Allegra seon tere, romansi keeles. Kõlab väga hästi. Jah, olen täitsa päri. Me räägimegi tänases saates riigita rahvas Šveitsis elavatest romanssidest, stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Šveitsiga seostuvad meil mitmed asjad. Šveitsi kellad, Šveitsi juustu, Šveitsi pank. Võiks lisada siinkohal, et Šveits on maailma üks kõige konkurentsivõimelisemaid majandusi igas mõttes vägagi arenenud maa paljudel juhtudel tuuakse Šveitsi demokraatia osas näidismaaks ja seda mitte ainult tänasel päeval, aga seda ka väga pika ajaloo jooksul, sest Šveits on ju maa, kus kohtade võim ja selline nii-öelda rahvademokraatia on tegelikult väga pikaajaliste traditsioonidega, noh aga mis võib-olla eriti huvitav, et just nimelt see tänase saate rahva romansside ala paistab sellises kollektiivse otsustamise ajaloos eriliselt silmaga Šveitsi tasemel. Nii et me räägime täna rahvas, kellel on väga tõsised ja väga pikaajalised demokraatia traditsioonid. Kus asub romansside ajalooline kodumaa? Romantiline rahvas, kelle ajalooline kodumaa on viimastel sajanditel olnud peaasjalikult siis Šveitsi kaguosa, täpsemalt Grau Pündeni kanton Secrow künda ning Anton on Šveitsi suurim kanton, aga ta on suhteliselt hõredast asustatud kanta. Ja see on siis jah, see piirkond, kus romansid on viimastel sajanditel peaasjalikult elanud kaasajal elavad romansid vägagi mitmel pool Šveitsis. Neid on küll väga vähe, kuid sellest hoolimata, et neil ei ole sellist väga laiaulatuslikku piirkonda, kus nad elavad. Nad elavad mitmel pool Graubindeni kantonist, täpsemalt siis selle kantoni lääneosas, keskosas ja idaosas, aga elavad ka näiteks mitmel pool Šveitsi suuremates linnades. Tegemist on rahvaga, mille tänane asuala ei ole üldse kompaktne. Veelgi enam öeldakse, et Romassid on Šveitsis elavatest põlistest rahvastest kõige mobiilsemad. Nad liiguvad kõige enam, nad vahetavad elukohta suhteliselt kõige kergemini. Näiteks romansside põlised naabrid Grow Pündeni kantonis, sakslased, keda on siis kantoni elanikkonnast enamus. Nemad on tunduvalt vähem liikuv rahvas. Nemad elavad traditsiooniliselt paikades, kus nende esivanem on pikka aega elanud. Kõige enam elab romanš kroobündoni kantoni idaosas Surfelva maakonnas. Selle maakonna elanikkonnast moodustavad nad üle 60 protsendi. Aga see tähendab seda, et need on seal ainult umbes 12600. Ja peaaegu 60 protsenti on romanssega Grow Pündeni kantoni lääneosas inni maakonnas aga seal on see 60 protsenti, vaid pisut üle 5000 inimese. Šveitsis on ligikaudu 35000 inimest, kes pidevalt kasutavad romansi keelt koos nendega, kes seda keelt Harr kasutavad. Kõnes on siis umbes 60000 inimest ja arvatakse, et inimesi, kes romansi keelest aru saavad, kelle arusaamine tõesti on arvestataval tasemel, et neid on alla ja 1000, kuid sellest alla 100-st 1000-st on siis ka üksjagu inimesi, kes tegelikult ei ole rahvuselt romansid eriti Grow künda ning Antonis on viimastel aastatel lisandunud sakslasi, itaallasi, kes siis mingil põhjusel on soovinud õppida romansi keelt. Aastas korraldatakse viis 60 kursust sellistele inimestele, kes siis tegelikult romansid ei ole, aga maaga tahavad pida romansi keelt, aga nii või teisiti on tegemist väikese rahvakilluga. Noh, me võime rääkida suurusjärgust vähem kui üks protsent Šveitsi elanikkonnast on romansid. Šveitsis elab umbes 7,8 miljonit inimest ja rahvastiku tihedus on vägagi suur. Selle riigi pindala on väiksem kui Eestil. See on natukene enam kui 41000 ruutkilomeetrit. Mis tähendab siis, et rahvastiku keskmine tihedus on umbes 190 inimest ruutkilomeetril ehk raugendaniganton Se romansside ajalooline asuala, see on nüüd kantangus. Rahvastiku tihedus on sootuks teistsugune. Seal on rahvastiku tihedus ainult umbes 27 inimest ruutkilomeetril. Nii et natukene enam kui 7000 ruutkilomeetrit ja umbes 192000 inimest ja suhteliselt hõreda asustusega piirkond. Kui me võrdleme Eestiga, siis Eesti rahvastiku tihedus keskmisel Ta on suurem kui Grow Pündani kantonis. Aga ei ole selles midagi väga imestada, et see piirkond hõredamalt asustatud on. Esiteks ei ole selles piirkonnas ühtegi suurt linna. Piirkonna keskuses suris elab umbes 33000 inimest. Teiseks piirkond on väga mägine, kogu kanton asub Šveitsi Alpides. Kõrgeim punkt on enam kui nelja kilomeetri kõrgusel üle merepinna. Madalaim punkt on enam kui 250 meetri kõrgusel merepinnast. See on ju väga kuulus turismipiirkond, seal on palju suusakuurort. Crowe künda ning Antonis on ka kaks väga tuntud asulat Davos ja Sankt Moritz. Kumbki nendest ei asu küll nüüd romansside ajaloolisel asualal, vaid nad on siiski aladel, kus peaasjalikult elavad sakslased. Selles kantonis on siis kasutusel kolm ametikeelt ja üks nendest keeltest on romansi keel. Jah, see on ainus kanta Šveitsis, kus on kolm ametikeelt saksa keel, itaalia keel ja romansi keel. Nagu itaallased elavad selles kantonis küllaltki kompaktselt siis sakslased elavad sisuliselt kõikjal selles kantonis, välja arvatud itaallastest tihedama asustusega alal ja romansid siis elavad ja saarekestena sellega Anton erinevates osades. Noh, see kolm ametikeelt tähendab seda, et reaalses elus muidugi domineerib väga selgelt saksa keel, tegelikult, et esimest korda tunnustas Šveits romansi keelt juba 1938. aastal. Aga selle tunnustamisele sellega on seotud selline omapärane lugu. See oli siis teatavasti aeg, kui Šveitsi lõunapoolsel naabril Itaalial oli valitsejaks Mussolini ja Mussolini oli siis see, kes ütles, et Šveitsi itaallastega asustatud alad tuleks ühendada tingimata Itaaliaga. Kuna romansid on ka romaani rahvas, täpsemalt siis romaani rahvaste retoromaani rühma kuuluv rahvas siis Mussolini väitis, et ka romanssidega asustatud alad tuleks ühendada Itaaliaga sest romansid ei olnud tema jaoks midagi muud kui itaallased, kes tekkisid itaalia keele dialekti vastukaaluks nendele Mussolini nõudmistele, mida ta siis kolmekümnendatel aastatel korduvalt ja korduvalt esitas. Šveits 1938. aastal eraldi keelena romansi keelt tunnustas. Juba see 38. aasta tunnustus tähendas seda, et romansi keel sai nagu teatavad ometi keele õigused. Aga konkreetsemalt tunnistati romansi keel ametikeeleks. Šveitsis 1996. aastal. Mida see ametikeele staatus üleriigilises mõttes tähendab? Noh, sa ometi keele staatus üleriigilises, kes on rohkem küll sümboolne näiteks Šveitsi rahatähtedel, siis Frankidel on peal muuhulgas ka romansikeelsed kirjad Šveitsi passides, mis tänapäeval välja antakse. On sees romansikeelsed kirjad. Aga üldiselt üleriigilisel tasandil ametikeele staatus väga palju ei anna, annab eeskätt selle võib-olla, et Šveitsi keskvõim toet tab romansi keelt ja kultuuri. Ja selle toetussumma suurusjärk eurodes on aastas umbes kaks ja pool miljonit eurot mida ei ole võib-olla palju, aga kui me arvestame selle romansi, keele kõnelejate väikest arvu, siis ei ole seda ka mitte väga vähe. Nüüd kantoni tasandil on seda ametikeeleks olemist natukene rohkem tunda, seda ei ole küll kahjuks seniajani suudetud täpselt fikseerida, ei ole olemas sellist seadust, mis täpselt loetleks ette või fikseeriks romansi keele staatuse ametikeelena stroobündoni kantonis, ent sünnipärastel romanssidel on õigus asjaajamises kõneleda romansi keeles. Kuigi jah, siinkohal tuleb aru anda, et enamus kanton elanikkonnast romansi keelt ei oska ja kui kõneletakse ikkagi saksakeelse ametnikuga, siis reaalselt tuleb siiski kasutada saksa keelt. Romanssidel on olemas teatav katusorganisatsioon, liia rumanssa, liia romanss tegeleb väga paljude erinevate valdkondadega ja muuhulgas siis liia rumandža tegeleb tõlkimisega. Näiteks aitab nendel ametnikel vastata siis romanssidele romansi keeles, dokumente tõlgitakse siis romansi keelde ja nii edasi. Noh see tõlketööde maht ei ole küll suur, siis suurusjärk on aastas umbes 1000 lehekülge. Aga parem see kui, kui mitte midagi noh, ametlikus asjaajamises ka romansid ise tegelikult valdavalt eelistavad kasutada saksa keelt, sest täna arvatakse, et praktiliselt kõik romansid Šveitsis on kakskeelsed. Enamasti on siis nad saksa ja romansikeelsed, mõned on siis ka itaalia romansikeelsed. Kui veel mõnikümmend 100 aastat tagasi arvati olevat seal suurusjärk 100 200 romansi, kes tegelikult valdasid ainult romansi keelt, siis täna täiskasvanud romansid on, on sisuliselt kõik kakskeelsed. Kroobeundeni kantonis on mitu ametikeelt, siis võib ka koolides haridust saada. Erinevates keeltes. Graubyndoniga Antonis on jah võimalik saada haridust väga mitmesugustes erinevates kombinatsioonides tänapäeval on juba olemas ka ainult romansikeelseid koole, need on siis algkoolid. Muidugi valdav enamus koolidest on saksakeelsed, itaaliakeelseid koole, aga on olemas ka näiteks selliseid koole, kakskeelseid koole, kus on saksa romansi keel, kus siis romansi lastel on võimalik esimestel aastatel saada haridust romansi keeles. Edaspidi Annel võimalik pida romansi keelt ja, ja siis peamiselt saadakse aineid saksa keeles. Nüüd romansikeelsed Teil koolide sellistel koolidel, kus algkoolis on valdav enamus aineid romansi keeles sealsetes koolides on lastel võimalik valida keskastmes oma esimene keel. On selleks siis romansi või on selleks siis saksa keel. Aga kakskeelsetes koolides romansi lastel sellist valikuõigust ei ole, keskastmes on siiski esimeseks keeleks kindlalt saksa keel. Aga jah, hariduse vallas on teatavat edenemist viimastel aastakümnetel toimunud muuhulgas siis organisatsioon, liia romandža tegeleb ka romansikeelsete õpikute väljaandmisega, romansikeelsete koolide toetamise ja nõustamisega ja, ja siis romansikeeleõpetajate võrgustiku arendamisega. Romansi keeles on ka kirjandust ilmunud ja sellega tehti algust juba väga ammustel aegadel. Juba 16.-st sajandist alates on teada romansikeelseid tekste. No kõigepealt anti välja romansi keeles katekismus, seejärel anti välja uus testament romansi keeles. Alates 19.-st sajandist on rootsi keeles ilmunud raamatuid vooden, ilukirjanduslikke raamatuid ja näiteks viimastel aastakümnetel ilmub üksjagu luulet. Öeldakse, et romansi keeles kõige enam müüaksegi raamatukauplustes just nimelt luulet ja, ja siis samuti romansi keeles ilmub tõlkekirjandust aga üldkokkuvõttes läbi sajandite võib siiski öelda, et vega romansikeelse kirjanduse hulk väga suur ei ole. Samas romansi keeles on olemas ka raadio ja televisioon ja peamine organisatsioon, mis edastab siis romansi keeles. Raadio ja televisioonisaateid on raadio, televisioon, Rumonsa ja selle organisatsioonil on umbes 125 töötajat. Tegemist on väga tõsise organisatsiooniga. Raadio töötab romansi keeles ööpäevaringselt. Muidugi lastakse peaasjalikult muusikat, aga edastatakse ka uudiseid, edastatakse jutusaateid. Viimastel aastatel läbi viidud uurimuste kohaselt arvatakse, et umbes kolm neljandikku Šveitsis elavatest romanssidest kuulab regulaarselt romansikeelset raadiot. Samas romansi käinud televisioon on küll väga väikesemahuline. Keskeltläbi on siis uusi saateid pool tundi. Samas need saated küll korratakse korduvalt ja korduvalt edastatakse peaasjalikult uudiseid, natukene meelelahutust, natuke räägitakse poliitikast, on ka lastesaateid ja need saated on varustatud siis üldiselt saksakeelsete subtiitritega. Umbes kaks kolmandikku Šveitsis elavatest romanssidest regulaarselt Sis romansikeelset televisiooni ka jälgiv. Ja kõik raadio ja televisioonisaated on kättesaadavad interneti vahendusel. See muidugi aitab selles mõttes kaasa romansi keele säilimisele ka romanssidel, kes elavad maailma suvalises nurgas, on Interneti vahendusel võimalik tegelikult romansikeelseid saateid vaadata ja romansikeelsed raadiosaated kuulata. Internetis on ka romansikeelseid portaale. Kõige viimastel aastatel on loodud ka siis jahiInternetiportaal, Ta-le terveid romansikeelseid, näiteks eraldi on olemas portaal väikelastele, romansikeelne portaal, eraldi on olemas portaal Sis noort lastele. Eraldi on olemas skulptuuri Taal organisatsioonil, liia rumansson, olemas romansikeelne lehekülg, romansi keeles on olemas näiteks kaart, tsikleid vikipeedias. Selles vabatahtlikus internetientsüklopeedias vikipeedias on umbes 3350 artiklit. Kui võrrelda seda teiste keeltega, noh, siis see on umbes 600 enam kui näiteks uiguuri keeles või seda on umbes kolm korda enam kui mari keeles. Kui me mõtleme, kui palju on Marisid, kui palju on mari keele kõnelejaid ja kui vähe on romansi keelekasutust, et siis tegelikult romansid, on küllaltki korraliku arvu artikleid juba praeguseks ajaks saanud. Kusjuures nende artiklite puhul on oluline ka see, et muuhulgas leidub seal selliseid küllaltki professionaalseid artikleid. Osades keeltes on tõesti niimoodi, et artiklid koosnevad mõnest lausest tõesti artikkel ainult sellepärast nii-öelda number suureneb. Aga romansi keeles olen ise teadlikult neid jälginud ja vaadanud ja on ka küllalt põhjalike küllap pikki artikleid. Ja usun, et siinkohal seesama organisatsioon, liia romanso on ka sinna jõudumööda nii-öelda õla alla pannud. Nii et romansi keel on täiesti ka Internetikeel, sealhulgas nüüd on olemas ka otsingumootoril Google'il romansikeelne versioon. Aga kui rääkida romansi keelest IT valdkonnas, siis võib-olla palju suuremaks saavutuseks kui Google'i romansikeelne versioon võib pidada asjaolu, et 2007.-st aastast mas romansi keeles ka maikrosoftil Office'i tarkvara perekond. Kui palju on siis ikkagi maailmas rahvaid, kes saavad uhkustada sellega, et neil on olemas offis omas keeles, aga romansi keeles on see olemas, koostöös romansi rahvuslike organisatsioonidega seda tehti, kusjuures selle eestvedajaks Microsoftis oli siis üks inimene, kelle esivanemad tegelikult on rahu Pündonist pärit. Ja, ja võib-olla ka oluline asjaolu see, et, et Microsoft investeeris küllalt suure summa Omalt poolt. Romassige Nofis tuli, kui meil on olemas romansi keeles tarkvara ja kui meil on olemas romansi keeles Google'i otsingumootor. See tahab tegelikult romansi keelt juurutada noorte inimeste seas just nimelt nende arvutikasutajate põlvkonna seas ja romansi keele säilimise mõttes. Asjaolu, et seda noored õpiksid, on vägagi oluline. Romansi keeles on viis dialekti. Kas igapäevaelus kasutavad inimesed igaüks oma dialekti? See dialektide rohkus muidugi romansi keelele täna kasuks ei tule, sest igapäevaselt tõepoolest kasutatakse peaasjalikult oma dialekti näiteks isegi algklasside matemaatikaõpikud on olemas kõigis viies dialektis. See asjaolu muidugi, et erinevad grupid kasutavad oma dialekti, tähendab seda, et iga dialekti kõnelejad, see arv on ikkagi väga väike ja kui me räägime niigi väga väikesest rahvakillust, siis kahtlemata on väga kulunud kas ja väga keeruline säilitada kõiki neid viite dialekti. Standardiseeritud romansi, keel on ka täiesti olemas, 1982.-st aastast. Aga jah, reaalselt igapäevaelus kasutatakse seda vähe, kuigi 1997. aastal hakati romansi keeles välja andnud päevalehte ja noh, see päevaleht püüab küll kasutada just nimelt seda standardiseeritud keelt koolides kasutatakse standardiseeritud keelt. Aga sellest hoolimata jah, inimesed kodudes siiski valdavalt kasutavad ikkagi oma konkreetset dialekti. Dialektid vahelised erinevused ei ole väga suured. Kui rääkida veel sellest keelest, siis romansi keelele kõige lähem suguluskee on ladina keel siis ka keel, mis kuulub retoromaani keelte hulka ja samuti on väga lähedane suguluskeel pruulikeel. See on siis keel, millest me oleme oma saates rääkinud. See romansi keel, fruuli keel ja ladina keel ongi siis kolm keelt, mis kuuluvad retoromaani keelte hulka. Nüüd retoromaani keeled omakorda kuuluvad romaani keelte hulka ja näiteks romansi keelele on suurtest tuntud keeltest prantsuse keel lähedasem kui itaalia keelt. Tänapäeval liia romanss on üks selline ka nii-öelda õigustus selle romansi keele õppimiseks. Just nimelt asjaolu, et inimesed, kes õpivad ära romansi keele, neil on oluliselt lihtsam õppida ära prantsuse keelt, mis Šveitsis on vägagi tähtis. Nii et muuhulgas kasutatakse siis seda romansi, keele oskust ka selleks, et oleks siis lihtsam õppida suuri keeli näiteks prantsuse ja itaalia keelt. Romantik tähestikus ei ole meie jaoks igapäevastest tähtsam sellest olemas ka tähte ei ole ka w-d ja ei ole ka Igrekit. Aga võõrsõnades kasutatakse ka neid tähti-ga siis kaod w y-is ja need romansi tähestiku tähed häälduvad vägagi sarnaselt sellele, millega me oleme harjunud eesti keeles. Kusjuures rääkides romansi keele kaasaegsetest reeglitest siis romansi keel on järjest enam võtnud üle reegleid saksa keelest kuigi kuulutakse romaani keelte hulka. Ja muidugi põhjustab seda asjaolu, et inimesed, kes on harjunud elama ikkagi üldiselt saksakeelses piirkonnas kroobindoniga Antonis väga selges enamuses on siiski saksakeelsed inimesed. Et inimesed oma igapäevakeeles loovad nii-öelda mõnes mõttes mingit segakeelt saksa romansi, keele segakeelt ja võtavad üle. Neid saksa keelereegleid. Ja nii ei ole ka siis sellest standardiseeritud keeles püütud nüüd väga uutele, just nimelt saksa keelest tulnud reeglitele vastu sõdida. Kuulame nüüd ühte romansikeelset laulu, mis kõlas 1989. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Šveits saavutas tookord 13. koha. See oli esimene ja seni ka viimane kord, kui Eurovisiooni lauluvõistlusel kõlas romansikeelne laul. Jätkame saadet Šveitsis elavatest romanssidest. Milline on romansside asuala majandus? Romansside asuala Grau Pündeni kantoni majandus on oluliselt ühekülgsem kui Šveits tervikuna. Šveits tervikuna, nagu me siin saate alguses juba mainisin, on tõesti maailma üks kõige konkurentsivõimelisemaid majandusi. See on riik, kus on olemas ka väga kaasaegset kõrgtehnoloogilist majandust, kus on väga arvestataval kujul see nii-öelda teadmistepõhine majandus. Aga Grow Pündeni kanton on sootuks teistsugune piirkond. Selle piirkonna majandus põhineb turismil ja põllumajandusel kusjuures põllumajanduses omakorda tuleb arvestada, et see piirkond on väga mägine. Ei ole selles piirkonnas selliseid hiigelsuuri alasid, kus oleks mõnus kasvatada vilja ja mitu põllumajandus põhineb lammaste ja kitsede kasvatusel. Kasvatatakse maisi piirkonnas on veinitööstus. Ent üldiselt jah, siiski põllumajanduses domineerib lamba- ja kitsekasvatus. Ja väga olulisel kohal kogu piirkonna majanduses on turism. Nüüd sellel turismil on romansside jaoks ka oma teatav negatiivne mõju. Ja nimelt arvestades seda, kui tähtsal kohal on seal turism ja turism mitte ainult saksa või prantsusekeelsetest maadest siis teenindajatel, kes seal turismisektoris töötavad, on muidugi kasulik osa vaata ka inglise keelt. Nii ei ole siis eriti imekspandav, et paljud romansi noored eelistavad romansi keele õppimisele õppida. Just nimelt inglise. Ühest küljest on see internetikeel, aga teisest küljest ka piirkonnas, kus on palju turiste, on väga kasulik seda keelt osata. Mõnes mõttes selline turismi tähtsustumine seal ja asjaolu, et selles piirkonnas tõesti käib palju inimesi kõikvõimalikest maailma piirkondadest, see nagu vähendab seda noorte huvi pida romansi keelt, sest et lõputult palju keeli siiski enamus ei jaksa õppida või nende võimed ei ole nii head, et nad need kõiki neid keeli korraga hästi selgeks saaks. Ja nii siis, kui on vaja teha valikuid, siis arvatakse, et olulisem on osata väga hästi saksa, inglise ja prantsuse keelt. Romansikeelsel kõrval on vähem tähtis Grow Pündeni kant, Nonii, siis tuleb arvestada ka seda, et seal meie mõistes sajab suhteliselt palju. Kui Eestis siin erinevates piirkondades saab keskmiselt, et kusagil 500 600 millimeetrit aastas siis Grow Antonis valdavalt enam kui 800 millimeetrit aastas ja on piirkondi, kus sajab üle 1000 millimeetri aastas. Ja need sademed valdavalt tulevad maha juulis ja augustis. Nii et suvi on suhteliselt vihmane seegi kõik teatava jälje jätab selle piirkonna põllumajandusele. Ja samas on tegemist siiski küllaltki soojapiirkonnaga kuigi mõistagi erinevatel kõrgustel on see aasta keskmine temperatuur vägagi erinev, aga kusagil poole kilomeetri kõrgusel merepinnast aasta keskmine temperatuur on 14 ja 15 kraadi vahel. See on üksjagu rohkem kui meil Eestis aasta keskmine temperatuur on kantoni majanduses on oluline ka asjaolu, et küllalt palju on on piirkonnas välismaalasi, see tähendab siis väljaspool Šveitsi sündinud inimesi noh, tervelt 15 protsenti elanikkonnast ehk umbes 28000 inimest ja mis on muidugi huvitav, kui sellel šveitsi sakslasel on järjest enam huvi õppida romansi keelt ja järjest enam sakslasi romansi keelt, viimastel aastatel õpib nii-öelda oma lõbuks tegelikult siis välismaalased, kes tulevad, nad peavad kõigepealt kohanema piirkonna saksa keelega, neil ei ole romansi keele jaoks aega ja on täheldatud isegi seda piirkonnas elavad välismaalased suhtuvad kohati romanssidesse nagu üleolevamad. Üldiselt on Šveits oma põliselanike suhtes siiski vägagi tolerantne maa. Ei ole täheldada seda sakslane kuidagi halvustavalt suhtuks romansi või itaallane või prantslane, seda teeks aga välismaalane. Kummalisel kombel. Sageli kipub suhtuma sellesse kõige väiksemasse rahvakildu sellise teatava halvustava tooniga. Kui Grow Pündeni kantonis, kus elavad romansid, on kasutusel kolm ametikeelt saksa keel, itaalia keel ja romansi keelt, siis ametikeeli kokku on Šveitsis neli ja neljas keel on prantsuse keel. Kõik need neli rahvast, kelle keeled on ometi keeled, on šveitsi põlisrahvad šveitslane tekkinudki omal ajal nende nelja rahva asuala kokku puutuda piirkonnas, kui vabad talupojad tahtsid asju isekeskis otsustada, ei tahtnud kuuluda mingite suurte isandate võimu alla. Nii et jah, need neli keelt on kõik põlisrahvaste keeled. See ei tähenda mitte kuidagi seda, et Šveits püüaks täna võtta ametikeeleks suurte välismaiste rahvagruppide keeli, et ei ole seal mingit suundumus selleks, et türgi keelele anda ometi staatust või et seal mõnele aasiakeelele on ta ometi staatust. Kuigi Šveitsis elab järjest rohkem inimesi mitmelt poolt Aasiast, Pakistanist, näiteks Ühelt poolt Aafrikast ja nii edasi. Ma väga ei kujutaks jah, seal teistsugust elu ettegi, sest et täna ükski nendest rahvastest tegelikult ei pea väga tundma ennast allasurutuna. Muidugi sakslase, Šveitsis kõige enam saksa keele positsioon on selgelt kõige tugevam. Me peame arvestama, et Šveits on riik, kus kantonite õigused on väga suured. Šveits on ju konföderatsioon, see tähendab seda, et tõesti keskvõim sekkub kohalikku ellu nii vähe, kui see üldse on võimalik. Asju ajavad kantonid ise. Isegi näiteks haridussüsteem on erinevates kontorites erinev, isegi õppeaastad on erinevates kantonites erinevad. Ei ole nii, et kõikides kontorites õpitakse kohustuslikult ühepalju, kui ühtemoodi kantonid määratlevad ka ise ära need oma ametikeeled, klient, täna on mindud veel kaugemale kontoni siseselt, nendes kohalikes omavalitsustes on võimalik ka otsustada, kuidas seal asju ajada. Nii et väga väikestes administratiivsete üksustes on veel võimalik omakorda otsustada, milliseid keeli seal kasutatakse. Jah, see võim on Šveitsis viidud nii-öelda rohujuure tasandile ja see tähendab seda, et need neli keelt suudavad seal väga kenasti korralikult omavahel koos eksisteerida. Kui me võtame võrdluseks Belgia, kus elavad flaamid ja valloonid ja kui me mõtleme selle peale, et Belgia on viimastel aastatel pidevalt lagunemise staadiumisse pidevalt Belgiast kostab hääli, et seda riiki mõne aasta pärast enam ei ole, sest flaamid ja valloonid ei suuda kokku leppida siis jah, Šveitsis sellist probleemi ei ole. Asjaolu, et see võim on viidud võimalikult madalale tasemele ja et see keele ja kultuuripoliitika on ka viidud võimalikult madalale tasemele see välistab selle, et nende rahvaste vahel eksisteeriksid seal tõsiselt pinged, ei ole selliseid tõsiseid pinged, need pinged maandatud pingeid jah, viimastel aastatel tekitab see vägagi suur migrantide hulk, kes sinna kogu aeg juurde tuleb, see Šveits heaolu ühiskonnana kahtlemata meelitab inimesi juurde. Mis on Šveitsi puhul ju veel huvitav. Šveits ei ole tegelikult eriti külalislahkema. Šveits hoiab oma inimesi, aga Šveits suhtub natukene võõristavalt võõrastesse. Šveitsi kuulub Euroopa liitu, rahvas on selle vastu. Kahtlemata kardaks Šveits ka seda, et ta peab hakkama oma õitsvast majandusest toitma neid Euroopa liidu vähem arenenud maid. Samas Šveitsis väga paljud normatiivaktid seadused ja madalama taseme normatiivaktid on Euroopa Liiduga täna ühtlustatud esse ühtlustus. Protsess on tegelikult toimunud sõltumata sellest, et Šveits ei kuulu Euroopa Liitu. Aga jah, Šveitsi elanikkond ju tõesti on vastu kuulumisele suurtesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Küsimus ei ole ju kaugeltki ainult Euroopa liidus, Šveits ei kuulu NATOsse, pikka aega ei kuulunud žess ühinenud rahvaste organisatsiooni ja nii edasi. Mida on teada romantiline loost esimesel aastatuhandel enne meie aega elasid tänapäeva Šveitsi läänepoolsetel aladel keldid ja tänapäeva Šveitsi idapoolsetel aladel reidid või siis reetja ehk diakeeli kõnelevad rahvad Nende rahvaste päritolu. On pisut vaieldav, et teadlased ei ole siin ühemõtteliselt kokku leppinud, kelle hulka nad kuuluvad, on siin räägitud etruskide päritolust ja nii edasi. Lihtsalt jah, nende reetide puhul on see täpsemalt teadmata keldid kui ka need reidid on jätnud oma jälje Šveitsi rahvastikku, muuhulgas ka nimedega. Keldi rahvaste seas oli selline rahvas nagu helveidid. Teame ju šveitsi ka sellise nime all nagu helveetja ja samas reedid või, või siis Raiti keeli kõnelevad rahvad. Sellest tulenes rae diaprovints Rooma impeeriumis ja, ja ka tänapäeval nimetatakse seda kagus Šveitsi vahel Raetjaks jah, elasid kaks sellist suuremat rahvagruppi. Aga ühel hetkel siis kuulusid Šveitsi alad Rooma impeeriumi koosseisu ja romansside esivanemate ala sai siis 15. aastal Rooma impeeriumi osaks ja Rooma impeeriumi osa siis Raetja provintsina. Ja kui me nüüd mõtleme sellele, et romansid räägivad romaani keelte hulka kuuluvat keelt, siis tulenebki asjaolust, et Rooma impeerium nagu enamikes oma vallutatud piirkondades hakkas peale suruma oma ladina keelt ja sellest rahvaladina keelest siis ajapikku kasvasidski, siis välja need retoromaani keel, et muuhulgas siis romansi keel, mida räägitakse tänapäeva kroobündonigantonis. Nii et jällegi rahvas, mis on oma keelesaanud tänu Rooma impeeriumi mõjudele et siis eeskätt need reidi keeli kõnelevad rahvad siis võtsid üle selle rahvaladina keele ja nende segunemise, siis tekkiski romansi keel. Tänapäeva retoromaani rahvaste esivanemad elasid omal ajal tegelikult oluliselt laiemal territooriumil kui tänapäeval tänapäeval siis rattaromaani rahvad elavad Šveitsi kaguosas ja Itaalia nendel aladel, mis piirnevad Šveitsi ja Austria, aga aga omal ajal elasid retoromaani rahvad tänapäeva keskŠveitsist kuni tänapäev Kesk-, Sloveenia, Ani ja elasid ka näiteks Austria lääneosas, täpsemalt Austria lääneosa lõunapiirkonnas. Nii et ja hoopis laiemal territooriumil, aga suurte naaberrahvaste pealetungi käigus Nende retoromaani rahvaste asuala jäi järjest väiksemaks, kuni siis jah, kaasa on tõesti meil tegemist kolmerahvaga. Kusjuures need kolm rahvast ei elagi päris selles mõttes kõrvuti võid, nende rahvaste vahel elab ka teisi rahvaid. 12. sajandil oli romansside asuala selline piirkond, kus keskvõimu noh, sisuliselt ei eksisteerinud ja see tähendas seda, et kohalikud ülikud pidevalt tülitsesid omavahel pidevalt eksisteeris sõjalisi kokkupõrkeid, pidevalt toimus lahinguid, pidevalt käidud, kätte maksmas. Veritasu oli selles piirkonnas küllaltki laialt levinud ja see tähendas seda, et naaberalad pisut kartsid, romansid esivanemate alaga kaubavahetuses olla. Ja ühel hetkel siis selle piirkonna kohalikud ülikud said aru, et niiviisi enam jätkata ei saa. Et niiviisi jätkates muutub piirkond väga vaeseks, pidev omavaheline tülitsemine, need pidevalt omavahelised lahingud, et need kurnavad selle piirkonnana täiesti välja. Ja pole siis ime, et 1395. aastal loodi tänapäeva kroobündoni kantoni läänepoolsetel aladel niinimetatud hall liiga romansi keeles siis liia krissa ja hall liiga sai oma nimetuse siis sellest, et selle piirkonna elanikud kandsid kootud halle riideid. Aga see hall liiga oma nimega on välja tulnud tänapäevani. Kase Grow pindoni kantoni nimi tuleneb ju tegelikult sellesama halli liiga saksakeelsest nimest. Grow ründan ja see hall iga oli selles mõttes selline omapärane toorium, et ta ühest küljest küll oli nagu loodud selle piirkonna vägevate poolt selleks et omavahelisi tülisid vältida, omavahel kokkuleppele jõuda, aga teisest küljest kaitsti selles piirkonnas ka lihtrahva huve. Muuhulgas näiteks oli võimalik lihtrahval ka kohtusse pöörduda, et see hall liiga ühtlustas oma territooriumil. Seadused ühtlustas oma territooriumil näiteks karistused kuritegude eest. Ühtlustas kogu seda kohtusüsteemi, aga moodustas ka sõjalise liidu ja näiteks kaitses steid kaubandus Šveitsis röövlite eest. Hiljem tekkis tänapäeva kroobündeni kantonis juurde veel kaks liigat ja 15. sajandi teisel poolel oli sellel Tänapäev Robinsoni kantoni territooriumil ja ka mõningatel aladel, mis jäävad tänapäeval selle kantoni piirkonnast lõuna poole. Seal oli siis kolme liiga konföderatsioon. Et siis halliga ja veel kaks samalaadset liigat moodustasid kolme liiga lõdva konföderatsiooni ja Se konföderatsioon tasapisi lähenes siis oma naabruses vale Šveitsi Konföderatsioonile. 15. sajandi lõpus, 1499. aastal eraldus kolme liiga konföderatsioon sisuliselt Püha Rooma riigist ja see tähendas seda, et 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil toimis selles kolme liiga kontsentratsioonis tolle aja Euroopas vägagi ainulaadne juhtimine. Toimus selline teatav kollektiivne juhtimine, kus olulisemad otsused võeti vastu tänapäeva mõistes referendumi abil. Otsuseid ei tehtud mitte mingis kitsamas ringis kõige rikkamate inimeste poolt, vaid kus olulistesse otsustesse püüti siis kaasata ka lihtrahvast. 1798. aastal muutus tänapäeva kroobindoni kantoni territoorium tollase Šveitsi osaks, täpsemalt siis helveetja vabariigi osaks. Helveetja vabariik oli siis prantsuse impeeriumisse kuuluv ala loodud siis prantslaste poolt ja nüüd Ajal, kui siis prantslased vallutasid ära tänapäeva Šveitsi vallutati siis muuhulgas ära ka see tänapäeva Grow Pündoni kantoni territoorium seal õieti vabariik sai küll eksisteerida vähem kui viis aastat ja 1803.-st aastast on siis grafündeni kanton Šveitsi konföderatsiooni osa. Nii nagu sellel kolme liiga kontsentratsiooni territooriumil niiga Šveitsi konföderatsiooni territooriumil oldi harjutud sellega, et õigused olid eeskätt olemas kantonitel ja keskvõim oli nõrk, keskvõim püüdis suhteliselt vähe kantonite tegemistesse sekkuda. Aga sellesse veetja vabariigis, mis vähem kui viis aastat eksisteeris sinna prantslased tõid oma juhtimissüsteemi. See tähendas seda, et kantonite õigused võeti noh, väga maha kantonite õigusi piirati tohutult õigused anti siis just nimelt riigi keskvõimule. Aga 1203. aastal, kui Šveitsi konföderatsioon taastati ja prantslaste võim kadus, siis jällegi see võim liikus üle uuesti kantonitele. Sellest ajast on siiani jäänud Šveits riigiks, kus võim on olemas eeskätt kantonite tasandil romansi keele, kultuuri, selle rahvuse säilitamise mõttes muidugi selline kantonite võimusüsteem on vägagi positiivne, sest kui see võim oleks kõik koondunud Šveitsi keskvõimule, siis noh, mõelge alla ühe protsendi riigi elanikkonnast, see ei paistaks mitte kuidagi oma soovidega välja. Aga olukorras, kus võim on just nimelt kantonite käes, siis kroobündoni kantonis paistavad need romansi siiski oluliselt rohkem välja. Ja see tähendab ka seda, et romansside soovidega arvestatakse rohkem. Kuigi see romansside katusorganisatsioon liia Romonzo väidab romansside huvidega võiks arvestada selles kantonis veel palju rohkem. Näiteks soovib liia romanssaga selle romansi keele õpetamist hoopis laiemale tasandile viia. Ja minu teada ei ole näiteks võimalik tänasel päeval ka ülikoolides romansi keeles pida romansi keeleviimine Ülikooli õppetasemele, vähemasti siis sellisele tasemele, et ülikoolis oleks võimalik õppida just nimelt seda Romassi keelt Šveitsis. Noh, see oleks muidugi suur asi ja, ja kindlasti oleks suur asi ka asjaolu, kui oleks võimalik selle romansi, keele õpetamist laiendada keskastme koolides. Aga Šveits on nii demokraatlik riik kui romansid suudavad oma soovid kenasti ära põhjendada. Kui nad suudavad näidata seda, kust kohast soovide elluviimist rahastatakse, siis tundub, et Šveitsi keskvõim tegelikult ei tee mingisuguseid takistusi selleks, et romansid saaksid oma keelt ja kultuuri arendada, et nad saaksid seda järjest rohkem kasutada, et nad saaksid seda säilitada. Ja, ja kuigi romanss on täna tõesti väga vähe. Ma siiski kaldun arvama, et sellel rahval on olemas kõik võimalused rahvana püsima jääda. Vähemalt lähiaastakümnetel kindlasti. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Seekord oli juttu Šveitsis elavatest romanssidest. Stuudios olid Andrus Mölder ja Marje Lenk.