Kaunist keskhommikut, rahva teenrid tervitavad kuulajaid nagu ikka laupäeviti, kui kell on tiksunud 11 ja viis minutit peale, täna siis rahvateenrite stuudios kolmik Sulev Vedler Eesti Ekspress, Urmet Kook, Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling. Lõppevast nädalast on. Ma arvan, et üks uudis, mis mis kõrgub üle teiste, aga aga vaevalt, et me sellest väga palju rääkida oskame, aga, aga äramainimist, ma arvan, väärib see, see uudis päris kindlasti. Ehk siis aimate jutt käib sellest, et Tartu Ülikooli kliinikumis siirdati eile esimest korda Eestis kops mis on kindlasti Eesti Eesti meditsiini suur saavutus ja, ja Eesti jalgpalli saavutus on see, et eilane eile me võitsime Serbiat suurt suurt spordiriiki ja mitte niisama ei võitnud, vaid aseme ikka täiega. Minu meelest on see väga äge saavutus. Kumb neist mõlemad tegelikult, aga ma tahtsin jalgpallist rääkida. Ma olen kunagi ise käinud Belgradis jalgpalli vaatamas mitte selles saade, mis oli siis partisaniomavalitsuse teine. Kuna tähe omal see seekord oli mäng, mängus oli Flora mängis siis selle kohaliku klubiga minu meelest meie omad said peksa ja siis oli juba null neli, kui üks kohalik tahtis millegipärast vastu nägu Laksata, tuletasin talle öelda, et mis mõttega sa mulle kallale tuledes, teie omad on eesvaates otse ahaa, jajaa pärast see, aga see oli juba kümmekond aastat tagasi, nii et kogu see viha, mis on rahva sees, oli, see kandus üle küll kuidagi poliitikasse. See mäng lõpes Milosevici vastase väljaastumisega näiteks veel natukene aega ja sissegi lasta siis oligi kadunud. Ega Eestil ei ole ju tegelikult kunagi nii-öelda endise Jugoslaavia ja mängustiil sobinud jalgpallis, et me oleme mänginud küll küll paljude tugevate riikidega kui võrdne võrdsega üha enam viimasel ajal, aga, aga just see endine nii-öelda Jugoslaavia see on meie jaoks olnud alati sihukene meeldivamaid vastaseid välja arvatud ühe erandiga taasiseseisvunud Eesti, kuidas ja maa kõige esimese ametliku võistlusmängu jalgpallis Kadrioru staadionil, Sloveeniaga, keda praegu peetakse ju isegi Serbiast tugevamaks, võistkonnaks ja toonane mäng lõppes üks, üks viigiga. Aga kahtlemata saavut Eesti jalgpallikoondis, kes nüüd on tõusnud maailmas vist 85.-le kohale, kui ta võidab maailma viieteistkümnendat riiki tema oma kodus tulemusega kolm, üks et. Et kas, kas, kas see nüüd on just kõige on meie jalgpallisaavutus? Kodus võitsime Venemaad üks null, aga, aga see oli ju sõprusmäng, aga, aga ütleme top kolmele kindlasti Eesti jalgpalli saavutustes kindlasti nagu läheb. Nonii mina leidsin õige välja teie hammustasite konksu koha sisse. Jalgpallist rääkima, et ma tahaksin lisada spordist täiesti värsked uudised. Ma arvan, et eestlased seda ei peagi. Kevin korrisele, meie pass on just täna hommikul sõitnud. Kaks. Kvalifikatsioonisõitu Barcelonas on seekord etapp, alustab jälle esikohalt. Nii et eestlastel on nagu kõvasti pöidla kaasahoidmise või pöidlahoidmise aega. Ai, aga meie jalgpallurid tulevad siis poole kolme paiku tagasi. Eraldi reisiga Tallinna lennujaamas maanduvad ja kes tahab, fännid, minge vastu, minge tervitage ja karjuge neile siis hurraa. Et lõpuks ometi on Eesti jalgpallis tulnud ka nii-öelda väga-väga positiivseid sõnumeid, aga siis kopsusiirdamise kohta läksite sellest niimoodi. Ma saan aru, et me tõesti ei oska sellest rääkida ja, ja kopsusiirdamine maailmas ei ole mingisugune enam haruldane asi, aga, aga Eestis Eestis tehti seda, seda esimest korda ja selles mõttes on, on meie meie doktorid ikka väga tublid. Tervikuna on see ju ülipositiivne, et siin oli ju pikka aega ju, kui vaie lõng, et, et kas, kas selliseid asju peaks Eesti ise tegema või, või tehakse mujal Euroopas need siirdamised, et meie patsientidele, et see kindlasti näitab seda, et meditsiin areneb, meditsiinitehnika areneb ja, ja noh, siin kaks nädalat tagasi oli Tallinnas üks väga huvitav konverents tuli. Palju räägiti biotehnoloogiast ja, ja mulle jäi meelde Jaanus pikali üks kommentaar sellest konverentsi järgselt, et et need tüdrukud, kes tänapäeval Rootsis sünnivad pooltel neist on võimalus elada sajaaastaseks juba. Ja seda paljuski ka. Selle arvelt, et ka tervena elatud, elu pikeneb, eks see tendents on maailmas selles suunas, et inimesed elavad üha tervemalt, meditsiinitehnika areneb ja inimesed elavad seetõttu kauem. Aga mida kõike osa toob majandusele, töökohtadele, see on ka kindlasti oluline ja kes neid toitma hakkab, Sulev, ma mõtlesin, suled tahab ka siin ka sinnakanti trügida, et ei, ma ei taha üldse, meie suureneb ja see on, see on katastroof. Ei taha üldse seda mõelda, eest rääkisin eile paari tohtrile. Me arutasime hoopis, et kuidas vertiiline iga võiks tulevikus liikuma hakata, et millal tegelikult naised sünnitama hakkad. Vanasti juhtus siis suhteliselt noorelt seal 25 aastased sünnitajad olid täitsa normaalsed. Tänapäeval näeme juba 40 aastaseid inimese eluiga võiks olla teoreetiliselt näiteks 150 aastat. Kuivanud on siis normaalne ema. Kas vertiilniga hakkab pikenema või mitte? Täitsa huvitavad küsimused ei ole sellele lihtsalt väga palju mõelnud? Ei ole jah, just, aga nagu ma ütlen, on need on teemad, mis, mis vajavad nii-öelda spetsialistide abi, meil tuleb teistsugune õhu võngutamine paremini välja, nii et jätkame vana armsaks saanud rajal. Aga kaks päeva on muidugi ajakirjandust ja ja mitte ainult kollast. Nii-öelda jalgadel hoidnud üks üks teema, et millest ometigi siis Tallinna linnapea nüüd elama hakkab, kui kui ta nii palju peab oma oma laenu tagasi maksma. Laenujääk ja, ja igakuised maksed, intress on on peaaegu sama suur kui, kui tema palk natuke jääb üle, aga aga, aga tekkis korraks meie meie meediale, et, et kas nüüd on asjakohane rääkida siis jällegi talvekartulitest ja küttepuudest, et peaks meeri nagu nagu abistama. Aga ilma naljata, et ma küsin teie käest, et kas on tema üldse või kas me nagu tõsine ajakirjandus, kui me, kui me ennast selleks peame, siis peaks nagu üldse huvituma sellest, et millest üks inimene elab või kas ta hakkama saab või, või, või et, et kas ta nagu ei olegi ennast lõhki laenanud? Minu meelest täiesti kindlalt. Kui tegemist on tipp-poliitikuga, siis kus see, kus see huvi teda mõjutada veel saaks olla, kui läbi majanduslike sidemete et kedagi nagu load sa panna, siis võlgade kaudu on võimalik seda väga hästi teha. Et selles mõttes huvi tunda poliitikute tausta aasta ma arvan, et see on väga-väga positiivne. Omaette küsimus on, kas Savisaar on kellelegi laadses? Noh, aga see ongi see küsimus, mis, mis siis peaks nagu või midagi, mis peaks meid huvitama ja mida me peaksime endale ilmselt esitama, sellepärast et kui, kui eraisik on, on kellelegi otsas, siis noh, las ta siis olla, aga kui on poliitik, linnapea ja ühe suurema vist lausa suurima erakonna juht, siis, siis on hoopis teine lugu. Kuigi ma arvan, et need arvutused, mida mitmed Eesti meediaväljaanded eile tegid tulenedes siis Edgar Savisaare üleeileõhtusele avaldusel aktuaalses kaameras, et kus ta on saanud raha ja paljudele seda laenukoormust on need sellised, need olid sellised mehaanilised arvutused, et et, et noh, näiteks ma olen selles mõttes nõus, et Savisaare vist ühe nõuniku kommentaariga, et et see arutasid, jätsid välja seda, et tal võib olla ka ettevõtlusest saadava tulu, et täitsa selgelt ka selle mehe ja, ja ega see 10-st 10000 traagiline raamat, mida, mida müüdud nii Eestis kui Soomes ennekõike üsnagi palju, et eks sealt tuleb ka üsnagi kopsakas honorar. Tahtsin öelda, et ka selle mehe ettevõtte pangaarvel siis on mitu miljonit krooni siis mahutatud fondidesse ja on ka tähtajalisel hoiusel. See on täitsa selge, et ta saab maksta dividendi peale selle laenu tagasimaksmisega, mitte mingeid probleeme. Omaette küsimus on, miks te seda ei teinud eelmisel aastal, kui teil seda raha vaja läks, miks ta siis ettevõttest välja ei võtnud. Aga seal on ka jällegi loogiline seletus näiteks olemas. Ma ei tea põhjust, aga ma ise hakkasin mõtlema, et dividende maksnud, siis sa pead maksma ka tulumaks. Kas võtad lühiajalise laenu, siis selle intressimakse on ilmselt odavam, kui maksta tulumaksu. Ja ma siis seda raha kasutada kaheksa protsenti, mis ta võttis sepikutelt suhtes pikaajaline laen, see ei olnud väga pikk, nii et selles mõttes majanduslikult mõttekas seda seda võtta. Teine asi on, et kui ta võtab, võttis uue laenu siis refinantseeris esimest ja kes esimest, siis ilmselt ei teki tagasimaksmisega probleeme. Küsimus on, kellelt ta selle laenu võttis? See ta võtab kelleltki Lichtensteini ettevõtjalt, Peeter Kaislerilt vabandas, sajab naerma. Peter Kaiser, ilmselgelt on advokaat. Ei lähe advokaadi käest laenu võtma. Ta, see on inimene, kes varjab kellelegi raha, hoiab kellelegi vara. Hulga huvitavam oleks teada seda, kelle käest ta tegelikult laenuotis. No siin ulmet meenutas ühte Tallinna linnavalitsuse nõunikud. Loodan, et Postimees konkreetselt Tallinna Postimehes on eile täpselt tsiteerinud seda nõuniku, nõuniku nimi on Liina Oja, kes on siis Postimehele kinnitanud, et Savisaare peale majanduslike huvide deklaratsioonis avaldatud tulude ka muid sissetulekuid, nii et ajakirjandus ei pea tema pärast muretsema. No selles mõttes küll, et seesama, mida me siin rääkisime, et see on ettevõtlustulu, et et seesama holding, see firma, millest ennekõike vist käib jutt, et ma vaatasin selle tegevust, millega ta nagu näiteks ajakirjandusse on pääsenud, et ostis Rae vallas mingi suure maatüki seal mitmekümne miljoni eest, et tegu on ikkagi üsnagi suure nagu businessiks seda küll, aga ma rõhutan seda, et tal on muid tulusid, mida ei pea deklareerima Mismõttes deklareeribki, oma oma deklaratsioonis omaosaluse selles ettevõttes. Selle on deklareerinud, see oli ju kirjas, et tema osalus selles deklaratsioonis, kui suur osalus selles ettevõttes on seal kirjas, see on täiesti naeruväärne tegelikult kujukese deklareerimise süsteem, et sa, sa teatad, et mul on 40000 kroonist mingi ettevõtte osakuid ja see on ka kõik selle ettevõtte väärtus võib olla 400 miljonit, samal ajal et sinu tegelik majandushuvi sealt väga palju välja ei tule. Eriti kui see ettevõte on lihtsalt selline noh, taskufirma no teatud ametikohtade puhul see majanduslike huvide deklareerimine on juba see ole eilne päev, see on, see juba hakkas kehtima, eks ole, üheksakümnendatel ja ja see on, see on noh eriti, kui sul palju paraan, niukse, vara on liikunud, siis on see päris karm kogemus tähendab, sellega pead vaeva nägema, et seda deklaratsiooni täita. Muud nii-öelda tuludeklaratsioon käib meil väga lihtsalt hiireklikiga internetis. Siis see on, see on niisugune noh, natuke rohkem ettevõtmist taustal nagu kõlab see, et, et mingitel põhjustel, noh, ma saan aru, et oli võib-olla raske aeg, aga et, et minu meelest nagu 2,7 miljonit deklareerimata. See on kummaline. On küll, aga siin on veelgi kummalises, et ma vaatasin, et näiteks Savisaare kinnisvara, et kas ta nüüd tagatiseks antud sellele laenule keegi annab 2,7 miljonit krooni kaheksaks aastaks ei ole. Et kes on selline inimene, kes usaldab Lichtensteini, ettevõtja, kes usaldab ühelt Eesti linnajuhti, annab talle kaheksaks aastaks nii palju raha ilma mingit nagu sellist kinnisvaragi tagatiseks võtmata. Ainult selline tegelane, kes väga-väga usaldada. Ühte välismaalast või ei olegi siis välismaale, et selle veeterigaideri kliendiks keegi eestlane või jumal teab mingi slovaki, eks ei mäleta, missugune selline tore slovaki raha tuli ka Keskerakonna ajakirjandusspetsiifiline sina tulevaselt sellele vastata, et see kõige esimene lugu ilmus Eesti Ekspressis ja selle luumaht tegelikult tähemärkides oli üsnagi nagu väike. Võrdselt Eesti Ekspressis ilmselt, et sellel lool oli kulm autorit koguni. Et 2000 tähemärgi jaoks oli kolm, autoriteks olid sina, üks oli Janar Filipp oleks lipu ja, ja kolmas, Tarmo, Tarmo, sa võid. Selle vastutuse hajutamine kätte oled, sa võid meie kuulajate öelda umbes, mis asi on 2000 tähemärki, ma usun, et väga paljud neist ei kujuta ette, et see on nagu meie oma omavaheline niisugune, see on üks masinakirja lehekülge, isegi natuke vähem, aga, aga me täitsime sellega kaks lehekülge, et sinna jällegi. See on, kuidas nüüd võtta, et me kõik rääkisime erinevate inimestega. Et see ei ole vastutus? Neil on täiesti erinevad allikad. Ja me tahtsime üks meist midagi kuulis siis? Küsis teine üle, küsis kolmas üle, et nad valijatele info kokku, ma tahtsin seda kontrollida. Teie salapärase Peterkopi selleni ei jõudnud. Mina ütlen, et Savisaar ise välja kirjalikus pöördumises, mille ta siis paberilt maha luges aktuaalsele kaamerale, et see oli ka muidugi üllatav selline käik, et linnapea võttis vaevaks ja tegi sellise sellise žesti, et ütle, ütles selle nime välja. Selle laenutingimused, noh nii-öelda, aga poolikult jällegi me ei saanud tegelikult sellest laenust suurt midagi teada ja küsin teha hüpoteetilise arvestusi, et ta peab iga kuu nii ja nii palju maksma, siis miks me arvame, et ta peab iga kuu maksma? Võib-olla ta peab maksma iga aasta midagi, võib-olla ta maksab kõik ühe korraga võib-olla tal on võimalus, laen tunduvalt kiiremini, aga võib-olla ta maksab seda kuidagi teisiti. Jumal seda teab, eks selles mõttes selgus oleks igati asjakohane, sest tegu ei ole mitte lihtsalt ühe ühe eraisikuga tegu on Tallinna linnapeaga ja loodetavasti ka see selgus siis kunagi saabub, kui, kui muidu ei saabu, sest et noh, see Peter Kaiser jäi, nimi on tõeliselt saladus, Nonii pidin trennis olema nagu kirjusid koeri. Vana vananenud ja ärimeeste suguvõsa, Peeter ikkagi see, kes tegeleb siin sellise trosside pakkumisega ja muuseas, Peter Caesari siis advokaadina tema esimene tegevusala on ka lahutused millegipärast, et see sattus ka selle abielulahutuse ajale. Aga et. Et need Savisaar oleks teda kasutanud, sellesse ka väga ei usu, et noh, otseselt nagu lahutuseks, ära mine, sa tea, ehk siis kampan laenatud. Samas kui ma mõtlen, et missugused Eesti ettevõtjad on kasutanud Lichtensteini firmasid, siis mulle meenub ainult üks. See on Ernesto Preatoni täielik otseselt eestlane, aga ta on Eestis nii palju Eestis elab ja siis paljasin investeerinud oma kohta näiteks kunagi saksa luure saatis Eesti võimudele teated. Pange seda meest palun tähele, sellepärast et see tegevus, mida ta litosfääri kaudu teeb, see ei pruugi vastata sugugi ei seadustele. Ja kõik see lõppes sellega, et ühel hetkel küll siin palju paksu pahandust ja Preatoni virva visati Tallinna börsil Natalja. Et Lichtenstein on selline kummaline maa, mille ettevõtete puhul tasub nagu väga-väga tähelepanelik olla. No enne kui me jätkame veel koduste teemadega, siis üks, üks nii-öelda äriteema, mida, mida ka siin Sulev meil enne saadet välja pakkus ainult märksõna kätte, Toomas Tool. See omapärane nüüd enam mitte ühe fotomees, nagu ta siin tükk aega oli, et et Eesti meedias levist sellest mehest ainult üks näopilt, nüüd on neid rohkem, sest istunud kohtupingis mõnda aega ja sealt nüüd ka siis võitjana väljunud, vähemalt esialgu Toomas tooli. Kes on selles mõttes huvitav, et ta oli teatav lakmuspaber ta pidi näitama, mis, mida võib Eesti väärtpaberiturul teha ja mida ei või kohus praegu andis õiguse õiguse lille ja ütleme siis nii-öelda kaotajapooleks esin finantsinspektsioon ja võib-olla isegi mitte niivõrd finantsinspektsioon, vaid Arco Vara endised omanikud, kes, kes siis finantsinspektsiooni kaebusega läksid. Muidugi see vaidlus ei ole veel lõppenud selles mõttes, et prokuratuur kaebab asja edasi ja tõenäoliselt. Me näeme neid kohtulahendeid veel nii ja naapidi, aga fakt on see, et ega siin Eesti Patarei turul ei ole nagu erilisi võite finantsinspektsioon saavutanud, ütlesid eelmisel aastal näiteks oli üks siseinfo kiiskas Kaspar maaklerid vahele, sest nad olid kuulnud Eesti Telekomi tahetakse üle võtta ja siis said sellest teada. Varem, kui ülejäänud rahvas tegid varjatud tehinguid siis noh, näiteks selleks härrasmees nimega Dmitri Vassiljev, tema sai siis selle asjas 81000 krooni trahvi. Aga see ongi kogu karistused tegelikult meil on siin nagu selles vallas suhteliselt nõrk olukord tegelikult raadiokuulajale, kes, kes ilmselt selle üsnagi nagu spetsiifilise teisigi väga kursis ei ole, siis see kõik ju algas tegelikult sellest, et et Toomas Tool vist Arakalt ostis selle osaluse Arco varas vähemusosaluse ja talle ei meeldinud nende tarteiste Arco vara omanike tegevus, luid, salule toominga tegevus. Ja, ja siis kogu see nagu konflikti koht oli selles, et kuna kuna Luitsele Tomingas olid oma muud ärid sidunud siis Arco vara nii-öelda mõnuga, siis väidetavalt nende süüdistus tooli suhtes oli see, et, et tuul hakkas teadlikult seda Arco vara aktsia hinda alla viima börsi kaudu. Ja, ja seeläbi muutusid nagu nende Luitsele dominga, muud ärid said nagu kahjustatud või, või ta tegelikult mingil hetkel, kui pangad ju tunnevad ikka huvi, et kui sul Intsu aktsia hind läheb, millega sul on tabatud, need muudes laenude tuju läheb väga alla ja siis siis sa mingil hetkel oled sundvalikute ees. Muidugi süüdistas ja siis läksid Luitsele Tomingas, mitte finantsinspektsioon, seda ise ei algatanud suitsele, Tomingas kaebasid ise finantsinspektsiooni. Ja seal see asi nagu läks, aga, aga, aga toona ka paljud. Kui nüüd ilmusid välja need esimesed, et need, millest, nagu need tõendid üldse tulid, tõendid olid siis Kirberi ja, ja tooli telefonivestlused, need ei olnud kuskil saavutatud mingi jälitustegevusega, vaid pangad lihtsalt ju tegelikult lindistavad neid. Ja need olid noh, intellektuaalselt väga huvitavat lugeda, sest iga teine sõna või kolmas sõna oli seal toomast volibolutsena, kurat. Aga, aga kuhu mina nagu jõudude andis minu jaoks asjakationi, huvitav oli see, et et kohus võttis ilmselgelt siin praegu nii-öelda kaudsete tõendite suhtes nagu otsuse, et, et need ei ole nagu piisavad tooli süüdimõistmiseks. Kaudsed tõendid. Aga hilja aeg oli meil teine, üks selline väga sensitiivne kohtuprotsess räbala tänava kinnistule, kus, kus mitmed Villu Reiljani poliitilised oponendid ütlesid ennem seda kohtuotsust, et kindlasti Reiljan pääseb sealt sellest kriisist võitjana, kuna need kaudsed tõendid ei ole piisavad. Toona oli siis üks telefonikõne umbes Reiljani ja, ja Aivo linnavahel ja siis Tarmo sillast käis jutt. Ei, kusjuures teisiti, et siin ongi nagu huvitav see, et, et ühes ühes kaasuses nii-öelda kaudsete üsnagi kaudsete tõendite põhjal nagu tuli süüdimõistev otsus lõppastmes ja ja teises, siis, ütleme esimeses astmes tuli õigeksmõistev otsus, et siin on jällegi küsimus gaasia sisus, ühe puhul nähti seal meelehea võtmist teise puhul. Küsimus, kas tegemist on turumanipuleerimisega või lihtsalt härrasmees lasi oma niinimetatud kartuleid müüa, ta nimetas Kaksjaid aktsiapaki siis minu kartaliteks. Et palun eespool teesi ja kiiremini, et kas see siis oli turuga manipuleerimine endale oli tõesti tahtmine nendest lahti saada. Et mängu ilu on kohtunike silmades. No kas teie arvates on tegu järjekordse juhtumiga, kus nii-öelda jõustruktuuride esindajad alates siis politsei, prokuratuur on järjekordse kohtuasja nii halvasti ette valmistanud, et süüdimõistvat otsust ei tule, et hunnik inimesi on teinud koledasti tööd, aga, aga on teinud oma tööd kas lohakalt või või on lihtsalt käed jäävad lühikeseks. Siin võib olla natukene selline käed lühikeseks case, aga see on ka selline valdkond, kus Eestis puuduvad kogemused, et see on selline õpiraha, mida tuleb maksta. Selles valdkonnas praktiliselt jälle otsuseid on sellised, mis jõuavad kohtusse. Nojah, tavalise ühe niisuguse inimese jaoks, kes kelle jaoks kohus on lõõtseks hirmutav asi on see lihtsalt üks järjekordne juhtum pikas reas, kus, kus asi on läinud kohtuni ja, ja siis nii-öelda kahtlusalune on kohtusaalis. Tegemist on väga keerulise kuriteoga, et on väga selge, kui keegi võtab meelejad kuhugi, see on ka raske raske tõestada, aga noh, või lihtsam on, kui keegi lööb kellelegi maha. Aga kui sa manipuleerib turuga? See iseenesest on juba väga-väga raske ja see see kohtu otseselt polnud noh, selles mõttes ta oli ilmselt nagu ülioluline signaal ka kogu sellele börsile, et tegelikult noh kui oleks tulnud selles mõttes nagu süüdimõistev nagu otsus praegult, siis ma usun, et see selleks ridamisi sarnaseid, väga huvitavaid teisi juhtumeid veel järg järgi, et kust läheb see piir, kus valdab see manipuleerimine ja kus see nagu kui sa ütled, et ma siiralt tahangi näiteks oma hakkasin, nii et see on hästi keeruline nagu hinnata seda. Aga jällegi see vaidlus läheb edasi. Ja näiteks seesama Vassiljev, asi, mida me siin enne mainisin, see lõppes üleüldse kokkuleppemenetlusega seal ja seal puudusid vaidlused. Üks huvitav nüanss on selle asja juures veel, et internetikommentaarides panevad tähele, et väga paljud küsimused, mis on, miks Allar Jõks, kes ei ole vandeadvokaat, esindas Toomas tooli, kohtusse oli üks kahest. Toomas toolikaitsest. Et minu teada on Allar Jõks, Toomas toolivõimlemine. Et see on see põhjus, miks seal seal tavalisele televaatajale, kes seda kohta saavad, jälgis Elisat meelde see, et Allar Jõks on inimene, kes oskab viisakalt inimestega suhelda, erinevalt endistest kes saatis ja kes on tegelikult olete pikku saatnud kogu meedia eelpool nimetamata kohta, nii et et me saime ka palju häid kaadreid Toomas tooli väga pehmelt öeldes väljendusrikkast näost kohtusaalis ja, ja lausa õgivastes pilkudest. Lähed, vaene prokurör, seal saalis üldse läbi põranda vajunud. See ei ole advokatuuri liige, aga ei too. Allar Jõks ei ole vandeadvokaat ta lihtsalt esindaja. No üks tegelikult avalikkusele ilmselt märksa huvipakkuvam kohtuasi on, on, on aga samas noh, tegelikult küll mitu korda edasi lükkunud asjaosaliste haiguse pärast nii-öelda noh, maadevahetuse asi, eks ole, pean ma silmas mida, mida siis täna ei ole nagu põhjust meil jutuks võtta, aga, aga see, et asjaosalised kohtusaali ukse tagant niimoodi tagasi pöörduvad, see on see on jällegi jällegi märk märk millestki. Kalev, Kanguri selg haige ja siis me oleme vaikselt nalja heitnud, et kui seal mõnel asjaosalisel on oma tool kohal, siis võib-olla tema võib oma diivani vedama sinna kohtusaali ennast mugavamalt tunda. Nonii, Paide oli eile meie tähelepanu keskpunktis. Maarahvas pidas seal oma viiendat kongressi või, või pidanud või? Kuidas teile tundus? Minule tundus, et pidas vähemalt osa maarahvast, saal oli lad päris paksult täis. Ma ise küll kohal ei käinud, vaatasin TV 14-st terve päev, mängis peaaegu kanal ja jälgisid toimuvad ütleme niimoodi, et pärastlõunal ollakse tühjaks, aga asi on alati nagu traditsiooniliselt, nii et siis toimuvad vestlused kuluaarides puhvetis. Aga jah, ikka päris palju inimesi oli ja minu meelest on nagu üks asi. Natukene silmakirjalik, et eriti kui ma vaatan siin Jaanus Marrandi või mõne endise teise rahvaliitlasi, kes nüüd on sotside ridadesse läinud ja, ja süüdistab seda, et Keskerakond on justkui Maarahva Kongressi endale krabanud ja teinud sellest poliitilise üritusel, et ma vaatasin kõiki neid varasemate maarahva kongresside. Kas need, kes sinna valiti, inimesed juhatusse ja teisel sõna said ja, ja varem oli see puhtalt rahvaliidu ja enne seda Eesti erakonna üritus, et et no mis siis teha, on ju, et kui rahvaliit on, on, on hääbumas, siis Erakond on jõuliselt üle võtmas rahvaliidu positsioone maal, et noh mis seal nagu siis nagunii väga varjata seda, et või, või selle üle ma võin ka eksida, aga mul üks silm, vaata sellega päev otsa seda ülekannet, mis, mis see 14. kanal pakkus ja ma millegipärast Juhan Aare nägu ei näinud seal rahvaliitlasele üldse väärester tuiksoo istus presiidiumis, aga ei, tegelikult juhatas oli näidati ja kes seal seda pöördumist ette valmistada, siis nende seas oli väga palju väga palju tuntud rahvaliitlasi, et et esitõsi, tõsi, esinejad olid valdavalt küll Keskerakonna liikmed. Aga ma arvan, et nagu järgmiste valimiste järel, et sõltub sellest loomulikult kas, kas rahvaliidul õnnestub õud Riigikokku saada või mitte. Noh, ma usun, et järgmiste valimiste järel me näeme, õnnestub, ma ei tea, seda, me ei tea seda. Me näeme. Ennustan, et näeme Keskerakonna rahvaliidu väga jõulist nagu lähenemist, et et võtame nagu natukene ajas tagasi, et viimased kohalikud valimised Keskerakond oli ainus erakond, kes pani kõikides omavalitsustes välja oma kandidaadi. Paljudes omavalitsustes tuli ainult üks kandidaat, kes, kes ka eriti palju hääli pruukinud. Nii et Keskerakond on väga jõuliselt juba tükk aega teinud maapiirkondades oma tööd. Ja ma arvan, et maarahva kongress on lihtsalt üks, üks järjekordne samm ja selles suunas, et oma Niukest erakonna struktuuriga maapiirkond sai ehitada. Et. Nii see on pragmaatikani poliitikas. Seal saab ka minu meelest ainult Reformierakond IRL ennast ise süüdistada, et nad sinna kohale läinud. Aga kui nad sinna kavalaks läinud, siis oleks ka mõnus ülekoormatud olnud. Missuguse tegelikult sõnum näiteks andis välja Reformierakond eile. Peep Aru teatas, et järgmisel aastal asutatud maaelu rekordilised investeeringuid, et kunagi varem pole nii palju riik siis investeerinud maaelu otseseks toetamiseks infrastruktuuri parandamiseks. Aga tore oleks olnud, kui ta oleks seda sõnumit näiteks seal maarahva kongressil ette lugeda. Minu meelest nagu kõige esimesel maarahva kongressil käis esinemas tollane peaminister Mart Laar. Ja no Mart Laar on muidugi süüdi selles absoluutselt sest isegi kui tal oli julgust sinna minna et Eestimaa elu kiratseb, see on muidugi juba teada. Iseasi on muidugi see, et, et millist poliitilist profiiti keegi keegi lõikab, teine asi on see, et, et tavaliselt annab maaelu ja tööpõhimõttelist kiratsema ja tühjaks jääva maa heaks ära teha, et noh ilmselt see kongress, see nüüd küll ei ole. Ja, ja võib-olla tõesti, et, et Keskerakond tänu sellele üritusele, kus siis tantsiti ja lauldi ja söödi putru et ja muu selle asjaliku jutu kõrvale ka siis need, need sõnavõtud olid ju kohati ka väga asjalikud ja et palju palju sellest nagu lukk on, et et ka see kas ja avaldused, mis lõpuks vastu võeti, et väikeriigil ei tohi olla ääremaid ja ja maakool ei tohi välja surra ja kõik, kõik see tegelikult on ju teada, kõik on õige, aga, aga, aga mida ette võtta reaalselt ja tegelikult ja konkreetselt ja kohe, et, et seal oli ikka tegelikult käidi ju sellest nendes sõnavõttudes ka väga väga nagu konkreetseid ettepanekuid välja. Noh, kas või näiteks see, et toidukaupade käibemaks peaks olema madalam, et et kui see on Euroopa liidus keskmisena 10 protsenti, siis noh, meil on 20 protsenti, et see oli väga-väga selge ja konkreetne ettepanek, et seda tuleks nagu alandada, noh see ei ole ka uus, et tal on elus ja tema, eks on põllumajandusstuudio ta ja paljud on nagu sellest juba tükk aega rääkinud. Nojah, aga meie ütleme sellises paduliberaalses majandusmudelis, mida ikkagi sellise loosungiga peale hakata, et Eesti peab iseennast ära toitma või noh, et, et nii-öelda eelista eestimaist tuleks, tuleks viie nii-öelda noh nagu seaduse tasemele või, või siis muuta normiks, mis, mis selle, mis selle loosungi peale hakata. Minu meelest ostan seda, mis on odavam. Tahad, sa ostad seda, mis on parem ja mis sulle meeldib minu meelest inimene astub seda, mis on odavam, aga ei tohiks ära unustada, et me siiski oleme Euroopa liidus. Et helist testimine on tore loosung, aga minu meelest kui ma siin tarbin mingi vennasriigi toodangut, siis vabandust, kui mulle meeldib poola mingi asi rohkem kui Eestimaa siis minu endale. Ja ma ei pea sööma alati kõik Eesti asju, mis on ka kallimad. Lihtsalt mõned asjad siis teised ei meeldi või mis, mis tehane valikuvabadus peab inimesele jääma? See on vähemalt minu arusaamine üha tõusvate hindade taustal, on, see on seal muidugi argument ja tegelikult see ei puuduta ainult ju kaugeltki mitte ainult toiduaineid seal tööstuskaupadega niimoodi, et et ostan selle, mis on odavam ja, ja mis on mis, mis rohkem meeldib, et ma ei pea tingimata kodumaist tarbima. Aga noh, ju ta siis mõnede jaoks kongress nii-öelda oma ülesandega mingil määral täitis, kuigi, kuigi noh, ma ei kujuta ette, kui teha sellel kongressil tõesti kuskil sisuliselt, kusjuures kriitikat ei jätka üldse see puhul nagu kõrvale, et kelle, kelle kelle kasuks ta nagu poliitiliselt töötas, siis siis kongressi formaat oli võib-olla selles mõttes natukenene meenutas seda ühtse Eesti suurkogult nähtud kongress, et olid nagu olid nagu sõnavõtud ja enamike sõnavõttude juurde lõppedes see kahjuks küsimusteks esitamiseks pole aega, et noh, nagu kõik nagu valmis tehtud on ju, et et see stsenaarium Colemaskikestionaalse plaani järgi, aga noh, nagu mingit arutelusid tegelikult ei tekkinud, et ma usun, et paljud nagu maainimesed, kes sinna tulid nagu siiras nagu usus, et seal saaks nagu arutleda, mingeid asju või kasvõi ütleme sellest resolutsioonile arutada, mis seal vastu võeti, et, et nad oleks tahtnud rohkem siukest arutamist, mitte ainult sellist, et on, on, on päev täis tihedaid sõnavõtte ja mingeid arutelu kohta ei teki, et võib-olla kui tuleb nüüd kuues maarahva kongress, siis minu soovitus oleks see, et vähemalt mingi ettekannet seal võiks seal mingit diskussiooni mur alati olla, et et ebahuvitavamalt konverentsid, noh, jätame ükskõik mis teemal need tehakse, on need, kus on ainult sõnavõtud, kus mingit diskussiooni osa pärast ei teki. Et selliseid konverentsid on surma, et et ma usun, et see aitaks nagu väga palju kaasa. Minul jälle meeldis loosung, et noh, et helistage siin eestimaist ja Eesti peab ennast ära toitma, samal ajal esines seal ka vene asepõllumajandusminister, kes ütles, et tooge oma kaup siis kõik Venemaale, niipalju kui saated seal minu silmis on seal teatav vastuolu sees, et noh, et ühest küljest me siin räägime, et põllumajandustoodangust peaks jätkuma Eesti täitmiseks oma, aga samas siis tahaksime ka, et lähevad või keegi ootab teda kõige parem Venemaale. Seal on mingi mingi teatav vastuolu, lähevad ütleme foorumil võib teda hinnata mitut moodi, aga kui me räägime rahvakongress ja kui sa siin orgat tuletasid meelde, et, et võib-olla kunagi tuleb ka maarahva kuues kongress siis. Meil on mingit seaduspära, ei ole, eks ole, eelmisest neljandast oli möödas üheksa aastat ja ja, ja noh, ei olnud arutelu, olid ettekanded, aga, aga mitte niisugused noh arutelu kohta ei, ei tekkinud. Ja loomulikult ka noh, mingisuguse, kui, kui asi on nagu seaduspärane, siis peab olema noh, mõne jaoks võib see kõlada nagu, nagu viisaastaku plaan, eks ole, aga aga mingid mingid sihid perioodi peale peaks olema nagu, nagu seotud, et et on mingi mingi ajada pärast, me tahame näha selliseid saavutusega seni selliseid tulemusi, mis, mis on ka reaalselt ellu viidud, aga noh, seda selleks olid need liiga nagu üldiselt, et midagi midagi taolist üldse nagu siig seada. Tundub mulle, vähemalt ma niimoodi kõrvalt kõrvalt vaadates seda, seda pikka teleülekannet ei, nagu seal valitsuse esindajaid kohal ei ole, siis kongress võib igasugu avaldusi astud, kui valitsuses näidanud valitsusparteid, et nad ei seda sinna, et sinna lähe, sellega näitavad, et nad ei võta seda kuuldes ükskõik mis avaldasid. Tegelikult ei võeta neid eriti palju kuulda. Selles mõttes oli ta täiesti tühi kongress. Kui sa ikkagi võimulolijatele ei suuda selgeks teha, mis su vajadused on ja, või, või mida sa tahad, siis peale ükskõik kui palju kongress, et homme järgmise ja, ja noh, seal oli ka veel vist sadakond delegaati, kes oli kutsutud või pidid osalema, sellel kongressil jäid tulemata lisaks siis ka Talupidajate Keskliit. Kes ei tulnud, see on, see on hoopis hoopis teine küsimus. Muidugi järgmine laupäev saab olema selles mõttes väga huvitav, kus, kus tõesti on, on nii-öelda särtsu ja elektrit palju õhus, ehk siis sotsiaaldemokraadid peavad oma oma suurkogu üldkogu ja ja, ja seal toimub täiesti haruldane asi Eesti parteimaastikul üle, üle hulga aja toimub, toimub niisugune juhi valimine väga mitmes selge, erineva kandidaadi vahel, sõna erinev on täiesti nagu asjakohane siin. Ja, ja nüüd veel järgnevatel päevadel siis maakondlikud piirkondlikud organisatsioonid, sotsidel hakkavad nii-öelda oma oma seisukohta välja kujundama. Ametlikult on sotsid teinud sellise ameerikaliku esimehe kandidaadi valimisega Haanja, mida Eestis on varem teinud reformierakond ühtede presidendivalimiste eel, et justkui toimuksid sellised avalikud debatid ja sisevalimised, aga, aga noh, see on tegelikult selline väljapoole suunatud selline niisugune show rohkem et reaalsed valikud seal on ikkagi kahe, kahe mäe vahele, et Jüri Pihl või, või Sven Mikser ja homme on siis mikseri, kes on Järvamaalt pärit ju pühamus paides siis viimane piirkondlik delegaatide valimine kongressile ja ka avalik debatt, et siis on nagu see noh, põhimõtteliselt poliitik loogidele peaks olema nagu teada, et kes, kes, kes, kuidas need jõujooned seal kongressil vaatavad, ehkki noh, hääletamine on alati salajane. Aga, aga paljud paljud pidasid võib-olla kõige olulisemaks seda millised suurem osa annab sel kolmapäeval olnud Tallinna Tallinna piirkonna delegaatide valimine. Sest Tallinn on sellest annab nagu suhtarvuliselt siin delegaate teistest piirkondadest rohkem kongressile ja, ja kui mujal Eestis on olnud olnud nii-öelda vaekauss on väidetavalt olnud noh ma saan tugineda siin ütleme, nii-öelda ainult sotside see endi seestunud nagu väidetele, mis, mis, mis ei pruugi muidugi olla objektiivsed. Mujal Eestis on olnud nagu pidanud Endel Sven Mikseri kasuks siis nagu Tallinnas oli, oli nagu oodati, et noh, nagu, et Pihli pool peaks selleks, et nagu olla järgmisel laupäeval edukas peaks nagu pika puuga löömata. Et kolmapäeva õhtul see delegaatide valimine nagu toimus ja, ja, ja noh, kuidas, kuidas need jõujooned seal kujunesid, noh mina olen kuulnud erinevaid arvamusi, et läks umbes nagu pooleks, aga aga pigem ka väidetavalt seal oli kergelt nagu ülekaal mikseriga. Jah, mulle ka keegi rääkis, et eks, ja et mikser kuuske 60 60 40 on jah, selline üldine hoiak olnud, et Tallinnas, et mis, mis võib tähendada tegelikult siis seda, et Mikseril kuigi ütleme niimoodi, et kongressil hääletamine loomulikult salajane, et ei tea kunagi, kuidas keegi käitub, et et aga, et noh, pigem on see toetus nagu mikseri suurenemas, et et kuuldavasti on homme mõned siis need kandidaadid, kes on osalenud sellesse erakonna esimese kampaania shows lubanud siis avalikult teatada, et nad kutsuvad enda toetajaid hääletama Sven Mikseri poolt, et noh mis nagu välja Lähen tegelikult jätab nagu otsida endi jaoks ilmselt see juhi küsimus hästi oluline, aga väljapoole on see siiski natukene nagu kummaline, et neli kuud enne parlamendivalimisi tegeletakse sellise teemaga, et see peaks olema ikkagi aeg, kus erakond on juba ühtne ja ja läheb nagu valimistele välja ühtse meeskonna ja selge visiooniga, et osakond saadab avalikkusele sõnumeid, et nendel on seesmiselt on nad ebakindlad. Siis sena saadab paraku valijale selle sõnumi, et et ta ei saa nagu kindel olla oma valikus, kui ta seda erakonda valib, et mis suunas erakond võtab, kas ta võtab siis suuna vasakule või suuna paremale, üles või alla. Loodetavasti see visioon siis tuleb, kui, kui juhtun, kaera volitus, sest et eksjuhtoinas olla ka ikka noh, väga-väga oluline, ainult et kui rääkida nüüd pihl või, või mikser, siis see on natukene kõlab nagu, nagu selle dilemma, et kas ema või tütar, eks ole, ühele meeldib, üks teisele meeldib, teine tähtis on see, et üks või teine ja tema toetajad siis loomulikult selle selle erakonna viivad ja, ja mis, mis punast nagu, nagu üldse saab. Kas ta, kas ta lisab oma toetust võrreldes eelmiste valimistega või, või see toetus kohaneb või, või jumal hoidku, kui ekil tähendab nii-öelda kriitilisele piirile või mis, mis iganes, et ega kui, kui ütleme, juhi valik juhi lõplik äravalimine tähendab seda, et, et kaklust rusikatega ei vehita, siis on ju hästi kõik, aga kui, kui rahulolematud jätkavad seda, seda praegust stiili, siis, siis on halvasti, siis on erakonna jaoks ikka väga halvast. Jah, et meil tegelikult ongi ju praegu selline huvitav olukord tekkinud, et meil on praegu parlamendis esindatud kuus erakonda, kuigi noh, üks üks, üks enama fraktsiooni oma ja kolm suuremat neist on üsnagi nagu ühtsed ja, või, või, või lähevad valimistele vastu nagu noh, ilma mingite sisemiste konfliktideta nagu siis kolm, kolm väiksemad või väiksema toetusega erakond on, on siiamaani kõik ju tegelikult ju oma sisemistes vastuoludes nagu üsnagi tugevalt nagu siplevad, et et minu, minu mõte on see, et millal vist Peeter Ernits tegelikult ka Maalehes viimases välja käis, et ütles, et mina leian, et Eesti demokraatiale on ikkagi kasulikum, mida rohkem erakondi meil parlamendis on, et seda laiem spekter valijate huvisid on kaitstud, et liikumine kahe partei suunas paraku ütleme viimastest küsitlustest või noh, ütleme kolme partei suunas viimastes küsitlustes nagu välja paistab, et et see on minu meelest nagu Eesti demokraatiale ja arvamuste paljususe ja erinevate huvigruppidega arvestamisele ikkagi ikkagi väga kahjulik. Sest Eesti suured erakonnad on näidanud, et nende nad võivadki Andres rääkida sellest, et nendesse mees on erinevad fraktsioonid ja kuni vasakpoolsest kuni Parempoolsete nii välja, et erakonnale ise siinselt väga nagu, nagu laiahaardeliselt siis tegelikkus tegelik elu ikkagi näitab, et ikkagi on ikkagi suhteliselt üheülbaline see poliitika, et rõõmustaksin selle üle, et mida rohkem erakondi järgmiste märtsikuu riigikogu valimiste järel parlamenti pääseb, seda paremale? Ei no maksupoliitikas on nad ikkagi suhteliselt erinevad, ütlesin Keskerakond on kogu aeg soovinud, et kehtestame astmelise tulumaksu näiteks ja ma arvan, siin ettevõtte tulumaksu saaks saaks päris kõvasti debatti pidada, kuidas käibemaksu maksta. Leiame siin hästi palju erinevust, suhted Venemaaga, ei ole ta siin nii väga hea palli näite küll, aga minus on tekkinud küsimus, et kas meil selline situatsioon, kus on kolm tugevate kolmeste nõrka parteid annab võimalusega mõnel üksikul kandidaadil sellisel Indrek tarandil tüüpi sellil viimasel hetkel välja tulla, hiilata? Tegelikult on, aga situatsioon oleks päris hea kus saaks väljast tulija hüpata, aga ma ei näe potentsiaalselt ka jah, aga no mis üksikkandidaat on ikka väga kõrgel. Et aga väga, väga keeruline on ja noh, valimised on ikka hoopis teised, kui, kui need, mis olid Euroopa Parlamendi valimised, aga mulle isiklikult ta nagu kahju, et et, et kui me räägime sotsiaaldemokraatidest, siis nii-öelda vanad sotsid on, on kuidagi madalaks löödud või vabatahtlikult nagu madalaks jäänud, noh, et et me ju teame, et kui me võtame pildi, siis tema toodi sinna nii-öelda administratiivset võimekust kasvatama. Mida ta ei ole suutnud teha suurt debatti, mees ei ole, ta üldse? Ei, ei teoreetilises praktilises plaanis, noh Sven Mikser on, on, on väga-väga tugev välispoliitikas ja oma võimeid arendanud selles suunas viimastel aastatel üle ikka hulga aegade, kus, kus väliskomisjoni esimees nagu nagu on võimeline kaasa rääkima tõesti väga-väga paljudel välispoliitika teemadel ja väga sisuliselt vähem oleme tema mõtteid kuulnud just nimelt nendes küsimustes mainis, eks maksu- ja majanduse ja siseasjad kõik. Et tahad, sa otsid ehk siis kui piltlikult öeldes, et kui, kui Eiki Nestorile otsa vaatad, siis on selge, et tegu on sotsiga. Jah, tema ongi Marju Lauristinil, aga aga nende, nende teiste puhul tekib ikkagi kahtlaselt, et kuhu need mehed viiksid? Ei, ma olen nõus sellega, et Jüri Pihl, Sven Mikser ei ole selliseid erakonna juhid, kes nii-öelda riistasid enda taha suuri suuri masse, et nad ei ole kumbki sellised seda tüüpi nagu karismaatilised või või päris, ütleme üdini usutavat sotsid kumbki nendest jah, no ütleme, mikser võib-olla rohkem meenutab, mõeldakse sotsi, ehk siis meie president, aga samal ajal ka seda, seda erakonda on, on, on juhtinud, aga selle kohta Vene armees oli üks, üks üks ropp väljend, mille teine pool oli intelligent, eks ole, et et noh, mass saavad, korjab jah, ja oleks ju kahju, kui, kui kuum, tarku inimesi nii-öelda ei, ei, ei saa piisavalt hääli, et nende hääl pärast valimisi kõlaks meie ühiskonnas jõulisemalt kui kui, kui ta, kui ta praegu on ja kui ta, kui ta üldse seni on olnud, nii et selles mõttes on nädala jooksul toimuvad sündmused nüüd, mis meid ees ootavad ja siis laupäevane laupäevane suur üldkogu on ikkagi olulised. Et huvitav on vaadata ja, ja, ja huvitav on muidugi ka tagantjärgi arutada siis, et mis seal, mis seal nagu tegelikult toimub, äkki me saame siis ka rohkem teada, et et mitte nii nagu Sulev ütles, et maa kah kuulsin ühe inimese käest, et äkki saame siis rohkem teada, kus, kus, kuidas need jõujooned tegelikult jooksevad, sest me keegi ju tegelikult, et ei tea, on ju, et mis, mis, mis inimese peas toimub sellisel hetkel, kui, kui on tema ees on valimissedeli pastakas ja ja ta teab, et see valik on ainult tema enda teha, et see, et kas ta on olnud ennem seda mikseri või Pihl või, või kellelegi vabandan leeris, et sellel hetkel olnud oma valikuga üksi ja, ja teeb selle valiku, et et selles mõttes ei maksa kunagi helistada ka üllatusmomenti. Loodan et ta Euroopa Liidu IT-agentuur saab siis uue kodu kodu Eestis. Kuigi mitte nii-öelda saba ja sarvedega juhtmed jäävad ikka Strasbury aga siis agentuur ise ja tema, tema aparaat ja ja millal esitatakse siis päris kindlasti väga kõrgeid turvanõudeid ehitatakse meie riigi pealinna ja see oli tõesti kauaoodatud ja kaubamärgile eritud uudis, kuigi ütleme sellist juriidiliselt siduvat lepet selle agentuuri siiatulekuks veel sõlmitud ei ole, aga vähemalt siseminister ja ministeerium andsid, andsid selle uudise välja, et et põhimõtteline otsus on langenud. Nojah, et seal oligi põhimõtteline vastu noh, valiku koht selles, et et praegu peaks olema Schengeni viisaruumi servereid puhtfüüsiliselt asuma Strasbourgist ja Salzburgi, sest ka seal varusarved ja, ja see on, oli selge nagu eelis prantslastel on ju, et et Eesti, Eesti siis noh, mida vastu panna sai, oli see, et, et me justkui oleme seal innovatiivne maa ja küberkaitsekeskus ja ja tegelikult Ida-Euroopa riigid on tegelikult viimasel ajal ikkagi Euroopa liidus suhteliselt vähe saanud mingeid asju. Et, et selles mõttes see on selline, kui see lahendus tõesti nüüd ka ametlikult lõplikult heakskiidu saanud nagu kirik keset küla peakorter tuleb Eestisse, Need serverid jäävad endiselt endiselt Strasbourg. Nagu arvata, mis on nagu Eestile kasu, toob, et noh, ma arvan, et see kasu on pigem nagu selline rohkem nagu mainekujunduslik teistele ka ja mingil määral, aga pigem on ta nagu rohkem sihuke mainekujunduslik, et Eesti saab nagu jätkuvalt rääkida Nendest innovaatiliselt ja IT-maast ja, ja see on nagu pigem nagu selles suunas nagu toodab meile positiivselt kindlasti tagasi. No ütleme ikkagi, see on nagu esimene töötaja tulevad sinna ja Euroopa liidus hakkab olema Eestis seda, selles mõttes ei saa seda nagu alahinnata. Huvitav oli selle selle uudise kuidas, kuidas see nagu, nagu välja anti, et Eesti ja Prantsusmaa leppisid lõpuks kokku, et, et IT-agentuur tuleb Tallinnasse, ma mandri mulle mulle kohe seostus see, et sellega, et, et teatavasti Euroopa liidus on ju käimas noh, tegelikult lõpmatu vaidlus selle üle, et lõpetame selle Strasbourgis käimise ära. Ehk siis Euroopa Liidu nii-öelda ainus keskus, Europarlamendi ainus keskus ja, ja kõik asub Brüsselis, et ärme hakkame seal enam seda Strasbury vahet käima võtab meeletult raha ja aega ja muud muud ressurssi. Et mulle nagu viirastus selle selle uudise peale, et kui Eesti ja Prantsusmaa leppisid milleski selles inteagentuuris kokku, et siis Prantsusmaa on nagu selles mõttes saanud Eesti hääle, et me oleme vaid sellest transpordi koha pealt kui me enam ei hakka kobisema, et kui, kui siin teised ütlevad, et et lõpetame ära sõstra põõsas käimisega jää ainult Brüsselisse. Et Eesti on nüüd see, et see on selle tehingu hind vähemalt Pariisi, vot sellist konstruktsiooni ma ei oleks osanud oodata. Ma olen kuulanud ja lugenud mõningaid Euroopa Parlamendi saadikud, mitte ainult eesti omi ja mulle mulle kumab nagu läbi seanneta, et kus oludes, kus, kus kõigil on kitsas. Et, et käib ikkagi selline võistlused, et peaks seal spooniga ära lõpetama, sest tegelikult kui kui kirjanikuna oleme ilmselt kõik käinud seal nende kahe linna vahet ja mõlemas ja, ja kõik kõik kiruvad üksmeelselt, et lõpeks ometi ükskord ära, siis siiski ei jätku sellist jõudu. Et seda, seda mõttetust niimoodi mõttetusele piiri panna. Nii ta on. Aga mind paneb iseenesest küll siiski küsima, et no miks neid servereid siia Eduard, et selleks loogiline jälgi moodne majandusmudelit öelda, see tootmisvõimsus võib olla ühes riigis juhtimine teises riigis. Mind muidugi paneb järgmisena küsima see, et kuidas meie lennuühendused hakkavad olevat, siia tuleb ikkagi sadakond väga, aga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes ilmselt on välismaalased, eks tahavad sõita. Sõitsid oma kodudesse aeg-ajalt, nende pered tulevad siia. Et see tõstatab järjekordselt küsimus, et kui me tahame olla selline rahvusvaheline riik, siis meil peab olema ka head lennuühendused. No aga nii see ongi, et see ei ole ainult mainekujundusele ka sina, Gourmet ütles, et tulevad, tähtsad ametnikud tulevad, aga lennuliinid tulevad praegu ju niikuinii, eks ole. Arvad, et need inimesed sõidavad Ryanairiga? Ei usu. Nad tahavad. Esitati ka liverpooli, esialgu tuleb, tuleb Ryanair koos oma üheeuroste piletitega, eks ole. Aga, aga kui neid on ikkagi sadu, kes siin hakkavad käima nii-öelda Euroopa kodude vahet, siis sinu selge tuleb midagi ei ole parata, Eesti lennuühendus, Euroopa nii-öelda tipp ei, nendega on ikkagi masendav. Praegusel hetkel. Et sellel ajal olin, ma mäletan, ma kunagi tegin aastat kolm-neli tagasi Jaama kohvikus, toona oli vist. Kas Siim Kallas oli valitud just esimest korda vist volinikuks lennujaama kohvikus Siim Kallasega viima intervjuud sellist natuke rohkem, mis tagas aega. Kallasime, pidime rääkima paljudest asjadest, aga ainus asi, mida Siim Kallas rääkis põhimõtteliselt nagu niimoodi, et kus ta süttis, oli see, milline masendav lennuühendus on Eestil Euroopaga. Et nüüd, kus ta on tegelikult selle valdkonna kureerija Euroopa komisjonis ise sütia vaid lausa sütitas sütitada ja, ja seal on palju, praegu on palju. Aga muidugi on see õige ja see on õige, et, et ametnikud ei hakka Ryanairiga lendama ja, ja võib-olla tulevikus Raienerison, koogi kempsud on ka tasulised ja osa reisijad seisavad samuti müüakse rihmast kinni hoida, et pikali ei kuku, siis piltlikult öeldes siis siis on see, on see muidugi jama, aga, aga tegelikult nii ongi, et mida rohkem me saame neid, neid asutusi endale ja, ja see võib olla, on see esimene pääsukene, noh võib-olla, et siis seda, seda parem on kahtlemata ja ma ütlen veel kord, et äkki see on tõug tõhusalt mõjuka rongiühenduse loomiseni. Pani Tallinna lennujaama hiljaaegu päris suure nagu investeeringuraha sisse, et mille tulemus oli küll esialgu see, et odavlennufirmad hakkasid kohe huvi tundma meie vastu, sest lennujaamatasud läksid väiksemaks ja vaadates kuidas mitte kui kahjurõõmsalt, seda öeldes, kui, kui kehvasti läheb praegu nagu, nagu Riia. Ehk siis pidev pidev tülitsemine lennujaama ja Air Balticu vahel ja, ja kui, kui kehvas seisus tegelikult on Riia lennujaam, kui, kui kitsaks ta on jäänud, kui ebaloogiline ta on ja kui, kui kliendivaenulik tegelikult see lennuväli on, siis, siis Tallinnal on selles mõttes lootust, et ilusale lennuväljale tuleb lisaks kliine lennukeid, kes hakkavad lendama. Juhtusin hilja Käega vestlema Sten Tamkiviga, kes on Skype'i siinse haru pealik ja tema käib aeg-ajalt Luxemburgis. Rääkis sellise vahva loovat Luksemburgis peetud juba sellepärast käimat. Sealsed seadused näevad ette, et mõned otsused peab siis firma vastu võtma luksemburgi pinnal. Skype on Luksemburgis registreeritud. Tänu sellele sõidetakse sinna kogu aeg kohale ja tänu sellele õitseb seal nagu hotelli ja restorani business, sellepärast et üle üle maailma sõidavad sinna väga mõjukad inimesed kokku. Ja tema ütles, et natistiliks sama ja sama teed minna, et kui me hakkame siin oma seadusi ümber tegema, siis ikkagi lihtsalt selleks peavad need oluliselt firmad siin olema. Ja vaikselt nad hakkavad olemas. Skype on üks osa seemne, IT-agentuuri me näeme, siin on NATO küberkaitsekeskus. Selge, selles lootuses me elamegi ja vaadates kella on selgunud kurb tõsiasi, et meile antud aeg on otsas. Sulev Vedler, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Nautige viimast ilusat nädalavahetust.