Buy leviksi mahla suvaniksid. DSC viime veegan, lämbimine, haamuina, täiutika, haigen, ilman Rascana turskil kuuldavana maid oma isana. SÕNA. Hävitan Lundaja rauda. TEEN esmiselgin Aiaduksed Noosevat. Jaa, asfa apteeker Robson lavitsel keemiat on tullut. Ja seisu taandas raja, olla ühtesse. Doosistame üht teistaja Erva paista lööden. Käsi kärjesse ajadus aia tuksesse, kümmerdamist üridel. Mu luulekeel Kauni kaksiosalisena ohjal man kanda esides neid koskella oli omarjas kuusse ja tammikuusse, see oli osana Yves külan. Talve. Ja kui on nõukogudes, on, tehti kodi Tekvigan, abulanin toimunete keskidelt, ennemmen. Sisaisen sama. Kristjan, et une ja kemat Aurymon pihka vaolistabannitu voosi 1000. Vööndeisten tere lehti, lebadus huna jäisesse, hiri suuresse. Ta neid hävi, tütt ja white tutajaistelut. Ja Rudot. Audi hoitivad talud ja Bellat ja Toivad pakas mets ja sured, kooleman, küllap sellele häviti kaugungi kalurile. Wayenneyren torni Gerloien alla. Times hoitavad küla Augeida. Slono Naiga hilja seen, keskustelu Kaur mon ja kuunbelis. Desse iva rivaskin, korrutamin, sanojen ja üksin Kerdasin piirdein maa laemasse ajatamas randa, maisemasse on tässä, kin esile meile ühteinen igivana Lonon lähisöös. Üüris Vallossa oha, Jon üliabistan professorina ja maailmal kirjale suuta esiteleven krediiti, julgasun Vukse prood, mühemin, Vold lõdvičetud ei. Pitke haigasena toimetajana. Sõjandi suhteliselt kabja alla maa vööke Ella Meren ja muide Kanžeeenn Välil taandumatumania tingimata man mutta sel. Lennart Meri küünen president imekuva ele, kirjassaan kobia, valge ja muinaiste esivanem, Piemm Ensim, naiste saabumista. Metseeenn soojasta, meren haaval Rannove, else meeste kogemustasin ennenägematu ava, ruulista rajatu, muulista tosi vaigutavana. Elan üksusena. See on higi history, jaan viitava Tehukas vaigutava verda uskuva. Tule tagasi metasekvoia tuled taga, esin metasekvoia. Ja see on algu runo, Jaan Kaplinski Vonna 1980 nelja ilmesdenes runo kirjasse. Tuled tagasi, Helmi mänd. Viroxi, tule tagasi, helmemänd. Ten enne jääkausi ja Meylangin alu Ella kasvaneida Havu puida. Joyden pihkasta ongi sündinud meri, pihka. Mutta Jaan Kaplinski, Ronossa Ronoeli ja pidaja käris, meri, pihka kimbaleta. Jätame vasta, pane meelika huviduks liike jälle igatsema Mandreid. Ja saari oma mõistmata südamest vaigumetsade tirtsiaari. Enne jääd enne inimest heli, siis Kaibu mander esin ja Saarin järjetamastes ülemeste. On anda Auretava teed te nägin, ainult on pühe üksi taevas üksi haiga jama. Jermale pääte, suge stiivis olla ruga uks, olla ta pigem mingi loits, olla. Nii keset põhjamaa talve. On mul pooleldi paganal oma salamantra ja palve. Sellised sõnad on tal. Kuni paremaid ma ei leia. Küllap needki aitavad mind. Tule tagasi, metasekvoia. Tule tagasi. Helmemänd tuleb tagasi. Mine Toivan, edetame runo löödühisi myös, suomen Netuna tätovoisite sääraseid sama laes on elemise, mida mina olen kogenud. Mutta Tonjungi Jaan Kaplinski runo on täna meelesseni. On kirjutatu Enlanniksi ja ilmestunutvuna 1991 koguelmasse ajem, springin Tartu. Yogin pääl melaidetu, Yogin, meista tehti. Me olen osaaineta, Jostademe on Ragennetu olemme, aine joga ei usco moodon. Venn oiduksina vangilaine Historiana. Kaunki on, sisin olemuksem. Poldetu tai Poltamad on jotka, meeste juba uskavadki, että rägendajat, väsüvet, ennen. Jätkut meiste üritavad muista. Mida ta jälle oli ennem tänan, Algua. Mida oli maisema Josta oleme ulos tulla jett Karki, Jeka ja sora ja Lohcareet poisi jääneet taandumist jäädi köiste kummut ja törmet. Run, saastejärv, jää, Ta sündi näida virdoja. Enn Zimmeisija, Argoya paju penn saida. Ja Saaria koguavia Verg Allen vedeste jogai kuuluv viale, kelle käeb Con Jaan Kaplinski Ronostasanotaanete history jäämine ohi ammenda õitsemise ning loomise hetkel. See on ilmises diviidoetanud. Jotkut meista üritavad muista, mida ta jälle oli ennen, tame Algua puhuvad Sõve allegorian kihelda. Iimiseste jätkas isenesest jäivat, alistub propagandale. Jätka muistavat keeelletu jäämemm, haigoya. Püsimine ja augu kanda esina kunn Lohcaret, sora, Jeka ja kalki maasse. Keinud egoist, keksindaja suhte history nüüd on ja poolueideni ideo logijoodyen, suhten, niiden haiga, mine ohi. Ammendavat Itsensa mutta. Maa kohua Ühe Verga veen vedeste. Langinen riibumatu muudem on history ann, sünnitleme sama alla ja see on siine määrin juurdunud Kansaluse loon teesem. Eta ilmeneemias vabambina haigoina. Polvaine ajutine mugan Lucien raha järjest, Helmen ja sen laginduned toiminda, periaadeed. Kaiki on meile aivanguin, Pakosta pääl laidetu. Meyden perus, olemakseme suviseid lain ka meedianon jätkuvasti pandava, vastan. Servidetava väle ja itsassemm ja naabureidenduse kähkançaismistan kanssa. Eli. Endile kohta eleven, halun liseksi tuge. Rahuga on vain ossa eta olem, Gaucky poldetu tai Poltamad on mida kunagi. Ja paladaksem Vjala keran. Ivar Ivaski. Ege ole, muuda neurovo. Kuin sündve uuesti, sama kruvijoon.