Kell on kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab veel kord kokku 21. juuli olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toom. Londonis on taas häireolu. Täna kõlas neli plahvatus seekord siiski tunduvalt väiksema võimsusega kui kaks nädalat tagasi ning ohvreid kord otseselt olnud. Tõsi on üks vigastatu, kaks inimest on ka vahistatud. Valitsus kiitis täna heaks Eesti ühinemise Euroopa nõukogu. Terrorismi ennetamise konventsiooniga kinnitati ka ökomaks ei tohi tõsta elektri hinda ja nenditi, et koalitsiooni esimesed on olnud edukad. Ametiühingud lubavad nõuda järgmisel aastal suuremat alampalka. Estonia teater vajab renoveerimise lõpetamiseks veel 70 miljonit krooni. Valitsus toetab põhimõtteliselt lisalaenu võtmist, aga lõplikult täna asja ei otsustatud. Pistisevõtmisega kahtlusega kaks nädalat tagasi vahi alla võetud Kihnu vallavanem Johannes leaslastidena taas vabadusse. Prokurör kinnitab, et vajalikud menetlustoimingud, millest lihast oli eemal hoida, on tehtud. Tallinnas tõuseb vee hind järgmisest aastast 10 protsendi võrra. Täna öösel on kuumaale 20000 kilomeetrit lähemal. Tavaliselt teadlane Tõnu Viik kinnitab, et palja silmaga ei ole vahet ei kuu suurusega Eleduses märgata. Liidemon aga vahelduva pilvisusega, võib sadada hoovihma ja tulla äikest. Öösel on sooja üheksa kuni 15, homme päeval 19 kuni 24 kraadi. Millised on viimased arengud Londoni sündmustest sellest, Meelis Kompus. Plahvatuste tõttu evakueeriti täna inimesed kolmest metroojaamast ning plahvatus leidis aset ka 26. liinibussis. Londoni politseiülem Ian Blair kinnitas, et intsidendid olid küll väga tõsised, kuid olukord on praeguseks kontrolli alla saada. Ta ütles, et tegemist oli kavatsetud pommiplahvatusega, mis teadmata põhjusel ei õnnestunud või jäid oma mõjult väiksemaks, kui terroristid võisid kavatseda politsei uuribki. Seda, kas tänastel sündmustel võis olla seos millegi Laiema või suuremaga. Ian Blair ütles, et kolm metrooliini on veel kinni, kuid rahvas peaks juba liikuma saama käima pandud eri transpordivahendite abil. Ta kiitis ka linnahäiremeeskondade tööd. Politseiülem Ian Blair. Vigastada on saanud vahejuhtumites vähemalt üks inimene Vorn Streeti jaamas ning praeguseks on teada ka, et vähemalt kaks inimest on seoses toimunuga vahistatud. Plahvatused põhjustasid ühistranspordis kaose ja paanika, politseiülem Ian Blair aga palus linlasi säilitada rahu ning jääda sinna parasjagu on. Ametlikku versiooni sündmuste kohta seni ei ole, kuid avalduse tegi peaminister Tony Blair. Ka tema kutsus, lasi rahulikkusele ja tema sõnul oli ründajat eesmärk inimesi hirmutada ja tekitada paanikat, nagu ütlesid ka mitmed julgeoleku eksperdid või andeid anud käethiplanud langes. Blair rõhutas, et vahejuhtumeid ei toonud kaasa inimohvreid ja politsei on teinud parima, et olukorda selgust. Peaminister sõnas, et võimud teevad kõik olukorra võimalikult kiireks normaliseerimiseks. Tõnu Karjatse palus koha pealt kommenteerida, aga Hannes Hanso Täpne koopia sellest, mis toimus kaks nädalat tagasi, täpselt küll, aga peab ütlema, et seekord peaminister just oma pressikonverentsi käigus ütles, et nii tõsiste sündmustega tegu ei ole, aga et asja peab siiski äärmiselt tõsiselt võtma, kuna oli tegu nelja plahvatusega, ühesõnaga siin on jällegi näha koordineerimist ja sellist laiaulatuslikumad tegevust kui ainult isiku tegevus. Muidugi kutsus peaminister inimesi rahule. Inimeste keskel on muidugi paanika, kes peaksid metrooga ja muu ühiskondliku transpordiga tööle või koju jõudma. Ei ole ju vist mõtet öelda, et tegemist on politsei ülereageerimisega. Ei ole mõtet seda öelda, kahtlemata politsei tegelikult näib seekord olevat paremini ette valmistatud kui kaks nädalat tagasi. Esiteks ei lasta inimestel, kes on metroojaamadest välja tulnud piirkonnas olnud, kohe lahkuda, vaid tundub, küsitletakse kohe kõiki pealtnägijaid. Möödunud korral jalutasid isegi tõsiselt vigastatud inimesed täielikus segaduses mööda linna ringi. Nüüd on selle kuriteopaigad on tunduvalt paremini jäädvustatud tunduvalt mõlemas piirkonnas on need alad sisse piiratud. Kui seda mõni nädal tagasi telekas jookseb ja raadios öeldakse pidevalt, et kõigil, kellel on ükskõik mis video või siis mobiiltelefonilindistusi, näiteks kaameratega mobiiltelefonide lindistusi või pilte sündmuste, siis palun need kohe politseile üle anda, see on jällegi uus arengu võrreldes mõne nädala taguse ajaga. Kas võib arvata, et homme on taas olukord normaalne, metroojaamad avatud ja inimesed saavad rahulikult oma asju ajada? Praeguse seisuga tundub nii, küll ma ei ole ausalt öelda 100 protsenti kindel, aga nii palju kui mina aru saan, on Londoni metroost suletud siiski ainult viili. Terved metrood ei ole ka praegu suletud. Möödunud kord seitsmendal juulil pandi kinni terve Londoni metroo ja üldse ühiskondliku transpordisüsteem ei liikunud, ei bussid, ei rongidega ka metroo, nii et seekord tundub, et on reageeritud vähe kergemalt nendele sündmustele. Ja nüüd Eesti sündmuste juurde ning ühest küsimusest, mida täna valitsus arutas arutlust täiendava punktina, jutt käib rahvusooperist. Estonia teater valmistub juubeliks juubelihooajaks ja sel puhul soovib juubilar ka hea välja näha. Ettevalmistusi hakati tegema juba üle kolme aasta tagasi 2002. aastal, kui alustati renoveerimistöödega laenusumma 84,2 miljonit käesoleva aasta alguseks. Raha sisuliselt otsas, Itaaliaga veel renoveerimata. Nüüd oleks vaja uut laenu. Sedakorda tahetakse võtta 69,1 miljonit õieti vana laenu pikendamist ja suurendamist kuhu raha kulunud Estonia arendusdirektor Toomas Türnpu. Nendest plaanidest siis, mis esialgselt nagu taotleti, muutus siis selles osas, et me oleme rohkem investeerinud lavatehnikasse erinevatesse seadmetesse, tulekustutussüsteemidesse, kõigesse sellesse, mis siis nagu maja ohutu ekspluateerimise seisukohast on vajalik. Ja teiselt poolt, siis, kui me 2002. aastal planeerisime saali remondiks suurusjärgus 30 miljonit krooni siis see tegelik, selle vana teatrisaali kordategemine nõuab suuremat hulka raha. Ja kui me siin iga päev teeme tööd, siis iga päevaga tulebki välja erinevaid ootamatusi mis just on seotud maja konstruktiivse osa tugevdamisega ja muude selliste erinõuetega. Nii et aeg on kolm aastat mööda läinud, hinnad on kallimaks läinud, inflatsioon on mõjunud ja ka tööde maht esialgsest kavandatust on suured, nii et ka sellega seotud ongi siis selle 61,1 miljoni krooni nagu juurde taotlemine. Rahvusooperi nõukogu on laenuks andnud ja töödega on ka alustatud laene ootamata seda juba juunikuu algusest, sest 15 detsember peab saalis olema esimene etendus Estonias. Rahvusooper on loomulikult eestlastele tähtis asi, kuid üldisemalt lähenedes on viimasel ajal ka juba igapäevane praktika, et iga asi, olgu tegemist siis tee ehitamise või kooli remondiga kipub minema tunduvalt kallimaks, kui algul plaanitud, arvestatud sedakorda siis pea poole võrra. Aga mida arvab kultuuriminister Raivo Palmaru? Ministeeriumi seisukoht on see, et seda laenu tuleks võtta. Selle küsimusega on tegeletud väga põhjalikult. See vaidlus estonia laenu ümber käib juba mitmendat nädalat ja siin võib ju esile tõsta kõikvõimalikke probleeme. Et kui õigustatud see laenu võtmine sellisel moel on ja kuidas see asi kõik juriidiliselt ja nii edasi ja nii edasi. Kuid on üks põhiline küsimus nende pisiküsimuste kõrval ja nimelt see, et järgmisel aastal täitub 100 aastat rahvusooperi Estonia rajamisest kutselise teatrina ja nüüd ongi küsimus selles, et kas detsembris Estonia hooaeg statsionaaris või ei jalga. Kas juubelihooaeg jääbki uuslavastust, kas juubelihooaeg mängitaksegi nüüd ainult Rocca al Mare tennisehallis ja nii edasi see on sisuline küsimus, kõik muud on kõrvalised ja teisejärgulised asjad. Valitsuse liikmed toetasid täna põhimõtteliselt rahvusooperitaotlust lisalaenu võtmiseks, kuid täpsustamist vajab otsuse langetamise protsess. Niisiis otsustas valitsus jätkata arutelu järgmisel peaministri osalusega istungil. Täna vabastati vahi alt viiendal juulil pistise võtmise kahtlusega kinni peetud Kihnu vallavanem Johannes Leas ja kommenteerib Lääne ringkonnaprokurör Helga Aadamsoo. Esik vahistati teatud asjade pärast, nimelt kriminaalmenetluse tagamiseks oli vajalik koguda tõendeid, selles mõttes tõendeid koguda puutumatult ilmale vahelesekkumiseta nüüd Need toimingud milli, mille eesmärgiks meil oli, et me peame lihast vahi all pidama, on meil käesolevaks hetkeks tehtud ja järelikult langes ära isiku vahipidamise alus ning vabastasin ta ja kohaldati teine tõkend allkiri elukohast mitte lahkumise keelt selles mõttes, et tõkendi olemasolu on vajalik, ainult et mitte selle kõige raskema tõkendi olemasolu vajalik. Sa tahad öelda, millisesse järku selle pysti sello uurimine jõudnud on? Kestab noh, selles mõttes, et ega tõendeid kogutakse edasi, see, mida meil oli, tähendab, igasugune kriminaalasja uurimine on tegelikult ju toimubki plaani alusel, nagu meil kõik, me planeerime ette, mida me teeme, mida me korjame, milliseid tõkend enne valime, missuguseid menetlustoiminguid me teeme. Praegu me oleme sinnamaani jõudnud, et meetod, menetlustoiminguid, mise planeerisime teha sel ajal, kui Johannes Leas on vahi all, on tehtud, järelikult meil ei ole Johannes Leost vajana vahi all pidada ja nüüd tehakse edasi neid toiminguid. Viimane uudis Londonist-ga seotud vahistamistega. Kui algul ütlesin, et kaks inimest on vahistatud, siis nüüd on Londoni politsei teatanud, et need vahistamised ei ole olnud seotud tänaste plahvatusega. Aga mittemaiste teemade juurde täna öösel on kuumaale 20 tuhandet 20000 kilomeetrit lähemal kui tavaliselt. Seda juhtub iga paarikümne aasta järel. Kai Vare palus asja lähemalt selgitada. Tõravere observatooriumi vanemteadur Tõnu viigil. No asi on lihtsalt selles, et ei q, ega ma ei liigu oma orbiitidel täpselt ringjoont mööda, vaid need on ellipsid pealegi veel kuu orbiit maa orbiidi tasandi suhtes, umbes viie kraadise nurga all, nii et nad ei lange kokku need tasandid. Ja vot see kõik mäng annabki niisuguse niisuguse nähtuse, et aeg-ajalt tõesti kuu tuleb maale lähemale kui, kui tavaliselt ja täna öösel jah, tõepoolest, selline juhtum ongi. Äärmisel juhul heledamaks tähendab kuu selle tõttu, et ta lähemale tuleb, aga, aga ilma selliste heade mõõteriistad teda seda kindlaks ei tee, kus siis seda kuud vaadata, ma vaatasin need koordinaadid ära, nimelt kesköö paiku, anda enam-vähem lõunas, tähendab, läheb kagu poole ja suhteliselt madalal horisondi kohal vaat selle tõttu me näid kuu küll, muidugi suuremad, alati on ju nimed. Kui kuu on horisondi lähedal, siis on ta millegipärast palju suurem, kui ta üleval kõrgel taevas on. See on niisugune näiv efekt. Ja seda on püüdnud mitmed mehed ära seletada ka niisugune päris rahuldavat seletust ei olegi. Inimesed armastavad ikka mõelda, et kuu Jeltsiga suguseid, taevakehad, väga inimeste meeleolu, tervist kõike mõjutavad, mida see mõjutab, et kuu meile nüüd lähemal on, kui tavaliselt? No mere tõuse ja mõõnesid, ta mõjutab kindlasti. Aga noh, see on ka muidugi, kui rehkendada, umbes see mõju on umbes ühe kuuendiku, võib-olla isegi väiksem tegelikult ja siis seda ei tohiks nii väga tähele panna. Aga mis puutub meeleoludesse, siis siin mina spetsialiste ei ole. Tähendab, ta hajutab niimoodi, et ilma kuulda võib-olla maad ja meid ei oleks olemas üleüldse, vot see, seda küll. Ja see on minu meelest palju tõsisem mõjutamine kui lihtsalt meeleolu mõjutamine. Et tänu kuule just maa suudabki säilitada oma orbiidi ja telje asendit. Et niimoodi kenasti nii, et see meile ilusasti elamiseks sobib. Et viimasel ajal on midagi kuu kohta uut teada saadud Tõtt-öelda on kuu jäetud nüüd ikka kaunis unarusse. Pärast seda, kui külma sõja võidujooks lõppes ameeriklaste seljavõiduga, siis jäi selle uurimine ikka tahaplaanile, kõvasti, nii et et ega viimasel ajal midagi eriti palju rohkem teada saanud ei ole, aga nüüd on ju kuulda, et suurriigid hakkavad jälle selles suunas minema. Naftahinnad lähevad üles ja Venemaa kosmose uurimise plaanid samuti. Nii et sealt võib loota küll midagi uut, kui nad jälle uuesti kuubele lähevad, aga, aga praegu on ta niisugune, noh, nüüd selles uurimise mõttes kaunis tagasihoidlik taevakeha. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega, nii et ei tea, kas kuud näeb või ei näe, paiguti enamasti saartel ja Ida-Eestis sajab hoovihma, võib ka äikest olla. Mõnel pool on udu. Puhub idakaare tuul üks kuni viis meetrit sekundis, sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval püsib homme vahelduv pilvisus, mitmel pool sajab hoovihma, võib olla äikest. Puhub valdavalt lõuna ja edelatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 24 kraadi. See oli õhtune Päevakaja kuulmiseni.