Oligarh igati sobiv nimi meenutuste saatele ka mina tähendana meenutada, meenutada aega, mil eetrisse läks esimene tänaseni kestvate Eesti raadio soomekeelsetest saadet, sest see päev oli 14. märts 1947 päris algust, meenutab Ilozaldre. Aeg, nagu on rent kiiresti, pool sajandit on möödas sellest ajast, kui esimest korda tule vana raadiomaja keldrist, kus praegu on katlaruum, oh sealt alt läks siis esimene soomekeelne saade eesti raadiost eetrisse. Meie ringhäälingutoimetajaid ja personali ja tehnika oli siis keldris päeval, kus meil ei olnud, tule, valge elasime, vesi voolas seal põranda all rottidega koos ujusid seal niisugune olukord, meil oli pabin raadiuse 46. aasta detsember ümbris ja olin nagu algul kohalike saadete toimetaja ja siis ühel heal päeval, see oli kusagil 47. aasta kas veebruaris või midagi nii täpselt ei mäleta. Kutsesis paus on mind enda juurde ja ütles, et tuleb hakata tegema soomekeelseid saateid kuivõrd igasugune side meie hõimurahva oli sõja ajal katkenud ja oli vaja mingil moel teadvustada, et me oleme ikkagi olemas. Et on eesti rahvas olemas ja et ikkagi elu püüaksin hakata edasi minema. Tõenäoliselt see vast nii lihtne ka ei olnud, et ainult meie olemasolust teadustada, küllap seal oli ka propagandistlik, kui iseloomu, uue ajapõhimõtted. Sellest asjast ei olnud juttugi, kes põhimõte oli ikkagi minu mälu järgi ja minu mõtte järgi oli see, et teadvustada, et eesti rahvas on olemas. Teatavasti oli ju küllaltki levinud see, et täielikult on eestlased siit ära viidud naiski tuhadel järel. Ja nendest tagamaadest ausalt öelda, ma ei tea, kes selle korralduse endise, eks ole, et need saated alustada ja ei jõudnud minuni, see oli ülemuste, mina olin õige meigitoimetaja, mulle anti käsk ja ma pean hakkama tegema, püüdsin külvastad soome keelt, ei oska ja ei ole viga, et esialgu teine toimetajad, küll me saame inimesed jah. Ühesõnaga mul tuli hakata otsima. Tol ajal olid ja missugune oli selles mõttes teie taust, kui palju te olite enne ajakirjandusega tegelenud? Ausalt öelda, ega ma ajakirjandusega tegelenud, mida ei olnud, seepärast ma lõpetasin gümnaasiumi 41. Ja siis kohe mobiliseeriti ja saadeti väga kaugele siit, Eestimaalt. Uurid äärde ja viis aastat sõda. Ja nii igasugust eluna, ausalt öelda, tulin tagasi ja kuivõrd ma olin sõjavas raadidele krahvistiks siis. Pärast publiseerimist oli vaja mingisugune töökoht leida ja siis ma mõtlesin, kuivõrd ma raadioga olen tegelenud, et läksin siis sinna ringhäälingusse ülemuste juurde küsima, et kas nii kohta on? Onu tol ajal ilmselt oli, inimesest oli puudus ja nii ma hakkasingi toimetajaks. Muidugi, mingit erilist ettevalmistust ole, mul veel ei olnud. Sihukese tuli töö käigus ja pärast ülikoolis käidud ja kõik see tuli hiljem. Ja alguses oli muidugi raske sest aega meil ei antud, et eestikeelse programmi sees ei olnud leitud algul kohta ja siis pärast seda, kui on raadioga lõppenud mängitud ja pärast siis Lätis tunnevad. Ja nii me hakkasimegi pihta pärast kella kahteteist 15 minutit. Ja asi oli ju selles, et ega tol ajal mingit erilist salvestamisvõimalust ma mäletan entolarimilat, terve ringhäälingu pea lõikaks magnetofoni, üks oli Saksa sõjaväest. Kürsa make teine madalsageduse makk oli vene suur. Plaadilt ja hiljem muide huvitav on see, et et muusika heli läks suure, tuhatakse filmilindilt. Nii et kaks helikandjat nii toidul ajal ringhäälingus oli, oli siis plaat oli filmi heerivaga. Aga millest see 15 minutit koosnes? Põhiliselt olid Eesti uudised ja mingisugune kultuurielu kajastav lõik ja kogu saade tuli anda otse-eetrisse. Kõige raskem oli see muidugi see, et oli vaja leida keegi, kes oleks soome keelt valanud kõigepealt tõlkinud ja samuti eetrisse lugenud. Ja ausalt öelda, ma ei mäleta ka, kuidas me leidsime pro Linda Viidingu ja sai teada, et tema oskab soojend. Ja siis keda me palusimegi endale siis kõigepealt appi. Soomekeelsete saadete esimene tõlkija, diktor ühes isikus Linda Viiding See oli väga episoodiline, aeg-ajalt helistati ning ma ei mäleta enam ju teemasid, aga aeg-ajalt ma käisin üht ja teist seal rääkimas, aga rohkem sisulist lähenemist mäletama hästi sellepärast et Ülo, Koit tegi mulle ettepaneku, tema oli ülemus. Ma ei mäleta, kas ta mul, aga ta andis mulle vist esialgu ühe teema, mis ta lausa konkreetselt palus minult teha üks niuke veste soomlaste jaoks. Tema taotlus oli. Et noh, räägiks rohkem meie inimeste harilikude inimeste elust üht ja teist, mitte seda pidulikku külge, mida kasutati muidugi igalt poolt, kui Ülo Koit minule ettepaneku tegi, et ma niimoodi ühtki teist räägiksin, raadius vaadetes meie elust nii vanema põlve inimesena. Ja see mõte tuli temale sellest, et ma olin just talle rääkinud, kuidas olime minu isa sajandat sünnipäeva tähistanud. Mul oli pandud isa pildi juurde lilled ja ja tulid lapsed, rääkisin neile vanaisast ja ja see oli minu lapselastele ja huvitav kuulda oma vanaisast üht ja teist, seda, mida nii vahel kildude viisi nopituna. Et nüüd nagu terve paketina ja Ülo Koit ütles pärast seda. Talle meeldis see mõte ja ütles, et kas te aeg-ajalt võiksite teha midagi veel nisust. Vaata teoks soomlastele rääkida, kui teil midagi huvitavat juhtub ja niiviisi mar tema ettepanekul siis neid välja mõtlesin aeg-ajalt. Mul ei ole ju meeles aga just niisuguseid olmenähtusi, mul tuli jälle meelde, kuidas keegi tuttav, kuidas sellel tütrel oli pulmad ja kuidas nad laenutuskontorist laenas pulmakleidi. Vot minule pakkus see huvi, siis ma läksin sinna vält kontorisse, ma mäletan ja tegin ühe saate sellest kuidas pulmadeks nõusid sealt välja anti ja ja noh, see oli natuke olmelisi asju, seletasin nende soomlastele, kuidas, aga need on muidugi no tundub nii madala kvaliteediga värk, aga mul oli huvitavamaid asju. Aga see ongi just ma mäletan, mina olin praktikandi Hiina siis 67. aastal soomekeelsetes saadetes ja kui need pühapäeva hommik kul olid Linda tädi paginad, need olid just niisugustest, tavaliste inimeste igapäevastest asjadest, mida ei saa mitte kusagilt teada, aga mida me isegi tahame, teise, kuidas teise maa tavaline inimene elab. Nojah, need neid asju nüüd ma enam praegu muidugimõista neid neid jutte restaureerida, aga no enam-vähem niisugustel teemadel neid rääkisin lastest ja lapselastest ja mäletan, kuidas lasteaia laste oli üks saade vist ja kus ma omaenda laste kogemuste taustal nagu noh, nii vestlesin ja kirjandusõhtut siin Kirjanike Majas peetud kirjanduslikud kolmapäevad, kui olid ka see, oli kord jutuks Linda tädi vestluste sarjas üks niisugune, et missugused inimesed sinna tulevad ja kui suure huviga, aga eks nad rohkem kuulusid perekonnaringi, niisugused minu teemad tol korral vanaemana ja ja koduperenaisena. Ma mäletan, ükskord vist rääkisin toitudest rahvustoitudest ja ei tule enam meelde kõik. Nii meenutas Linda Viiding. Lähme nüüd alguse juurde tagasi filosaldre. Ma ei mäleta, kui palju aega siiski mõni kuu pärast palkasid vastukajad tulema. Et inimesed hakkasid kuulama, ma mäletan, isegi need kirjad, mis oli, tulid täis imestust. Et niisugune asi üldse eksisteerib nagu eesti rahvas veel siin Soome lahe lõunakaldal. Ja Eesti riigiarhiivis säilitatakse neid kirju hoolega ja vähemalt minul on need küll olnud tõeliselt põnev lugemismaterjal mis on andnud teatud Te kujutuseni saadete sisust kui kuulajaskonnast. Ja imestama paneb seegi, kui palju erineb näiteks 48. 49. aastal saadud kirjade toon 50.-te alguse omast. 40.-te lõppsõda benud inimesed otsivad kaduma läinud omakseid püütakse ühendust saada Eestisse jäänud lähisugulastega. Mitmetes kirjades palutakse rääkida nende eestlaste saatusest, kes Soome põgenesid, kuid hiljem Soome ja Nõukogude Liidu rahulepingu kohaselt Nõukogude liidule. Väljend mõnes kirjas on konkreetne nimi, see mees oli sõja ajal, meil saime headeks paradeks. Kuidas ta nüüd elab. Kirjutatakse, et Soomes liiguvad jutud, kõik on maha tapetud või midagi muud hullu nendega tehtud. Labandetakse veel, et nii see kindlasti ei ole. Küllap see on propaganda. Halvendada Soome ja Nõukogude Liidu suhteid, meenutab Ilozaldre. Keda need kätte saime, teatasime, et on seal ja seal ja nii need esinesid meil saates. Aga lühidalt ei teadnud, ütlesime lihtsalt ei tea. Nii nagu ta oli asi, sest ega meile ei teatatud NKVD arreteerinud või Siberisse saadetud, nagu selle selle kohta meil infot ei antud. Aga ega need, kelle me kätte saime, leidsime üles ja nüüd esinesid nii, et üldistust teha ei saanud. Saime üksikjuhtudena vastata nii, nagu tegelikult oli. Kirjadest ilmneb, et enne seda oli Eesti ja Soome vahel palju rohkem läbikäimist. Minu jaoks näiteks oli üllatus see, et soomlased olid omal ajal Kehra paberivabrikut ehitamas. Nüüd nad küsivad, kuidas vabrik töötab, kuidas need inimesed elavad, kellega nad tol ajal kokku puutusid. Ja algusaegade kirjades kasutatakse sageli sõnu Rauha, Rauhan, taistelu, rahu, rahu või. Mu rahusoov on suur, kuid veelgi suurem on mu viha ja tülgastus. Sõja vastu kirjutab üks mees, kes kritiseerib Soome Ylesradio uudiseid. Kuna need räägivad ainult assineeringutest võidurelvastumise, on nii julgustav kuulata teie saateid, kuna te räägite alati rahust inimesele, ongi kõige tähtsam, kirjutab keegi naine. Sel ajal, kui Ameerika sõjaõhutaja tahad, ähvardavad kolmanda maailmasõjaga, on võitlus rahu eest väga tähtis. Meie maal on elemente, kes on müünud oma hinge Ameerika peremeestele. Läidab teine, keegi soovitab, räägitaks karmimat keelt soomekapitalistidest. Keegi neiu kirjutab, et ta teeb alati akna lahti ja keerab raadiohäälenuppu viimase peale, kui Tallinnast algab soomekeelne saade, et tema sotsiaaldemokraatidest naabrid kuuleksid tõe häält. Nojah, eks need olid tulemärk nii-öelda sest eks Soomes oli see nagu ma justkui partei mõju ja see rahvademokraatlikul liikumisel oli küllaltki suur kandepind Soomes ja eks kahtlemata need meile kirjutajad ikka vahe mu silmavaatega, inimesed, kes olid sõja ajal juba kannatada saanud teatava poliitika tõttu ja oli teada, et Nõukogude liit oli vaenlane sõda läbi teinud. Nii et see oli täiesti täiesti mõistetav. Alguses kuulasin suure põnevusega neid nõrgiumida raadiosaadetes ette loeti neid vastukajasid, mis meie inimeste kirjade peale sealt on tulnud. Vahetevahel olid nad humoristlikud, ajasid naerma kui naiivseid, küsimusi vahepeal päraseid ja huvitavaid ja vahepeal jälle mõnede kirjade puhul jälle kommenteerisime siin omavahel. Näed, Nemad julgevad ütelda, aga meie siin ei tohi. Nii meenutasid Ülo Saldri Linda viibing. Mina toetun soomlaste kirjadele, meie riigiarhiivis. Imestatakse selle üle, et Soome kodanlikud lehed ei kirjuta enam midagi head Eesti kohta. Küll aga räägitut enne sõda palju Soome sillast ja selle ehitamisest üle lahe Eestisse. Kaheksateistkümneaastane noormees näiteks tahab teada, kuidas kulgeb elu uues Eestis kus ei ole kapitalismi. Soome raamatukogudes on tema meelest vaid vanad raamatut, räägitakse elust, mis on juba möödas. Enamasti ollakse huvitatud aga täiesti igapäevastest asjadest tööliste palgad, korteri üürid, Peeennisunid, üksikemade positsioon ühiskonnas. Otsitakse kirjeldatut puru ja soovitakse vahetada postmarke. Muusika, mida sooviti, kuuletan peamiselt kaunid vene rahvalaulud troika, mandžuuria, sopkadel, purlatid, Stenkaraazin, Volga-Volga ja muidugi üksik lõõtspill. Väga sageli sooviti kuulata laulus Stalinile. Vanemad inimesed mäletavad küll seda laulu Puuraidurist, kes istub lõkketule ääres ja laulab oma Stalinist. Paljudes kirjedeski soovitakse pikka iga suurele juhile kuid 53. aasta kirjades ei kajastu kuskil tunded Stalini surma puhul seda nime lihtsalt ei mainita enam. Kuid 50.-te alguse kirjede toon on muutunud pessimistlikumaks. Tööpuudus suurenes, maksud olid kõrged ja kui naabermaa saadetes räägitakse riigist, kus võimultöölised ja ei ole tööpuudust, sagenevad kirjad küsimusega, on koomingel, Blaisema tuli suukse, päästaneevostoliidancanzalai suu teen kas on mingeid võimalusi Nõukogude Liidu kodakondsuse saamiseks. Eri jutt on veel Karjala soomlastega. Nad ei suutnud kuidagi kohaneda Soome oludega, nad igatsevad tagasi sünnikoju. See räägib küll vastu Soome ametlikule ajalookäsitlusele, kuid selliseid kirju on piisavalt. Üks tüüpilisem mees on pärit kägisalmesti, on veendunud, et teda on soome petetud. Suur Soome idee teostamiseks. Iker vööndi nikotiini on rajad, on mu igatsus kodu, järelane ääretu, see kasvab päev-päevalt, mõtlen vaid oma lapsepõlve tänumaile. Ma võtan julguse küsida delikaatset asja, kas on võimalik oma koju tagasi pääseda ja seal tööd leida. Olen kuulnud, et majagi on tervena säilinud. Olen siin kuulnud kõiksugu jutte, et ma ei tea, mida uskuda olen tavaline inimene, olen kuulanud ja vait olnud. Siin olen kui taga aetud loom, kelle jaoks kohta pole kusagil. 50.-te aastate alguses tuleb Georg Otsast soomlaste lemmik ta esineb palju Soomes, kus teda võetakse vaimustusega vastu. Seda ei, ma ju teadsin enne ka, kuid ise neid vaimustatud kirju lugeda on midagi muud. Ilma oma kauni hääletagi ainuüksi oma olemusega suudabki orgats vallutada publiku sobivamat meest ei oleks saanudki saata siia oma maad esindama. Ta on tõeline kultuuri suursaadik. Selles kirjas on peamine lühidalt kokku võetada armastatuim otsa esitatud laul tänaseni välja on teadagi Saaremaa valss. See sai soomes nii tuntuks, et paljud soomlased uduvad kindlalt selle soome laulu olevat. Laupäeval. Nädab avab tagumisi ilmis, seal leiti need. Kaunis. Ülo Saldre meenutab, milline oli soomekeelsete saadete sisu nende algaastail. Suurest 1000 juttu oli muidugi taastamistöödest taastamistöödest põhiliselt ja ja nagu tol ajal see asi oli, ega negatiivset asja ei soovitatud meil rääkida, aga ega. Aga kes tahab endale halba rääkida, tavaline tõde? Poliitilised kommentaarid olid? Ei olnud, ei olnud eriti kommentaar, ainult ajalehtedest võtsime siis mõningad niuksed lõik otseses mõttes poliitikasse. Meie saated püüdsid niivõrd vähe väheseid, kuidagi loomulikult paratamatult ametlikke teateid, niuksed asi, me pidime nii ehk teisiti avaldama, aga nüüd tegime ka minimaalselt. Ei, aga nagu ma ütlesin, et kriitilisi materjale nii sisepoliitiliselt kui ka välispoliteesime ei, ei avaldanud. Sest põhiliselt oli ikkagi. Ma siin Eestimaal juhtub. Ei mittetäielik pilt Nõukogude Liidust, aga eks nii inimestel endilgi siin oli. Informatsioonivaegus, ega ma ise ka ei teadnud kõiki asju. Alles hiljem on hakanud selguma paljusid asju, millest meile perioodil saad aimu ei olnud. See oli paratamatus. Paratamatus, aga, ja et oleksime fakte moonutanud või valetanud, et mis tegelikult oli, seda ei olnud, tähendab tallanud. Aga jah, me ei rääkinud, mis tegelikult võib-olla kusagil võimukoridorides toimus, istub ei olnud kompetentsile jõudnudki. Kui vabad soomekeelsed saated oma tegemistes olid oli neil mingisuguseid piiranguid. Ma ei tea, kontroll oli meil võrdlemisi võrdlemisi nõrk meie saadet üle. Kusagil jälgiti seda, Ma võisin lihtsalt aimata. Fakt oli ka mul. Ma mäletan tollest ajast veel, et ühes soovikontserdis ühel pühapäeval läks meil eetrisse järjest kaks pala, mis oli erineva pealkirjaga, kuid sama sama pala oli erineva pealkirjaga ei ja siis mõni aeg hiljem tuli mulle Moskvast järelpärimine, et mis asjade soperdate seal oma oma saates. Et ei kontrolli, et missuguseid lindite leiutise lähvad. Hakkasin uurima, milles asi on. Ja tuli välja, et Nõukogude Liidu Helsingi saatkonnas jälgiti väga tähelepanelikult meie saateid. Seatheris aetud vähelbermine Moskva raadiosse ja Moskva raadis päris meilt järele. Et mis siis juhtub ja toimub. Ja mingisuguseid nii-öelda negatiivse tagajärjetoimetusele toimetuse töösse. See muidugi toonud. Kas kommunistlik partei või julgeolek? Mingil määral tundis huvi toimetuse töö vastu. Minu kaudu mitte. Ausalt öelda ei ole, minuti rib kogu selle aja jooksul, mis mina toimetuses töötasin, ei olnud mul mingit pistmist julgeolekuga. Võib-olla kontrollisid ja kahtlemata kontrollisid, aga otseselt toimetuse töösse minu kaudu nad ei seganud. Aga mis oli, oh, oli muidugi parteikomiteedes niukses oli, oli muidugi inimesi, kes oma nõmeduse, see tont teab mis välja mõtlesid, et ma mäletan, see oli võrdlemisi. Ilm on kusagil, kas 50 60.-te algul oli isegi, et mererajooni parteikomiteest tulnud telefonikõne või kiri või ma ei tea, siin tulid pahandati ilmselt, et kuidas Eesti raadio propageerib jõuluid. Sest nad paraku ei teadnud teadet ja orgu on detsembrikuu on jõulusoome keeles. Ja niisugused asjad muidugi oli, aga ei lasknud ehitada, mis asjast segada, muidugi. Minu teada on jõulumuusika, kontserdid, jõulutervitused, Eesti raadio soomekeelsetes saadetes alati kõlanud algusaastatest peale tänaseni välja välja arvatud ühel aastal, kui ideoloogiasekretär oli Rein Rist Laan, kes sõnad jõulud kasutamise karmilt ära keeles. Kuid siis tuli Deletaibi Moskvast uudised. Patriarh on saatnud rahvastele jõulutervitusi. Loomulikult me ei jätnud seda kasutamata. Ja kuis olekski sobinud jätta Moskvast tulnud kogu maailma rahvastele mõeldud jõulutervitused edasi andmata? Tähendab me oma Eesti tolleaegset peapiiskoppide esinesid meil alati tähendab jõulutervitustega need asjad. Me olime meie arvates loomulikult nii, et selle koha pealt ei olnud toimetuses kaksipidi rahvast. Aga jah, ma ütlen, et oli ju inimesi oli kui palju tol ajal kätte posti teel, aga õnneks õnneks õnneks jah, nad ei saanud soome keelest aru. Nii et nad ei saa kuigi palju segada vahele. Teie olite toimetuses 65. 66. aastani, algasid televisioonis soomekeelset. Ja-jah, 66. aasta mais ma annaksin üle televisiooni ja siis televisioonis Soome saatega tegelesin. Aga siin raadios oli vahepeal soomekeelsete saadete tegijate ring täienenud, oli ka Soomest lepingu alusel töötajaid. Ja, ja oli mitmeid ja küsimus oli peamiselt selles, et nii teisiti inimesi, kes meil töötasite, meil tõlkisid soome keelde paratamatult, kuivõrd nad elava soome keelega ei puutunud igapäevaselt kokku, siis kiil vananeb tihti ja et värskena hoida ja korrektset head soome keelt anda ka Tallinnast eetrisse palusin, et kas soomes oleks inimesi, kes oleksid nõus tulla toimetus aitama. Ja siis meil õnnestuski, õnnestus, küsin. Oskari Laden rajoon lahti on pere, oli meil siin aastaid keelelise toimetajana ja realiseerisime saateid keeleliselt aga hiljem nad oskasid juba õppis ära eesti keel ja tõlkida eesti keelest soome keelde. Nii et sealtpoolt läbi ja siis aastatega eriti viiekümnendatel kuulunud Sul juba hakkas see läbikäimine kuidagi Soomega avalduma ja Soome ringhäälingust tuli meil inimesi, kes käisid siin, käin reportaaži tegemas. Ja Ma mäletan, esimene delegatsioon, kes meil siin käin isegi meie toimetuses kooli Hay kusagil 56. aastal, kus ta vilguna ja niini varenema käisime siin toimetuses ja siis nendega pikemat jutuajamisi ja nii et asi hakkas normaalseks Hermanni järgsed kangel aastat hakkasid nagu leebuma ja asi hakkas palju normaalsemaks minema. On teil meeles veel, kas nemad pidasid vajalikuks selliseid soomlastele suunatud soomekeelseid saateid Eestist? Oli juttu küll ja, ja ma arvan, et suhteliselt nendes saades väga positiivselt küsimus oli ikkagi sugulasrahvast prograhast, naaberrahvas, kõige suuremast esid Läänemere kallastel ja oli teada ju, kuidas, kuidas oli mujal territooriumile teiste soome-ugri rahvastega olukord? Ma isegi käisin maris nurgas, nägin niisuguse olukord oli ja sellepärast tahtsid nemad ka küllaltki vajalikuks siit ka Nõukogude liidu poolt, et kõik ei ole mitte ära surnud näidata. Ja ta tõepoolest ei olnud surnud. Kas mitte Lennart merigi ei saanud oma soome-ugri huvi siit toimetusest? Ei, ma ei ütleks seda, et meie toimetuses, sest see oli tal juba enne, kui ta meie toimetusse tuli. Aga temast oli meil muidugi hästi palju kasu oli, sest ema oli üks initsiaatoreid, kes algatas meil raadiosse eesti keele õpetamiseks soomlastele. Muidki värskeid ja huvitavaid ideid täidab meie toimetusse. Ja mul on toimetuse lauasahtlis olemas kirjaniku ja toimetaja Lennart Meri koostatud 30 kaht õppetundi sisaldava eesti keele kursuse tekst, õppetunnisõnastik ja harjutused avaldati tol korral Kansan uudistes. Kahjuks ei ole keelekursus säilinud helilindil soomepoisid ikka osas oli Mikk Mikiver ja eesti neiu, Mallena Ivi Lepik, eesti keele kursus, Pekka ja Malle Tallinnas oli väga populaarne ja seda korrati 70.-te algul. Seitsmekümnendatel läks eetrissegi saatesari lehekülge eesti kultuurile loost, kus näiteks August Annist rääkis eesti rahvuseeposest Kalevipojast Lea Tormis eesti teatrist ja sele traditsioonidest Jaan Eilart Tuglasest ja tema seotusest Soomega. Mina siinjuures ei suuda kiusatusele vastu panna ja pakun kuulata ühe pisikese lõigu arhiivilindilt, kus Friedebert Tuglas oma imeilusas soome keeles räägib seitsme venna tõlkimisest. Mina belgia jaga Whoosil luin. Seitse päev väljesta nüain pari 10, pooden kuluessa selged ja minul täidis solvata, mida ümmerzin, lõbulisesti vastavat sitalikud. Hammelaise huumor, istaminulla ei olnudki asitalista sarnaneda vastakuimine Sanastas sanan lauses talle alusel olid minu pakku ajata lasama sillon, vastamine, käsitiin, mis ta küsimus. Nende siis Friedebert Tuglas ja soomekeelsetes saadetes räägite eesti kultuurist ja looduskaitsest. Kuib loet etega Brežneviga, et Moskvast tulnud kommentaarid Nõukogude sõjalisest ja majanduslikust võitmatusest rahvaste sõprusest tehti ka majja oktoobril reportaaže. Arvan siiski, et need saated ei olnud paremad ega halvemad. Kui meie tookordne aeg selle üle vaatasin, tegi leini. Mägi ja helilindid mängis kokku soomekeelsete saadete kauaaegne helirežissöör Hille Pärt. Kuulmiseni.