Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on seitsmenda oktoobri Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Minister Andrus Ansip kutsub kohalikke omavalitsusi aktiivsemalt osalema konkursil, kus jagatakse saastekvootide müügist saadud raha hoonete soojustamiseks. Kahe aasta jooksul tahetakse majade energiasäästlikumaks muutmiseks kulutada neli miljardit krooni. Euroopa komisjon soovib kehtestada finantsasutustele kahetasandilise maksusüsteemi, finantstehingute maksu ja finantstegevuse maksu. NATO riikide jaoks on üha tähtsam energiajulgeolek ja seda peaks silmas pidama ka suhetes Venemaaga. Sõjalises plaanis loodavad Euroopa riigid praegu liiga palju USA peale, tõdes kaitseminister ka Aaviksoo rahvusvahelisel julgeolekupoliitika konverentsil Poolas. Kui eesti arstid saaksid rohkem teenindada välispatsiente ja tänu sellele ka rohkem raha teenida, ei kipuks nad ehk välismaale tööle. Samaks oleks Eestisse rohkem maksutulu ja see aitaks omakorda arendada tervishoiusüsteemi, leiavad analüütikud. Kesk-Eesti ja Mäo Paide majandusruumi arengukonverentsi üks eesmärk oli olla seoses Mäo liiklussõlme valmimisega paremini valmis Kesk-Eestis toimuvateks muutusteks. Kinnitati ettevõtlusõppe edendamise kava. Juba järgmisest sügisest peavad kõik gümnaasiumid alustama ettevõtluse õpet ja selleks on vaja koolitada õpetajaid. Nobeli kirjanduspreemia sai Peruu kirjanik Mario Vargas ja osa algab Tartu vanamuusika festival orienteeritud doktident. Tänavuse festivali peateemad on pärisi ja India klassikaline muusika jad, rubaduri laul ja ilmastatud on Eestis kuiv ilm. Puhub lõunakaare tuul ja sooja on üheksa kuni 12 kraadi. Peaminister Andrus Ansip kutsus omavalitsusi saastekvootide müügist saadud rahaga oma lasteaedu, koole ja haiglaid energiasäästlikumaks nutma. Ülevaate teeb Kai Vare. Peaminister Andrus Ansip on rahul, et saastekvootide müük läheb hästi. Lepingud on sõlmitud ühe soptsioonidega kahe poole miljardi krooni jagu, sellega on siis müüdud laias laastus veerand kõikidest võimalikest kvootidest. Müügist saadud rahaga soojustatakse nii riigi kui omavalitsuse hooneid. Andrus Ansipi sõnul on juba praegu olemas palju riigiobjekte, kuid kohalikud omavalitsused võiksid aktiivsemad olla, et valik oleks suurem. Ma kutsungi üles praegu kõiki kohalikke omavalitsusi oma energiasäästuprojekte kiiresti esitama, eelkõige peame silmas koolimaja lasteaeda, hoolekandeasutusi. Haiglaid peaminister lükkas ümber ka arvamuse, et hiljem peab kohalik omavalitsus selle rahaga soojustatud hooned riigi kinnisvara aktsiaseltsile üle andma. Ansip lisas, et suured energiasäästukavad peaksid rõõmustama ka projekteerijaid ja ehitajaid peaks minema praegu. Elamute ja riigi omavalitsuse hoonete soojustamiseks järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Neli miljardit krooni valitsus kiitis täna heaks ka Eesti esinduse avamise, majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD juures. Samuti avatakse peakonsulaat Austraalias, Sydneys ja saatkond Kasahstanis. Tänasel pressikonverentsil tuli juttu ka toiduainete hinnatõusust. Peaminister Andrus Ansip taunis, et hinnatõusu põhjenduseks tuuakse euro ja rõhutas, et näiteks piima hind on tõusnud ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas, et administratiivselt hinnatõusu pidurdada ei saa. Samuti ei oleks tema sõnul kasu toiduainetega käibemaksu alandamisest. Kui analüüsida Euroopa liidus kehtestatud käibemaksu ja tarbijahindasid, siis seal ei ole mingisugust korrelatsiooni. Näiteks Iirimaal on toiduainetele käibemaks null protsenti, aga Iirimaal on ühed kõige kallimad toiduained 130 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Nii et kui me ka sellise otsuse võtaksime vastu, sellest kindlasti tarbija ei võidaks. See kasum jääb kuhugi mujale. Euroopa komisjon soovib kehtestada finantsasutustele kahetasandilise maksusüsteemi finantstehingute maksu, mis peaks hakkama kehtima kogu maailmas ning finantstegevuse maksu, mida peaksid maksma kõik finantsasutused Euroopa liidus. Komisjon leiab, et finantssektor on seni olnud alamaksustatud. Brüsselist jätkab Mart Linnart. Euroopa komisjoni täna avaldatud ettepanek toetab mõlemat seni arutlusel olnud finantssektori maksustamise viisi. Maks finantstehingutele tahetakse kehtestada ülemaailmselt ning sellest rahastatakse üleilmseid projekte, nagu arenguabi või võitlus kliimamuutuste vastu. Lampe läheksid kõik finantstehingud vastavalt tehingu väärtusele rõhutas möödunud nädalal Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Fischer. Ei saakski kehtestada niisugust maksu piirkondlikult, sest siis hakataks finantstehinguid tegema lihtsalt mujal. Seega tuleb saavutada sellele maksule heaks kiita ennekõike suurriike ühendava kee 20 raames, kus on seda ka varem arutatud. Euroopa tasandil soovitab komisjon seada sisse finantstegevus, maksu läheksid finantssektorisse kuuluvate ettevõtete kasum ja töötasud. Komisjoni maksunduse ja pettusevastase võitluse voliniku Algirdas Shemeta sõnul oli finantssektoril rahanduskriisi puhkemisel oluline osa ning seepärast peaks ka selle sektori panus kriisist väljumise tulemas. Euroopa Liidu tasandil me leiame, et praegu on finantssektor alamaksustatud ega panusta vajalikul määral kriisi ületamisse. Seda tuleb muuta ja finantstegevusmaks on selleks parim viis kõnedes. Shemeta voliniku sõnul võiks finantstegevuse maksuks kujuneda viis protsenti ning sellest laekuv tulu olla umbes 25 miljardit eurot. Taastas komisjon esitleb oma seisukohti oktoobri lõpul toimuval euroliidu ülemkogul ning novembrisse jäävadki 20 kohtumisel rahvusringhäälingu raadiouudistele Mart Linnart Brüsselist. Poolas julgeoleku foorumil oli kõne all NATO roll ja suhted Venemaaga. Kai Vare palus kokkuvõtted kaitseminister Jaak Aaviksoolt. Kõlasid seisukohad sealhulgas ka minu suust, et me ei saa Ma praegu kahjuks Venemaalt lähtuvat võimalikku ohtu välistada, teisest küljest me peaksime tegema kõik, et need suhted oleksid heanaaberlikud ja vähemasti pikemas perspektiivis kujuneksid mitte ainult heanaaberlike vaika sõbralikeks. Venelastel endil on niisugune vanasõnad taveri, Aino Praver jäi, mis tähendab usalda, aga kontrolli ja ma arvan, et NATO partnerlus Venemaaga peakski olema just niisugusest vene vanasõnast lähtuv, et NATO ja Venemaa suhetes kindlasti üheks keskseks teemaks jaga meid puudutavaks teemaks energiajulgeolek. Me teame, et, et Venemaa kasutab, vedasid energiakandjaid kahjuks ka oma poliitiliste huvide saavutamiseks ja surve avaldamiseks. See oli ka üks teema, mida siin konverentsil väga tähtsana esile tõsteti, ka meie, USA partnerite poolt, need Euroopa peaks oma energiajulgeolekus palju ühtsem olema, selleks et tagada pika sõjaline nii julgeolekukindlus kui ka majanduslik areng. Tihtipeale on ikkagi nii, et kui öeldakse NATO-s ja siis mõeldakse USA ja USA võrdlemisi agressiivselt rakendanud just NATO sõjalist jõudu nii siin kui seal. Et Natast on kujunenud nagu selline korrapidaja või korravalvur maailmas. Tõsi on see, et NATO on kõige võimsam ja tegusam julgeolekuorganisatsioon ja kui nagu on vaja politseinik kutsuda, siis siis vaadatakse tihti NATO poole, aga NATO tulevik ei tohi kindlasti olla nüüd maailmapolitseinik, rääkimata USA niisugusest rollis ja kindlasti on tugevam partnerluse olemasoluks Ameerika ja Euroopa vahel ka Euroopa suurem panustamine riigikaitsesse, et see on üks üks teema, mida on korduvalt puudutatud, et Euroopa paljud riigid nagu loodavad oma julgeolekus liiga palju USA peale ja see ei ole päris tasakaalustatud partnerlus, see sõltub kõik kaitsekulutustest ja meie võimekus täna on Euroopas, ütleme jämedates joontes umbes pool Ameerika võimekusest, aga Euroopa osakaal kiiresti kahaneb ja see valmistab muret paljudele, neile muretsevad Euroopa julgeoleku pärast. Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia võitis Peruu kirjanik Mario Vargas Leossa, teatas Rootsi Akadeemia. Akadeemia kiitis vargase jõulise jõulisi kujundeid üksikisiku vastupanust, mässust ja kaotusest. Vargas päevamaailmakirjanduse üks tuntumaid nimesid. Ta on ka kirjanduskriitik, kelle tööd puudutavat poliitilist korruptsiooni sõjalise diktatuuri Ladina-Ameerikas. Ta on 74 aastane ja kandideeris 1990. aastal Peruu presidendiks, kuid kaotas Alberto Fuczymoorile. Keelde on tema loomingust 1994. aastal tõlgitud romaan kapten ja külastaja annad. Veel on tema loomingust eesti keelde tõlgitud jutustuste kogu kutsikad ja romaan lite oma andides. Novembrikuus on kirjastuselt tänapäev ilmumas tema romaan tädi Julia ja kirjamees. Eestis jääb tervishoiuteenuste eksporditulu praegu hinnanguliselt 200 300 miljoni krooni piiresse, kuid keskpikas perspektiivis oleks võimalik tulu tõsta ühe kuni kahe miljardi kroonini, leiavad analüütikud. Jätkab Vallo kelmsaar. Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab maailmas kiiremini kui tänaste tervishoiusüsteemide võime seda oma jõududega rahuldada. See on loonud soodsa pinnase nende teenuste ekspordiks, kinnitavad Ain Aaviksoo poliitikauuringute keskuses Praxis ja Imre Mürk arengufondist. Aaviksoo sõnul on meditsiinivaldkondi, kus teenuste eksporti oleks võimalik üpris kiiresti suurendada. Puusa põlve proteeside paigaldamine, artro skoopiline lõikus alles hiljuti oli uudis, kuidas David Beckham käis Helsingis, aga miks mitte ei võiks mõned inimesed lõigata sisse ja teha seda Tallinnas Tartus. Selleks, et välispatsiendid Eestisse tuleks, on oluline ka riigiabi, arvab Imre Mürk. Eesti ettevõtjate huvi ekspordituru vastu on aga nende võimekus investeerida näiteks Eesti kuvandi loomine, ütleme sihtturud nende võime seda kuvandit luua on pärsitud ja teine on ka see, et teatud valdkondades oleks oluline välispartneritega läbirääkimisel. Kui oleks riigipoolset tuge Tänasel tervishoiuteenuste foorumil Tallinnas pakuti välja strateegiaid tervishoiuteenuste ekspordi arendamiseks. Eesti puhul lähiperspektiivis tervishoiuekspordimudelina kõige tõenäolisem selline stsenaarium, kus tervishoiuteenused hakkavad välispatsientidele rohkem kättesaadavaks muutuma läbi Eesti spaade eksised spaad tuvad oma teenuseportfelli erinevaid meditsiinialaseid teenuseid kaugemas perspektiivis ilmselt oleks võimalik see, et pakutakse midagi sellist, mida nii-öelda koduturul sellise kvaliteediga veel ei pakutud. Nii Ain Aaviksoo kui ka Imre Mürk on veendunud, et Eesti elanike huve suurema hulga välismaalaste meditsiiniline teenindamine ei kahjustanud. Meil maksab enamasti tervishoiuteenuste eest haigekassa ja haigekassasse kogunenud raha siis meie töötavate inimeste maksudest ja kui majandusel läheb kehvasti, siis koguneb ka makse vähem. Nii et tegelikult need haigemajad, mis meil on ehitatud ja need inimesed, kes meil haigemajades olemas on arstid-õed oleksid kindlasti võimelised asutama seda teenust ka rohkem. Meil on viimase kolme-nelja aasta jooksul 1500 tervishoiutöötajad võtnud välja oma litsensi ravimiametist. Selleks oleks neil võimalus välismaal töötada ja meie küsimus peaks olema see, mis me saaksime teha, et nad neid välispatsiente teenindaksid hoopis Eestis. Sellega seoses jääks teenusega kaasnev raha, eks ole, ja sellega loodud töökohad ja maksutulu sisu Eestisse. Paides Kesk-Eesti ja Mäo Paide majandusruumi arengukonverentsil esitati palju säravaid ideid Kesk-Eesti ettevõtluse elavdamiseks ja piirkonna atraktiivsemaks muutmiseks, jätkab Olev Kenk. Igal aastal väheneb Järvamaa elanikkond 500 inimese võrra, viimasel kümnendil on siit lahkunud 8000 inimest. Järvamaa moodustab Eesti pinnast viis protsenti, kuid siin elab kaks protsenti elanikest ja tegutseb vaid üks protsent ettevõtetest. Maakond paistab silma põhiharidusega inimeste keskmisest suurema osakaaluga. Keskmine brutosissetulek on viimastel aastatel tugevasti langenud. Selle näitajaga ollakse Eesti maakondade seas tagantpoolt kolmas. Need on vaid mõned näited olukorrast, mis on ennekõike Paide linnajuhte pannud muretsema, kuidas edasi. Konverentsi eesmärk oligi koguda ideid ja ettepanekuid majandust arendavaks koostööks Mäo, Paide, Türi mõjupiirkonnas lähema viie kuni 10 aasta jooksul. Palju oli juttu äsja valminud Mäo liiklussõlmest, mis justkui loob uusi võimalusi kuid samas viib potentsiaalsed investorid Kesk-Eestist kiiremini läbi. Eesti arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare soovitab teha koostööd ja vaadata piirkonda Mäost Türini ühtse tervikuna. Tööstuse temaatika on eriti oluline ehk siis tööstuspargi laiendamine, logistikakeskuse arendamine Mäo piirkonnas ühtseks logistika klastriks laiemast kontekstist, kui ta täna isegi on olnud, ta peaks mõlemale poole teed paigutamist, aga eelkõige on see just see mitmekesistamine on oluline, sest see võimestab 11 ja laiemate väiketeletuse ringi, toob ka sinna kõrvale kaasa. Ja muidugi see sidumine Biden hinnang. Paide linnavolikogu esimees Ants Hiiemaa väga palju säravaid ideid ja mõtteid ostus tänaselt konverentsilt, mis teile endale kõige rohkem meelde jäi, koostööd tuleb teha ja et meil on ühine eesmärk, et seda näo. Vaided ja Järvamaad siis arendada kõige parem, mis ma näen, et inimesed mõtlevad kaasa ja nad saavad aru, et see on meie ühine probleem, et see piirkond oleks atraktiivne, noored jääksid siia elama seebis siis Jüris on juba juhtunud, et see saaks ka olema siin näos ja nagu Raivo Vare ütles, et kolm aastat on meil selleks, aga kuna see kolm aastat maha magame, koostööd ei tee, siis tegelikult neid suuri muudatusi ja uuendusi siin, Järvamaal ja Kesk-Eestis ei juhtu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna kinnitati ettevõtlusõppe edendamise kava lähemalt kuulata Vallo kelmsaarelt. Ettevõtlikkus pole ainult soov ja oskus äri ajada ja raha teenida, vaid palju laiem mõiste ettevõtlikkus tähendab ka julgust oma mõtteid välja öelda. Kui seda julgust pole, jäävad paljud hädad avalikuks toomata ja avamata, tõdes Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman. Ettevõtlusõppe arendamise kavas on ettevõtliku inimese ideaal sõnastatud nii, mõtlen loovalt. Algatan julgelt, tegutsen arukalt, vastutan ja hoolin. Ettevõtlikkuse arendamist tuleb alustada juba enne kooliiga, rõhutati koolides on aga uut oodata juba järgmisest õppeaastast. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas. Järgmisest aastast kõik gümnaasiumid peavad pakkuma õpilastele ettevõtlusmajandusõpe õpetajaid, õpikuid, häid koolitajaid, juhendajaid, inimesi vedavad. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts näeb ettevõtlusõpe käivitamisel ka teisi võimalikke raskusi. Ta peab ju kaasa tooma siiski teatud muutusi koolides, ta peab olema vastu võetud lasteaia lastevanemate poolt. Ja need ei ole kerged muutus. Siin on alati ja minu arvates teha neid asju võib-olla nii, mis ei ole piisavalt huvitavat, piisavalt atraktiivset, piisavalt ehedat. Aga ma usun, et me ikkagi ühiselt pingutades saame sellest üle. Saame palju, võib-olla uusi ettevõtjaid, kes tahaksid koolis rohkem selle asjaga tegeleda ja palju muid asju. Me peame olema ise väga ettevõtlikkuse, loovad, et tegelikult sellest asjast ei kujuneks linnukest. Majandusteadlane ja õppejõud Andres Arrak peab ettevõtluse edendamise kava heakskiitmist väga suureks sammuks. Mul on jube hea meel, et noh, kivi nagu veerema läinud ja nüüd on siis kohe paks dokument 54 lehekülge, mis siis ikkagi juba sisaldab ka konkreetset tegevuskava ja et ettevõtlikkuse ettevõtlusõppe ikka sinna kooli päriselt kohale jõuaks. Nüüd on küsimus, et kes õpetab ja mille järgi õpetatakse ja mul on selles mõttes väga hea öelda siin praegu selle mikrofoni välja, see asi tänase sündmuse alguses ma andsin üle mõlemale ministrile kontseptsiooni ettevõttes, õpikust pole saanud kokku meeskonna Tartu ülikoolist, tehnikaülikoolist maaülikoolist ja Mainori kõrgkoolis ja olnud nagu selliseid saator ja nüüd on kummagi ministri käes on see projekt ja mul on ka suusõnaline lubadus, et rahastatakse nii, et kui hästi läheb ja ma usun, et läheb hästi, sisemal juuliks on ettevõtlusõpik valmis gümnas vastavaks. Tartu Ülikooli varajase muusika keskuse fast skaala ansambel ja Tartu kunstnikud avavad täna õhtul kontserdi- ja kunstinäitusega Tartu vanamuusika festivali orientetappasident ehk ida ja lääs vahendab hetkele. Juba viieteistkümnendat korda põimib festival ühtseks tervikuks nii õhtu kui ka hommikumaade muusikafestivali peakorraldaja raha langsepa sõnul on tänavuse festivali peateemadeks Pärsia ja India klassikaline muusika ja trobaduri laul. Seda esitab väga värvikas ansambel tubadusat ansambli Prantsusmaalt. Rubaduri kultuur üldse on ääretult olulise rolliga lääne poeesia kujunemisel, põhiaeg on siis 11 kuni 13. Sajand, kuigi on nii, nagu nimigi ütleb Trova tuurid põhiliselt Lõuna-Prantsusmaale päritolu, siis siiski on see kultuur mõjutanud tervet Euroopat erineval kujul avaldunud eri maades, mida saab muuseas kuulata ka selle aasta festivalil. Tru Paduri lauludele lisafestivalil värvitrubaritside laul. Kui Truma tuuri nime on enamik meist kuulnud, siis vähe on teada Truma Ritsidest, kes olid siis naisTruva tuurid. Agnetha Christensen pakub siis kuulamiseks kava just nimelt ruva litside poeetide loomingust. Festivali ühel kontserdil saab teha muusikalise rännaku Antiik-Kreekast kuni tänapäevani välja. No minu jaoks on vanast, aiman, kes esitab aegadeülese ka üks kõige huvitavam plokkflöödimängija, kes praegu maailma paremikku endiselt aktiivselt tegutseb. Paljud lood on tema enda kirjutatud ja on tegelikult kaasaegne muusika, aga see on väga huvitav, kuidas ta on põiminud neid vanu põhimõtteid päevasesse helikeelde, samuti, kuidas ta kasutab neid traditsioonilisi pille, mis on ka väga haruldased ja mida osasid on väga harva olnud võimalik siin Eestis kuulda. Tartu vanamuusikafestivalilt ei puudu traditsiooniliselt ka loengud ja seminarid. Festival lõpeb 10. oktoobril, raadiouudistele Hedvig Lätt Tartust. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa, enne keskööd saartel ja läänerannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss neli, saartel kuni pluss kaheksa kraadi. Homne päev on samuti sajuta, puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme üheksa kuni 12 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.