin on mainitud, et ega see sõber ju mängusitaga jagaja Arktikast ta ei tea midagi, tead, nii et noh, minul on need asjad niivõrd sirged ja selged ja sellega võib õudselt palju ära teha. Nii et, et noh, ma usun, et kui see omadus mul on ja mõned teised nõrgemad, okei, ma ei pretendeeri Ki rohkemat ja aga ma olen õnnelik, et mul see, see suhtumine ja asend on, et kui oleks vastupidi, siis oleks tõenäoliselt nii nagu enamus meestele. Milline sa lapsena olid? Noh, mul on ju ma nüüd Delfi kommentaare vahel nagu loeneks ja tegelikult oligi nii, kui ma vaatan oma tütreid ja värke, tegelikult ma olin väga tagasihoidlik poiss, olin ma tean ja ma olin rohkem siuke, kellele, nagu võib-olla mitte liiga ei tehtud, vaid oi, ei julgenud eriti midagi kuskil esineda, kuigi esinemisauahnust oli, aga aga ei olnud niisugune külma närviga mees ja nüüd ma ise vahel imestan, et nüüd mustan siis niuke jurakas kasvanud, kes, kes mõõdab ja poob ja laseb just nagu mängijatega ja ja korvpalliliidu värgid ja rääkimata siis kolleegid, kes, kes noh, kes tegelikult on väga toredad kõik, aga, aga et käib niisugune noh, selge niuke eesti keeles öeldes niuke udu ajamine, siis ma täielikult nagu kadunud vanaisa Ivan, lähen närvi ja kukub materdama. Aga lapsena sa praegu mulle tundub, et sa ikkagi esindad ka päris palju esinejaid selles mõttes, et mängib publikuga, et, et kõigepealt on minu mõte see, et sina seda ka. Ja, ja teiseks, et olid sa selline ka lapsel. No ei olnud, ma lapsena olin, ma arvan, et ma olin lapsena vähemalt selline, kes ma tahtsin igal pool olla kõige parem, tead, see, ma, seda ma mäletan, oli see siis korvpallimängus, eks oli see kergejõustik, muuseas ma olen Eesti meistrivõistlused kergejõustikus olnud kolmest 1000. viies ja, ja ükskõik, ma olen ka noh, kooli ansamblis laulnud, mäletan, anne tookord pakkus. Et davai, tule, laula ka, et sul on päris ilus laule seal, aga noh, seda ma julgenud nagu teha tookord. Aga, aga noh, ma ei arva, et mul nukest esinemisoskust esinemistahtmist on, seda ei ole, aga, aga kui ma teatud asju teema vist väga vaimukalt tahan nagu oma peale suruda ja ja siis nagu ütleme, need mängujuhtimise värgid seal kindlasti seda vahel on ka ja aga ma nagu seda läbi ei mõtle, mismoodi nüüd rääkima hakkan või või panen selle õudsa killu mingisuguse vennale ära, tead, mis läheb palju paremini talle sisse kui see, kui ma hakkan rääkima, aga millal, miks sa siis kate tagant ei tule õigesti välja? Tead, ma ütlen mingisuguse, mingi räige näite talle ja siis ta tuleb sealt 100 korda kiiremini välja. Teate politsei kakleja võis ka kooli ajal, noh, eks ikka tuli ette, kui ma niuke aktiivne seal olin, siis vahel ikka tead, sain ise vastu nina ja vahelannast õnnestus mulle endast nõrgemale toksi anda. Maapoiss oled sa ikkagi, no absoluutselt kaheksa aastat Kohila koolis ja kolm aastat Rapla koolis Rapla linnaks muutunud, aga tol ajal oli ikka puhas maru. Ja siis oli mingil hetkel see aeg käes, kus sa pidid tegema mingi otsuse, mis sust edasi saab, et kui varakult sul oli selge, et korvpall on see sinu sinu elu. No ma arvan seda, et kui ma seal vana, see vana mures Kohilas elasin ja mul oli kossurõngas, oli seal kodus, oli alati üleval seal toas ja mäletan, mängisin alati, oli Tartu Kalev, Riia lehm mängisid ja ja, ja kadunud vanaema siis tema vokiga ketras vanas magas, üks tuba oli meil. Mul oli see korvirõngas, ma viskasin taluvust tugeva palliga. Nii et see oli üks niisugune auk, läks krohvi sisse sinna ja kui pallid, mütsid, vanasa tõusis üles, läks närvi ja siis vanaema hiljem tegi mulle lõngakerast siukse pehme. Et ma sain visata seda kogu aeg. Ja ma hirmsalt tahtsin nagu kunagi Eesti koondise korvpallis saada. Nagu unistus kogu aeg, ja noh, niigi läks ka. Kui sa sattusid sellise suure mängu juurde, ehk siis Kalevi lähistele, siis takkajärgi jällegi mina olen oma teadmised sellest saanud põhiliselt läbi Mihkel Dixi korvpalliromaani ja võib-olla mõne vanema olija niisukustest lausekatkete, Tammiste raamatust ja, ja nii edasi, et mis seltskond see oli, kuhu sina sattusid? No ma arvan niimoodi. Et kuna Mihkel sama kooli lõpetanud ja, ja me oleme temaga palju koos olnud mängudele värkidel, siis et ilma igasuguse noh, üle pakkumata maa, eriti sinna seltskonda ei kuulunud, mida Mihkelson raamatusse pani, sest see oli noh, niinimetatud ikkagi korvpallilegendide kuldse Kaleviaeg oli ja, ja mina siis hakkasin, kui need asjad hakkasid lõpetada ja siis ma hakkasin vaikselt sinnapoole sinna meeskonda minema sisse saama, nii et kindlasti oli mõningaid momente nagu minu ja meie põlvkonna tegemistest, mis oli sinna raamatusse juuritud, aga, aga, aga noh, oma ennast ma sealt kuskilt välja lugeda, vaevalt et Miku sinna nagu, nagu meid arvestaski meie meie kontingenti orav tiks. Laur ja sõber. Mis need mehed sulle kõrvalt vaadates tundusid, olid nad sellised ässad ehk salumetsa ja Tomsoni põlvkond või, või kõrvalt moodi sees olles. Lihtsad inimesed, kes mängisid. Väga hästi korvpalli mulle, mulle nad ikka jätsin. Siiamaani jätavad väga vägeva mulje, et see oli ikkagi noh ma mäletan väga hästi, kui ma juba 74. või millal, see oli seal veel varem, kui ma vaatasin seda USA eesti mängu, pisike poiss oli seal korvi all olin ja ja, ja salumetsa Tammistu, need olid ikka mulle, kõik olid väga-väga siuksed suured iidolid ja, ja noh, minu meelest nad mängisid hästi, mängisid hästi. Nii et hirmsalt nende nende moodi tahtsid mängida ja mäletan küll, kui ma sinna meeskonda läksin, mõned korvitigine, kui kui kui salumets või Tamma või keegi Tommy kiitis, tead, siis oli niuke tunne küll, et oleks nagu Žiguli võitnud. Aga vanade poolt niisugune testimine ka oli, päris kõva paikapanemine ja ka eemaletõrjumine. Noh, mind jälle ma seda küll ei saanud, mind ei tõrjutud eemale küll mind võeti täitsa kenasti vastu, vaadati kühvla kohe ära, ässad vaatasid ära, et see poistes pas, noh, see võib seal pingi peal olla, et ega tast ikka meie tõrjujat ei ole, kuigi seal tol ajal käis kõva andmine, seal ma tean, Dixija Tammiste vahel olid, olid kohe kohene särgid, aga noh, ma sattusin nagu sisse ja ja mingil määral oma nagu nivoo leidsin üles minu. Nii kui öeldakse, ristis Aino Kreevalt panime mängu tihti ja ja, ja seda võin öelda küll, et mu ise oli ikka dollar seal ikkagi vaatate üks parimaid, sest teatud mängudes mind pandi sisse selleks, et ma need pallid sisse viskaks ja ja nii ka läks mõnikord väga tähtsates mängudes. Ausalt öeldes praegu sind vaadates, noh, sa oled ju suur, olgem ausad, kui suur sa siis olid ja siis ma olin mingi 50 kilo väiksem, tead 50 kilo väiksem niuke sajakilone poiss olin, tead ja, ja noh, ma olen niisuguse suure kondiga Alt küll kogu aeg või raske kondi, aga samas ma tegin kooli ajal kergejõustiku kõvasti, nii et et noh, sporti, mis on nagu väga ei seganud, pigem sega segas hiljem võib-olla seal tatud sell, et umbes, et korvpalluri ideaalne ikka see mall peaks olema niisugune pikk peenike teada, aga nagu elu on näidanud, nagu sa isegi näed, on praegu väga tugevad mehed ja väga-väga lühikesed ja kiired ja tugevad mehed, nii et tingimata ei pea olema vibalik. Siis sul oli see sinu jaoks probleem ka, et, et sa nagu mõtlesin, et ma täna nüüd võtan jällegi vähe tagasi, et ma olen väga tubli spordimees ja seetõttu ma hoian oma optimaal kaal. No ei, ma seda ei olnud, et oleks ma olnud, seda, ma arvan, siis oleks võib-olla see karjäär natuke võib-olla teistmoodi ka olnud, aga aga noh, ei tookord oli juba juba päris noh, noorest peast oli mul juba pere ja värki ja kõikemäe, nagu ma tegin seda ka jälle niisuguse suure suure kirega, nagu naeran treeneritööd praegu ja noh, hooaja hooaja alguses, kui alustasime, siis olid seal üle, ülekaal oli, mida siis treenerid käskisid nagu, aga ei, see oli probleeme ei olnud võib-olla viimased aastad 26, seitse koma, lõpetama hakkasin, et siis nagu kadus ka motivatsioon mängida juba natuke ja ja siis läksid vähe, vähe nagu niukses laisemaks iseenda vastu. No 26 27, see on umbes see vanus, kus on praegu Talts, Kangur ja, ja see põlvkond ehk siis justkui oma parimas korvpalluri eas, et miks sinul see kõik nii vara otsa sai, tõsi küll, siis vist saigi see karjäär mängijatel varem otsa. Ja seda ka, et sai otsa ja teine asi tulid juba nooremat tugevad peale. Et siuksed mehed juba nagu, nagu Tiit Sokk ise ja Taavi Reigam ja ja, ja, ja Aivar toomiste ja tuli uus generatsioon ja mis seal salata, eks ma sain mänguaega ka juba vähel lõpupoole ja ja siis tekkis juba huvi nagu treeneriameti vastu juba seal kuskil viimane hooaeg, ma mäletan teadet, et mul oli see nagu väga selge, et kui ma mängu lõpetan, siis must must ei tule kuskil projekteerijatega ega baarmeni või taksojuhti, et ma lähen raudselt kohe laste juurde. Peavad tuled pannud, olen ühe käega ühe käega, tähendab selles mõttes ühe käega, et ja see pall oli võrkpall, mitte korvpall. Oli siis uhke tunne ka, noh ikka oli, ikka oli, sest noh, ma olin vist ainuke, kes nii hädine oli, seal, teised ikka lendasid selgelt kõrgemale. Need tisside oravad ja Laurid. Sulle mulle tundub, meeldib väga tegeleda lastega jällegi, kas see mulle tundub või tegelikult on ka nii? Sulle tundub õige. Sest muidu ma ei oleks seda tööd tegema hakanud ja mul oligi ju noh, oli tookord, kui ma lõpetasin 80 jah, 83 oli, pakuti ka kohe mõnda muusse kohta nagu treeneriametisse, aga, aga siis jälle kadunud August Sokk, Tiit Soku isa, siis tema ütles, et Jor nüüd, kui tahad treeneriks saada, siis hakkad pisikesega pihta ja nii 83 Tügis hakkasingi. Sina ka ikka paaril korral Soomest said käia või mängijana kohe mitmeid kordi Austria sinna kuuluse Kuveit ja nihukesed kohad. Ja tegid siis äri ka, et ostsid teksapükse ja müüsid igal juhul igal juhul sai ikka toodud, aga kuigi ma olin juba siis mul olid kaks kena väikest tütart Liisu ja, või Marju ja Triin, siis ma mäletan alati, kui kui, kui me läksime sinna, siis ma panustasin selle peale, et ma teen lastele ilusaid riideid ja endale ja oma abikaasale ja, ja noh ja siis sinna juurde 10 hõbeketi ka, et, et saaks ikka mõne asja Tallinnas ost. Miks sa selle pere nii vara moodustasid, on väga tobe küsimus, kindlasti ikkagi. Seda on nii raske öelda, ma, ma olen alati seda öelda, et noh, nagu meeldib öelda lapsest saadik just abielus olnud, üheksateistaastasena sain juba Hellega tuttavaks, 20 abiellusime 21 sündis Triin juba, nii et et see oli kuidagi kuidagi oli nii, ju siis on see õige olnud, sest siiamaani siiamaani meil need asjad, asjad nagu käivad koos. Nüüd sa oled vanaisa kui mitmekordne kahekordne ja lapsi on sul ju kolm, eks, kolm üks neist elab Ameerikas, üks elab Ameerikas, üks elab Kanadas, üks elab Helsingis. Kuidas nad niimoodi ära on kõik läinud, see on see aeg, kui ma Soomes olin, aastat töötasin Soomes ja ja Marju oli tookord oli Soomes väga tubli korvpallur vaatajat, et vaata et hetkeks üks parimaid korvpallureid ja tema käis Ameerikas jäi sinna oma õpingute värkidega liis mägistennist kõige noorem. Tema läks ka USA-s ülikooli, sealt läks oma elukaaslasega siis Kanadasse, pärast seda. Ja Triin, kes on siis kodule kõigele, vähemalt Helsingis, tema on siis meil muusikainimene. Et ta nagu konservatooriumis praegult Sibeliuse Akadeemia juures töötab seal lauluõpetaja. On see natukene kurb ka, et lapsed ei ole mitte teises linna otsas või kuskil 100 kilomeetri kaugusel Eestis vaid ikkagi kohas, kuhu sõitmine on väga suur ettevõtmine. Ma ei oska öelda, võib-olla siin on mul oma niisugune välja kujunenud, jura on mul aga, aga ma olen nagu uhke selle üle, et tüdrukud on nagu kõik on just seal ma kunagi väiksena unistasin ka, et läheks kuskile kaugele ja mängiks. Et ja praegu nad käivad, käivad siin kodus ja käin mina seal ja, ja ma ei näe selles küll mingit võib olla siis kui kunagi varem vanem oleks, aga aga ei, tüdrukutega on iga nädal ühendused, tänapäeval pole see probleem, niiet. Meil on kaks lugu ka valitud kuulamiseks siia saatesse, saate lõpus kuulame Anne Veskit ja selle saatesõna ei räägita, siis aga, aga räägi nüüd, miks sa Ivo Linna loovalist. Nagu sa küsisid, algused korvpallis on niuksed iidolid olemas, siis, siis ma tunnen Ivo Linnat ka juba mingi 30 ja natuke rohkem aastaid ja ja paratamatult on see nii välja kujunenud, et toon nagu mulle vaata et ainuke laule üldse, keda ma armastan kuulata ja, ja kõik kokku ja noh Ma ikka vahel mõtlen, et see, see kuus aastat, mis ma nüüd Rakvere vahet olen sõitjad. Et ma usun küll, et ma võiks juba vist panna Eestis küll ennast ühe esimese kolme hulka, kes tema laulusõnu kõike teab. Et need, need, need plaadid, mängijad lõpmata ja, ja seal on nii head sõnad ja, ja noh, kõik kokku see ja tema, see vahetu vahetu siirus laval ja, ja ka elus, et ma väga palju alla võtnud, eeskujuks endal treenerina ka just just käituda täpselt nii nagu tema tema käitub ja ja viimased tema suuremad juubeleid mul on õnnestunud tema kutsega kohal olla, et see on alati jätnud nii vapustava mulje mulle, niiet et ma kakskolm päeva elan seda kõike seda toredast toredus siis läbi, mis tema kontserditel ja värkidega Kuulame Ivo Linnat jutusaates. Läheme jutusaatega edasi külaline täna Andres Sõber ja saatejuht Tarmo Tiisler. Sa oled Andres ka üks nendest, kes on olnud Soomes tööl, mis tööd sina Soomes tegid ja kuidas sa sinna sattusid? Ja ma sattusin väga lihtsalt, et me käisime esimest korda Soomes ühe meeste meeskonnaga kuskil 88, ma olin seal treener ja, ja siis seal oli juttu korraks, et kas sul noortevõistkondi on, mida mul siis tookord oli, ma olin Oktoone spordikoolipoiste treener ja pärast seda kutsuti poistega mind ja jätsin seal nii, noh, võitsime ära seal Laapernas ja kotkas ja siis tehti mulle ettepanek jääda alguses kolm kuud, suvel olin seal kolm kuud suvel treener ja pärast seda öeldi, et kuule, et aga sul tuleb sõber nii hästi välja, et teeme üheaastase lepingu ja siis ma tulingi, siin läksingi soome, olin aasta aega seal ära ja peale seda aastat öeldi, et kuule, aga sul tuleb väga hästi välja, et jää veel tead. Aga noh, tookord oli mul Elle oli lastega, ju siis oli Tallinnas ja siis tehtigi, tegime otseseid, tuleb kogu pere ja niimoodi see üheksa aastat seal oli. Kogu aeg tegin treeneritööd, tegin treeneritööd kogu aeg, aga tegin ka, tegin ka näiteks sellist töödiad, kui Marju läks Ameerikasse, siis mu raha ei olnud ja, ja ma sain nagu ühe koristusfirma mehega tuttavaks, kellega ma siis tegin kaks talve lumetööd, et maksta kinni marju. Et sõidud ja värgid kõik, et, et see oli päris karm aeg. Käisidki lund koristama, selle niimoodi jah, et kell kolm öösel helistati ja panin tunked peale, siis vihtusin seal kuus tundi tööd teha, noh et siis need igasugused majaesised ja värgid korda saada, et see võlg nagu tagasi teha ja, aga noh, seda ma tegin, kuna Marju juba siis oli Ameerikas ja, ja selle treeneritööst sellest mingit raha Niukest ei olnud, aga noh, tookord ma olen tugev noormees ja ma eksisin hästi, et analoogiliselt oli liisuga, kui Liisulex tennist mängima, siis oli jälle moment, kus ma ei suutnud tenniseväljaku maksta, kinni maksta ja siis hommikul kella kuuest läksin, ajasin selle aparaadiga, Neid tenniseväljakuid puhtaks kaks tundi, iga Aaviku ja raha ma ei saanud selle eest, aga see siis arvestati liisu tennisetundideks. Kas sa mingil hetkel arvasid ka, et sa jäädki Soome? Me ei olnud kunagi arvanud, seda ei olnud ma kuus aastat olin Laapernas ära ja siis ma juba igatsesin koju Helsingisse, treeneriks, Helsingist ma nägin juba Eesti televisiooni ja sealt ma juba nägin, kuidas AleCoq eriti hästi ei mänginud ja aastal 2000, kui ola fermadele helistasin, ma ütlesin, et ma tuleks kangesti aitaks selle meeskonna kohe medalile ja ja 2000 sündiski nii, et tulin alekokki treeneriks jaanuarikuu siis kuskil ja kas sulle praegu ütleb ka veel keegi, et sul on soome aktsent või soome sõnade juures? Praegult ei ütle, aga ma ise leian vahel ennast nagu ütlemas mõnda sõna Soome Soome moodi, nii et, et, et noh, siin nüüd alguses olid meil Soome meeskonnad ja siis ma putrusid nendega puhtalt soome keeles, et võib-olla nüüd on jälle jääl midagi jälle juurde. Aga kui tagasi tulid, siis nii palju, kui mina mäletan, sa olid ikka päris soomlane keele, absoluutselt, tema Aranist võis täitsa nii olla, et ma olen ise nüüd, kui kui, kui inimesed, kes seal elavad ja tulemus on kokku, et siis seda tunneb hästi. Kui suured eesmärgid sina endale oled oma töös seadmata? Ohohoo ehtis, oled sa mõelnud, et ma tahaks juhendada euroliiga klubi saaks kuhugi Itaaliasse tööle või, või sa enam ei mõtle nii või ei ole see niimoodi kunagi mõelda? Tead, ma ei ole nii kunagi mõelnud, et ma ei ole kunagi mõelnud, et ma peaks kuskile minema või kuskil leidma, ennast mingi koha peal pole, on eelkõige tähtis see, et nagu sa ütlesid, lastega mul tundub, kõrvalt vaadates meeldib, mulle meeldib olla treener, mulle meeldib suhelda mängijatega edasi ja kui sealt midagi välja ka kasvab, veel väga vägev, eks. Nii et, et noh, ma olen vahel kujutanud ette, kui jutuks on olnud ju mitmel korral, et okei, kui ma oleks Eesti koondise treener ja siis ma kujutan ette, mis siis oleks. Paneks sellel härra, paneks sellel ära, Ohoodiad oleks seal, sellega kogu asi piirdubki. Aga see, et ma nüüd nagu kindlalt midagi tahaks sinna minna. Ei, ei ole niimoodi, tead et Rakveresse tulin, ma näen, et siin on nii palju tegemiste värki, kui tuleb veel ühel päeval võimalus minna, kaalun kohe kõvasti Lähen sinna ja, ja teen seda, aga, aga mul ei ole selliseid nii kõvasid eesmärk ja ma arvan, et ma olen piisavalt läinud. Korvpalli igas igas kastmes, alates enda aasta USA ülikoolidest, värkidest Euroopa tipp, korvpalli olen viimased kaks hooaega kommenteerinud, ma tean, mis see on ja ma ütlen Rakvere, see on vägev ja, ja hea koht mulle praegu. Üks teema, millest ma tahaks veel rääkida, on see Et sinu nii-öelda näitlejaroll või, või saan ma valesti aru, aga mul on mulje jäänud, et jaoks on oluline ka see või kas just oluline, aga sa, sa kuidagi kunstlikult paned ka juurde, et see asi oleks fan. Ehk siis sa ütled midagi naljakat kohtunikele, ütled mängijatele pöördud vahel tribüüni poole kus sinu pingi taga on juba teatud kindel kontingent inimesi, kes tulebki sinna selleks, et kuulata, kuidas sõber kildu paneb, et on see niimoodi või või see tuleb ala teadvuslikud puhtalt mänguajast. Noh, eks see, eks see ole ka, ega see ei ole nüüd, nii, et ma nüüd nii õudsalt siiralt kogu aeg neid asju teen, loogiline, tead, see on väike, etendusse on väike mäng, eks, aga, aga ma ei tee kunagi seda niimoodi, et et mina oleks seal see keskmik, nüüd ütleme, et noh, nüüd vaadake mind tekste. Villu, tead, mängid lolli siin või näiteks, eks tead siis siis see peaks teda äratama, aga tihtipeale sisse teeb üksik niukseid sünge või nii-öelda sünge aura minu ümber, eks. Tead. Ütlen kuule kohtunikule Kuletit, hakkad ära väsima või hakkad ära väsima, mees, tead, no sellest juba piisab, tegelikult ma mõtlengi nii et kui paneb paar-kolm vilet küsikule, kui ei jaksa enam, siis puhka vahepeal. Sellest tehakse kohe, no näed, sõber pani jube killu teada, mõni kohtunik siis solvub mõne isolv mängijatega on samamoodi, et see on ikkagi rohkem ergutus vahel ja, ja ma ei mõtle ju stsenaariumi läbi, kui ma lähen, mis ma ütlen sellele Matsalule või mis ma ütlen selle mat hoolide või, või nii edasi ja nii edasi, et see on niisugune impulsiivne ja ja ju see on siis natuke ühte ja natuke teist. Aga mingil hetkel sa fikseerisid ära, et see tegelikult publikule jube hästi. Läheb peale, nojah, kindlasti sinna alekokki aegadel mäletan juba kindel seltskond, kes alati mu selja tagaselja taga istus ja nüüd Rakveres on kindel niuke juba noh veteranide kamraad, kes, kes sind alati istuvad. Me panime sinna eelmine aasta, panime siuksed reserveeritud kohale kõrgetele sellidele, siis üks XP saare ütles ühele päris kõvale sellile, ütles, et kuule, mees, malesõpra, kuus aastat jälginud, kao minema. Eest. Mängujärgsel pressikonverentsid sa ka sageli. Robustselt öeldes lähed õhku täis, aga tagasihoidlikumalt öeldes Doc mängisid edasi, et et on see ka etenduse üks osa. No ei ole näiteks seesama viimane mäng kui mängisime poolfinaale, eks ma tõesti ütlen, kui me mängisime kuus magama õudsalt, Aivar, siis pean lugu ta nii metsikut südamega ja, ja see on muide üks tähtsamaid omadusi, sest paljud vennad siin ümber, kes, kes tõeliselt näitlevad selle asja juures ja ja kui ma, kui ma mängin temaga seda mängu ja, ja ma võidan teda raskelt ja, ja siis ma nagu siis ma nagu, nagu aletsin teda natuke eksid nüüd mina võitsin ja sisse seda haletsust nagu välja näidata, siis ma siis ma Salvan ütleme seda nii-öelda tühikargajad, seda teist paari, eks, et kui ma näen, et seal seda ei ole, Niuke udutamine käib, see ei ole, see on puhtalt emotsionaalselt nagu südamest tuleb, eks. Ja see tihtipeale tuleb minule nagu mõõgana vastu nüüd, mis taela lollimist ajab, aga, aga, aga tegelikult noh, ma pean nendest teisteski lugu, aga ma veel kord ütlen, et noh, minu jaoks need poolfinaalmängud olid need tõelised tõelisel särgid sel aastal ja siit see tuleb. Mulle tundub, et sa oledki. Protsess inimene, kelle jaoks noh, lõpptulemus on kindlasti oluline, sest noh, sa ei taha ju olla uhkel üheksandal kohal või kaheksandal kohal meistrivõistlustel, aga kui sellega ei kaasne mingisugust sellist lugu, et siis on asi kuidagi poolik. Bussiliin noh, ma ei vaata nüüd kui hakkame aga pihta jälle, siis. Ma võiks ju sellest rakvere ajaski rääkida pikki lugusid, kui ma läksin sinna, mis seal juhtus, eks ma ei, seda ei viitsi üle hakata rääkima ja teen sõna otseses mõttes, see on protsessi üheksa kuud, eks ja, ja teen neid asju. Ja nagu öeldakse, kui, kui tuleb kenasti välja, siis juba hea kohtki tulla, see ei ole omaette eesmärk. Praegusel hetkel on, mul on tõesti sellised inimesed Rakveres korvpallimeeskonna ümber nagu Anne Mere lihakombinaati Tallegg, Teet Soorm ja linn ise, kes aitavad seda värki teha. Ma ei teeks mitte midagi üksinda ega poistega. Nemad aitavad meil teatud asjad hoida nii joones, et me saame näpistada neid suuri ja tugevaid, ka meil on selgelt arve endiselt väiksem, kui on, on nendel nii-öelda suurtel Tallinna ja Tartu klubidel. Ja, ja ma ei hakka seda, et kas me tuleme, ma vahel mõtlen, ohoo, trennis vaatan selle pundiga sel aastal võita ei tea mida. No kas see kõige värskem näide? Me võidame cootepeedeks Soome klubi kodus. Cramo saab järgmine päev tappa nende käest. Aga mis ma pean järeldama siit? Järelikult hea õnne korral on mul võimalik jälle näksata neid sel hooajal. Kas see ka aitab finaali jõuda, poolfinaali jõuda või võita? Seda on nagu raske öelda. Aga protsess, nagu sa ütlesid iseenesest Viljar Veski, Martin Dorbek, Renato Lindmets, väga vägev. Ja nendega purustan kogu aeg, tead, ma ei mõtle Lavín nendega võru keeles ka tappa, võib-olla vahel saada. Me oleme ammu oluline, tähtis, et need mehed saavad ja ma näen, kuidas saab praegult õhinaga kaks kuud mu juurest teevad. Ma olen praegu juba saanud oma oma väikse osa sellest hooajast kätte. Kui paljud sinu õpilased on tulnud sinu juurde mingil hetkel, kui nad enam ei mängi ja ütlevad, et Andres saagas tõid mind välja mingisugusest lapsepõlvejamast, viisid mind õigele teele, andsid mulle mingid sõnad kaasa, andsid mulle mingid maailma nägemuslikud asjad kaasa. Ehk siis, kui paljud on sind niimoodi tulnud, tänama. Noh, neid ei ole palju olnud ja, ja, ja noh, ja ma ei oota ka seda tänu nagu alati, see tänu ongi see, kui nad on minu vastu, ei ole aus, et kui jutu algusesse tagasi minna, kui rääkida materiaalsest poolest, siis sellest on palju räägitud ja, ja ja noh, endiselt kui ma räägin mehest nimega Martin Müürsepp, siis tema oli, on ja jääb minu jaoks Eesti kõigi aegade kõigi aegade kõige andekamaks korvpalluriks ja noh, need, mis tema mulle nüüd on seoses selle mängu ja värgiga kõik teinud, see ongi üks suur elu olnud, eks, ja, ja rääkimata siis see materiaalne pool, nii et et aga, aga mis puutub teistesse, siis noh, hea sõnaga nad ikka tulevad ja on see on see seal Eifušviraadik praegu Tartus, kes tulevad alati rõõmsalt, viskavad patsi või rääkimata Kangur, kes, kes kirjutab kuskil, ütleb, et noh, et sõber, et see on selle mehega on alati olnud hea ja ma tänan seda, et, et noh, ta on minu elus olnud kaks aastat ja aga mainib ära nii nagu seda noh, selleks, et nagu pralt Rain Veideman Ki see on kõik asjade kokkulangevus ja, ja ma arvan, et siin ei ole mingi korvpallitarkusest juttu, vaid eelkõige see, et ma olen tähendab et see mees on nagu teatud head omadused ja siis üritan teda nii metsikult aidata oma mõtetega ja kui sest tolku tuleb, siis palun väga, see ongi see kõige suurem tänu, aga noh, osad poisid, kes eelistavad rohkem osad, kes kes üldse midagi võtta, nii et nii, nii, nii mõned pidi, sinuga käib kaasas ka see legend, et sa armastad endale. Selliseid juurikaid kasvatada, kes on kas välja praagitud mängi omaduste poolest või ka näiteks isikuomaduste poolest, et mõni ei viitsi jännata, näiteks, et on see ka teadlik valik, konnad, huvitavamad persoonid ja sa võtad nad sellepärast. Või on see lihtsalt juhuslikult. Niimoodi läinud, see on paljuski juhuslikult all, see on paljuski juhuslikult ja noh, ma võib-olla siin nagu arvangi, nii et et ma ei pea ennast mingiks inimesetundjaks, eks, aga, aga ma tahaks nagu alati nagu vastu võidelda, võib-olla sellele, kui kellelegi kohta öeldakse, et tal selline, ma arvan, et ta ei ole selline, on see siis saage või on see või Viljar Veski või, või, või inimeses on olemas, igas inimeses on head, väga head omadused olemas on alati öeldi, et lollid, need on kuskil kinni meie ümber käivad kõik normaalsed inimesed osasid, siis tituleeritakse taladeks ja osad on siis jube head ja tihti nende jube heade juures, keda tituleeritakse, on tegelikult Lähed jorud aga nende hulgas, kes tegelikult saavad nagu seda mustust kaela endale. Jah, seal on nagu teemant, muide, Kristo, saage on sellest hooajast Rakvere tarva kapten ja ta on suure südamega poiss, tal on omad Glimskit sees. Aga mina ei, seda ei vaata, mis tal krimskid eraelus on, kui ta minu juures tubli ja aus poiss, nagu ta on olnud, palun väga. Ja elu on näidanud, võtan Viljar Veskit nii suurt, nii asjalikku töökat, poissi ma ei ole tükk aega näinud ja, ja miks mitte siis üritada talle siis oma poolt seda anda, jõudu, kui näe, mõni niuke krõmps on sees, eks üritan seda parandada. Et ta hakkab jälle ühesõnaga valetama ja varastama. Siis läheme kohe tülli, ekstiad, kui ta teeb mõne väikse vimka, aga kes meist neid ei tee? Selle ma annan andeks, et kui see tuleb muidugi nii, nagu ta tuleb, tihtipeale tekivad probleemid, aga, aga näiteks Kristo, saage puhul, ta on hea korvpallur, palju meil neid Eestis on, palju meil neid on. Ja kui ta ühe korra viskab kauem viina viina kui keegi teine ehk siis sellepärast ei maksa meest taguda maa põhja, ei võta paar-kolm sihukest venda, kes ei oska hästi mängida. Kui palju sina viina viskas? Ma viskan ka, viina tuleb ikka kuus paar-kolm korda ettidelt nüüd küll vähe, viimasel ajal aga oli aegu, kus nagu praeurge kõlbas hästi, puder piinade, stressi pärast või või mille p mina isaramustessi pole see niuke emotsionaalne laeng, tead, kui läheb hästi. Väga sitasti, aga, aga üldiselt noh, ma ise ei pea kangesti nagu noh, mingisugustest nautimist 50-st grammist või õllemees, nii et ma ei ole vist see suvi ühtegi õlut ära joonud, ei olegi mitte ühtegi joont ja kuidas on eeskuju ka noortele? Noortele on niimoodi, et, et see ei ole õige asi selles mõttes, mis ma praegu räägin, aga aga ma arvan, et ma olen oma ameti suutnud alati pidada niimoodi, et ma nendele etega jalgu ei jää oma asjadega ja ja ma ise seda heaks ei pea, aga kuna sellest on juttu tuld, siis pidades kinni kinni oma diviisist, ma seda ka ei armasta, seda nii kangesti salata, et ma ajan ühte juttu ja siis lähen nuka taha, joon kolm õlut ära ja räägin vaat et näed, nii. Nii ei tohi teha. Oled sa muidu üldiselt selline maailmaparandaja tüüp? Oh, seda ma küll ei ole, seda ma küll ei ole teada, et noh, sinna kuuluks võib-olla siis nagu poliitika või midagi muud ei, ei, ma ei ole, ma lihtsalt võtan noh, selles selles kohast nagu kinni, nagu ma siin mainisin, et igas igas inimeses on omad head ja pahad jooned ja ma usun, et ma võib-olla olengi, siis üritan need need head hästi ruttu ja hästi palju välja saada tuua aga, aga pahadega siis üritan toime tulla. Nii et, et kui, kui teatud inimesel omad pahad jooned, et siis ma ei taha koheselt lapi külge hakata panema, et et vot sa oled selline, mida meil paraku paraku ma ei tea, kas on meie loomuses või paraku tehakse nii, et et hea näide on näiteks mul tütar Marju, kes läks Ameerikasse ja kui ta oli siin Eesti koondises mängis või kui ta oli, siis seal Ameerikas seal, siis tõsteti ta kohe seitsmendasse taevasse, et ma, ma seda poolt nagu USA suhteliselt hindan, et noh, palju on seal niukestest silmakirjalikkust, aga, aga just see, et kui sa oled, siis sind võetakse, tõstetakse nagu, nagu ka vastavalt sellele teatud kõrgustes. Sa oled kindlasti. Kui peres väga populaarne inimene, valimised tulevad, on siin ukse taga juba käidud, et kuule, äkki tuled meiega. Kuule, saad miljonini. Kuule ei ole käidud, tead, ei ole maa Keskerakonna liige, kuna mu hea sõber Kalle Klandorf, kellega ma olen ka juba, ma ei tea, 40 ja rohkem aastaid tuttav kunagi ütles diaavaldus ära, ma tegin avalduse ära ja ma olen valimistest osa võtnud ja ma ise vahel naeran, et ma ise ei lähe. Siis ma võtan mõnelt alalt Lähed ära, vähemalt tead, eks ja et, et aga, aga, aga ei, ei ma ei, keegi pole nii kaua aru saadud juba, et ma nagu eriti ei ürita ja mai nüüd hakkad hääli püüdma. PS. Noh, ma püüab osta hääli, kaua ta püüab, seal oli selles mõttes, et nad kuulevad mind hästi, aga ei, ei ma võib-olla võib-olla võtan osa jälle kevadel valimistest, ma ei tea, ma ei ole kellelegiga suhelnud sel teemal. Jaa. Jaa. Aga see on täiesti niisugune teema, et ei unista küll Toompeale kuskile minekust minekust. Sa oled kuus aastat olulised Rakveres, nii hakkab natukene ammenduma ka juba vähekene on juba niisugune tunne, et need tsüklid on olnud kõik kuueaastased kuskil, nii et kuus aastat olen olnud ja et noh, praegusel hetkel ma ei tunne seda. Aga aga noh, see võib ju varsti tol ajal ja, ja see ei tähenda siis, et ma korvpalli poole pealt loobuks, aga võib-olla võib-olla sellisel kujul nagu praegu Rakveres teen, võib-olla see jääb nagu siis lahtisemaks ja tulevad uued mehed, kes teevad, teevad seda asja teistmoodi, omamoodi ja paremini, võib-olla niiet. Sa päris meie jutuajamise alguses mainisid ühte annet, nii, ehk siis Anne Veskit. Saade hakkab kahjuks lõppema, sinuga on alati huvitav vestelda, tuleb tunnistada ja seetõttu me peame oma vestlust. Nüüd hakkame lõpetama, sest varsti tulevad uudised. Aga sa valisid ja saate lõppu ühe loo Anne Veskit ja mitte lihtsalt sellepärast, et ta on. Hea laulja vaid vaid seda, aga ma olen õppinud ühes klassis tervelt kolm aastat, ratas koos ja, ja ja mis siin salata, kunagi keskkooli päevil oli ta mul väga niuke daam, neiu, kes, keda mul noh, hirmsalt lihtsalt armastasin vaadata, tahtsingi oma brutaks. Aga nagu ma aru sain, talle meeldisid pikad ja peenikesed ja ta tegi õige valiku, sellist sellist minust ei tulnud. Aga me oleme nüüdki suhelnud temaga ja ta lood mulle väga meeldivad, kusjuures see laulgi, mis tuleb, sain temaga veel konsulteerida ja, ja seal on nüüd küll sellised sellised sõnad ja värgid, mis sobivad ka minu kallile abikaasa sellele, nii et olgu siis anne poolt anne poolt, see oli ka minu abikaasale üht üldiselt tuled, sa õnnelik inimene, tundub mulle. Noh, ma küll ei, ei kurdaks, et mul nagu mingisugused hädad selles plaanis kaelas oleks, et, et kui ma hommikul üles tõusen nagu nagu ütleb Eri Klas ja kui teed silmad lahti ja saad oma jalgade peal kõndida, siis jälle täiega edasi. Aitäh, Andres oli tore sinuga jutusaates rääkida, juhatajaks.