Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudised. Toimetus teeb kokkuvõtte reedest, 15.-st juulist. Toimetaja on Mall Mälberg. Politsei peadirektor Robert Andropov esitas täna siseminister Kalle Laanetile lahkumisavalduse. Siseminister teeb otsuse hiljemalt 20.-ks juuliks. Aastaid tagasi avanes Eesti põllumeestel võimalus saada Euroopa liidu toetusi ja valmistuda liitumiseks Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitikaga. Selleks asutati põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet PRIA, mille viiendat aastapäeva Tartus tähistati. Tänasest muutus Eesti kodaniku passi vorm, kodakondsus- ja migratsiooniamet hakkas trükkima bordoopunaste kaantega europasse. Kõik varem välja antud sinisekaanelised Eesti kodaniku passid on jõus kuni nende kehtivusaja lõpuni. Pärnus igavad ooperipäevad. Neid sisustab sel aastal Danske ooperiteater. MotoGP festival läks Pärnus käima juba päeval. Kairo lähedal vahistati Londoni pommiplahvatuste üks peamisi kahtlusaluseid Inglismaal õppinud keemiatudeng. Terrorirünnakute ohvrite arv jõudis täna 54-ni. Slovakkia konstitutsioonikohus peatas Euroopa Liidu põhiseaduse ratifitseerimisprotsessi, kuna osa kodanikke nõuab rahvahääletust ÜRO Julge oleku nõukogus. Alalisi kohti taotlevad neli riiki. Saksamaa, Jaapan, India ja Brasiilia on alustanud maailmaorganisatsioonis tugevat lobitööd, kuid ei ole leidnud loodetud toetust. Homme on meil vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Sooja tuleb 24 kuni 30 kraadi. Ja uudistereporter Birgit Itse on saanud nüüd telefonile siseminister Kalle laaneti. Tere õhtust, härra Kalle Laanet. Tere õhtust. Kuidas te kommenteerite politsei peadirektori ropendanud tropovi avaldust? Robert Andropov tõesti esitest minule avalduse lahkumiseks politsei peadirektori ametikohalt esimesest augustist lähtuvalt sellest tekkinud situatsioonist, mis on praegu ajakirjanduses olnud minu kommentaar sabolühenet. Kindlasti saab minu otsuse aluseks distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte, mille siseauditi osakond esitab minule ja siis on otsuse tegemise aeg. Kas sellest auditist on midagi veel selgunud või on selgunud täpsem kuupäev millal auditist võiks selguda, kas Robert Andropov on rikkunud seadust? Ma usun, et järgmise nädala alguseks on siseaudit meile oma arvamuse andnud ja siis saab ka teha otsuse Kuidas kommenteerite endise siseminister Margus Leivo sõnu, et keegi võis tahta Robert antropoloogid kohalt kangutada ja ise nii-öelda puhta laua taha istuda? Jätkame saadet põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet PRIA on vahendanud oma tegevuse jooksul Eesti põllumeestele üle nelja miljardi krooni toetusi. Toomas Kelt jätkab. PRIA peadirektor Mati Germas ütles, et toetused on andnud meie maaelule tugeva tõuke paremuse suunas. Suuresti tänu toetustele on Maale jõudnud kaasaegne tehnika. See kõik aga nõudis toetuste jagamise süsteemi ülesehitamist, mida Germas peab PRIA suurimaks saavutuseks. Oma osa on andnud ka tihti varju jäänud registrite loomine. See võib niimoodi paista, et toetuste poole on olulisem. Kui lähtuda pragmaatika üldiselt siis ongi taotleja tootja jaoks on toetuste poole olulisem kuid ilma registrid, et ta ei oleks ka toetusi. PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõiv lisas, et toetuste mahud on viie aastaga järjest kasvanud. Aastal 2000 jagati välja 106 miljonit krooni, möödunud aastal oli aga toetuste summa juba 1,8 miljardit. Enamus toetustest läheb põllumajandustootmisse, suure osa saab ka töötlev tööstus. Sellised rahasummad meelitavad aga ka kelme. Näiteks investeeringutoetuste jagamisel on püütud rakendada päris mitut petuskeemi, rääkis Noorkõiv. Vähemalt siiamaani oleme ikkagi need petuskeemid avastanud ennem kui me oleme otsuseid teinud, väljamakseid teostanud, selliseid väiksemaid rikkumisi leiab ja noh, nii suure toetuse puhul nagu seda on ühtne pindalatoetus, kus me räägime 800-st 1000-st hektarist põllumaast, eks seal ka ikka eelmine aasta leidsime just siis neid, kes tulid esimest korda maale, kui maaomanikud tegelikult ei täitnud siis neid nõudeid, mille jaoks toetust anti, kui tugev kontrolltoetuste jagamisel oleme ainult Eesti mõistes on meil väga tugev kontroll. Aga see tagasiside, mis me oleme nüüd ka eelmise aasta kohta saanud Euroopa Komisjoni audiitorite näitab seda, et kontrollidele oluliselt tugevdada, just kvaliteeti parandada. Kontrolltoetuste jagamisel nõuad taotlejatel päris mahukat paberite täitmist ja pikaametnikega suhtlemist. Bürokraatlikust on PRIA-le ka ette heidetud, ütles põllumajandusminister Ester Tuiksoo. Ma olen ka kindel, et kui me ei oma rahade jaotamise üle kontrolli, siis nii ei saa ka elada, sest et tegemist on äärmiselt suurte summadega. Mis seal salata, ekskelme leidub ka ja selle vältimiseks eksimuste vältimiseks on ikkagi tarvis väga korrektselt pabereid täita. PRIA viiendat aastapäeva tähistati täna Tartus Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Kodakondsus- ja migratsiooniamet hakkas tänasest trükkima uusi Euroopa Liidu ühtseid basse. Tõnu Karjatse uuris üksikasju. Bordoopunaste kaantega passi. Käibeletulekuga on muutus vaid vormiline. Senised sinisekaanelised passid jäävad kehtima nendes märgitud kehtivusaja lõpuni. Seega uut passi eraldi taotlema hakata. Põhjust pole. Eesti kodanik saab uue passi siis, kui vana kehtivusaeg lõpeb, selgitab Piret Aro. Kodakondsus- ja migratsiooniametist. Uue passi käibeletulekuga muutub ainult passi vorm. Ehk siis muutub passi kaane värv muutub passi kaanele trükitud tekst ja muutuvad ka tekstid, mis on passi sees. Millised muutused seal passi sees on, nüüd kaob ära valla või linna nimetus nägu, et seni on just nimelt see olnud. Selline sisulisem muudatus, et nüüd hakatakse märkima sünni kohta riigi täpsusega ja seda siis märgitakse niimoodi ka teistes Euroopa Liidu liikmesmaades. Kuidas on ID-kaartidega paljudel ID-kaardid olemas, kas nemad peaksid seda uut passi samamoodi taotlema? Ei otsest vajadust ei ole, pass on ikkagi mõeldud selleks, et reisida nendesse maadesse, kus on näiteks Iisa nõutud või siis mis ei ole Euroopa Liidu liikmesmaad, et tulenevalt Euroopa Liiduga liitumise lepingust peaks olema võimalik tänasel päeval kõikides Euroopa Liidu liikmesmaadesse reisida ka ID-kaardiga. Ja kui juba väljapoole reisida, siis ikkagi peaks olema Euroopa Liidu pass. Siis peaks olema pass, on ta siis Eesti kodaniku pass, vana vormiga sinisekaaneline või on ta siis uue vormiga, ehk siis bordoopunaste kaantega seal vahet ei ole, need kaks passi on täiesti ühesuguse õigusliku jõuga. Kui nüüd see vana pass on käes, kas peaks juba andma taotluse sisse, ehkki ütleme, kehtivusaeg on mingi aasta või kahe pärast, võib lõppeda. Et kas peaks juba praegu taotlusega kiirustama. Ei otsest vajadust kiirustada ei ole, sellepärast et mingisuguseid menetlustähtaegu ei pikendata, et ikkagi jääb seesama 30 päeva tavalise passi kättesaamiseks ja kiirpassis kahe tööpäevaga, et seal selle poole pealt me kliendile ka mitte mingisuguseid muudatusi ei ole. Esimesed Euroopa Liidu vorminevatele vastavad bassid, väljastab amet juba esmaspäeval. Edasi tänaste välisuudiste kokkuvõte Indrek Kiisler Egiptuse pealinna Kairo lähedal Tal vahistati Londoni pommiplahvatuste üks peamisi kahtlusaluseid Egiptuse päritolu keemiatudeng. Briti politseiuurijad usuvad, et just tema aitas valmistada möödunud nädalal Londoni metroos ühes bussis ehitud pommid. 33 aastane kinnipeetu Magdy Jelena šheer õppis keemiat Põhja-Inglismaal liit, siis kust olid pärit ka kolm rünnakute täideviijad. Mees ise eitas oma seotust rünnakutega. Enda sõnul tuli ta kodumaale puhkusele ning kavatses varsti Suurbritanniasse tagasi pöörduda. Tema üürikorterist leidis politsei ja ka suure hulga lõhkeainet, mis sarnanes teistes Al-Qaeda rünnakutes kasutatuga. Leiu põhjal oletavad nüüd uurijad. Pommiplahvatuste korraldajatel oli sidemeid al-Qaeda terroriorganisatsiooniga. Briti võimud uurivad, kas rünnakutega oli seotud veel mõni pommivalmistaja. Londoni politseiülem kutsus riigi moslemikogukonda aga üles loobuma ekstremismi ehitamisest ja tegema rohkem terrorismi vastu võitlemiseks. Terrorirünnaku ohvrite arv on nüüdseks tõusnud 54-ni. Hukkunute arv võib aga veelgi kasvada, sest üheksa haiglas oleva inimese seisund on kriitiline. Kukkuse rünnakutes kannatada 700 inimest. Slovakkia konstitutsioonikohus peatas ajutiselt Euroopa Liidu põhiseaduse ratifitseerimisprotsessi kohta. Teatel esitas rühm kodanike kaebusi, mille järgi rikutakse nende õigusi sellega, et põhiseadusleppe üle ei korraldatud rahvahääletust, vaid selle ratifitseeris parlament. Konstitutsioonikohus lubas oma otsuse teha selle aasta lõpuks. Slovakkia parlament kiitis põhiseaduse heaks maikuus, kuid sellele peab oma allkirja andma meil ka riigi president. Saksa opositsiooniliider Angela Merkel lubas võtta suhetes Venemaaga senisest karmima kursi. Guild valimistel võidavad Kristlikud Demokraadid ja temast saab uus kantsler. Merkel ütles Berliinis ajakirjanikega kohtudes, et Saksamaa ei tohiks edendada kahepoolseid sidemeid Moskvaga üle naaberriikide peade. Tegemist oli viitega Poolale, mis on avaldanud korduvalt kartus, et poolakat tõrjutakse Berliini Moskva erisuhetega neid puudutavate otsuste tegemisest kõrvale. Sama muret on kurtnud teisedki Ida-Euroopas Pariigid. Merkeli abide sõnul on ta Ida-Saksas tausta tõttu Venemaa suhtes kriitilisem kui praegune kantsler Gerhard Schröder. Kuigi ta peab end vene keele ja kultuuri suureks sõbraks. ÜRO jaoks pidi käesoleva aasta saama ulatusliku reformi aastaks reformi keskmes pidi olema ÜRO südame julgeolekunõukogu laiendamine. Kevadel, kui plaani arutama hakati, toetasid seda paljud riigid. Nüüd, kui aeg on konkreetseid otsuseid langetada, paistavad asjad teisiti. Neeme raud jätkab New Yorgist. Nii reformi ettepanekute väljatöötamiseks moodustatud kõrgetasemeline rahvusvaheline töögrupp kui ka peasekretär Kofi Annan toetasid selle aasta alguses ideed, et nõukogu alaliste liikmete arvu tuleb suurendada, et see kogu hakkaks peegeldama tänast maailma. Praegu on nõukogus viis alalist vetoõigusega liiget USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina. Ülejäänud 10-l kohal on riigid ajutiste kahe aastaste tähtaegadega. Kuigi eksperdid ja peasekretär leidsid, et sellesse riikide jaoks siduvaid otsuseid langetavad globaalsesse Juhkru, et ei peaks hakkama kuuluma senise 15 riigi asemel 25 jäeti küsimus, kes täpselt ja millistel alustel lahtiseks liikmesriikidele endile otsustada. Kõige innukamalt hakkasid asja ajama neli maad, kes leiavad, et neil peaksid nõukogus alalised kohad olema Saksamaa, Jaapan, India ja Brasiilia ehk G neli nägu neid ÜRO-s. Nüüd nimetatakse selle nädala alguses pärast ÜRO-s töötavate diplomaatide sõnul erakordselt jõulist kulissidetagust. Lobitööd esitasid nad organisatsiooni ülejäänud liikmetele konkreetse ettepaneku nõukogu laiendamiseks. Selle heakskiitmiseks oleks vaja peaassamblees toimuval hääletusel toetaks neile alaliste kohtade andmist kaks kolmandikku 109-ga. Ühest organisatsiooni liikmesriigist. Kogu nädala ÜRO-s kestnud vaidlused näitasid, et vajalikku toetust kaval siiski ei ole. Nädalavahetusel saabuvad New Yorki kõigi nelja riigi välisministrid, et teha omalt poolt kõik, mis võimalik plaani päästmiseks. ÜROs toimunud aruteludel osalenud Eesti diplomaatide sõnul oleks Eesti valmis G4 resolutsiooni toetama. Euroopa liidul samas ühest seisukohta ei ole, sest osad selle liikmed Suurbritannia ja Prantsusmaa on juba nõukogu alalised liikmed ning ei soovi, et nende mõju, kus seal väheneks, kui kogu laienema hakkaks. Ka USA avaldas sel nädalal nõukogu G4 plaani järgi laiendamisele vastuseisu ja lubas resolutsiooni vastu hääletada. Osade vaatlejate sõnul ei ole Ühendriikide president George Bush seni andestanud Saksa kantsler Gerhard Schröder-ile, et ta oli Iraagi sõja vastu. G4 kava ei poolda ka Venemaa ja Hiina ent suurimaks tõkkeks on saanud Aafrika maad. Selge on see, et ÜRO saab midagi toimuda vaid siis, kui tugev ja arvukas Aafrika blokk seda toetab, ütles Eesti diplomaat, kellega vestlesin. B4 näis arvavat, et nende plaanil on aafriklaste poolehoid, kuid see oli valearvestus. Hetkel tundub, et nõukogu reformiplaan sõltub suuresti sellest, millise tulemusega lõpeb nelja riigi ja kavale sel nädalal üksmeelselt vastu astunud 53 Aafrika maa esindajate. Kas pühapäeval või esmaspäeval toimub kohtumine, aga edušansid on suhteliselt väikesed, mis omakorda tähendab, et septembris, kui New Yorgis toimub globaalne riigijuhtide tasandil tippkohtumine, kus organisatsiooni ulatuslik reform pidanuks heakskiidu saama. Oodatud otsusteni ei jõuta Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Pärnus algasid täna ooperipäevad, seekord sisustab neid Gdanski ooperiteater. Pärnu ooperipäevad toimuvad kolmandat korda kui kahel esimesel aastal sai näha Riia ooperiteatrietendusi, siis nüüd on suund võetud sellele, et igal suvel tuua Pärnusse erinev-Euroopa teater. Seekord on külas ooperiteater Poolast ja kavas Putšiini tuntud ja armastatud. Ma tahan pater flai. Aitaliana ehk õhtusöök itaalia ooperimuusikaroogadega. Eelmisel aastal võeti ooperiõhtusöök publiku poolt hästi vastu ja nii otsustatigi sellest kujundada traditsioon. Ooperit päevi korraldab Pärnu kontserdimaja koos Pärnu linnavalitsuse ja toetajatega, et pakkuda meie inimestele taskukohasemad võimalust euroopa kultuuri nautida. Pärnu kontserdimaja direktor Marika värk, miks me neid ooperipäevi teeme? Halvasti see, et tuua Eesti kuulajale-vaatajale lähemale ooperit koopast. Meil on raske sõita. Kaugele piletihinnad on kallid, aga on tore, kui kui hea ooper tagant jõuab siia koduõuele sel aastal, siis ooperipäevadel pakub külakosti Danski riiklik ooperiteater. Meie Pärnu ooperipäevade projekt on sündinud tegelikult kolme instantsi ühistööna, et kõigepealt käis Gdanskis viimas tervitust ka Vanemuise ooperiteater. Nad andsid sealses uhkes kirikus jaanipäeva paiku kena kontserdi ja nüüd siis ongi poolakad meil vastukülaskäigul. Danske ooperiteater on pikaajaliste traditsioonidega. Hea meel on, et siia nad saabuvad tõesti oma parimas nii-öelda lahingurivistuses eesotsas dirigent Jaanus Sibylskiga, kes on siis ka ühtlasi teatri kunstiline juht. Nii et muusikalise poole pealt loodame sellest õhtust küll väga palju. Ma tahan patarplay, etendus algab Pärnu kontserdimajas täna kell 19, homne kaalaytalyana toimub samas kohas sama algusajaga, kuid on praktiliselt välja müüdud Eesti Raadio uudistele Pärnust Annely Erm. Ja nüüd on meil olemas ka intervjuu Robert antropoviga, nagu Päevakaja algul kuulsid, teatas siseministeerium. Viis minutit enne kella kuute. Politsei peadirektor Robert Andropov esitas lahkumisavalduse. Birgit Itse küsitleb. Miks te otsustasite esitada lahkumisavalduse? Lahkumisavalduse esitamine esitamis otsust tuli, tuli suhteliselt kergelt peale seda, kui ühiskonnas tekkis teatud resonants selles suhtes, et inimeste õiglustunne on riivatud minu käitumisega ja, ja nii siseminister kui ka peaminister on meil olnud sellest ka mõista. Nii et igal juhul, et sellised ajakirjanduses kajastatud ei laieneks kogu minu meeskonnale ja ja, ja kogu politsei usaldusel ma pean õigeks kõrvallas summa, et ka juurdlus, mis algatati eile, saaks läbi viidud põhjalikult ja igati objektiivselt ja, ja, ja, ja ministril oleksid kõik ütleme võimalused, siis langetada ühese otsuse. Kui te seda autot kasutasite, kas siis ei tulnud teile kordagi pähe, et see võib avalikkuse ette jõuda ja sellest võib puhkeda skandaal? Loomulikult ma teadsin neid riske ja, ja, ja arvestasin nende riskidega, seepärast sai ka auto kasutamine vormistatud igati õiguspäraselt ja ma siiamaani leiame, et ma ei ole rikkunud mitte ühtegi seadus sätetega ühtegi nõuetega ega reeglit, aga aga praegu me võime rääkida, et just sellest, et ühiskonnas on tekkinud teatud arv arvamust selles minu käitumises ja ja, ja seda arvamust on kinnitanud ka ka meie poliitika juhtfiguurid. Kas teie jättega selle väite juurde, et tegemist oli ainukese korraga, kui te seda julgestuspolitseiautod kasutasite ning need ajakirjanduses läbi käinud väited, et te olete seda korduvalt kasutanud, ei vasta tõele. See oli ainuke juhus, kui ma kasutasin ametiautot teenistusväliste asjade ajamiseks ehk enda huvides ja nagu ma ütlesin, igati, täites kõiki kõiki seadusenorme ja reegleid. Loomulikult seda autod on kasutatud teenistusülesannete täitmisel ja ja, ja selleks transport, autotransport politseis ongi, ei saaks võita ta, ta oleks pidevalt teenistuses. Ja lõpuks ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, paiguti võib hoovihma sadada, mõnel pool on udu. Sooja on öösel 12 kuni 19 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja on äikest. Kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni 12 meetrit. Sooja on meil homme 24 kuni 30 kraadi ja meie metsad on väga tuleohtlikud. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16147. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.