Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 22.-st juulist, stuudios on Kai Vare. Londoni lõunaosas Stockwelli metroojaamas juures toimus täna tulistamine. Tapeti arvatav enesetaputerroristid. Rahvusvaheline valuutafond kiidab Eesti jõudsat majanduskasvu, kuid toob ohtu täna välja kinnisvaralaenude kiire kasvu ja suure jooksevkonto puudujäägi. Eesti esimene välguandur aitab täpsemalt ilma ennustada ning annab ka näiteks Eesti energiale infot välkude esinemise kohast, et saaks paremini korraldada Ta elektriliinide ja mastide remonditöid. 12 aasta jooksul on Eestis keskmine palk tõusnud 13 korda 93-l protsendil elanikest. Mobiiltelefon. Need andmed tuuakse ära äsja ilmunud statistika aastaraamatus. Täna algab Rapla 13. kirikumuusika festival, mis seekord pühendatud eesti lipuviisi autori Enn Võrgu 100.-le sünniaastapäevale. Kontserdil tuleb esmakordselt ettekandele võrgu piibliaineline oratoorium valvake. Viljandimaal algas pärimusmuusika õppelaager, eesti etnoilm on meil mitmel pool vihmane, võib tulla ka äikest. Sooja on öösel 10 kuni 15, homme 17 kuni 20 kraadi. Londonis on jälle ärev Birgit Itse teeb ülevaate Ülevaade olukorrast Londonis ja sõna Hannes Hanso-le. Viimased arengud on olnud tähelepanuväärselt siin Ärevas Londoni linnas tõepoolest täna hommikul politsei ajas taga ühte, väidetavalt neljast enesetaputerroristist ja tulistasid viis lasku temasse ja tapsid mehe koha peal Stockholmi metroojaamas põhjaliinil selge on see, et nüüdseks on siis nende inimeste Kahtlusaluste näod ja ilmselt taustad ja muud asjad politseile ja teistele jõustruktuuridele teada nüüd nende pildid avalikustatud, see on väga viimane informatsioon, mis meil praegu käepärast on, nii et käib suur varjatud operatsioon siis järelikult terves Londonis ja võib-olla Suurbritannias ja mine tea, see võib ulatuda ka Egiptuse või, või Pakistani. Kuna terve Londoni metroo ja ühistranspordivõrk laiemalt on kaunis hästi kaetud videokaameratega, siis päris selge on, et need inimesed, kes eile selt stseenidelt lahkusid peavad olema politseil tänaseks juba täiesti selgelt teada. Nii et jõu on võib-olla võimalik neid jälgida ja teadega nende kontaktid näiteks Tokvali raudteejaamast praegu pidev valve, helikopterid, päästeteenistused ja nii edasi siiamaale. Kes, kes seda piirkonda seal siis praegu valvavad, ehkki metrooliin ise on nüüd uuesti käima pandud ja välja arvatud, see peatus. Kuidas on olukord teises haarangu piirkonnas härra maanteel? Ma käisin ka ise kesklinnas vaatamas, mis selline mulje on, ja üldiselt peab ütlema, et London opereerib täiesti igapäevaselt võib-olla need konkreetsed piirkonnad, kus mingi sündmus on toimunud või siis eile toimus. Seal on politsei valve, uuritakse ja isegi näiteks ratsens koeri metroojaam, kus eelmine kord toimus suur plahvatus, see on tänaseni ikka veel andmete, kogu tunnistuste kogumiseks materjalide kogumiseks kinni pandud, ülejäänud linn toimub, toimub täiesti rahulikult ja tõepoolest, see piirkond, mida sa nimetasid, on ka lihtsalt praegu avalikkuse ees kinni. Sport on sealt siis ümber ümber suunatud. Londoni politseijuhid kinnitasid, et ennelõunal toimunud tulistamine Stockholmi metroojaamas on seotud terrorismivastase võitlusega. Ühtlasi oli tapetud Aasia päritolu mees otseselt seotud eilsete rünnakutega. Pille kasutatud lõhkeaine oli aga politsei hinnangul ilmselt kodus valmistatud. Politsei snaipreid on nähtud Londoni lääneosas härra maanteel, kus kostis samuti tulistamist. Ühe pealtnägija kinnitusel kontrollis politseiga veoautosid, kuna kahtlustati, et need on lõhkeainega täidetud ja puldiga ühitavad. Politsei otsis seoses eilsete rünnakutega läbiga ühe tänaval asuva maja. Kedagi vahistatud siiski pole. Samas toimub täna veel kaks haarangut enesetaputerroristide tabamiseks. Itaalia valitsus võttis reageeringuna Londoni terrorirünnakutele vastu uued julgeolekumeetmed, mis peavad vähendama sarnaste rünnakute ohtu riigis. Seaduste muudatused võimaldavad politseinikel senisest lihtsamalt terrorismis kahtlustatavaid kinni pidada või riigist välja saata. Kergeti oota korrakaitsjate võimupiire interneti ja telefonisuhtluse jälgimisel ja karmistavad karistusi terrorismiga seotud kuritegude eest. Itaalias toimunud sääraseid terrorirünnakuid nagu Hispaanias või Suurbritannias. Arvukad valehäired viimastel kuudel ning riiki ähvardavad internetti läkitused on pannud itaallased julgeoleku pärast muretsema Itaalias. Peaminister Silvio Berlusconi kinnitas, et riikliku julgeolekuparandamisele suunatud seaduste pakett võeti valitsuskabinetis vastu ühehäälselt. Turvameetmete tugevdamisest on teatanud ka USA ja Prantsusmaa. Eestit külastanud rahvusvahelise valuutafondi delegatsioon sai valmis esialgse raporti meie majandusseisukohta. Missiooni juhi sõnul paneks ta Eesti majandusele kõrgeima hinde, jätkab Hanno Tomberg. Rahvusvahelise valuutafondi missiooni Eestis juba neljandat aastat juhtiv Richard Haas nimetab Eestit musterõpilaseks, kellel on kõik võimalused säilitada pikaajaline kiire majanduskasv. Eesti saavutused on samad, mis eelmisel aastal, jätkuvalt kiire majanduskasv. Kui ma peaksin olema professor, kes annab oma õpilastele hindeid, siis Eesti saaks kindlasti hindeks viis, ütles Haas täna avaldatavast majandusraportist saab Eesti kiita püsivalt kiire majanduskasvu eest, mida toetavad madalad maksud ja range eelarvepoliitika. Viimased statistikaameti korrigeeritud andmed näitavad, et Eesti majandusel läheb isegi paremini, kui me ootasime, lausus Haas. Ka kahe eelmise aasta majandusnäitajaid korrigeeriti ülespoole. Samas pööra IMFi raport senisest enam tähelepanu kinnisvaralaenude ohjeldamise vajadusele, kuna Eesti majandusel on oht üle kuumeneda. Laenamine pole iseenesest halb ja see on olnud kiirem majandusarengu katalüsaatoriks. Kuid kui riik jõuab arengus üsna oma potentsiaali lähedale, hakkavad kinnisvarahinnad kiiresti tõusma ja see pole kasulik eriti teel üleminekuks euroga. Faasi kinnitusel on teine ohtlik makromajanduslik areng Eesti püsivalt suur jooksevkonto puudujääk mida saaks turgutada suurema kodumaise säästmisega. Euroopa Liidu riikidest. Kõrgeim inflatsioonitase IMFi nõustajaid ei kohuta. Eesti inflatsioonitase on, jättes arvestamata nafta hinnatõusu meie hinnangul kaks protsenti. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on see küllalt madal ja täiesti vastuvõetav, sõnas Haas. Richthaasi hinnangul ei ole Eestil takistusi kiireks liitumiseks euroga 2007. aasta alguses. Raporti Eesti majandusarengu kohta avaldab rahvusvaheline valuutafond 21. oktoobril. IMFi missiooni hinnangu kohaselt läheneb Eesti kiiresti euroliidu tasemele ja tulu elaniku kohta küündis eelmisel aastal pooleni Euroopa liidu vanemate liikmesriikide tasemest. Euro kasutuselevõtuks vajalike Maastrichti kriteeriumide täitmisel on Eesti uute liikmesriikide seas juhtpositsioonil. Samas ei hinda valuutafondi eksperdid Eesti praegust jooksevkonto puudujäägi jätkusuutlikuks ning valitsus peab järgima konservatiivsemat rahapoliitika, et ohjeldada inflatsiooni ja majanduse välist tasa kaalustamatust aluta. Fondi raport soovitab tõstaga pankade usaldatavusnormatiive, et laene ei antaks nii kergekäeliselt. Statistikaamet on valmis saanud aastaraamatu esitlusel käis Mall Mälberg. Aastaraamat ja CD-ROM esitavad eesti ja inglise keeles riiklikku statistikat Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalelu ja majanduse kohta. Omaette peatükist on leida võrdlusi teiste peamiselt Euroopa Liidu riikidega üldised käsitlev aastaraamat läinud aastat mõne valdkonna puhul on tegemist 2003. aasta andmetega. CD-ROM ilmub koos aastaraamatuga seitsmendat korda ja seal on statistiliste näitajate pikemad aegread. Samuti statistikat maakondade ja piirkondade kohta. Nüüd mõningad mullu statistikat lähemalt. Eestis on kodune internetiühendus näiteks 24-l protsendil kondadest. Kas 2003. aastaga võrreldes on 17 protsenti? Mobiiltelefonid on meil 93-l protsendil elanikest, aasta eest oli see number 78 protsenti. Kui võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu tööturgu, siis meie tööhõive on neli protsendipunkti madalam Lissabonist. D kes ettenähtust meid võib pidada kõrge töötusega riigiks. Kõige enam iseloomustab meid naiste kõrge tööhõive 60 protsenti mis ületab euroliidu eesmärki, mis on 57 protsenti. Ja Eestis on ka vanemaealiste tööhõive kõrge juba praegu suurem kui Lissaboni strateegias sätestatu alles 2010.-ks aastaks. Mis puutub eesti palgastatistikasse, siis naised saavad meil 24 protsenti madalamad brutotunnipalka kui mehed. 12 aasta jooksul on keskmine palk tõusnud 13 korda. Kõige enama palgad tõusnud kinnisvara valdkonnas 19 korda ja kõige vähem kalanduses kaheksa korda. Kõige rohkem on palk tõusnud tippspetsialistid ja kõige vähem käsitöölistel ning kui võrrelda meie palka Euroopa Liidu keskmisega, siis euro keskmine on meie omast kuus korda kõrgem. Meie leibkonda elujärge iseloomustab jätkuvalt see, et leibkonna liikme sissetulekust läheb üle veerandi toidule 28 protsenti. Keskmine netosissetulek oli kõige suurem ilma lasteta tööealisel paaril üksikul realisel. Kõige väiksem oli sissetulek kahe ja enama lapsega ühe täiskasvanu leibkonnas 57 protsenti Eesti keskmisest. Kaheksa aastaga on leibkonna sissetulek kasvanud pisut üle kahe korra ning kulutused veidi alla kahe korra, seega sissetulekud on suurenenud kiiremini kui väljaminekud. Maa leibkonna kulutused on linna leibkonna omadest 12 13 protsenti väiksemad. Endiselt elavad kõige jõukamal Tallinn lased ja kõige kasinamalt valgamaalased ning lõpuks aastaga on suurenenud nii arvestuslik elatusmiinimum kui ka toidukorvi maksumus kuus protsenti. Tõravere ilmajaamas on tööle pandud Eesti esimene välguandur, mis näitab välkude esinemise kohti Eestis ja kaugemalgi. Täna tutvustati seda aparaati lähemalt vaatamas, käis Toomas Kelt. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar rääkis, et välguanduri hankimist plaaniti juba ammu, rahanappuse tõttu jõuti selleni alles praegu. Ümberringi riikidel nagu Euroopas töötab juba pikemat aega niisugune andurite võrk, sest välguandur üksipäini eksisteerida ei saa, vaid peab olema vähemalt kolm neid, mis teatud kaugusel haakuvad omavahel ja, ja siis arvuti kaudu juba arvutatakse välja välgukoht, sest see on nii nagu asi, mudi võtmine, et, et peab olema mitu allikat, kust saad signaali, siis saad teada, kus Kolse ristumiskohta välguanduri muretsemist toetas. Eesti energiaettevõte on ka instituudi esimeseks kliendiks. Just elektrivõrkudele on infovälkude esinemise kohast väga vajalik ning võimaldab korraldada paremini liinide ja mastide remonditöid. Andur mõõdab atmosfääris äikese ajal esinevaid laineid, selgitas selle tööpõhimõtet instituudi infotehnoloogiaspetsialist Tarmo Kaldma. Igaüks on kuulnud, kuidas raadio ragiseb, kui välku lööb, raginad on siis tegelikult raadioimpulsid, mis tekivad, kui see välgusädelahendus atmosfääris toimib ja see andur töötab samal põhimõttel, et ta kuulab neid impulsse, mõõdab ära selle impulsi kohalejõudmist ja väga täpselt ja seejärel impulsi kohalejõudmise rahaga varustatud sõnum siis saadetakse läbi arvutivõrkude meil konkreetselt läbi interneti keskserverisse, mis paneb kokku mitmelt erinevalt andurilt tulevad registreeritud impulsid ja arutab siis selle põhjal välja, kus kohase värk oli ja kui tugev ta oli. Andurist on abi ka ilma ennustamisel, lisas klimatoloog Ain kallis. Kui radari pealt on näha igasugune pilvevallide liikumine, suurte pillu massiliikumine, siis eriti ohtlikud äikesepilvi, vot nende liikumist peaks äikeseandur paremini näitama, sest seal ekraanil peaks olema näha need sähvatused ja kuidas nad mööda Eestit liiguvad. Meteoroloogide hinnangul oleks Eestisse vaja paigaldada veel vähemalt üks äikeseandur, sel juhul tõuseks välkude asukoha määramise täpsus oluliselt. Toomas Kelt Eesti Raadio Tartu stuudio. Plas algab kirikumuusika festival. Kersti Inno räägib lähemalt. Täna algab 13. Rapla kirikumuusika festival, mis kestab seitsmenda augustini ja on seekord pühendatud Eesti lipulauluviisi autori Enn Võrgu mälestusele, kelle sünnist möödus siis 100 aastat. Pikka aega Rapla kirikuga seotud muusiku auks on Raplamaal käesoleva aasta nimetatud lipu laulu aastaks. Enne sõda helilooja koorijuhi organisti armastatud ja hinnatud Enn Võrgu elusaatus tegi stalinismi ajal Kavkalikult absurdseid keerdkäike. Kord kiidetud, seejärel põrmu paisatud muusik pidi aastaid viibima paguluses Viljandimaal, seal põranda all, selle nime all elades valmistel aastail 1952 kuni 56. Ulatuslik kuratoorium valvake piiblitekstile, mis täna teose loomisest pea pool sajandit hiljem Rapla kirikumuusika festivali avakontserdil esiettekandele tuleb Tõnu Kaljuste dirigeerimisel. Teooria veel lisaks sellele, et ta on kirjutatud uue testamendi maailma lõppu ettekuulutuse ja paljude hävingute ettekuulutuse teksti taustal, on tal ka oma väike tähendus oli sellel ajal, kui tema kirjutas siis 52. 56. aasta vahel. Nii et seda kogu uue testamendi teksti saab jälgida nii mitmel tasandil, ta ei ole ainult ühemõtteline teos. Tegemist on purunemisest. Minule väga mõjub niisuguse filmilikult täiesti niisugust erilisust ja teatud ooper lõikust ja vaatlen Kavkalikust võiks öelda isegi kui mõelda sellele ajale, millal ta seda kirjutas. Enn Võrgu oratooriumi valvake esituskoosseis on Nargen Opera esimesest haidmise soonist tuttav solistid Kädi plaas, Helen Lokuta, Mati Turi, Rainer Vilu, Nargen Opera oratooriumikoor ja Tallinna kammerorkester. Dirigent on Tõnu Kaljuste. Kontsert Rapla kirikus algab õhtul kell seitse. Klassikaraadio vahendab sündmuse otseülekandes. Viljandis toimub pärimusmuusikalaager eesti etnoPiret, rist annab teada. Pärimusmuusika õppelaagreid, mis toimuvad vahetult enne Viljandi pärimusmuusika festivali, on korraldatud juba üheksa aastat. 1997. aastal otsustasid kaks toonast Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusikatudengit Krista Sildoja ja Tuulikki partostik kokku kutsuda noorte moose kantide pillimängupäevad. Järgmisel aastal nimetati kokkusaamist noorte pärimusmuusika õppelaager ja nimi eesti etnoleiti aastal 2000. Samal aastal oli tekkinud laagri vastu huvi ka neil, kelle eesmärgiks polnud pilliõpe, vaid soovisid õppida pärimuslikke tantse ja näiteks 2003. aastal sai laagris valmistada rahvapille. Tänavust Eesti etnot iseloomustavad taas muutused, sest keskendutakse eelkõige pärimusmuusika mängimisele ja õppimisele. Nõnda ütles Eesti Raadio uudistele laagri peakorraldaja Krista Sildoja. Sisuliselt on muutunud laager, nii et laager on otsinud oma teed, kõik need aastad teinud erinevaid töötubasid ja leidnud nüüd lõpuks arvatavasti õige tee ja need on erineva tasemega ja erineva sisuga pilligrupid. Eesti etnotoimumise aastatega on selgeks saadud, et iga varem toimunud õpituba vääriks omaettelaagrit olgu selleks siis laulu, tantsu või pilliehituslaager. Seepärast ongi Eesti etnokorraldajad hakanud korraldama erinevaid laagreid. Kandletegemise laager on juba möödas spetsiaalselt laulu ja tantsu õppimise laagreid olen plaanimas tulevikus. Tänavusest pärimusmuusika õppelaagrist Eesti etnomis toimub Viljandimaal, Sultsis võtab osa 90 noort inimest ja kandleõpetajaks on Elo Kalda lõõtsaõpetajaks Tarmo Noorma. Kitarre õpetab Kristjan priks ning viiulit Raivo Sildoja ja erinevatel pillidel koos mängu õpetab Jaanus Põlder. Sellel aastal mõtlesin ma eelkõige, et kuna festival on pühendatud poognalehe kogen pillidele, siis õpetajad on ka suuremas enamuses selle järgi valitud ja teiseks on see tähtis, et me sellel aastal keskendume ainuüksi Eesti muusikale ja eesti kultuurile ja võtame laagri viimastel päevadel shoti õpitubasid lisaks et kui seal on meil olnud rahvusvahelisi õpetajaid kalagris noh, et nii, et terve laagri jooksul on õpitud ühe ja teise maa muusikat, siis sellel aastal keskendume tõesti ainult eesti asjale. Ja nüüd veel ilmast eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm hoovihma, paiguti võib olla äikest ja udu. Puhub lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on 10 kuni 15 kraadi. Homme on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, võib olla äikest, kohati on sadu tugev. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saarte piirkonnas viis kuni 12 meetrit sekundis. Sooja lubatakse homseks 17 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.