Tere, head kuulajad algavas Reporteritunnis hakkame rääkima Unesco maailmapärandi nimekirja kuuluvast Tallinna vanalinnast. Ja küsime, kuidas kaitsta ajaloo pärandit, kuidas arendada vanalinnas turismi ja kuidas samal ajal kui ta vanalinnas ka atraktiivset elukeskkonda ja aktiivset elukeskkonda, kuidas hoida vanalinn elamis, paar sõna ka selle praegustele püsielanikele ja mida teha, et vanalinnas oleks midagi teha kõigil Tallinna elanikel kõigil Eesti elanikel mitte ainult välisturistidele. Ja ma arvan, siin stuudios kaks vanalinna elanikku. Sall on üks loomisel oleva vanalinna seltsi eestvedajatest ja samuti on seltsiga seotud ja vanalinna elanik kunstiajaloolane ning Tallinna linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Samuti on stuudios Kesklinna vanem vähem Aini Härm ning kunstiakadeemia professor Unesco maailmapärandi komitee Eesti delegatsiooni juht Mart Kalm. Mina olen saatejuht Arp Müller. Alustuseks ma paluksin kõikidel saatekülalistel rääkida natukene oma rollist ja seostest vanalinnaga. Carita sall, miks teie elate vanalinnas? Nii mõnedki kurdavad, et seal elada on väga ebamugav, kusagil ei ole parkida, vodkaturistid karjuvad tänavatel, öösiti ei lase magada, muinsuskaitsenõuded teevad keeruliseks oma korteri renoveerimise. Aga mis siis teie jaoks selle minu mainitu üles kaalub? Tere ka minu poolt, no mina olen vanalinnas elanud viimased 13 aastat ja noh, ma arvan, et ei ole üheski piirkonnas head ilma halvata, et, et ma arvan, sellist piirkonda nagu Tallinna vanalinn mujal Eestis ei ole, ta on selline arhitektuuripärl ja seal on alati toredaid ettevõtmisi, mida teha ja mulle tegelikult meeldib selline linnamelu. Ma eeldan, et see linnamelu mul peaks akna taga olema 24 tundi ööpäevas, aga, aga põhimõtteliselt mulle meeldib, kui ma tänavale lähen, siis ma olen kohe elu keskel. Ma arvan, et selles mõttes on ta väga tore, aga noh, eks see on ka mõningad asjad, mis seda natuke ebameeldivamaks muudavad. Jüri Kuuskemaa, teie ja vanalinn kuulute juba imagoloogiliselt kokku, aga aga mis teil nii, ühelt poolt linnapea nõuniku rollis on vanalinna koha pealt südamel ja mis teil ka linnakodanikuna on vanalinna koha pealt südamele. Ma ütleksin, et inimesena tunnen mina ennast vanalinnas nagu kala vees, siis miks kõik, mis öö või päeva ajal ma sisenen vanalinna näiteks tulles trammilt Rannavärava kaudu. Ja kui ma vaatan seda Paksu Margaretaat ja selle kohal kerkivat ole vist, et siis minust käib läbi niisugune eriline emotsioon, mis annab sellist jõude ülemust ja mis loeb selle kõrval, kui natukene vodkat jonnib, tänavatel röögivad või prahti loobivad, siis on kõik köömes või on mingisuguse kellelgi meid parkimisprobleem ainult muidugi. Üldiselt on lugu niimoodi, et minu meelest vanalinnas rooga häirivam, kui need Fodkatšannide ja geiklubid on autode väljanäitus, sest et mina naljaga pooleks ütleksin, mina lubaksin vanalinnas parkida ainult linn maa peal ja siiski ainult kui see auto kaetakse kohvikannukujulise hobusehobusega, kujulise kohvikannusoojendaja aga aga muud pargi kui ilusasti ümber vanalinna, milleks Kesklinna valitsus ja Tallinna linnavalitsus peaks looma veel terve rea mugavaid ja kättesaadavaid parkimiskohti, et saaks sellest see vanalinn autovabaks vanalinnaks. Jalakäija. Ja samas, aga muidugi ma ajaksin sealt välja veel osa ministeeriumi, näiteks siseministeeriumi kuskile Mustamäe mändide alla ja põllumajandusministeeriumi põldude vahele ja tooks sinna sisse hotelle, asteleid ja kortereid, et oleks rohkem rohkem elu. Ma juba näen siin nägudelt, et mitte kõigi välja öeldud mõtetega ei olda nõus, aga me kindlasti selle diskussioonini veel jõuame. Liim, milline side on teil vanalinnaga ja kas see, kuidas te Unesco poole pealt vaatlejate vanalinna ühtib sellega, kui teie linnakodanikuna jalutate vanalinnas? Isiklik side ulatab tagasi kuskile seitsmekümnete aastate keskpaika, kui sai oma klassikaaslastega käidud Tallinna Tallinnas kodulinnas Tiina Mägi juhtimisel ja kust ma juba tegelikult mäletan, Jüri Kuuskemaa, kes meid aga meil vahvaid lugusid rääkis. Ja praegu muidugi noh, edasi on nagu tulnud arhitektuuriajaloolase lihtsalt professionaalne poolne vaatenurk. Ja, ja kui ma ka arhitektuuriajaloolasena olen valdavalt olnud 20. sajandihuviline, siis vanalinn on praegu huvitab nagu sellise linnaehitusliku probleemina, et, et ta ei oleks niisugune ihutatud teemapark erilistele fännidele aidata, oleks orgaaniline osa kaasaegsest multifunktsionaalselt hästi toimivast linnast, kus kallis ja seetõttu on väga tähtis, et lisaks hosteritele, hotellidele elanikele oleks ka töökohti ja seetõttu kõik ministeeriumid Tallinna vanalinnas nii vähe, kui neid sinna ka jäänud on erakordselt teretulnud ja vajalikud komponendid tema mitmekesisuses. Aga ainult mõningate väljaviimise arvelt saaks korteripindasid juurde, nii et siin võiks mõni mõistlik kompromiss sinu minu polarseste vahel siiski toimuda. Aini härm, Kesklinna vanem, nagu juba kuulsime, on seisukohad selles, milline võiks olla vanalinn väga erinevad. Kuidas teie siis Tallinna linnavalitsuse või Tallinna, õigemini siis linnaosavalitsuse juhina siis sellises keskkonnas oma tööd teete. Ma tean, et teie isiklikult ka elate peaaegu et vanalinna äärel, nii et teil on ka isiklik side vanalinnaga olemas. Minul on see side vanalinnaga, et mina elan vanalinna muinsuskaitsevööndis, mis on põhiliselt noh, juba üks samm üle tee ja ma olen ka vanalinnas, nii et kõik need mured ei ole ja need rõõmud ka samas ei ole mulle tuttavad nüüd ainult viimase aasta jooksul, kui ma olen siis sellise ametikoha peal nagu Kesklinna vanem Linna juhtimise seisukohalt on keeruline just see, et neid huvigruppe, kes puutuvad vanalinnas kokku, et neid on tegelikult ääretult palju, on elanikud, on turistid, on ettevõtjad, on linnakodanikud. Vanalinna külalised on Eesti inimesed teistest linnadest. Ja siin ilmselt tekibki just see teatud huvide konflikt, mida siis linnaosa ja ka linnavõimud teiste ametite kaudu Peavad võimaluste kohaselt lahendama, sellepärast et sellist imerohtu, et nüüd kõik inimesed oleksid korraga õnnelikud, ilmselt selle lahenduseni. Meil on veel pikk tee käia. Karika Shell rääkige natukene sellest, miks on siis lumm loomisel vanalinna selts ja mis inimesed on sinna koondunud ja mida see seltsis võiks edaspidi teha. Tõepoolest, see vanalinna selts on nüüd hetkel asutamisel olev organisatsioon ja ta meie eesmärk oleks ühendada vanalinnas elavaid elanikke kokku esimesed koosviibimised toimusid meil nüüd selle aasta märtsis ja nüüd vahelduva eduga, oleme siis siiamaani koos käinud. Meie põhiline eesmärk oleks ikkagi tegeleda sellega, et muuta vanalinn just elanike jaoks selliseks toredaks paremaks elukeskkonnaks, sest üks asi, mis nüüd nende arutelud käigus on välja tulnud, on tõepoolest see, et kuskil kolme-nelja viimase aasta jooksul on elukeskkond, vala linnaelaniku jaoks muutuda oluliselt halvemaks. Ja noh, esimesed kokkusaamised olidki just sel teemal, et kõik said nii-öelda ennast tühjaks rääkida, et mis on ühe või teise inimese probleemid. Ja nüüd seal osalejatest on meil Täiesti tavalised ana linna elanikud ja ja me kindlasti ei konkureeri ühegi teise, ütleme seltsi ettevõtmisega, kes seal vanalinnas on, et ma arvan, et nad täiendavad 11 ja ma loodan väga, et see seltskond peagi saab ametlikuks ja, ja me saame sinna võimalikult palju liikmeid ka siis juba praegu arendamisel oleva nii-öelda kogukonnatööriist, aga mida me siin suhtlusplatvormiga, mida me koos uue maailmaga hetkel testime. Et ikkagi see vanalinnaelanike hääl oleks ka kuulda rohkem just ka suhtlemisel näiteks linnavalitsusega. Mainisite, et elukeskkond on muutunud halvemaks paari aastaga. Kuidas. No kõigepealt vast ütleksin seda kära ja müra ja vanalinn on oluliselt juurde tulnud seda nii, ütleme siis õiste linnakülastajate näol kui ka ikkagi liiklus on suur probleem vanalinnas, et olgugi, et osad tänavad on küll suletud, aga selle võrra ikkagi vanalinna kasutatakse, kas transiiditeena seal on liiga selgelt liiga palju autosid ja, ja kahjuks on ka sellised olmeteenused, avalikud teenused vanalinna elanikele üha vähem jäänud kättesaamatuks noh kasvõi tavalised toidupoed, aga samas ka miks mitte, ütleme, linna lasteaeda näiteks vanalinnas ei ole kool, ütleme, kooliga seonduvad probleemid, et tegelikult selliseid põhitoimimismehhanismid ühele kogukonnale on ära võetud. Niisiis vanalinn muutub, selle asume elanikele järjest vähem atraktiivseks ja kui vaadata ka Tallinna vanalinna arengukava aastaiks 2008 kuni 2013, siis ka siin on see ära mainitud, et Tallinna vanalinn eksisteerib praegu põhiliselt turistile ja on sesoonselt ebaühtlaselt koormatud. Kohalike elanike arv on vähenenud, kuna elukeskkond on teisenenud. Tallinlased, kes vanalinnas ei ela ega tööta, külastavad vanalinna vähe kuna napib linnaelanikele sobivaid aja v, mis ajaveetmise võimalusi ja vanalinnas regulaarselt toimuvaid sündmusi. Tsitaadi lõpp. Tsiteerin siis kehtivat arengukava, Aini härm. Kuidas on muutunud viimastel aastatel siis vanalinna elanike arv aastal 2007 elas vanalinnas 3100 inimest. Tänaseks päevaks see arv ei ole ilmselt oluliselt muutunud kummaski suunas, ei suurenemise vähenemise suunas. Kahjuks ei oska kohalike omavalitsusmomendile anda täpset ülevaadet, palju vanalinnas elanikke elab, sest kasutusele võetud uus rahvastik kui register ei võimalda meil päris täpselt sellist loendust sooritada. Aga see, mis puudutab nüüd seda, et viimastel aastatel on halvenenud olukord vanalinnas ja see, mis puudutab ka koole ja kultuuriasutusi, nii nagu te mainisite, seal arengukavas on kirjas, et ei ole, mida külastada siis silma oponeeriks? Vanalinnas tegutseb 14 erinevat muuseumi. Vanalinnas on avatud mitmed kunstigaleriid, neid on kokku 24. Vanalinnas tegutseb kuus teatrit. Võti on vanalinna kogunenud meil viis kooli, mis on minu arvates päris märkimisväärne, vanalinnas tegutseb seitse huvikooli. Siis on erinevad asutused, mis tegutsevad klubilise sellise tegevuse alusel ja neid on viis. Ja samas on siin ka avatud loomekeskused vanalinnas asuvat meil kirikut, neid on 13 kirikut ja kui ma ütlen, et kesklinnas on kokku 19 asumit, siis mina küsiks, milline asum veel kesklinnas suudaks võrrelda vanalinnaga oma sellist. Kõik need väärtused, mis siia on kogunenud, minu arvates ei saa küll väita, et vanalinn oleks vaene selle poolest. Ja kui me räägime, et meil on vähe, võib-olla selliseid toidupoode või pagaripoode siis siin ikkagi eelkõige ma näen sellist konkurentsivõimet, kui ettevõtja tunneb. Ta ei püsi selles konkurentsis, ta ei saa avada seal voodi. Ja samas ei saa öelda, et vanalinn üks päris poodide vaba, sellepärast et on kaks toidupoodi. Aia tänaval on meil kaubahalli nime all tuntud Rimi keti pood. Meil on pikal tänaval poed ja kaks poodi on ka sellised, mida nimetatakse tellikatest poodideks, kus siis lisaks toiduainetele kaubeldakse ka alkohoolsete jookidega ja ärgem unustagem ka seda, et vanalinn ei ole selline tervet linnast ära lõigatud, et keskkond vaid kohe vahetult vanalinna kõrval on meil Solarise keskus. Meil on Viru keskus ja need toidupoed on tegelikult siinsamas käe-jala ulatuses, et me ei saa tõesti garanteerida seda, et iga tänavanurga peal meil oleks pood, kuigi ma usun, et see oleks hästi meeldiv, kui sa astud hommikul majast välja. Sul on värskete saiakeste lõhn ja sul on kohvilõhn kohe ukse taga. Aga kahjuks ma arvan, et, et kui see majanduslikult oleks õigustatud, siis juba need ettevõtjad oleks ka need võimalused ära kasutanud. Mart kolm, mida teie arvate, kas midagi oleks võimalik teha seda praegust olukorda siiski muuta ja parandada? No ütleme, ma ei kujuta kogu seadusandliku aami ette, sest ma lihtsalt ei oska sellest piisavalt hästi mõelda. Aga ma näen nagu mitmeid probleeme, kus minu silmis on nagu kogu aeg see, et võib-olla linn ise ei ole sama kasutanud neid hoobasid, mis tegelikult tema käsutuses on, et üks asi on see, mida seesama muidu kehvake ja hambutu arengukava kuskil Ta lahendusi pakkumata mitmeid õigeid probleeme oma mainitakse ja üks nendest on kindlasti see sesoonne ülekoormatus. Et siin on nagu see, et mida, mida teha selleks, et kas need suured kõrghooaja, turistid, pood ka vanalinna kõrval ole juhtida, et vanalinna hea käekäik oleks tegelikult otsapidi see, kui me ülejäänud Tallinna muudaksime ka nii atraktiivseks, et kõik turistid ei tahaks ainult seal olla, vaid nendel oleks rohkem tegemist ka vanalinnast väljapool. Teine asi on see, et kui meid testi külastab ühel päeval neli või 500 meeletut kruiisile laeva siis nagu nende jaoks tehakse niisuguseid vuhvel restorane, mida, mis tegelikult nagu ülejäänud aeg kivatsevad, Nad hoiavad nagu pinda kinni ja on väljaspool kõrghooaega lihtsalt atraktiivsed. Aga nad saavad oma piisava ka nutsu kätte nendest suve kõrgkuudest. Et kui, kui kuskilt otsast niisuguseid asju oleks võimalik reguleerida, kasvõi iseenesest ja Tallinna linn võiks näiteks Tallinna sadamaga kokku leppida, et välja veel tõi välja arvutage laste oma turismiametil näiteks välja arvutada mitu 1000 turisti vanalinnas ühel päeval võib-olla ja siis teatada, et vat Tallinna vanalinn on võimeline päevas vastu võtma kaks kruiisilaeva ja palun ülejäänud kruiisilaevadel saabuda muudel päevadel, sest Tallinna vanalinn ei võta vastu. Kariti salli ja Jüri Kuuskemaa on vanalinna seltsi algatuskoosolekutel võib-olla inimestel huvitavaid mõtteid ja ideid tulnud. Mida võib-olla teha, et muuta see vanalinn vanalinna püsielanikule rohkem meeldivamaks paigaks ja, ja kuidas neid püsielaniku jaoks vajalikke teenuseid ja paiku sinna võiks luua, on, kas on ideid või lihtsalt konstanteeritakse probleeme? On ideid ka, aga ma muidugi selle omapoolsetele kriitika jätkuks, lisaksin, et on olnud kahetsusväärne, et Viru keskus ja nüüd Solarise keskus on täiendavalt vanalinna tõmmanud tühjemaks kauplustest töökodadest. Ma toon teile ühe niisuguse näite, et meil on tegelikult see kinga tänav, mis on olnud 14-st sajandist peale kingseppade asuala ja kus on olnud töökojad. Ja sellest on vast 10 aastat möödas, kui viimane seesinane kingsepatöökoja sümboliks olnud sepist saabas maha võeti ja kadus. Sinna tekkis restoran Karl Friedrich. Aga ma mõtlen, valitsuse ülesanne oleks just hoida ja säilitada ka selliseid traditsioone, näiteks oma nõukogude ajal tehti hästi kui raekoda, kus 20 viiendat kvartalit restaureeriti, see oli kullassepa tänav ja siis toodi sinna sisse kohe mitu kullassepatöökoda. Laineid tegutsevad siiani. Ma ei ütle, et voorimehe tänaval peaks nüüd vägisi asustama voorimehi, eks ole, kuninga tänavale, kuningaid, kus meil nüüd võtan aga selles suunas, et Tallinna vanalinnas oleks käsitöökodasid mis oleksid avatud nii, nagu on avatud, ütleme seal Katariina käigus need kunstnike, käsitööliste töökojad, selliseid võiks olla palju ja need võiksid olla seotud, saad argipäevast niisuguste töödega, olgu siis kösnerid või või juba nimetatud pagarid ja nii edasi. Kus saaks külaline, turist ja õpilane koolilaps proovida ja sellises asjast peaks olema linn kujundama endale teatud niisuguse poliitika, et need majad, mis on linna valduses, Nendes neid ei ürita igale suveniiripoele välja, kus müüakse ühekordsed vaid merevaiku matrjoška Sid ja Leedus tehtud savimajakesi Annikesi, meie vanalinnast vaideid arendatakse eelisjärjekorras teatud funktsioone, mida linn vajab oma funktsiooni mitmekesi voolude mitmekesistamiseks, atraktiivsemaks muutmiseks ja sinna juurde võiksid, olgu ta ja soojust soodustatud tingimustel Annelitsentida inimene või üürid, rendid ja, ja just nimelt aktiivne, teatud institutsioonide väljatõrjumine, ma arvan, peaks hakkama toimuma Se suveniiripoodi merevaigu ja matrioskadega väljatõrjumine asendamine millegi kohalikumale, traditsioonilisemat olete linn, peaks hakkama arendama suveniiritööstust. Oleme tõesti see raames, sest kui me läheme kuskil ükskõik kus mujal, ei eriti eriti Kreekasse, seal on tootvates kogustes kohalikke suveniire, mis on ja enamasti koopiat replica mingitest vanadest asjadest või rahvakunstiasjadest. Meil seepeale kampsuni ja kudumi majandisse praktiliselt puudub. Näpud ei saanud, võib-olla sebisid, see on üks asi ja teine asi, ka need väikesed toidupoed ja nii edasi, mis on vanalinnast nende suurte kaubakettidest välja läinud, ega see kaubahall on, see on ka üks hädaabiasi, mis tuleks tubast maha lammutada ja asendada seal olnud väiksemate hoonetega ja ka tuues siiski linna sisse. Jällegi üpris jagab tõesti nende suurte kaubanduskettide tõttu, need hoiavad hinnad all ja see on väga suretav sellisele väikekaubandusele käsitöölisele. Aga ma arvan, siiski oleks hea tahtmise juures. Ja võib-olla näiteks Soomes on nii, et kui meie linnaisad kurdavad mõnikord, et liiga vähe on jäänud üldse linnale hooned, mida jagada või kuhu kedagi sisse lasta üürida või riike välja rentida siis Soomes on näiteks niisugune komme, et sundast lind ostab endale, ostab koguni kahekordse turuhinnaga siis omanik rahule ja linn saab sellesse paiguti seda, mida ta vajab ja näiteks meile ei puudub selline korralik ehitusseadust, nagu on Stockholmis, kus on ette nähtud, et sina võid olla omanik, aga on ette nähtud, et sinu majas võib keldris esimesel korrusel peab olema avalik funktsioon. Teisel korru kolmandal-neljandal võivad olla ainult korterid ja sa ei saa sinna büroodega seebivabrikud ka parima tahtmise juures sisse tuua, kui sa oled omanik. Meil ei ole aga veel arenenud neid ehitus ja muud seadusid sel kombel, et esiplaan, et oleks nii hästi kaitsta tera omaniku huvid, aga samal ajal linna kommuuni kogukonna huvid oleksid esiplaanil. Vahepeal on kõigil olnud näpud püsti, tahavad lisada, aga, aga vahepeale ma annan võimaluse vastamiseks Aini härmile keskele mõlemale. Miks siis Tallinna linn ei ole saanud seni teha või miks Tallinna linn ei tee selliseid rendikonkursse omale kuuluvatel pindadel, kus kõige tähtsam pole mitte see hind, on ju selge, et merevaigupood suudab hästi suurt käivet teha ja seega võidab selle rendikonkursi ära Vaidet. Kuna Tallinna linn kirjutanud sisse sinna rendikonkurssides näiteks tingimusi, et, et sellele pinnale saavad kandideerida ettevõtted, mis pakuvad sellist sellist, sellist vanalinnale sobivat teenust. Ma peaks nüüd kohe täienduseks ütlema, et me kindlasti kirjutame need asjad sisse ja me kirjutame sisse ka teatud nõudmised nendele üritustele ja laatadele ja müükidele, mida korraldab linn. Aga kahjuks ma pean kohe siin kuulajaid kurvastama, sest et omandireformi käigus on linnale jäänud vanalinnapindadest nii kaduvväike osa et sellisest üleüldisest linnapildi kujundamisest ei saa tänapäeva hetkel küll mingit juttu olla, sellepärast et kui me tahame osta ära eraomanikelt need majad, siis siin, minul tekib küll kohe küsimust, et kust me võtame selle raha. Kellega te tegite seda juba minu meelest ka Jüril oli palju õigust, mis ta rääkis ja see, et Harju tänava linna ostis, eks ole, senise omal ajal seda küll, noh, nii-öelda paremparteide, aga kritiseerisid seda, aga see ju tegelikult selge on see, et paljud enam ei pea niukene tühi lage ala olla olema. Vanalinnas on selge, et seal on tihedalt hoonestatud margid on vanalinna taga, Bastionaal, vöönd, ise neide vanalinna elanikele kohutavalt hästi ja palju nad on tõesti rohelusega hästi varustatud. Seetõttu hakkabki tõendama nüüd tõesti mõistlikult ja hästi Harju tänava hoonestust, nii et te saate, kui linn ise arendab, hoiab ta seal all esimesed korrused sobivates ärides, mida tahetakse, kutsub sobivad ma ei tea, notareid, hambaarstid teisele korrusele ja ülemistel korrustel üürib Väljapinda Harju tänaval nendele inimestele, kes muidu ei saaks selles rikkurite getos või välismaalaste getos elada. Linn oma hoobadega sotsiaalse struktuuri kohe õndsemaks sidusamaks muutmiseks, tuua sinna tavalisi inimesi juurde. Aga ma vastan kohe nendel edasi läks küsimusega, on hea meel, et hästi palju on olnud juttu sellest parkimisprobleemist. Aga ma ei ole linna poolt üldse mingeid häid lahendusi saanud. Kas teil on plaanis toopia seest ära õõnestada, et sõidad liftiga kohe Riigikokku võidule kitse tagant välja ja lähed pikale tänavale koju? Jälle kohaliku omavalitsusmoodi kahe tule vahel, sest meil on osa vanalinna elanikke, kes pöördub meie poole juba väga pikalt, et me peaks avama kõik vanalinna tänavad liikluseks peaaegu et 24 tundi päevas, sellepärast et inimene peab kohe ja nüüd saama punktist A punkti B. Ja meil on teine grupp inimesi, kes arvab, et enamus sona linnatänavatest peaks olema suletud. Siin on praegu seisukohal, et me ei saa sajaprotsendiliselt sulgede vanalinna kuid jalakäijate ala peab meil jääma. Sellepärast, et see on nii turistide huvides, ma arvan, kui ka nende elanike huvides, kes ei omagi võib-olla autot ja kes tahavad rahulikult liigelda vanalinnas ja nautida seda kaunist ümbrust, mis meil on. Aga see, mis puudutab nüüd parkimist ja sellist, et võib-olla liiga teravdatud tähelepanu sellele parkimise probleemile. See uuring, mida viis läbi Tallinna transpordiameti, näitab, et vanalinnas on parkimiskohtade päevane hõivatus keskeltläbi 60 protsenti õhtusel ajal pärast seda, kui südalinna tasuline Ra lõpetab oma tasulise parkimise, see on siis kell seitse õhtul, siis muutub parkimiskohtade täituvus vanalinnas kuskil kolmekümneprotsendiliseks, mis selgelt näitab seda. Parkimisega ei tohi tänasel päeval küll vanalinna tänavatel probleemi olla nendes kohtades, kus see on lubatud. Kindlasti on see ebameeldiv neile, kelle maja ette kahjuks ei tohi autoga minna. Aga siin on kaks erinevat nähtust, üks on need avalikud parkimismajad nagu Vabaduse väljaku all alakoormusega, aga teine asi on see, et kuna lubatud vanalinnas töötavatele inimestele elavatele inimeste oma majad ette tänavatele parkida siis need on, nendel on mugavam jätta maja ette või tänaval. Ei, nad ei lähe sellesse silmas, lendasite sellesse parklasse oma autot panema. Ja loogiline oleks niimoodi, et kui me elame vanalinnas ja meil on hästi varustatud, mitte kallim kui tavaline parkimiskaarte seesamune auto jätmine koostöös jätta auto sellesse samasse ühiskondliku parklas, siis mõtlesime, et teeme seda. Ja samal ajal kui jätta õigus mitte tänavaid päris kinni panna, vaid õigus tähendab lühiajaliseks üllatuseks, et inimesed või kaup maha laadida või peale 15 20 minutit siis võib-olla oleks võimalik ikkagi ka hakata rohkem nõudma. Et need 30000 inimest, kes vanalinnas töötavad, kui ka 3000 inimest, kes elavad, jätaksid oma autod mitte tänavatele, vaid tänavad jääksid põis tühjaks, vaid viiksid autod parkimiskohtadesse, mida on veel juurde vaja, muidu. Goritas veel, kas selline on vanalinna seltsis koonduvate inimeste laiem arvamus? No eks meil on samamoodi, et nagu Aini härma, kes ütles, et ja tegelikult ära Kuuskemaa, siis on inimesed, kes tõesti arvad, et nad peavad kogu aeg saama enda kodu juures parkida, on ka need, kes leiavad, et, et parkimine kodu juures ei ole nii oluline, et et sellist ühtset seisukohta on hetkel nagu väga raske välja tuua. Aga selles mõttes ma olen, ma arvan küll, et ikkagi inimestel peaks olema võimalus aeg-ajalt oma kodu juurde autoga pääseda, justkui selles mõttes, kui mina näiteks kahe lapsega tulen poest, siis ma ei leia, et ma pargin oma autot kuskile linna määrde ja tulen siis oma suurte kottidega kahe lapsega koju. Et see lihtsalt füüsiliselt ei ole võimalik talle peale. Muidugi, ma küsiks kohe, et mida peavad tegema need tuhanded tallinlased, kellel üldse ei ole autot ja kes kasutavadki ainult ühistransporditeenust, et kas need inimesed peaksid ennast momendil tundma kuidagi halvasti, et nemad käivad oma kottidega poest koju ja ka lastega kindlasti. Noh, eks noh, probleeme on, ma arvan ka mitmesuguseid, aga noh, ma, selles mõttes ei tähtsustaks seda parkimise teemat nagu üle, et kas nüüd saab kodu juures parkida või mitte, et minu arust on tegelikult palju hullem teema vanalinnaelaniku jaoks parkimisega see talvine parkimiskord, mis eeldab seda, et inimene peab ainult autot vedama ühest tänavalt teisele, mina näiteks päevade kaupa enda autot ei kasutaks, aga lihtsalt selle parkimiskorra pärast ma pean seda näiteks tegema, mis on nagu absurdne, kui lund. Aga kus auto seisab päevade kaupa lihtsalt kuskil vana tänava ääres Ma hea meelega parkinud vaja elamupargiks teda kuskile avalikku parklasse, kui mul oleks võimalus seda teha normaalse hinna eest. Aga hetkel ma seda võimalust ei ole. Meil sama lugu, nii, aga mida linna esindaja ütleb selle kohta arutatud linna erinevate institutsioonide vahel, et kas oleks võimalik vanalinnaelanike autod kohustuslikus korras, aga aga mitte liiga kõrge hinna eest suunata siis kasvõi Vabaduse väljakualusesse parklasse või ehitatavatesse uutesse parklates? Aga siin ongi küsimus, et mis asi on mõistlik hind, sellepärast et praegu saab ju tegelikult autokuuks ajaks ära parkida nii mõnestki parklas 400 500 krooniga kuus, et küsimus ongi, kas see on nüüd inimese jaoks mõistlik hind või kallis hind, aga selline see turuhind praegu on. Kasutage seda, ei saa seda teenust pakkuda. Kas parklaid on muidu juurde tulemas, Tallinna vanalinna ümbruses? Tallinna vanalinna ümbrus on minu arvates juba ääristatud nende parkimiskohtadega, siin on ühisteenuste parklad, on neuropargi parklat, citypargipark. Samas on Vabaduse väljaku alune parkla, mis on siis linna hallatav asutus, et selles mõttes. Ma ei näe füüsiliselt küll eriti seda Linnaruumi esimene on see, et kesklinna on tulnud palju neid tasulisi parklaid juurde. Ka need on tulnud juurde minu meelest väga ebaeetiliselt moel linnakahjustaval viisil, selles mõttes, et need on väga sageli lastud vanad puumajad ära lammutada ja nende asemele tekitatud nii-öelda tühjadele kruntidele, et võtta seal ka minul, tulevad meelde mitmed 19. sajandi Euroopa linnade ehitus, määrused, kus vana maja tohtis ära lammutada ainult siis, kui kahe või kolme aasta jooksul sinna uus maja kerkis. Aga mitte nii, et ei hakata aastaid vahepeal tühja laugul parklaga vahepeal, et see on nagu paha asi. Seal kindlasti paha asi ja noh, kindlasti on ta sellest variandist, kui seal lihtsalt oleks poolpõlenud ja selline lammutamist ja maja. Aga ma arvan, et need parklad, mis on tekkinud vanalinna ümbruskonnas, et kui me võtame nüüd Kaarli puiestee parklat ja võtame seda parklat, mis on kohe balti jaama kõrvale, et need on tekkinud ikkagi tühjadele, platsidele. Ja aga kui meil oleks seda vana kena puuarhitektuuri üha rohkem ja rohkem korda tehtud siis selles on ka teatud potentsiaal vanalinnakoormuse vähendamiseks sest see atraktiivsus tuua inimesi nendesse toredatesse vanadesse puumajadesse. On ju muidugi olnud turiste, kes on öelnud, et neid on köitnud rohkem need meie puidust eeslinnad, sest neid enam Lääne-Euroopas ei ole, kui meie vanalinn kivilinn on, aga me oleme transpordi peale liiga kauaks toppama jäänud ja ma arvan, et võib-olla me vahetaksime need plaati ja võib-olla räägiksime niisukest teemast. Kuigi see toob esile, kutsub esile täitsa nagu õigusvaikusele. Mida sa Carita ütled selle kohta, et meil vanalinna elanikel võiks olla ka rahu näiteks niinimetatud Bermuda kolmnurgast näiteks seal Suur-Karja tänava kandis pole üldse võimalik praegustes oludes saavutadagi sest löö, klubid ja mis seal kõik on, eks ole? Jah, olen selts on sel teemal vist koos käinud, teinud pöördumisi, pöördunud politsei poole, aga täpsemalt. Tõepoolest, tegelikult see on üks teema, mis väga teravalt tuli esile nende arutelude käigus areline elanikega, et töörahu teema tähendab vana terves Tallinnas kehtib öörahu alates kella 23-st, aga vanalinnas seda millegipärast ei, ei ole. Ja ei oleme abi saanud ei politsei poolt ega ka nüüd erinevate erinevad elanikud on pöördunud ka linnavalitsuse poole, seesama Bermuuda kolmnurk ja ja näiteks savimäe poolt, eks, et noh, et ka mina omalt poolt olen pöördunud sel teemal, et, et kuidagi keegi ei taha selle teemaga tegeleda. Jah, aga samas on ju selge, et kuskil ühes linnas peab olema ka üks niisugune lõbutsemise rajoon täitsa nõus ja diil, vanalinnainimesed on näiteks paneelikatestempaniilikates elavatest inimestest kolm korda parema helisummutusaga seinad. Mõelge kui jube, kui kogu see lõbutsoon kuskile Läheks Lasnamäele Nataljale nii atraktiivne seal olla, aga tagajärjed oleksid ju palju hullemad. Igatahes Aini härm, mida ütlete, mida saaks selle vastu teha, kas teatud paaridele, mis testil lausa elumajas asuvad või mille kohta on väga palju kaebusi tulnud? Tulevikus litsentsi pikendamisele ei saax tingimusi panna teatud lahtioleku aegade suhtes? Kahjuks ei ole sellist asja nagu litsentsi pikendamine olemas, kaubandustegevuse seadus annab väga kindlalt oma sellised piirid, kus ulatusest saab kohalik omavalitsus neid lahtioleku aegu piirata. Ja tõsi ta on, kui on tulnud kaebused, see on tegelikult, see on hästi pikk protsess, sellepärast. Neid mõõtmisi teostavad jällegi teised instantsid, mitte kohalik omavalitsus. Ja Me oleme piiranud teatud lõbustusasutuste lahtioleku aega kella 11-ni õhtul. Aga ma oleks võib-olla isegi päris rõve muus. Kui vabariigi valitsus võtaks vastu teatud seaduse, mis annaks sellise võimaluse meil vanalinnas kõikides lõbustusasutustes tehase lahtioleku aeg kella 11-ni õhtul, aga seni, kui meil sellist alust ei ole ja me võtaksime vastu sellise otsuse, siis ma arvan, et esimene etteheide tuleks meile ettevõtjate poolt, kes ütleksid, et meie piirame nende ettevõtlusvabadust. Siin vanalinnaelanike selts on küll näiteks toonud ühe kohtulahendi Pärnust, kus on õnnestunud lahtioleku aegu muuta. Ja tõepoolest juba oli Tallinnas ei ole teadlik, et kas selliseid juhtumeid on olnud, aga Pärnust on tõepoolest piirati vist lahtioleku aega laheda tunni aja võrra, et siis sellel hetkel, kui hakkab kehtima rahu, et nad said veel tund aega kauem lahti olla. Aga minu teada Tallinnas veel selliseid pretsedente ei ole olnud, et lahtioleku aeg oleks piiratud, et mul endalgi üks näide on tatari üks, kus me piirasime lahtioleku aega pärast elanike kaebusi, aga ma räägin vanalinnast, et vaat vanalinnast ma ei oska, nüüd võib-olla Tatari tänaval, aga vanalinnaga seoses ei ole küll. Piirata niimoodi asutuse tegevust, et kui tuleb elanikelt kaebus, et tänaval on kärarikas ja inimesed pidutsevad, sellepärast et meie saame, me ei saa oletada ega eeldada, et need inimesed, kes tänaval pidutsevad, on väljunud just sellest või teisest lokaalist. Kuigi me aimame seda. Aga seda juriidiliselt vormistada on äärmiselt keeruline, kui see klubi või restoran on või baar tegutseb elumajas ja kui tulevad sealt elanikelt kaebused sellisel kujul, et nende tegevus on mõõdetav, heli on liiga tugev ja ei vasta nendele nõuetele, mis on siis me saame absoluutselt koheselt panna selle ilma kohtuta lahendita. Muidugi, nad võivad meid kohtusse kaevata, aga me saame piirata nende tegevusaega kella 11-ni. Aga praegune seadusandlus ei võimalda meil lihtsalt puhtteoreetiliselt oletuslikult, et sealt klubist või restoranist on väljunud inimesed. Nad lärmavad tänaval, et paneme nüüd kõik kinni. Aga üks võimalus on jäänud ära kasutamata, vabandust. Rabolic traditsioon nõuab, et lõbustusasutuste muusika ei kosta tänavale. Aga mida me Tallinnast läheme mööda mullima luunist või kasiinost Viru tänaval või nende leedishedovimistad seal Karja tänaval on sealt ühest uksest läheb üks muusika, teisest, teine tänavale. Vot selle peaks küll ära lõpetama, kui neil ongi. Kuid see on täiesti ametlikult on see keelatud. Kes seda jälgite, seda ei nõuta. Lähen õhtul jalutama, siis nüüd ongi selles suur see munitsipaalpolitsei põhja tänaval ja kella 11-st alates ühes palee. Tegelikult munitsipaalpolitsei ei saa üldse jälgida seda, kuidas inimesed käituvad sellepärast, et neil on. Ja kas see trahv on siis kas heakorraalane või parkimisalane trahv, nemad vihmatu. See oli küll paha lugu. Aga. Sulle akna peal magnetofoni ei olnud, mis oleks lõuanud terve kvartali raadiuses. Munitsipaalpolitsei võiks selliste asjade eest trahvi teha. Küll, aga need üürnik asjas, ma tahtsin isegi aken plaanialgest küsida seda, et, et meil on ju olemas ka täiesti positiivsed näited, et kuidas ta rõhutasite, et ilusamaid kohti vanalinnas on ju see Pärnu maantee ja Väike-Kaia nurga peal olev üleminekutsoon, kus on eestiaegne arstide maja, Eugen Sahhaviiase projekteeritud ja selle all on ju olnud nii-öelda eesti ajast saadik Tallinna Kingitus kangapood, Thekla pood. Mis, ja paljud vanemad tallinlased nimetavadki seda ikka Tekla poja nurga tagant, eks ole. Ning nüüd oli säärse kasiino sees ja kas läks pankrotti seal kõige kenam majanduslikud põhjused, aga nüüd on seal uuesti nagu viide poodi ja see, et, et noh, CDd, fakt, ised, kasiino, kellel olid aknad kinni pandud, kuigi suhteliselt kultuurselt kinni pandud, aga siiski kinni pandud linna kõige ilusamad vitriinaknad. Et seal nüüd kangapood, tagunemide, kangevaid, mingi riidepood seal on. Noh, see on ikkagi suur samm edasi ja see on ju väga positiivne. Tegelikult, kui ma ise Porte kõnnin näiteks Suur-Karja tänaval hommikul ja siis, kui ma näen, et aknad on nende turvakardinatega kõik kaetud, et iseenesest, ega see ei tekita ka sellist hubasuse tunnet ja meeldivat tunnet. Aga siin ongi nüüd see, et kuidas, kuidas me saaks teha niimoodi, et meie linn oleks turvalisem ja ettevõtjad ei kardaksid nende aknad sisse, lüüakse, ja sellepärast Need metall kardinad tõstetakse üles tegelikult alles kell 10 hommikul, nii et kõik, kes jalutavad seal enne näevadki ainult neid sulatuid, vitriin. Nii me oleme nüüd mitukümmend minutit probleemidest erinevatest vanalinnaga seonduvatest probleemidest rääkinud, aga jõuame äkki nüüd kuidagi lahenduste juurde ka tegelikult ka vanalinna arengukava ikkagi nendele vist kõigile mainitud probleemidele näeb ette, et aastaks 2013 peaks mingisugune areng toimuma vanalinna elanikele võiks kasvada, võiks rohkem just nimelt poode teenuseid tulla. Et mida Tallinna linn, mida Kesklinna valitsus selle elluviimiseks plaanib ka arengukavas tegelikult on päris paljude nende ülesannete taga kas üheks teiste seas või ainsaks ellu viiakse just nimelt Kesklinna valitsus. Need tegevused ja toimingud, millest arengukava räägib, nendega tegelikult tegeletakse ka igapäevaselt. Tooge näiteid edusammudest või näidetest või faktidest, et kuule, vanalinna elanik saakski aru. Kuule vanalinna elanik näiteks saab aru, kuidas me reguleerime kaubandustegevust, kui meil on väga pikka aega olnud probleemiks sellised mitte päris rahvuslikku joont kandvad müügid raekoja platsil siis linnaosa on saanud seda reguleerida nüüd selliselt, et kõik, mis toimub raekoja platsis, kõik müügid käivad läbi linnaosavalitsuse konkursid. Ja see, ma arvan, on äärmiselt positiivne linnapildis, sest meie esindusväljakul vanalinnas me ei näe enam sellist võõrast suveniiri. Selle aastavahetuse või aastavahetuseeelse laadakonkursiga läbiviimist nõnda et, et kuna Elle kõrgeim hind oli konkursi üheks tingimuseks, siis jälle platsi hind seal vist eestimaise kudumi või eestimaise käsitööpakkuja jaoks kasvas võrreldes. Ütleme niimoodi, et ta kasvas, aga suurenesid ka võimalused, sellepärast et igal ettevõtjal on nende suhtes majades, mida pakkus konkursi võitja. Ettevõtte kapital, viis pluss kaubanduseks suurem pind kui eelmisel aastal. Need majad on täiesti uued. Valgustus on uus, kujundus on uus ja need kultuuriteenused, mida pakub sinna juurde uus ettevõtja. Ma arvan, et need leiavad ka väga positiivset kajastust. Nii, aga räägime veel kord kardakkab vabandust, räägime veel kord, elanikest on teil punktid üks, kaks, kolm, mida teha, et täita arengukava punkti et tuua aastaks 2013 vanalinna rohkem elanikke, kui oli aastal 2007. Kindlasti arengukavas ei ole niimoodi väga kindlalt piiritletud see aeg aastaga 2013, sellepärast et kõik need visioonid ja tegevused on siiski pikaajalised kontseptsioonid. See ei saa niimoodi toimuda, et kahe-kolme aastaga toimuvad mingisugused drastilised muutused ja kui me arvestame siiski ka kinnisvara hindasid, mis on viimasel kolmel aastal igal pool langenud, siis kinnisvarahinnad vanalinnas on tänaseks päevaks ikkagi Tallinna kõrgeimad hinnad, ulatudes keskmiselt 40 45000 kroonini ruutmeetri eest. Kas siis linnaosa valitsus ütleb, et me ei saa mitte midagi teha mitte ühtegi tegevust? Selleks, et tuua elanikke vanalinna, meie saame muuta veel paremaks, heakorda, mis on tänavatel me saame muuta huvitavamaks neid kultuuritegevusi, mida meie korraldame, aga kahjuks elamispinna osas. Meil on jäänud vanalinna keskeltläbi paarkümmend korterit, kus on linna üürnikud, meil lihtsalt rohkem ei ole seda elamufondi võib-olla nii nagu. Las härra Kalvet kunagi pikas perspektiivis, kui linn on nii jõukas ja rikas ja saab ehitada Harju tänavale hoonestada seda nii, nagu oleks võib-olla otstarbekas euroopalikult, et siis me saaks sinna neid elanikke juurde tekitada. Kunstlikult, me ei saa praegu küll sellist asja välja käia, et meie nüüd füüsiliselt kellelegi ostame sinna elamispinda. Aga need linna praegused siiski linnale kuuluvad rendipinnad. Kas, kui tulevad uued konkursid, praegused lepingud lõpevad, kas te siis püüate kuidagi ikkagi saada sinna just selliseid asutusi kasvõi just nimelt väikest kauplust või või kohvikut, mis võiks olla hakkame suunatud just nimelt kohalikele elanikele? Nii nagu ma enne ütlesin, meie pindasid on äärmiselt väike protsent üleüldse vanalinnas. Need hooned, mis on Kesklinna valitsuse valitsemisel, on pigem ma nimetaks neid kultuuriobjektideks ja haridusobjektid, eks need on sellised majad nagu kodulinna maja matkamaja toomklubi. Okasroosikese loss okasroosikese lossis on peidus veel teatud reservi sellise kultuuri ja haridusmaastiku rikastamiseks. Nii et neid äripindasid, kui füüsiliselt olemasolevaid pindasid, neid on meil järel väga vähe ja kui me teeme sinna konkursse, siis muidugi reguleerime seda, mida me tahame seal kaubandusena näha. Niimoodi ma võin näiteks tuua Eesti käsitööpoe pikk tänav 15, kus on kaks korrust Eesti käsitöö all. Vanalinna elanikud, kas kõlas optimistlikult? Nii väga, mitte kahjuks häid uudiseid olen praegustele elanikele väga-väga siit ei tulnud. Et meil seltsi raames on ka juttu olnud sellest just nende samade kas riigi ja, ja ka linna omanduses olevate kinnisvaraobjektide rentimine siis ikkagi soodustingimusel ka võib-olla nendele samadele vanalinnas elavatele peredele, et tekiks nii-öelda kogukonna kogukonna poolt opereeritavad ärid, et noh, see võib-olla seesama väike paga või, või ka siis kas või seesama käsitööpood, et tegelikult ka Apollo poes asub nüüd uus nii-öelda Eesti esindus Tallinnas on selles mõttes nagu hea näide. Et aga noh, ikkagi väga oluline on just need samade olmeteenuste toomine vanalinna, et, et seesama külapood ikkagi seal nii-öelda alles jääks. Kooliga seonduvad küsimused ikkagi, et kuigi te ütlesite, et kui vanalinnas on niivõrd palju koole, kas viisist või aga lihtsalt piirkonnakool ja see, mis toimub Gustav Adolfi ümber, on tegelikult vanalinnaelaniku jaoks päris masendav, et vahetult enne kooliaasta alguses on natuke teine teema küll, aga vahetult enne kooliaasta alguses tekib sinna, eks 200 uut last, kes on äkki vanalinna sisse kirjutatud ja elavad nüüd seal, et nüüd tekib küsimus, et miks peaksid hakkama lapsed käima koolis hoopis kuskil mujal ja kaugemal, et ütleme, sellised nii-öelda kogukonda tugevdavad ja olmeküsimused on need Tähendab tõesti seda kooliteemat ei jõua täna laadusest viimased viis saata minutitel olled, aga ma küsiksin Mart Kalmu vahest ka Unesco ei ole selle Tallinna vanalinna praeguse arengukavaga olnud rahul ja soovib, et sinna kirjutataks midagi juurde või tehtaks veel nii-öelda üks lisakava, millega Unesco täpsemalt siis rahul ei olnud ja, ja, ja kuidas Esko praegu vanalinna arengutele üldse vaatab. Ma tean, et kolmap Päeval oli koos Kaju Unesco maailmapärandi Tallinna nõukogu esimest korda Marika valgu juhtimisel ja ja kolm täna stuudios olijad olid ka sellel koosolekul koos, aga Mart Kalm? Unesco probleem selle Tallinnaga on see, et arengukava on liiga üldsõnaline ja mitte millestki kohustavat, on nagu surmavalmis tehtud, aga sellest on võimalik hõlpsalt mööda hiilida ja nad tahavad saada lihtsalt konkreetsemad tegevuskava, millega Tallinna arenguid suunatakse. Aga nüüdse Unesco perspektiiv, mida ma tahaksin esindajad, on ka see, et, et see on tegelikult palju laiematesse. Tallinna probleem ei ole midagi unikaalset. Tegelikult niisugused hästi müüvad tohistlikud vanalinnad, olgu nad siis seal maalne päevandis või mitte nad kõik kipuvad käte niisugusteks, argielust võõranduma. Seal see on üle-euroopaline ja isegi üle klopp reaalne probleem. Mistõttu tegelikult nagu Unesco on võtnud malle pärandi komitee on võtnud üheks oma tegevussuunaks säästliku turismi, sest noh, meil on tegelikult palju näiteid nendest linnadest mis ja mitte ainult lindudest, teatud looduskohad, maailmapäeval isegi hullemini kannatanud, et Mano kuutelt on vaeva nähtud, et see asi see koht saada maailmapärandisse. Ja siis ta muutunud tuistlikud popule punaseks ja tuism on selle koha hävitanud, et noh, ütleme Tallinnas, Tallinn on selleks liiga tugevat, nüüd turism Tallinnat ei hävita. Aga suunamatu öeldu Õism, vanalinna lüpsmine turismi poolt, see on kindlasti probleem ja Tallinna linna tuleb säästele tuismi radadele tublisti juhtida. Aga kas nüüd siis Jul Esko ettepanekute valguses on plaanis Tallinna linnal ka uut ja mingit detailsemat tegevuskava vanalinna osas välja töötama hakata. Aini härm. Nõukogu arutas seda uue arengukava vajalikkuse küsimust või siis vana arengukava muutmise vajadust ja jõuti konsensusele, et vanalinna kohta hakkab kehtima üks kava. Kuidas ta nüüd täpselt saab pealkirjaliselt sõnastatud, et seda näitab lähitulevik? Selles osas? Päris kindlat vastust me veel ei leidnud. Mis nüüd puudutab Kesklinna valitsuse just selle uue kava koostamisel siis vahetult pärast nõukogu koosolekut me tulime oma maja inimestega kokku ja avastasime tegelikult ühe sellise väga naljaka asja, et ei ole tehtud ühtegi sellist teaduslikku ja faktidele põhinevad uuringud, et milline on siis üldse see vanalinna kinnisvarakeskkond, see hõlma siis ainult seda, et mitu maja seal või mitu eluhooned seal on vaid seda, et mitte keegi päris täpselt ei tea, palju on seal ettevõtteid, palju on meelelahutusasutusi, kui heakorrastatud üks või teine maja on ja meie omalt poolt otsustasime siis tellida nüüd sellise uuringu, mis näitab meile ära sellise vanalinna praeguse olukorra ja ma arvan, et see saab olema ka heaks sisendiks sellele loodavale uue, kas siis kaitsekorralduse kavale või vanalinna arengukavale. Kuidas me siis seda ka ei nimetaks tulevikus? Aga ehk oleks vajalik ka erinevate huvigruppide arvamuste uuring, mida arvavad ja ootavad Tallinna vanalinna elanikud, mida arvate Tallinna teiste piirkondade elanikud, mida nemad ootavad Tallinnast ja nii edasi? Ma arvan, et neid teisi asju. Me saame taastada teistes dokumentides, aga see, mida meie tahaks praegu teha, oleks üks dokument, mis tugineksid faktidele, registri andmetele, et ei saaks ühe-kahe inimese tunnetuslikul alusel teha mingisuguseid globaalseid järeldusi. Ja minu tänase saate viimane küsimus läheb Jüri Kuuskemaa Te, olete Tallinna linnapea, Edgar Savisaare nõunik? Te olete vanalinna osas nõu andnud, millist nõu ja kuidas teile tundub, kas nõu võetakse kuulda? Tähendab, kui minna veebruaris sain selle ametikoha ja ma nimetan ennast täpsemalt kultuurinõunikuks muinsuste alal, siis minu esimene jutt linna peale oligi see tuleb luua Unesco maailmapärandi Tallinna nõukogu. Tuleb see tehase arendusprojekt, millest me praegu kogu aeg rääkisime nii, nii et see ongi põhiline. Minu esimene niisugune. Hingeline vajadus ja mul on hea meel, et sa nüüd hakkab teostama, nii et ma näen, et minu töölevõtmist on mingit kasu ka olnud. Suur tänu kõigile täna saatesse tulnutele karita salle on üks loomisel oleva vanalinna seltsi eestvedajatest. Saates olid veel Jüri Kuuskemaa ja samuti Kesklinna vanem Aini Härm ning kunstiakadeemia professor Unesco maailmapärandi komitee Eesti delegatsiooni juht Mart Kalm. Kindlasti hoiame ka edaspidi vanalinna teemadel silma peal. Kuidas seda uut arengukava koostatakse ja, ja kuidas reaalselt elu Tallinna vanalinnas muutub? Mina olin saatejuht Arp Müller.