Algavas kiske programmis riigita rahvas tuleb juttu Ooessis elavatest kõmblidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. OS-i peale mõeldes tulevad silme ette lossid, kindlused, näed ja lambad. Võiks juurde lisada ka veel diviise kaevurid, sest et valss ja söekaevandamine mingil hetkel oli vaata et peaaegu sünonüümid. Me räägime täna kõmblidest, keda varem kutsuti USA lasteks, mis põhjusel siis Ooelslastest äkki kõmblitsaid Tõesti pika aja jooksul nimetati eesti keeles seda rahvast võistlusteks ja so eestlane, see termin tuleneb siis sõnast Vals ja seda piirkonda nimetame me juu reisiks ka tänasel päeval. Paraku Samuels on puhtalt inglisekeelne termin, millel ei ole suurt midagi pistmist selle rahva omakeelse nimetusega. Arvatakse, et võis, inglisekeelne nimi on pärit siis vanadest germaani sõnadest val ja Volha. Need sõnad tähendasid võõrast, kes on Romoniseerunud või kes on roomlastega koos elanud ja, ja siis anglosaksid nimetasid keltide hulka kuuluvaid britega nimega vaeliski. Tegelikult see valsi termin on ka vägagi vana pea sama vana kui termin kõmri ja see võissi omakeelne nimetus, kõmri. Arvatakse, et tuleneb vanast pritsi keele sõnast comroogi. See comroogi tähendas kaasmaalast ja see sõna on olnud kasutusel hiljemalt seitsmendast sajandist ja selle sõnad taustaks võib öelda niipalju, et see tähendas seda. Et ehk numbrid on lähedased oma sugulusrahvastega, Inglismaa põhjapiirkonnas ja Šotimaa lõunapiirkonnas. Tol ajal elasid siis seal ka keldi rahvad ja siis sõna komroogi tähendas siis seda keldid, pidasid ennast nende rahvaste kaasmaalast, eks, ja eristasid ennast selle terminiga kaasmaalased. Aga üldiselt algul siiski kasutasid kõmrid komb roogi ja kõmri nimetust suhteliselt vähe. Alles 12. sajandil Se kõmri nimetus võitis, seni oli küllalt sageli end nimetatud ka Prütaniaid ja see tulenes siis sellest. Kõmride esivanemad olid keltide hulka kuuluvad britid viimastel aastatel me oleme paljude rahvastega puhul ju loobunud sellistest, võiks öelda, et koloniaalse päritoluga terminitest ja võtnud kasutusele oma keelele lähedasemaid termineid. Siinkohal võib näiteks nimetada ju sedagi, et me ei räägi ju juba ammu enam Tšeremissidest, vaid me räägime Mariidest või et me ei räägi Eskimotest. Me räägime inoididest. Termin eskimo on küll ka säilinud, aga, aga eskimo on säilinud pisut teises tekstis, kui me seda vanasti kasutasime. Nii et me oleme rahvaste nimetuste puhul eesti keeles võtnud suuna sellele, et järjest enam kasutada neid oma keelele lähedasi nimesid. Ja see rahvas, kõrid on, olete saanud eesti keeles väga hea nime, sest see rahvas nimetab oma kodumaad kõmri. Vahel arvatakse ekslikult, et OSCE on Inglismaa ja inimesed, kes seal elavad, on inglased. Kõmrid oma ajaloolisel asualal ei ela Inglismaal et selle riigi nimetus ametlikult on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendatud Kuningriik. Eesti keeles on viimastel aastatel seda riiki nimetatud ka ühendkuningriigiks. Aga see ühendkuningriik koosneb täna neljast osast, mille suurim osa on Inglismaa, mille suuruselt järgmine osa on Šotimaa. Siis tuleb pindalalt Hoils ja kõige väiksem osa pindalalt on Põhja-Iirimaa. Nii et kõmrid elavad peaasjalikult Huessis. Ja tõepoolest üsnagi sageli me nimetame kõmre üldistatult inglasteks. Aga inglase ja kõmrid ei ole isegi mitte sugulusrahvad. Kui inglased on ikkagi germaani rahvaste hulka kuuluvad, siis kõmrid seevastu kuuluvad keeldi rahvaste hulka. Me oleme oma saates juba mitmetest Celtidest rääkinud, rääkinud mängsidest, oleme rääkinud Kornidest. Me oleme rääkinud Bretoonidest ja klounid kuuluvad siis jah, samuti nende keldi rahvaste hulka, täpsemalt nende keldi rahvastega Briti ehk Britooni harusse. Jah, keltidel lähemad sugulasrahvad on Kornid ja Bretoonid. Üsnagi paljude saadete puhul me oleme öelnud, et, et vägagi raske on öelda selle rahva täpset arvu ja kõmblid on kahjuks rahvas, kelle puhul me peame jälle sama kordama. Me ei saa täna eriti täpselt rääkida sellest, kui palju on maailmas või kui palju on võisis kõmre. See number on üsna hägune, vägagi suurtes piirides, varieerub küll, aga saame me üsna täpselt rääkida sellest, kui palju on täna kõmri, keele, oskajaid, kõmri, keele kasutajaid ja neid arvatakse olevat, kui ei, siis natukene enam kui 610000. See on siis umbes 21,7 protsenti võltsi elanikkonnast. Maailmas tervikuna arvatakse, et kõmri keele kasutajad on enam kui 770000 kusjuures Inglismaal on siis kõmri keele oskajaid umbes 150000. Peaasjalikult on siis need kõmri keele oskaja Inglismaal kõmrid, kes elavad Inglismaal või Eestis on viimastel aastatel siiski näha täiesti positiivseid arenguid, positiivseid arenguid selles mõttes, et kõmri keelekasutajate arv viimastel aastatel järjest suureneb. Kusjuures äärmiselt positiivne on, et ta suureneb eeskätt laste ja noorte seas. Kusjuures veel üks vägagi huvitav tähelepanek on asjaolu, et kuigi kõmri keelt tänasel päeval, nii nagu paljude teistegi riigita rahvaste keeli räägitakse eeskätt maapiirkondades linnades siiski hoopis vähem. Ent, või siis on täheldatav selline huvitav nähtus, et viimastel aastatel maapiirkondades kõmri keelekasutajate hulk pisut väheneb. Seevastu linnades kõmri keelekasutajate hulk kasvab, kasvab ka võisi pealinnas Scardifis ja see on väga positiivne, kahtlemata väga tervitatav areng. Ja põhjus, miks kõmri keelekasutajate arv, kõmri, keele, oskajate arv veel siis suureneb, on suhteliselt lihtne. Aastast 2000 on kõmri keel või siis kohustuslik õppeaine kõikidele Walesis õppivatele lastele ja seda kuni vanuseni 16 eluaastat. See tähendab siis seda, et kõmri, kes ei taha kõmri keelt põhjalikumalt õppida, need õpivad ülejäänud ained inglise keeles. Aga umbes 20 protsenti valsi lastest saab enamikke aineid kõmri keeles. Kõmri keelt kasutatakse täna valsis suhteliselt laiaulatuslikult. Ametlikult on voi siis kaks ametikeelt. Need on siis inglise keel ja, ja kõmri keel, kusjuures kõmri keelt viimastel aastatel kasutatakse järjest enam ka tegelikkuses, kui algselt Ta oli võib-olla tegemist rohkem sellise paberite pealkirjapandu, ka siis järjest enam juurdub see, et kõmri keel ongi või siis oluline keel ka tegelikkuses näiteks asjaajamises kasutatakse kõmri keelt, seadusandlikke akte avaldatakse kõmri keeles. Teeviidad võissis on peaasjalikult kahes keeles, nii inglise kui kõmri keeles. Kõmri keel on väga kenasti juurdunud ka meediakeelena. Kuigi täna veel ei ole kõmri keeles päevalehte, mis siis igapäevaselt ilmuks. Aga kõmri keeles on olemas nädalaleht ja kuigi või siis ajakirjad, mis ilmuvad, on peamiselt inglisekeelsed, on siiski üsna ulatuslikult ka kõmri keelseid ajakirju. Kõmri keel on juba üle 30 aasta raadiokeel. Kõmri keel on televisioonikeel, 1982. aastal loodi kõmrikeelne televisioonikanal. Käesolevaks ajaks on näiteks olemas ka üksnes kõmrikeelne digitaalne sata teeveeganov, aga kõmri keeles on ka arvutitarkvara. Kõmri keeles on Microsoftil näiteks Windows XP või Windows Vista. On olemas Microsoftil Office'i tarkvaraperekond. Aga kõmri keeles on ka näiteks Mozilla Firefox või õue OpenOffice. Ka Facebookis on 2009.-st aastast olemas kõmrikeelne versioon. Nii et jah, see keel juurdub ulatuslikult ka D vallas. Ja, ja kui nüüd vaadata seda, kui palju on kõmri keeles artikleid internetis leiduvast vabatahtlike poolt kokkupandava Vikipeedia entsüklopeedias siis neid on seal umbes 28 ja pool 1000 ja seda ei olegi nii vähe kõmri keeles, et äsja on olukord suhteliselt positiivne, seda enam, et võltsis on mitmeid keskusi, kus õpetatakse kõmri keelt ka täiskasvanutele. Sealhulgas õpetatakse kõmri keelt ka nendele, mitte kõmbridele, kes soovivad kõmri keelt õppida. Kõmri keele oskus aitab täna juba ka mitmesuguste töökohtade saamisel. Paljudel sellistel ametitel, kus tuleb suhelda inimestega, seal on kõmri keeleoskustöökoha saamisel kasuks. Kui me mõtleme kõmri keele ajaloo peale, siis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul oli olukord ilmselt, et kõige hullem 19. sajandi lõpus oli näiteks võisi koolides kõmri keele kasutamine rangelt keelatud ja õpetajad käitusid kõmri keele kasutajatega üsna sarnaselt sellele, kuidas Tsaari-Venemaal 19. sajandi teisel poolel käituti nende Eesti lastega, kes proovisid eesti keelt koolis rääkida. Tavaline oli siis sellised lapsed pandi nurka, kusjuures neile riputati kaela siis selline häbistav plakat ja sageli selle plakatiga tuli käia koolipäeva lõpuni ja osades koolides rakendati koolipäeva lõpul, siis nende laste suhtes, kes kõmri keelt kasutasid, ka ihunuhtlust, aga 20. sajandil mingist hetkest siiski muutused toimuma hakkasid ja esimese kõmrikeelse algkoolini jõuti, või siis 1939. aastal esimese keskastmekoolini, mis oli kõmrikeelne, jõuti, või siis 1009 55. aastal. Ja veel 20. sajandi kuuekümnendatel aastatel oli võltsis üldiselt avalikus kohas kõmri keele rääkimine mittesoovitatav, et sellesse suhtuti üsna negatiivselt ja ja seda heideti sageli ette. Kas kõmblidesse suhtuti halvasti? Jah, selline inglaste teatav üleolev suhtumine kõmridesse oli täiesti olemas ja, ja täiesti igapäevaselt ka tunda. Eks see kindlasti selline maailmavallutuspoliitika, kus neile ühel hetkel kuulus ike tohutu suur hulk maailmast, eks see jättis oma jälje kindlasti mõtlemisse. Inglased tundsid ennast suurrahvana ja nad ei tundnud ennast suurrahvana mitte ainult kusagil kaugel Aasias või Aafrikas vaid nad tundsid paraku ennast suurrahvana, aga Briti saartel? Tõesti nad ongi arvult kõige suurem põlisrahvas Briti saartel. Noh, see selline suur rahvaks tundmine avaldus ka käitumises, avaldus ka suhtumises oma väikestesse naaberrahvastesse. Kas kõmri keel on keeruline, keel on seda raske õppida? Kõrvaltvaatajana tundub mulle, et kõigi eesti keel on minu arvates suhteliselt raske õppida ja ja mitte niivõrd nende reeglite pärast. Aga häälduse pärast, et kui me vaatame kõmri keele sõnu, neid pikki sõnu, siis oioi Põhja-Eestis on ju üks maailma kõige pikema nimega küla. Nimes on 58 tähte. Seda nime on küll päris võimatu välja öelda. Mitte kümnidele, seda jah, ilmselt tõesti väga raske välja lugeda, aga see küla on tuntud ja väga kuulus, et mõnes mõttes on see isegi nagu võltsi teatav kaubamärk. Kaasaegses kõmri keeles on mõistagi suhteliselt palju laene inglise keelest. Olukorras, kus on ikkagi sajandeid elatud kõrvuti inglise keelega ja kus inglise keel on olnud domineeriva positsioonis on see mõistagi vägagi loomulik, et inglise keelest võetud laen on palju. Samas üldiselt inglise keelest võetud laenud ei ole enamasti toorlaenud, need ei ole säilitatud toorlaenu täna või neid sõnu mugandatud kõmri keelele. Hästi positiivne nähtus. Ent kõmri keeles on küllaltki ulatuslikud laene ka ladina keelest. Tuals oli kunagi Rooma impeeriumi osa, aga Rooma impeerium oli selline riik, kes oma vallutatud aladel surus peale ladina keelt. Siis ei ole imekspandav, et kõmri keeles on küllaltki palju laenega ladina keelest. Nüüd kõmri keele oma tähestikus on 28 tähemärki ja meie eestlaste jaoks igapäevastest tähtedest ei ole selles tähestikus Joti kaod ja veed, kuid võõrsõnades neid siiski kasutatakse. Vahel tehakse ka nii, et K täht asendatakse kõmri keeles c-tähega V-täht f tähega. Samas tuleb märkida, et kuni 16. sajandil oli kõmri keeles k-täht täiesti kasutusel, nii et see, see k-täht on ära kadunud või asendunud c-tähega, see on alles viimaste sajandite tulemus, mis kõmri keeles on võib-olla huvi. Ta on numbrisüsteem ja see numbrisüsteem baseerub paljuski numbrile 20. Näiteks 40 on kõmri keeles traditsiooniliselt kaks kahtekümmend, kuus kümmend on kolm kahtekümmend, aga näiteks 21 on üks 20-l 22 on kaks 20-l ja nii edasi ka numbreid alla 20 ei ole noh, sellised traditsioonilised kümnendsüsteemis näiteks 11 on üks, 10-l 12 on kaks, 10-l ja nii edasi 16 on aga näiteks üks 15-l järjest enam juurdub kõmri keeles siiski ka numbrite 10 kaupa loendamine. Ja, ja seda 10 kaupa loendamist kasutatakse siis valdavalt suurte numbrite puhul. Inimesed, kes peaasjalikult kasutavad kõmri keelt, kasutavad rohkem sellist vanaaegset 20-l põhinevat süsteemi ja inimesed, kelle jaoks kõmri keel on võib-olla selline teisejärguline, kes seda keelt vahel harva kasutavad, nemad kasutavad jällegi rohkem sellist 10 kaupa loendamist. Kõmri keeles on olemas ka õige mitmeid dialekte ja need erinevused kõmri keele erinevate dialektide vahel on täiesti olemas. Ent eeskätt avalduvad need erinevused kõnekeeles. Kirjakeeles on erinevused märksa väiksemad, kusjuures kõnekeeles ei avaldunud erinevused mitte ainult häälduses, aga üksjagu suured on erinevused ka sõnavarasse kõmri keeles. Lisaks erinevate dialektidele on täiesti eristatavad ka kaks peamist keele stiili, kirjakeel ja kõnekeel. Kusjuures erinevused kirjakeele kõnekeele vahel on kohati üpris suured. Peaasjalikult kõnekeeles kasutatakse mõistagi kõnekeelt. Keel on valdav ka mitteametlikus kirjakeeles aga ametlikud dokumendid ja enamus kirjandust antakse välja kirjakeeles. Samas näiteks ajalehed ja ajakirjad kasutavad paljuski kõnekeelt ja mis on need võib-olla kõmri keele säilimise jaoks. Positiivne on see, et kirjakeel on standardiseeritud ja kehtiv üle kogu valsi. Kui me mõtleme selle peale, et võissi keelekasutajate arv ei ole siiski kuigi suur, siis kindlasti ühtse kirjakeele olemasolu tuleb selle keele säilimisele kasuks. Madalale laadale alla auli alloleval nädalal alla alla kreeni kannigi ränsantkes indoeuroopa la la la la. Kõmblide kodumaa valss on tunduvalt väiksem kui Eesti. Ta on suurusjärgus samasuguse pindalaga nagu Sloveenia ehk siis natukene vähem kui 21000 ruutkilomeetrit noh, Eestiga võrreldes on ta siis allapoole Eestist. Ent maailmas on üksjagu palju riike, mille pindala on või Sist väiksem. Ka Euroopas on ju selliseid riike kasvõi näiteks Tšernogooria või Kosovo ja nii edasi. Queensi pindala sellisel kujul on pärit umbes 16.-st sajandist ja sepp, praegune OS-i ja Inglismaa vaheline piir tugineb siis suuresti 16. sajandi Fjodaalsete maavalduste piiridel. Omal ajal oli kõmride esivanemate asuala üksjagu palju suurem. Nii et see kõmride esivanemate asuala jäi väiksemaks seoses kokku põrgetega inglastega. Ja ajapikku siis jah, olid kõmrid esivanemad järjest enam sunnitud taanduma lääne poole. Ka täna on tegelikult niimoodi, et kõmre ja kõmri keele kasutajaid on kõige enam just nimelt Guessi läänepoolsetes osades ka põhjapoolsetes osades seevastu võis idaosas on küllaltki vähe, võltsis on piirkondi, kus siis kõmri keele kasutajaid on isegi enam kui 50 protsenti elanikkonnast ja need on tõesti need äärmised rannikualad põhjas ja läänes kõmride varasemast ajaloost väga palju teada ei ole, noh, informatsioon on kohati vastuoluline. Viimaste uurimuste kohaselt arvatakse. Kõmridel on küllaltki palju ühist baskidega näiteks geneetilises mõttes ja üldse laiemalt Põhja-Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa elanikkonnaga. Ja seetõttu on olemas ka selline teooria. Kõmride esivanemad võisid rännata Briti saartele Pürenee poolsaarelt. Aga jah, sellest varasemast ajaloost väga palju teada ei ole. Küll on aga siis teada, et 47. aastal alustasid tänapäeva poissi alade vallutamist roomlased. Kõmblide esivanemad suutsid aga roomlaste hästi relvastatud ja hästi organiseeritud armeel üksjagu tugevalt vastu seista ja nii läks siis jah, roomlastel peaaegu 30 aastat enne kui piirkond suudeti täielikult ära vallutada. Roomlaste ajast on oluline, et või siis hakati sel ajal kaevandama muuhulgas ka kulda. Ja teine väga oluline moment on asjaolu, et neljandal sajandil tõid roomlased võitsi kristluse. Ja tänapäeval on ju kõmrid enamuses just nimelt kristlased. Peale roomlaste lahkumist viiendal sajandil asusid paljudele kõmri esivanemate keltide aladele elama, aga Germaanlased germaanlaste surve oli vägagi tugev. Ja algaski siis kõmri esivanemate taandumine lääne poole, samal ajal osa ajaloolistest kõmri esivanemate aladest suutis siiski germaanlaste vastu seista ja need olid eeskätt sellised piirkonnad, mis olid looduslike olude poolest soodsad, kus oli lihtsam vastu panna mäestikupiirkonnad, jõgede vahelised alad ja nendel aladel kis õige mitmeid riigikesi ja nendes riikides oli küllaltki tugev ühiskondlik elukorraldus. Kõmri esivanemad olid suutnud roomlaste lahkumise järgselt säilitada sellise küllaltki hea distsipliini ja küllaltki tugeva ühiskonna kõverid suutsid iseseisvad olla õige mitmete sajandite vältel ja näiteks üheksandal sajandil tegid kõmri rahu vigingitega ja sellel rahu tegemisel viidingitega võeti eeskuju oma sugulusrahvastest. Nimelt varem olid viikingite rahu teinud Kornid ja Bretoonid. Ja see rahu Vikingitega tähendas seda, et kõmrid asusid koos vigingitega võitlema anglosakside vastu ehk siis kõmride idapoolsete naabrite vastu. Ja 878. aastal toimus lahing, kus kõmblide esivanemate Taani, viikingite ühisarmee võitis anglosaksi. Ja see võit oli küllaltki ülekaalukas. Ja see võit tagas kõmblide esivanemate aladel mõneks ajaks rahu. Nüüd 11. sajandi keskel, 1063. aastal sõlmis kõmride valitseja liidu Norra viigingitega ja taas võideti lahingus anglosaksi. Ja jällegi oli see selline otsene naabrite vallutusretkede oht kõmri aladelt ära kadunud. Nüüd selleks ajaks, kui kõmblid, siis juba liite viidingitega tegid, oli välja kujunenud kõmri keel. Sisuliselt oli välja kujunenud ka kõmri rahvusarvatakse, et viiendal, kuuendal, aga hiljemalt seitsmendal sajandil eraldus kõmri keel iseseisvaks, keelaks nüüd asjaolu, et mitmel korral kõmrid oma anglosaksi test naabreid võitsid ei tähendanud seda, et naabrid ei oleks siiski edaspidi jätkanud kõmbride survestamist ja 1282. 83. aastal vallutasid inglased valsi ära ja 1284. aastal ühendati veis Inglismaaga 13. sajandi lõpus. Suhteliselt varsti peale seda ühendamist ja ka 14. sajandil toimus või siis mitmeid rahva ülestõuse inglaste vastu. Ent paraku need ülestõusus ei olnud selles mõttes õnnestunud, et inglaste võõrvõimu ei suutnud kõmbrid siiski minema ajada. Ja nüüd, kui see sisuline ühinemine Inglismaaga toimus 1284. aastal, siis ametlikult toimus ühinemine alles 1536. aastal. Ja see oli siis see aeg, mil lõplikult asendati võissis kehtinud võissi seadused Inglise seadustega. Järgnevates sajanditest on oluline, et juba 18. sajandi keskpaigas algas võltsis ulatuslik industrialiseerimine ja 19. sajandil jätkusse kasvavas tempos. Industrialiseerimine tõi muuhulgas kaasa ka üsnagi ulatusliku migrantide laine ja tõepoolest valsi elanikkond kasvas 19. sajandil väga suure kiirusega ja seda siis mitte ainult loomuliku iibe tõttu, aga olulisel määral ka immigratsiooni tõttu ta kui 200 aastat tagasi oli või siis umbes 1,2 miljonit elanikku siis 100 aastat tagasi oli umbes 2,4 miljonit elanikku. Et tänasel päeval on võisi elanike arv üsnagi ligilähedane kolmele miljonile, nii et 20. sajandil jossa ehk kasv on oluliselt aeglustunud. Aga just see 19. sajandi tõsine industrialiseerimine oli asjaolu, mis tõi sinna piirkonda palju migrante ja suurendas oluliselt valsi elanikkonda. 1925. aastal loodi kõmride poolt rahvuslik partei Blaid kõmri. Selle partei eesmärgiks oli algusest peale Valtsile suurema autonoomia saavutamine ja mingil hetkel oli kaugemaks eesmärgiks võetud ka iseseisvuse saavutamine. 1955. aastal muudeti kardif võltsi pealinnaks ja 1962. aastal loodi kõmri keele ühing eesmärgiga päästa kõmri keelt täielikust hävimisest. 20 sajandi kuuekümnendatel aastatel oli, aga võltsis üldiselt suhteliselt rahutu aeg, sest see on periood, kui vōi siis tegutsesid ka noh, niinimetatud terroriorganisatsioonid või siis lõhkesid pommid, hävitati infrastruktuuri, prooviti kahju tekitada riiklikele ametiasutustele ja nende nii-öelda terror organisatsioonide tegevuse laiendamisele pani aluse üks vahejuhtum aastast 1965. Nimelt soovisid inglased parandada liverpooli ehk siis Inglismaa suurlinna veega varustamist ja selle eesmärgi saavutamiseks toodi ohvriks üks kõmri küla. Liverpool teadagi ei asu mitte väga kaugel. Huelsist ja kõmri küla ohvriks toomine tähendas seda Se kõmri küla jäi vee alla. Jaa, kõmri külast tuli elanikkond ümber asustada ja nüüdse otsus liverpooli linna veevarustuse parandamiseks just seesugusel moel tehti siis Ühendkuningriigi Parlamendis parlamendi enamus oli selle otsuse poolt entse parlamendi enamus jättis täiesti tähelepanuta asjaolu et Vuessist valitud 36-st parlamendisaadikust 35 hääletas selle otsuse vastu. Aga jah, riigi parlament ei pidanud seda millekski ja ignoreeris Elsi saadikuid ja võltsi huvisid täielikult. Ja selliste käre meelsemate kõmrida jaoks oli see nii-öelda viimane piisk karikas ja algaski selline natukene ulatuslikum vaenu tegevus. Muuhulgas siis purustati ka näiteks veetorustike. Ja see tegevus oli siis tõesti vägagi konkreetselt seotud just nimelt sellesama liverpooli linna veevarustusega seotud juhtumiga 60.-test aastatest kõmri jaoks oluline sündmus on ka asjaolu, et 1066. aastal võitis kõmride rahvuslik partei Blaid kõmri ühendkuningriigi parlamendivalimistel oma esimese saadikukoha. Käesoleval ajal näiteks on sellel parteil briti parlamendi alamkojas kolm kohta. 1019 üheksandal aastal toimus aga Oissis referendum küsimusega, kas või siin peaks olema oma piiratud õigustega parlament. Tulemuseks oli sellel referendumil paraku ülekaalukas ei 1997. aastal siis peaaegu 20 aastat hiljem toimus samalaadne referendum uuesti ja nüüd said siis oma sellise piiratud õigustega Parlamendi idee toetajad napi võidu. Ja 1999. aastal alustaski tegevust võisi rahvusassamblee, mis sisuliselt tegutseb võltsi parlamendiga. Selle esinduskogu eesmärk oli eeskätt juhtida siis võiga seotud riiklike kulutuste tegemist. Aga hiljem on selle esinduskogu õigusi suurendatud. No näiteks 2006. aastal anti rahvusassambleel juurdega mõningad seadusandlikku jõudu. Rahvusassamblee ei saa küll veel vastu võtta seadusi, küll aga saab, siis võiks rahvusassamblee vastu võtta niinimetatud erimeetmeid teatud valdkondade ees ja 2007. aasta valimiste järgselt on võitsi rahvusassamblees, muuhulgas siis võimul kõmride rahvuslik park. Tei. Blaid kõmri, sellel parteil on siis suuruselt teine kohtade arv parlamendis suuruselt esimene kohtade arv onu Eesti Tööparteil ja, ja Blaid kõmri teeb siis hõissi Tööparteiga koost tööd ja ühiseks eesmärgiks on siis suurendada tulevikku seltsi, seadusandliku ja finantsilist autonoomiat. Ja muuhulgas soovitakse siis läbi viia referendum küsimuses kas andav rahvusassambleel täieliku Eestis kehtivate seaduste vastuvõtmise õigus, et seda õigust veel ei ole, aga hiljemalt 2011. aastal tahetakse selline referendum siis läbi viia. Ja nüüd need valdkonnad, mis siis on võisi, rahvusassamblee pädevuses on haridus, tervishoid, sotsiaalteenused, turism, transport, kõmri keel, võissi, kohalike omavalitsuste töö juhtimine ja ka üldiste majanduslike olude mõjutamine piirkonnas. Rahvusassamblee valib Poissi esimese ministri ja see esimene minister tegutseb võisi valitsuse juhina või siis valitakse parlamendisaadikuid ka ühendkuningriigi parlamendi alamkotta. Ja käesoleval ajal siis Briti Parlamendi 646-st kohast 40 valitakse valsis ja valitsuses. On olemas selline ametikoht nagu valsi, riigisekretär ja Oilsi riigisekretär tegeleb siis ka just nimelt küsimustega, mis puudutavad valsi. Nii et see või selline teatav autonoomia on täiesti olemas. Aga mõistagi jah, kõmblide rahvuslastel on idee ja soov seda veelgi suurendada, seda veelgi ulatuslikumalt muuta. Paraku võltsi probleemiks, mis võib-olla mõnes mõttes piirab autonoomset õigust suurendamist, ei ole mitte üksnes asjaolu, et Suurbritannia keskvõim ei ole lõputute õiguste Telegeerimisest kohtadele huvitatud aga probleemiks on ka võissi majandus. Ja, ja see probleem on täna tõesti üsnagi ulatuslik. Sest poissi sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on ainult üksnes 75 protsenti riigi tervikust. Ja võiks on Suurbritannia neljast osast selgelt kõige vaesem, isegi vaesem Põhja-Iirimaast sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on isegi väiksem Põhja-Iirimaast, kuigi me oleme harjunud, et Põhja-Iirimaa on võib-olla selline väga keeruline piirkond, kus ei taha eriti keegi investeerida, kus on julgeoleku riskid väga suured ja mis siin salata, viimastel aastatel lõhe Suurbritannia keskmise ja AS-i majandus vahel kasvab veelgi ja, ja põhjus selliseks arenguks on suuresti ikkagi võissi viimaste sajandite ajaloos. No nagu ma juba olen maininud, 18. sajandi keskpaigas, algas Vuelsis industrialiseerimine ja 19. sajandil oli seal vägagi ulatuslik ja Ühel hetkel 19. sajandi teisel poolel oli võis peaasjalikult kaevanduste ja kaevandusega seotud tegevuste piirkond või siis oli rasketööstuspiirkond ja ÕISis kaevandati tõepoolest kõikvõimalikke maavarasid, näiteks kivisütt, vaske, hõbedat, rauda, kulda, pliid, nii et võiks öelda, et maavarade poolest oli Vals päris rikas piirkond algasse allakäiguprotsess kahe maailmasõja vahel aga ka peale teist maailmasõda jätkus allakäiguprotsess ja viimasel mõne 10-l aastal. Sisuliselt on need kaevandused valdavalt kõik kinni pandud kuni 80.-te aastate keskpaigani. Veel oli võltsi tähtsaim majanduslik haru just nimelt kivise kaevandamine ja kivise eksport, aga viimasel, mõne 10-l aastal jah, see enam nii ei ole. Kuigi rasketööstust on nüüd proovitud suunata tõesti uutesse harudesse või rasketööstust on püütud asendada kergetööstusega. Aga kahjuks on nii, et need uued tegevusharud, mis on tekkinud, need on valdavalt seotud ikkagi alltöövõtuga. Nii nagu Eestis me tahaksime tegelikult sellest alltöövõtja staatusest välja rabeleda või siis on sama probleem, suuresti tehakse teistele alltöövõttu ja paraku see Olde võtmida võltsis, tehakse on täna suhteliselt lihtsakoeline ja ei eelda väga kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. Sest mis siin salata, võlts elanikkonna keskmine haridustase ei ole pikki aastaid olnud just mitte väga kõrge võrreldes Ühendkuningriigi teiste osadega sest need lihtsad ametikohad seal kaevandustes ei nõudnudki inimestelt kõrgemat haridust või mingeid erioskusi. Sellistest keerulistest haridusoludest välja tulemine ei saa toimuda tõesti mitte viie, 10 või 15 aasta eest. Ja kuigi Eestis viimastel aastakümnetel on püütud järjest rohkem rõhku panna turismile ka turism, ei suuda omaaegsed rasketööstus siiski täiel määral asendada. Ja noh, kui me mõtleme turismi peale tõepoolest, onu Elsis vaatamisväärsusi üksjagu on looduslike on palju vägagi huvitavat, yin kätega tehtud, on väga palju huvitavaid ehitisi, ent kui me mõtleme selle peale, et võlts asub Inglismaa kõrval Inglismaal on neid vaatamisväärsuseid tohutul hulgal, siis võiks, paraku ei paista lihtsalt oma vaatamisi täpsustega Inglismaa kõrval välja. Jah, muidugi on võltsis sellist huvitavat loodus, sellist karmi loodust, mida võib-olla Inglismaalt paljudes piirkondades ei kohta. Ent see ei ole siiski suutnud seda võltsi turismi noh, täna veel niisugusele tasemele upitada NAGU Veltsi majanduse kiireks arenguks oleks vaja või siis siiski tööpuudus on suudetud hoida madalal tasemel. Praegusel ajal, kus Eestis on tööpuudus tõepoolest ülimalt kõrge siis poissi kuus, seitse protsenti ja, ja vahel ka vähem tundub meile ikka tõesti vägagi hea näitaja. Arvestades seda, et see piirkond ei ole just mitte majanduslikult ülimalt arenenud. Aga kui võrrelda selle piirkonna majanduslikku arengut Eestiga, siis oluline on, et see sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on valsis natuke vähem kui kaks korda suurem kui Eestis ja natukene suurem kui näiteks Sloveenias ja tegevusolude mõttes on Eestis selles mõttes olukord teistsugune, et meil on sellist nii-öelda uut majandust, seda kaasaegsete teadmistepõhist, majandust näiteks IT-sektorit ja, ja muud sellist üksjagu palju rohkem kui või siis protsentuaalselt. Nii et mõnes mõttes Eesti on majanduslikult oma tegevustes nagu oluliselt uuendusmeelsem kui võlts. Võlts on siiski rohkem traditsioonidele tuginev piirkond. Poissi nimetatakse ka Punase draakonimaaks. Punane draakon on kõmri täht, kõige olulisem rahvuslik sümbol. Ja, ja selle rahvusliku sümboli kasutamine on tõesti väga pika ajalooga hiljemalt üheksandast sajandist arvatakse, et on punast draakonit kõmride oma sümbolina kasutanud ent väidetakse ka seda, et punane draakon oli juba vanade keltide sümbol, et punane draakon oli keldi legendide kangelaste sümbol. Nii et punase draakoni ajalugu on jah kõmbridel väga-väga pikk. Ja tänasel päeval on ju punane draakon ka kõmride lipul. Kõmride rahvuslipp on ühtlasi ka Oisi lipp ja see on siis, mis on horisontaalselt jaotatud kaheks väljaks, ülemine väli on valge ja alumine roheline. Kusjuures need lipu värvid, valge, roheline on Tuudorite värvid. Kuulus Tuudorite dünastia on siis võikski päritolu. Ja see draakon on tõepoolest selline sümbol, mida võib kohata kõikvõimalikes erinevates kohtades. Seda kasutavad valsi mitmesugused ametiasutused oma märkides seda kasutatakse eraorganisatsioonide poolt ärilistel eesmärkidel. Kui veel räägime ÕS-i libuste, siis võiksid ip sai ametliku tunnustuse 1959. aastal ja, ja selles mõttes on tõesti tegemist suhteliselt varajase tunnustamisega. Väga paljud riigita rahvaste lipud tänapäeva maailmas on seniajani tunnustuseta ja need, mida on tunnustatud, neid on siiski enamasti tunnustatud, olles tõesti viimastel aastakümnetel. Aga võltsi lipsa jah, ametliku tunnustuse juba 1959. aastal. Või siis on kaks rahvusliku spordiala on ragbi ja jalgpall. Räpi, see on tõesti võissi enim armastatud spordiala, son ka kõmride, rahvuslik spordiala. Paljudel rahvusvahelistel suurvõistlustel saab Vals nendel spordialadel olla esindatud oma võistkonnaga. Me näiteks teame, et Euroopa meistrivõistlustel või maailmameistrivõistlustel Vals on jalgpallis väljas oma esindusvõistkonnaga ja Räkk, mis samamoodi. Niiet et need on jah, rahvusliku spordialad, kus kohalik elanikkond saab oma meeskonnale kaasa elada ka rahvusvahelistel suurvõistlustel. Kõmrid on tegelikult küllaltki kuulsad ka oma laulude ja rahvatantsude poolest. Rahvatantsud on seal vägagi populaarsed ja just nimelt siis need kõmri vanad tantsud. Kõmrid on rahvas, kelle seas on ka õige mitmeid vägagi kuulsaid inimesi. Ja need kõmbride kõige kuulsamad esindajad on valdavalt kultuuritegelased, muusikud, näitlejad. Siinkohal võib nimetada maailmakuulsad näitlejad, söör Anthony Hopkins, Sid või lauljat Tom Jonesi või samuti väga kuulsad näitlejad, käsryndžeedad Johnsi. Neid kuulsaid nimesid on on muidugi teisigi. Milliseks võib kujuneda kõmblide tulevik? Ma arvan, et võimsile antakse autonoomseid õigusi tasapisi veelgi juurde ja arvan, et kõmrid tähtsustavad veelgi enam tulevikus oma keelt. Nii et ma usun, et ühel hetkel võib Weil saavutada üsnagi suure autonoomia ja tahan loota, et kõmrid iseseisva rahvana on olemas mitte ainult 10 või 20, aga ka näiteks 50 aasta pärast iseseisvust poisile ma siiski väga ei usu, ega need iseseisvusmeeleolud seal võltsis, nüüd väga suured ei ole ka Goride hulk seal valsis ei ole selleks piisavalt suur. Et see võis päris iseseisvuda, saaks aga tõsise laiaulatuslik autonoomia või siiski ilmselt ühel hetkel saab. Ja usun jah, et kõmridel on kõik lootused rahvana püsima jääda. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas Sigos, rääkis Andrus Mölder Vuessis elavatest kõmblidest.