Viin või oleme, on teiega, stuudios on peeke Pedaru ja meie kauaoodatud külaline, minu üks suurimaid iidoleid, onu Bella. Tere Bella. Jaa, jaa. Oled eetris. Nii tore, meil on stuudios praegu lõpuks ometi tekkinud selline tasakaalustunud olek, meil on kaks blondi ja kaks sellist punakat brünetti, nii et. Me oleme justkui ühe rombi, neli nõrgipu või siis ansambel ABBA, minu meelest. Ja ja issand, fantastiline. Neljas Prinet on siis meie produtsent Sirje raud. Mitte neljas brünett, teine brünett ja neljas liige. Teine naine. Kui anname, saad ja anname, anname siis võimaluse raadio, raadiokuulaja natuke ka fantaasial mängida, kuidas ja mis on, eks saatekülaline vaatab tõde. Kui ma vaatan nüüd otse siis ma vaatan Sirjele silma sisse, vasakul käel on Ingrid ja ta paremal käel on Tõnu. Nii et katsuge see situatsioon kodus läbi mängida või autos, kui on võimalik, peatage auto kinni. Ja siis te saate aru, kuidas tehakse raadiosaadet. Rõõm, et meil on stuudios tõeline proff. Bella, kaua sa oled nüüd raadiost saateid teinud? Kõikides raadiotes kokku alates 1995.-st aastast, see on päris muljetavaldav ja praegu sa teed Marta ja et ma olen läbi käinud siis Järva Kuku siis oli järgmine, olid Tartu raadio, see oli siis nagu kõige pikem pikem periood ja siis Marta. No vot, siin mees demonstreeris Ki nüüd oma nii-öelda legendaarset fenomenaalset mälu, ütleme siis nii et, et ütleme, mehe kohta, kes ei ole võib-olla mitte enam poisi eas on see tõesti tähelepanu väärne ja just seda mälu ilmselt linna peal käivad, nagu jutud, et saaga, ekspromt, veerid kuidagi vormistad mingiks nii-öelda üllitiseks kaante vahele, eosed. Üllitiseks, ütleme ütleme selle kohta, et see on kirjutatud teksti. Ja seda võib nimetada Ta ta ilukirjanduslike sugemetega ja autobiograafiliselt vürtsitatud teosega millel, millel, millel on ilmselt kui kõik hästi läheb oodata, aga vool kahte. Ja võib-olla ka vool kolme. Et ma tahtsin, ma, ma alguses oma visioonis mõtlesin, et kas teeks stendaalile ära punane ja must. Aga küsimus on selles, et inimene lugejana ei viitsi lugeda nii palju siis teeks üks, üks skandaal, punane ja mustvool üks ja nii edasi ja edasi ja edasi ja siis Devil Balzaci lega ära, nagu öeldakse ja ei, aga räägib. Muidugi jaa. Jah, aga panin mööda, räägitakse Bella, et ai, siit tuleb nüüd pomm selles mõttes, et nagu nagu see mihkli mihkli see raamat tulid, et kas seal on nüüd Mihkel Raua raamat, mis oleks Musta pori näkku, mõtled, et oodatakse või räägitakse, et midagi sellist, et sul on küll ilukirjanduslik, aga seal on ikkagi konkreetsed ikkagi isikud sees. Konkreetsed isikud on, need on pseudonüümi. Ja nii nagu ma sissejuhatuses ütlesin, et tegelikult paljud sündmused, mis selles raamatus on kirjeldatud, on reaalselt toimunut kuid on ka fiktsiooni ja, ja fiktsiooni ennekõike selles mõttes, et. Need inimesed, need karakterid oleks tegelikult arvestades nende iseloomuomadusi ja arvestades siis seda, millised need inimesed on reaalselt võinud ka nendega hakkama või nende sündmuste ja nende tegudega hakkama saada. Andrus Ansipi mingid seiklused Tartus olid sa neid tunnistas, et tema kindlasti sees. See läheb pool kahte. Nii, aga ma võin ette rutates öelda. Ansipist räägib. Lugu oli nimelt selline, et Tartu raadiol oli sünnipäev, me tegime selle minu aias ja Ansip oli siis veel osanik Tartu raadios ja siis hulleil, mul oli siis juba nagu alguses eeljutt Andrusega. Et seltsimees ansip tuled nüüd külla, et Me näitame õitsvat aprikoosipuud. Aias oli just kevadine aeg, aprikoosipuu õitses ja, ja, ja tulebki, Andrus Ansip tuleb, sõidab kohale ilma turvameheta. Tere, tere tulemast, et mul on üllatus, et, et te olete praegu nagu Tartu linnapead, et kui tulevad väliskülalised või, või teistest Eesti linnadest külalised, et kuulge, et siis te ütlete, et vot seal on meil üks selline kelmikas inimene, kes kasvatab aprikoosipuud. Sellistes põhjamaistes tingimustes, et lähme vaatame, et muidu te ei usu. No Ansip tuleb siis aprikoosipuu juurde. Vaatab hindava pilguga aprikoosipuutööd. Ma olen selliseid Jaltas tuhandeid sadu näinud. No te olete mõlemad mõneti nagu ühte ühte ühte siis sorti mehed, mõlemad tuled keemia. Ja aeg-ajalt on ka küsitud minu käest, et noh, et ta kassa õpetajaks ei taha tagasi minna, mõtlesin, okei, ma ütlen selle vastuse ei või heaks, ma lähen õpetajaks tagasi. Kui te sama küsite Andrus Ansipi käest. Et miks ta minister, ta võiks ju praegu laboratooriumis katseklaaside keskel seal vehkida ja katsetada ja eksperimenteerida. Ma arvan, et ta katsetab, eksperimenteerib aga hoopis muus laboris nii-öelda. Ja kui me tagasimasinad ja, ja kui me tagasi tuleme, eks, eks kirjutatud tekst ole ju ka, ei, mitte midagi muud kui eksperiment. Aga raamat ühesõnaga on, ongi nagu mõeldud nagu kronoloogiliselt kulgema sinu siis päris esimestest päevadest jäigi seal, ma olen võtnud väljanopped. Ja teinud selektsiooni sääraselt. Teemad selles teoses nagu üllitatud on Mõelnud kirjutamine ei olnud probleem, mul oli visioon, täiesti olemas eeskava kondikava või kuidas seda nimetada. Ja pigem ma ütleks, et sealt jäi sellest esimesest esimesest versioonist käibe välja suhteliselt palju materjali. Ja siis, kui, kui nii nagu tähemärkide arv kokku klõpsas siis ma mõtlesin, et aga ma oleks võinud veel kirjutada nii, et üllitis sa ennetähtaegselt toimetusel üle antud. Ja, ja ja selle sellelgi autorite puhul ikkagi roheline. Sest noh, mul oli visioon olemas, ma teen mingisugust saladust, alguses ma olin ammu selle peale mõelnud, et lasta kirjutada. Kellegil diktofoniga tuleb diktofoniga, kirjutab, mina räägin ja, ja, ja siis tema siis salvestab ja pärast kirjuta ümber tahub kurat, see ei ole ju autobiograafia, siis on see juba kellegi teise üllitas. Ma vaatasin, õigemini sirvisin Bentoni analoogset teost ja noh, siis on enam-vähem, sündisin sellel sellel Kuubal, Aruubal punkt. Käisin koolis, punkt, lihtlaused. Et mul oli niisugune tunne, kui ma. Kui ma tegin tutvust selle kirjutatud tekstiga, et pigem oli ta selline nagu reklaami paks reklaami brošüür järgmisele Bentoni kontserdile. Et sina ikka suhteliselt nagu lauset ikka kokku keevitada. Manuel, kandiliga üks, terve lehekülg üks lause. Ei kindlasti mitte aga üks üks detailse ja kindlasti juurde, et ma olen teadlikult hästi palju võõrsõnu sinna sisse pannud. Söönsustes piisel üllitis. Filiaale seale seal ei ole häbenetud ka venekeelse topp, söönsusi tarvitavad ja, ja kõik muud. Kas ikka pildid on, sest mina ja on on ka helinäidiseid nii-öelda need lady või teeme väikse helipausi vene helipausi mõlematele küsimustele vastu, need jälle selline lugu nagu kuulipildujast. Mina küll ei tea Hoian kinni. Maksimaalselt miiniparve. Roosat muna näed, mõni on linnuga ja mõnel jaapan, parv aidaa tõrjuda joodikute. See aga mõnikord ei pea lugu korra kuid veini ära joosta. Kuid muu Riina pihta pole. Kurja aadress. Mina. Polegi inimestel ja kuna need kaugele põõsana piina lehmapiima kaasas pole, saadagi. Saates siin me oleme külas onu Bella ja meil on tõeline Bella paradiis, siin stuudios on reaalne kaif ja me rääkisime sellest tellal tuleb raamat ja mitte ainult üks, vaid ka kaks-kolm ja ma loodan, et jada ei lõppegi noh, vähemalt kümmet raamatut. Küsimustele lemmimused jäid, õhk, meil jäid õhku küsimused, jah. Et muusika nii kummalana, Ena, mina tahtsin teada piltide kohta, sest olgem ausad, mis mõte on raamatul? Pilti ja oi, aga on väga palju ilukirjanduslikke teoseid, kus ei ole mitte ühtegi pilti sees. Ja aga aga Tõnu neid ei loe. Tõnu ei, loe aga mõtlesin Tõnu peale ja siis panime ka pildid sisse ja eessõnas on öeldud, autoripoolne väljaütlemine või mõte. Et need inimesed, kes ortodokssed tahavad seda teost nimeta Ta ta autobiograafiaks, kus eeldatakse, et inimene viskab maskid eest ära, siis selles raamatus on maskide eest kehakatted oma funktsiooni täita. Raamatus on palju poolalasti alasti pilte. Ja kõige hämmastavam on see, et, et need inimesed, kes seal alastust nagu eksponeerimas on, on väga viisakalt, väga väga abivalmilt terve selle käesoleva veel kestva aasta suve jooksul ka välisriikidest tulnud siia toonud oma pildid. Selleks, et paneme selle pildi, et siin on mul natuke kõhtu nagu punnis, eks ole, sa hoiad käega seda kõhtu nagu trammis, pahane selle pildi sisse, inimesed On õuetaguselt ajama, et ma pean Soomet ja ta Norra kuni kuningriigist, need on endised tüdruksõbrad, kes siis siia ja Eestisse sellel suvel ka tee ette võtsid. Et tuua sulle pilte, pilte ja kooskõlastada siis kooskõlastada ka see, kas need situatsioonid, mis on fiktsioonina, sobivad nendega ja, ja nende põhimõtetega. Sein me rääkisime enne fiktsioonis, seal üks juhtivaid tegelasi on Malle hiiekivi get ja teine teine juhtiv noorik tegelane, kellest on siis raadio raadioteemast ka teie raadiost on muide räägitud ja lõpupoole hinge Katrin Sarap. Ja loomulikult jääb sinna vahele Mistress, Eva ja, ja, ja ka Emmanuel. Nii et kui me nüüd tuleme tagasi veel konkreetsete ja ütleme niisuguse teedrajavad teemade juurde, mis selles raamatus on, siis seal on väga pikalt kirjeldatud näiteks sadu masohhism illustreeritud piltidega ja siis sinu elus või on need sellisel tööl naiskangelanna Mistral seeva TÖÖ actionis siis on on räägitud ka raadio kahest raadio raadio kaks rabarockil siis, kui nad külastasid onu Bella massaazi salongi. Ma kiitsin noori talente teie kolleege raadiost, kes tegid saadet, et see oli vabaõhutingimustes ja kiitsi sellises võtmes, et ma olen sügavalt veendunud, et kui te teete sihukese laimi selle või eks kogete, seda reaalselt, mis intervjuud intervjueeritava käest küsite, küsitleti, küsitakse siis te saate oma ülemuse Heidy Purga käest kiita, sest Valdo Pandiaegadest alates, kes on tehtud raadioeksperimente ja maisin kätt südamele panna, et see oli Homaas Heidi Purgale, aga nüüd rääkides mul tulijad torkas, torkas lihtsalt silma see oi, mis silma kõrva torkas see, et, et et selles hittlaulus oli see mingi mingi tilli vahtimise lugu või lõik oli sees. Mina mõtlesin lihtsalt, et kui me võtaks korraks selle keriks tagasi sellise ütleme, kogenud kolm aastat oled sa saanud pedagoogi korrastust sunni sunniviisiliselt küll. Aga kuidas sina tänasel päeval nüüd näed, et lahendaks sellist asja, et kui kui vaat see uudis oli, kus lasteaias lasteaiakasvataja sundis väikest poissi, kes enne lõunauinakut näitas kellelegi noh, oma klassikaaslasele näitas nokut sundis siis seda kõigile kõigile näitama ja siis ta sundis veel kõiki teisi lapsi naerma selle üle kuidas kasvataja kogemus ütleb, kuidas see asi. Ma ei ole eelkooliealise eelkooliealiste pedagoogikakursust läbinud ja ma ma ei oska selle kohta öelda. Ma ei ole kompetentne sellele küsimusele, vastan, aga liputate küsimuses oled kompetentne, jah, aga ma võin sealsamas jälle öelda, et kui me jõuame jälle selle üllitise juurde, millest sa räägid. Selles üllitise ei ole mitte ühtegi rida kirjutatud perioodist 1993 kuni 1000 1996 investeerida ja ei ole mitte ühtegi rida kirjutatud ka öörahuajast. Miks? Sellepärast et see business, projekt, inimesed, nendele see raamat meeldib. Ostavad äkki vool kahe või kolme, kus see ka kirja panna. Kas see on nagu staar, vooritsete läheb ajas tagasi. Väga kaval. Teel. Ma ütlen, mis seal on, mis on muusikukarjäärist, on see episood, kui ma tegin provintsiga pärnakatega ja see, mis on toimunud 21 sajand? Ei, mitte mingisugust. Bella paradiisi võtsin viinaaega, mitte ühtegi rida ei ole seal ja ei ole ka öörahuaega, sellepärast et see on väga mitmete inimeste omavaheline läbirääkimise. Käima, et ma pean inimestega aru saama, kas me sellest kirjutame. Absoluutset tõde ei ole kuskil siin olemas ja absoluutset tõde ei ole sellepärast, et üks ütleb, et aga vaat niimoodi oli õige, niimoodi ei olnud õige. Need perioodid, mis on kirjeldatud, olen ma siis nagu ise olnud juhtoinana projektijuhina ja poob laseb käsed. Mainisid enne kuidas sulle sõbrannad Excel Frendid kõikjal tulid suvel sinu juurde läbi rääkima, pilte tooma ja nii edasi, et kui sa mainisid, Enton, Excel Frendid, kas sul praegu naistega läheb? Läheb ilusti, ma rääkisin hinge Katrin Saarappust, kellest vantiige Katrin Sarapuu osa selles raamatus võib-olla tundub paljudele inimestele ehk igavavõitu või liiga venitatud, aga vot see oli selline asi, mida ma tahtsin oma südames kirjutada. Saan Homaas, see on austuseavaldus, see on nii nagu kunagi rüütlita, rajal toodi roosid, Ingriteet laskuti põlvili ja suudeldi kätt. Varbad ei suudelda, ära, näita varbaid. Ühesõnaga Ma sain aru, et sul on praegu nagu permanentne Köl friend või, või lihtsalt unistada. On olemas olemasolev. Ja kõige huvitavam on see, et ta on peaaegu et naabritüdruk. Te kujutage ette sellist situatsiooni, te elate aastaid ühes elamus. Ja, ja siis on kaks maja vahet, seal elate ja armastate, aga see on ju tavaline poplaulu muinasjutt. Põhinevadki, muinastäpselt klišeede, ütleme niimoodi, plaadis rääkisime ka raamatu vahel on plaat ja plaadi peal on 21. sajandi kontserdi salvestust mis tehtud roki võtmes. Rabarocki ja raba Rockilt peaks olema kaks. R2 Live on ka vist litsents, sai nagu kuidagi ära ostetud, aga kuulaks nüüd vahepeal jällegi siis muss siiki ja siis räägime edasi. Vaat ma siin kaasa ei too, nii juba. Kooli veetiimul hambad olid juba. Indinaabriks brigaadis klouni kui Eesti. Ei osanud ta suureks, kasvab teema. Kui siin ja kahtisi leidus kooli Iraani tas. Sai urvaplaastrit tunda mu väike kani. Sussi toa uksele teema. Väikse porgandi. Kangesti see meenutas meie suuarga, nüüd. Selle eest küsitakse Võimlemistunni sai lukuaugus kiilutud kui täis on tütarlaste dushiruum, kiilutud Marlat kooligem järgus sai vahetunnis kakutud ja diskoõhtule minnes end langerist täis lakutud. Ja mitte kunagi ei jäänud jänni. Aeg-ajalt jagati läänest tulnud nänni. Kressides ja tossudes peegeldus õige sots see, et kui paksem vanemate rahakoti. Ja kui lõpes minu koolitee kinkisid vanemad mulle uue BMW. Selle eest küsitakse raha. Koolis on vahva ja eriti vahva on ka raadio kahe stuudios praegu saates siin Me oleme, kus meil külas onu Bella ja Bella, ma tahtsin küsida seda, et on ju teada inimesed laias laastus lisaks sellele, et nad jagunevad meesteks ja naisteks, jagunevad ka kassi ja koerainimeseks ja sina oled ilmselgelt Ennast kassi inimesena tituleerinud, et kuidas su kassikesed elavad. Kastikesega nüüd lugu selline, et vahepeal oli nende arv küündimas viieni aga kas siis looduslik valik või, või mingi teine või kolmas komponent on teinud siis sellise puhastuse. Ja hetkel on siis alles Zimbas imbuja, Ridžib läkmaar ja jaanipäeval läks ja jäi kadunuks Roberta Frip. Ja katki jäi kadunuks päris päris kevadtalvel kuskil umbes niimoodi. Võib-olla juhtus mingi õnnetus, ma ei oskand. Vello, sa oled hakanud suureks ärimehikesed riide omale, nii, pensionisambaid tulevad järjest, eks ole. Raamatud missiga üks võib-olla siis ikkagi müüb loodetavasti korralikult, et noh, niuksed nagu miljonid kogunevad. Kuidas sul praegu on, ühesõnaga, tuled välja, ütleme sellise Dioi ametiga või ongi see ka üks põhjus, miks noh, leidsid selle ala? Kirjutamisele, mõtlen, jah, sa mõtlesid kirjutamiseni, tegelikult oli niimoodi, et seda kirjutamist ma planeerisin ammu-ammu. Ja seda me täna juba rääkisime, et ma alguses mõtlesin, et laseks kellelegi kirjutada nii ja kolleeg raadiost juurikas ütles siis, et kurat, aga mis sa lased kirjutada, oskad ise ka kirjutada. Mul käisid ka, mõtled, et hüppaseks juurel kirjutada või Kerttu rakke. Ja, ja siis see kirjutamise protsess ei, see ei olnud niimoodi, et noh, et hakkad sulepead närima, jäi välja, imevad kurrat, mis ma nüüd siia kirjutada, mis järgmisest? Mul oli kondiga visioon olemas, siis kui ma läksin kirjastusega lepingut tegemas, oli mul enam-vähem niimoodi. Ta ühes käes oli siis leping ja teises käes oli, näed, see siin tuleb, kirjutan nii palju või mitte, eks ole. Loomulikult, see toob lisasissetuleku ja, ja üllatad, kus on ka see, et selle 70.-te ja 80.-te aastate muusika võtmes pop ja rock, millest siis formaat on välja kujunemas, millega ma käin puhkeõhtuid tegemas. See inimestele meeldib millegipärast ja, ja seda tööd jätkub ma teadlikult, suvel tegi seda olulisel määral vähem, muidu oleks jätkunud aega kirjutamiseks. Ja mis ma siin räägin? Ma tänan, teeme siin saadet homme õhtul, ma olen Tartus püssirohukeldris Ülo üle-ülehomme, oleme taas jälle teie linna külaline. Ja siis siis paariks paariks päevaks tõmbaks telefoni välja, sest ma tahan mõni päev rahu saada ja siis hakkab jälle tants ja trall peale. See see on tore, et niuksed, lõbusad eakad inimesed, sa oled juba 50 täis või ei ole, veel? Ei ole, ma pean veel ootama. Jah, ma tahtsingi sinna jõuda, et mis sinu sellise terve ilu saladus on? No terve ilu saladus, keemik ei, see, seda ei saa põhjendada nokk, kui, kui me täna juba rääkisime, Ansip distantsid näeb ka ju väga kena ja kaubandusliku väljanägemisega ta seda üle 50 aga tuleb suitsu, Ta ta poolteist pakki päevas juua vähemalt 10 sellist tassi kruusi siis või kruusi ja mitte tassi kruusi kohvi. Siis noh, võib lubada natuke endale võib-olla kusagil ka basseinis ujumas käimist, aga see on ka niisugune pahe, et see sellest võiks nagu hool hoiduda ja mõnikord ka jala. No natukene võiks ka jala käia, aga napsu võtta? No Tiina võiks, tina võiks ikka panna küll, jah, ja ikka mehemoodi. Aga siin tuleb mängu siis kuidas on selle positiivse mõtlemisega see pidavat olema tervise ja õnne alus, et kas sinu sellise nii-öelda ilu ja nooruse valemis positiivsel. Ei ole, Ma olen agressiivne inimene, ma metsikult agressiivne inimene ja kui mulle ei meeldi, siis ma tulen. Ma võin saatejuhile ka tulla, kättpidi kallale. Ei julgegi enam midagi kysida. Siis siin on liiga palju tunnistajate tulete vahele ja kisute bella Ingritti pealt ära, nii meie saatejuhti röövlid ei või ahistada ja otse-eetris Kawed miljonite raadiokuulajate tunnistusele vahe triljonit triljonit. No siis on täiesti mõttetu küsida, et, et kas sa nüüd poliitikasse sobiksid, sest et ilmselt poliitikud ei taha siukseid siukseid väga ägedasti nagu ärritavad inimesi. Mul on väga hea, Sa muide väga hea küsimus. Lahkame sellega lahti. Ma ei tee mitte mingisugust saladust üheksakümnendatel aastatel. Ma kandideerisin Riigikokku. Ma sain koguni 272 või kuskil midagi Pealt, Järva- ja Viljandimaalt ja see oli tuleviku Eesti Erakond. See on minu arusaamiste järgi esimene ja tõenäoliselt viimane sooritus, kus ma hakkan ennast siduma siis sellise asjaga nagu poliitikaga on munitsipaaltasandil käinud vaikselt rohelised minu ukse peale koputamas, et kuule, et sa võiksid ikka tulla ja ilmestada meie nimekirja, mida ma teen, teie roheline mõtlemine tuleb inimese seest, aga ei ole seotud politiigiga. Jah. Trubetsky tonni liikumisest, tema oli ka ju roheline ja siis läks veel rohelisi. Ei, ma võin seda kohe kommenteerida, mul on oma visioon täiesti olemas ja tõenäoliselt ma käin sageli raamatukauplustes ja vaatan, seal on niimoodi. Anarhias tutvustav raamat, oi väga hea. Siis ma olen lugenud ka mitmeid teisi teoseid, kus on Tõnn on siis kirjutanud noh, see, mis tal südamest tuleb. Muusikat kuulan plaatide pealt. Aga siis ma hakkasin mõtlema selle peale, et kuidas, ma ei saa ikka seda anarhiat päris tõsiselt võtta. Pärast sellest episoodist alates, kui ta astus keskerakonda. Ma ei saa seda tõsiselt võtta, et kas see kõik, mis selles raamatus on, on ka ilukirjanduslikke kirjutatud tekst. Võib olla Tõnnile, maksti hästi. No te teavet, meie ärme õiendane ja ärme arutame seda, kui, kui inimest ennast siin kutsume Trubetsky saatesse käis jah, mida ta rääkis, ta rääkis väga põnevalt ja mina leian küll, et meie tänase saate üks niisugune juhtmõte on see, et andke inimesele aega nõlged lasta. Las ta ise jõuab mingisugustele arusaamadele, mis, mis suhe tal on? Õige, Tõnu väga õige ja selle asja ma kirjutasin katkenud tee Riigikokku on seal üks selline novelgus. Volgiga muide olime auväärsed nii-öelda. Erakonna meelelahutusliku poole eest vastutavad ja kujundavad tegelased ja meil siis oli unikaalne võimalus selles erakonnas olla. Ja kuidas siis edasi läks, sellest võib-olla raadio, mitte raadio Uuno raadiokuulajaga, raadiokuulaja raamatu lugeja saab libaraamatus põhjaliku ülevaate, millal see raamat välja ta peaks olema, seitsmeteistkümnendal 18. ma tean, et 17 oli nagu siuke et ta peab olema hästivarustatud raamatukauplustes. Presentatsioonid on planeeritud 23 ja 24 ja need toimuvad üsnagi kummalistest kohtades. Septembrist või oktoobrist. Ma räägin septembrist septembrist presentatsioon 23. toimuv kodulinnas ja siis ma mõtlesin välja, et järgmise ette võtmise presentatsiooni võtmes teeks imekaunis Kagu-Eesti linnakeses ja see on põlva. Et pragmaatilise inimesena saan ma aru, et suures suures linnas igasugusel presentatsioonid lihtsalt hajuvad ära, eks ole, siin toimub sündmusi oi kui palju, aga Põlvas on see suur, siin-seal on ta suursündmus ja, ja, ja koht on ka suurepärane koht, kus kus käivad melomaanid, see on kohalik plaadikauplus. Sealkandis veel ostetakse plaate, seal inimesed ei varasta muusikat internetti põhjatutest, avarustest. Ja samas samas ma saan ju ka teiste suurte artistide plaate kas promoveerida või vähemalt utsitada raamatusõpru. Siis ostma ka plaat, kas ei ole pragmaatiline mõte? Ei? Nii valmistanud, et peljastan saanud selline kaval strateegiline ärimees Täna, ma olen 22 aastat meelelahutusmaailmas olnud, ma olen näinud selle meelelahutusmaailma, vot see üks asi on see, mis on sära, inimesed tulevad kontserdile, plaksutavad kõik viskavad näppu ja mida iganes. Aga ma olen näinud ka seda köögipoolt. Ja see köögipool. Tõnu räägib pärast tunniajase saate sellest köögi poolest, ta teab sedasama palju, sest on enam-vähem samaealised, mis toimub lava taga ja see ei ole, et samasugune, mida inimene näeb laval. Aga inimene ei peagi minu meelest olles ka ise selle teemaga ka tööalaselt kokku puutunud, nägema lava taga toimub, sest et tema tahabki seda sära, seda maagiat, seda muinasjuttu, mis teda tuleb, lummab ja annab talle mingi elamuse. See mardist lava taga mingisuguse õllekasti otsas vireleb ja kuju võileiba närib. Tal ei ole vaja teada. Ja loomulikult ei ole ja, ja paljud ei teagi, et näed, see, kui me sa ütlesid seda kaunist muinasjutu näevad ja kui seal muinasjutuvaateväljast kujutame ette kaks artisti Aksi taha jõuavad, siis on, pole, pole sugugi arva need momendid, kui nad on käsipidi üksteise kallal ja käin, nonii, veri pekstakse teineteist vastu, hambaid antakse juustes, kisutakse minnakse lavale, siis naeratatakse võib-olla isegi suudeldaks. No näed, aga elu ongi selline kirglik ettevõtmine. Ja no meil siin eakamatele viie küpistel jätkuks juttu kauemaks ja meil on olemas elukogemus ja see on meie, seda ma räägin just trumpäss ja tüdruku noored tüdrukud siin vaatavad silma vahepeal ja muide nüüd tuli ka uudis, et eesti mehe eluiga on tõusnud 70. eluaastani peaaegu, nii et oi, et kas me ei saaks täna siit üldse välja, kui ma nüüd ei lõpetaks. Ikkagi veel. Ausalt öeldes, kui ma plaanin ikkagi vähemalt 125-ni välja mitte vedada, aga täiega elada siis kurb nagu, kui mehed juba seitsmekümneselt ära langevad kõrvalt. No see on statistika, ainult et statistika, see on selline asi, mida saab alati lihtsalt võtta niisama nagu noh, jutu soojaks, et tegelikult noh loomulikult ma kujutan ette, et bella varsti me võime kuulda, et sa oled palju seal plaaninud. Maiken oli mingi 400 plaanega. Oi, ei, ei eita, tähendab ma olen ise mõelnud selle elu ja suhtes, et et vaatamata sellele, et mu elulaad on dekadentlik, ma seda ei, ei ei salga aga mingist elu east pihta see, kus inimene lihtsalt hakkab muutuma teistele koormaks, teised peavad tema eest hoolitsema tema eest teda poputama ja nii edasi. Edasi toimub ja toimib ainult see aeg, kui sa ise suudad olla üliaktiivne ilma kõrvalise abita ja siis kuskil mingite mingist ajast pihta. Ma ei oska seda aastaarvu täpselt öelda, see hakkab toimima, et teised peavad sind aitama ja nii edasi ja kolmanda ja, ja, ja statistika järgi, et noh, et nüüd ma olen, ütleme, 70 viieaastane. Aga kes ma olen siis 75 aastane, istun. Ei, mina näen siin aastane elust pakat. Toredad tore oleks. Iial ei ole nii nagu kõikidele vea nii hästi. Aga loodame, et meil veab, et me elame veel ja veel ja veel ja elujõulised.