Saates oli kord kaks nädalat tagasi meenutasime peamiselt Eesti raadio soomekeelsete saadete algusaegu. Esimene saade läks eetrisse 14. märtsil 1947. Sellest ajast on meie kõikide elus palju muutunud. Radikaalsemad muutused algasid 80.-te lõpust. Pilvitu on taevas, meri sinine, täiel rinnal hingab müüdiga neeme sirp ja vasar enam kedagi tähendavad meile nüüd armsad. Tere, perestroika demokraatia diktatuuri küüsist on pääsemas, eks ma. Tere perestroika. Tere õnne deep. Ena joobe tund loobunaali. Soomekeelsed saated pidasid ajaga. Püüdsime oma põhjanaabrit informeerida kõigest, mis tol ajal Eestis sündis ja kuulakem, üht seitsme aasta tagust saatelõiku kolleeg Jüri olla on 1990. aasta dramaatiliselt 15. mail Toompeal. Usun, et see helilõik ei vaja tõlget. Meil kõigil on see päev hästi meeles või tuleb taas meelde niisama selgelt, nagu see oleks olnud alles eile. Või saadikud on parlamendihommikusel istungil teatanud, et töölised tulevad Arnold Rüütlile kirje tooma oma nõudmistega. Vene töölised olid agressiivselt meelestatud. Jelena seriaali agressiivinen Hedi aluste lehti ja loeti in present rüütlerile osaletud. Uhke vaariumakse sisaldav laid täiesti Valdele, sest tasemest teie vaadeldes tundub, sest ta ankumatava Eesti laud ei ole tasemest, on järjest või vigasest, ei Kansa näänestus. Elleivadimakse tähendab, tortasid Mennesse manada jaamana alude ta politseina. See oli see püstine, tsen eestlane, mutta lippu agandava noori mees uhkasi eitede Kadolde Jos Hände eski tähel hetkeks punalipp punastelt kingin sinimusta valguse rinnal. See olevat aastatel on teinud toon Tallinnasse kella piire Naiknekun Jelena sõdus piale jätkui Eige lopu Tulaste halluteerusse Kanson elust ja Rein Veidemann kommentalitylanneta näinud. See, mida tähele tabastuse on teadust, Massa psühhoosi jaga on proua sõidu Jaseon helko tehtedes valitseb. Soomlased meenutavad oma kirjadele toimetusele nüüdki, millise ärevusega, hinges kuulete Eesti raadio soomekeelseid saateid. Raadio häälestati juba varakult Tallinna lainele, et midagi kaotsi ei läheks. Jüri roll oli tõesti seegis, liikus igal pool mikrofoni kool kujul või päeval. Kahjuks meie hulgas ei ole enam seda tundlikku ajakirjaniku närviga ja suurepärase soome keelega kolleegi. Ta hukkus traagilises tulekahjus 1994. aasta jaanuaris. Kuid kuulakem sama helilõiku edasi. Õhtupoolik Toompeal 15. mail 1990 erines tunduvalt hommikupoolikust. Nüüd oli Toompea eestlaste päralt. IM punase lipu ja agressiivse juristile kandanud vägi Joukko oli vahetunud kogunentaalsele seen. Toompeatähed poolustama, tullesin eesträzin Joitaali hoomatavasti ennem kui nali ollut meelemusetteia. Vaja. Seda väita, aga samal ajal ka. Samamoodi panema. Te olete valinud need meeleta enne ja püsime käele. Tulite nüüd juuri viime, hetkel leiab poolustite Meide ja samalaitsem seal Savisaar demedaile Osotjate rahaliselt aiatavad nüüd Dagena päi mutta üüriassena kestamine ja testime saavutama pähemäärimine. Dynanud Eeesse jossa turvat veerenud tunne oli tõotanud jõgese olijoksengi lonaliste Eteganson elust ja Illar Hallaste nii olla jaganamadeldan pappi, moni tuhatpäine vägi jõuka Luki ise meelen luga okse. Hoidku mänginud aga pane vastav solvunud taksost kava paremini hakkama oma ära. Võib-olla sõnadel on raske seletada, mis alles mõni tund tagasi siin Toompeal toimus. Kuid ma usun, et toimus väga otsustav, et mis on määrav meie järgmistele. Aeglane sajab, õõnes president Rüütel hängin puhuigansale ja Sanoiate ta mänd oli kääne kohta eestimpolites kehitaksesse. See tuleb haigutama tulevand toimida. Et kõik need sammud, mida me oleme teinud senini järgnevad sammud, ei saa olema mitte vähem tähtsad ja vähem otsustavad aga võib-olla veel palju otsustavamalt, kui me oleme senini neid samme teinud. Veendoovutadan roima presidenti rüüterile algatusele. Ma usun, et ei kahtle selles, et raadio on kõige kiirem võimalus tõepärase teabe esitamiseks meil toimuvast välismaale. Ja kes siis veel, kui mitte meie ise peame ennast muule maailmale tutvustama ja üsna sageli vastu astuma kas või vene propagandale, kes püüab meest teinekord luua, moonutada antud pildi maailmale. Üks värskeim näide. Paljud teist kindlasti lugesid eelmise neljapäeva Eesti päevalehest. Narva ja Jaanilinna veekriis on otsaga jõudnud ka USA-s valgesse majja. Nimelt kaevati minemalt president Clintonile Narva, ahistab jaanilinna lapsi ja pensionäre. Ja seejärel võeti valgest majast ühendus Narva linnavolikogu esimehega. Et kaebuse kohta selgust saada. Kuidas veekriis lahenes, on meil kõigil samuti hästi teada. Eesti otsustas tagastamatu abiga naabreid toetada. Vahepeal hämmastas meid ja veelgi rohkem kuulajaid välismaal. Riigikogu kultuurikomisjoni otsus 1993. aastal riigiraadio võõrkeelsete saadete lõpetamise kohta ilma igasuguse eel peab etta. Meie kauaaegset kuuled ei suutnud mõista, et just nüüd, kus Eesti ehitab taas üles oma iseseisvat riiki ja naabreid, huvitab, kuidas eestlastel läheb saated, lõpetatakse. Õnneks taibata. Eesti tutvustamisel laias maailmas on Eesti saatkondadele ja Eesti esindustele rahvusvahelistel organisatsioonides liseks oma ülesanne ka Raadiol. Eesti Raadio teavitab kuulajaid välismaal eesti asjadest. Inglise soome keeles soomekeelsed saated tähistasid reedel, 14. märtsil oma viiekümnendat sünnipäeva väikese koosviibimisega. Kohal oli enamus saadete tegijaid algusaastatest peale. Kuulakem väikest valikut Bio tervituskõnedest. Eesti Raadio peadirektor Peeter Sookruus. Austatud kolleegid, head sõbrad, armsad külalised. Erakordselt meeldiv, et meil on täna siin koos selline hulk rahvast, kes kõik otseselt või kaudselt rohkem või vähem on olnud seotud soomekeelsete saadetega Eesti raadios. Eesti raadio soomekeelsed saated, mida on olnud eetris poolsada aastat, on minu meelest nähtus omaette. Nad on teinud läbi kõik need muutused siin ajas ja nad on jäänud ja nad on olnud kindlas funktsioonis. Ja minu meelest oli eriti tähtis see, et alles mõned aastad tagasi Eesti raadio soomekeelsete saadete toimetustele anti meie soome sõprade määramisel sillaehitaja preemia. Meil on olnud hea ja väärt hinnang kogu sellele tööle, mida poolesaja aasta jooksul on teinud kümned ja kümned inimesed, kes sellest meeldivast sõbralikkust ja korrektsest professionaalsest toimetusest on alati läbi käinud. Head sõbrad, austatud kolleegid, erinevaid hinnanguid ei panda sellele, kuidas ühel või teisel ajahetkel midagi välja tuli. Kui midagi alustati niimoodi selgelt propaganda sihiga siis ma arvan, et ta tegelikult oli ka hoopis teises inimlikumas rollis ennekõike Eestis toimuva Eestis sündiva lähendaja tutvustaja Soome kuulajale. Ja mitte asjata ei ole meie saadetel Soomes just nii palju kuulajad ja teatavasti ka siis, kui vahepeal oli eetris meie harjumuspärasel sagedusel vaikus olid meie kuulajad väga rahutud ja ma usun, et väga rõõmsad, kui need saated kesklainel uuesti taastati. Ma tahaks tänada kõiki, kes on läbi aegade teinud Eesti raadio soomekeelseid saateid, kes on olnud siin meil koos seisuste töötajatena kui ka kaastöötajatena kõrvalt. Tahaks väga tänada kõiki kolleege, kes ka aastakümneid tagasi siin keerulisel raskel ajal seda tööd tegid ja tahaks seda tööd tunnustada, väärtustada ja sümboolselt edasi anda toimetusele selline kompositsioon Eestimaa lilledest ja muudest kasvavatest taimedest, mis kogu selle vastuoludest elu kajastub ja kehastub. Siin on veidi raagus, aga kohe õide puhkeb oksakene, siin ilusad lilled, mis sellist helgemat elu näitavad. Siin on ka rohelust, sinu elu, kogu tema värvikuses ja rohkuses. Ma soovin kõigile palju-palju õnne. Täname veel kord kõiki, kes on neid saateid aastaid teinud. Soovin jõudu praegusele toimetusele lugupeetud armsatele daamidele. Ja ma loodan, et me mõne aja pärast soome keelest saad. 55. sünnipäeval kohtume jälle. Armsad sõbrad, meie oleme teie tänased praegused kolleegid, soovime teile südamest õnne ja Me oleme teiega sõbralikult koos elanud aeg-ajalt väga lähestikku ja, aga kõik on omal viisil teie toimetusele üks rohkem teine vähem tööd teinud ja kui lubatakse olla nii isiklik, siis mina olen seda väga ammu, kui ma olin üsna noor raadioinimene ja minu soome keel oli veel üsna nõrk ja siis aeg-ajalt palus soome toimetus mõnd kaastööd teha. Kui sellele nüüd tagasi mõtlen, siis oli selles siiski oma võlu ja see võlu peitus selles, et surve aegadel või teistsugustel aegadel või kuidas neid nimetada võis Soome saadetes pisut teistmoodi rääkida. Soome saadetes tohtis isegi sõna jõulud suhu võtta ja see oli õpetlik töö. Ja mina mäletan seda, et kuigi see töö oli ju iga päev üks ja Sava raadiosaadete tegemine aga soomesaadetele tehes oli nagu mingi kõrgendatud kohusetunne võib-olla see oli ka sellest, et teed nagu külalisena justkui teisele raadiole, mõnes mõttes aga oli ka kohusetunne eriti palju püüda õiget informatsiooni, vajalikku informatsiooni sellesse palasse panna. Nii et aitäh selle võimaluse eest seda õpetlikku ja arendavat tööd teha. Mis neid veel ühendab, on võib-olla see, et meie soome keele oskus pärineb kõik Tartu ülikoolist, kellel veel Paula Palmlaselt, kellel hilisematelt tema õpilastest võib-olla, nii et see, et me selle endale kõige kergemini õpitava keele omal ajal juba omandasime, mis sai meile ainsaks aknaks pääsuks sageli parema ja täielikum informatsiooni juurde oli just soome keel. Nii et siis Gustav suits ja Eino Leino kohtuvad jälle siin. Ja kui veel isiklikumaks võin minna, siis ütlen edasi ka oma ema, Linda Viidingu tervitused ja õnnesoovid ja aitäh kutse eest sinna tulla. Aga vanaproua sõitis Soome oma kooli kokkutulekule, kus ta 70 aastat tagasi õppis. Noorematele. Teadmiseks, et Linda Viiding oli esimene tõlk ja diktor ühes isikus. Eesti raadio soomekeelsetes saadetes. Tervitajate hulgas oli ta välisministeeriumi asekantsler Mati Vaarman ja Kultuuriministeeriumi kantsler Toivo Kuldsepp. Tulime kahe inimese jõuga välisministeeriumist, mis asub selles vanas tuntud Valges Majas, kus kunagi jagati tarku näpunäiteid raadiotööks ja kutsute vajaduse korral ka vaibale välja. Õnneks need ajad on muutunud, siin juba üht-teist tuletati meelde sellest ajajärgust. Ma arvan samuti, et 1947. aastal, kui kommunistlik partei võttis vastu targa otsuse hakata Eesti raadio kaudu teavitama Soome lahe põhjakaldal elavat naabrit sellest, millised on meie edusammud kommunismi ehitamisel siis õnneks ilmselt see raadiorahvas, kes seda tööd pidi tegema päris selle vankri ette ennast rakendada ei lasknud. Ma olude sunnil muidugi mäletan, mis juttu räägiti 47. aastal, aga 60.-te 70.-test mäletan üht ja teist. Ja ma kohati pani nimeks, kuidas vaatamata oludele, nendele suunavatele, kätele ja juba lahti rullitud vaipadele, millel inimesi välja kutsuti siiski osati anda seda teavet, millest nutikas põhjanaaber pidi küll järelduse tegema, et eesti rahvas teps mitte nende eesmärkide nimel elanud, milleks neid saateid 47. aastal alustati? Tänan teid südamest õnnitleda ja ausalt öeldes õnnitlus on mingil määral omakasupüüdlik. Me tunneme, et Eesti raadio soomekeelsete saadete toimetus teeb ka välisministeeriumi tööd ja ma tahan siinkohal kasutada võimalust ja loota, et Eesti Raadio juhtkond saab sellest konstruktiivselt aru ning Meil on võimalus teid tulla ka 100. juubelil õnnitlema. Lugupeetud juubilar kuna välisministeerium ütles, et te olete palju teinud ära nende tööst, siis mul jääb üle tsiteerida häid kolleege ministeeriumis, kus ka mina töötavad. Te olete väga palju ära teinud ka Kultuuriministeeriumi tööst ja kultuurisilla ehitajatena olnud lausa korvamatut õnne. Edu. Jaksu. Me oleme Helsingist ja Usgoli siia Eesti radio koondeli öelda jõugule tahtlasest ta 60. Toimurdame teile venestuste, Ellingin ja Toivo on ETV Skin, teen kuuluvad Seurovat 50 õuat ainet. Tervikas kari Corbele, kes oma isa jälgides hakkas Soome keset saateid kuulama kuuekümnendatel aastatel. Käri Corbela on üks Soome juhtivatest ametiühingutegelastest, kes on korduvalt käinud eesti kolleegi nõustamas. Ja nüüd tervitab Jorma iga Heima. Ta on üks neist, kes Eesti Raadio ja Tampere ülikooli žurnalistika osakonnavahelise koostöölepingu alusel meie toimetuses praktikal on käinud. Esimesed praktikandid saabusid 91. aasta sügisel, nüüd on meil abiks 47. praktikant. Mari-Leeni Josoosite tuulatannia otta vastaniume viisi 10. kuka. Kui te uuemate niisountavoideldud Hennoste vähem Suomalaisen värija mute deme, suomen, Sininenum pikkuse muutunud tässä, kuvastav armastan müsside liida kurje muudoksija, Joida, suomen keelisesse toimid, uksest, saun, tabastunud on ja. Lugupeetud juubilar, seal väga meeldiv näha teid, kallid daamid, võiks öelda, et te olete nii ilusad ja vaprad kes siin veel tööd teevad Soome saatede jaoks. Ja ma tahan punnitada koik teie osakonna daamid seetõttu, et teiega kõik need tehnikainimesed nädongandaamid ja seetõttu ma tahan need punased roosid tell kinkida. Palju õnne, jõudu ja edu teie tööl. Nagu te aru saite, Eero, Angela on samuti meie kuulaja, soomekeelsete saadete kaudu hakkas ta huvi tundma Eesti vastu ja kuulama ka Eesti raadiosaateid. Nii et tervitused olid mõeldud kõigile meile. Nüüd on mul ainult natukene selles mõttes piinlik, siin on nagu häid sõnu öeldud. Ja, ja kuidagi pöördumine on meie kahe poole, kes me nüüd viimati olime, kuid mõelge, et need tervitused ja pöördumised on kõigi teie poole, kes te siin saalis olete ja ühel või teisel viisil olete seotud olnud Eesti raadio soomekeelsete saadetega. Aga nüüd ma küll arvan, et aeg on juba nii kaugel, et ma tutvustan veel needame, kes on teie ees? Nemad on Saaremaalt ja kui Georg Ots laulis Saaremaa valsiga Saaremaa soomlaste südamesse, siis ei saanud ka meie jätta täna kutsumata saarlasi siia meeleoludes. Õnnitleme soomekeelsete saadete toimetust nende pikkade aastate jooksul tehtud töö eest ja meil on väga hea meel, et meie armsa kodusaare esindaja Leni on 30 aastat pea siin vastu pidanud, aga see on ainult võimalik sellele, et on head töökaaslased. Sinul olnud Saaremaast on palju ilusaid laule lauldud, kuid see, mis me nyyd laulame Tiiu Helga ja minu naine esituses, see on pühendatud. Armas Lenin sinu kaudu teile kõigile, sest kodumaa ei unusta rasketel hetkedel oma tütreid ja me tulime leinile appi. Head kuulajad täna rääkisime Eesti raadio soomekeelsetest saadetest. Neid toimetavad praegu Mari Maasik ja leini Mägi. Viimane koostas ka tänase saate helilõigud, mängis kokku meie kauaaegne helirežissöör Ibrus, niitsin.