Tere õhtust, kell sai kaheksa, eetris on Päevakajas stuudios toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansip kutsub kohalikke omavalitsusi aktiivsemalt osalema konkursil, kus jagatakse saastekvootide müügist saadud raha hoonete soojustamiseks. Aasta jooksul tahetakse majade energiasäästlikumaks muutmiseks kulutada neli miljardit krooni. Naistearstid saaksid rohkem teenindada välispatsiente ja tänu sellele ka rohkem teenida ei kipuks nad ehk välismaale tööle. Samas jääks Eestisse rohkem maksutulu ja see aitaks omakorda arendada tervishoiusüsteemi, leiavad analüütikud. Moskvas käib võitlus uue mošee ehitamisega. Kohalikud elanikud on algatanud mošee vastu laiaulatusliku protestiga. Paania kumus avati väliseesti fotonäitus. Näha saab sõja ajal läände läinud Eesti fotograafide loomingut ja ilmast. Homme on Eestis kuiv ilm, puhub lõunakaare tuul ja sooja on üheksa kuni 12 kraadi. Peaminister Andrus Ansip kutsus omavalitsusi saastekvootide müügist saadud rahaga oma lasteaedu, koole ja haiglaid energiasäästlikumaks muutma. Ülevaate teeb Kai Vare. Peaminister Andrus Ansip on rahul, et saastekvootide müük läheb hästi. Lepingud on sõlmitud ühe soptsioonidega kahe poole miljardi krooni jagu, sellega on siis müüdud laias laastus veerand kõikidest võimalikest kvootidest. Müügist saadud rahaga soojustatakse nii riigi kui omavalitsuse hooneid. Andrus Ansipi sõnul on juba praegu olemas palju riigiobjekte, kuid kohalikud omavalitsused võiksid aktiivsemad olla, et valik oleks suurem. Ma kutsungi üles praegu kõiki kohalikke omavalitsusi oma energiasäästuprojekte kiiresti esitama, eelkõige peame silmas koolimaja, lasteaeda, hoolekandeasutusi, haiglaid. Peaminister lükkas ümber ka arvamuse, et hiljem peab kohalik omavalitsus selle rahaga soojustatud hooned riigi kinnisvara aktsiaseltsile üle andma. Ansip lisas, et suured energiasäästukavad peaksid rõõmustama ka projekteerijaid ja ehitajaid. Ja me peaks minema praegu elamute ja riigi omavalitsuse hoonete soojustamiseks järgmisel ja ülejärgmisel aastal neli miljardit. Kroone valitsus kiitis täna heaks ka Eesti esinduse avamise, majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD juures. Samuti avatakse peakonsulaat Austraalias, Sydneys ja saatkond Kasahstanis. Tänasel pressikonverentsil tuli juttu ka toiduainete hinnatõusust. Peaminister Andrus Ansip taunis, et hinnatõusu põhjenduseks tuuakse euro ja rõhutas, et näiteks piima hind on tõusnud ka Lätis, Leedus ja Venemaal. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas, et administratiivselt hinnatõusu pidurdada ei saa. Samuti oleks tema sõnul kasu toiduainete käibemaksu alandamisest. Kui analüüsida Euroopa liidus toiduainetele kehtestatud käibemaksu ja tarbijahindasid, siis seal ei ole mingisugust korrelatsiooni näiteks Iirimaal palun toiduainetele käibemaks null protsenti, aga Iirimaal on ühed kõige kallimad toiduained 130 protsenti Euroopa Liidu keskmisest tasemest, nii et võime ka sellise otsuse võtaksime vastu, sellest kindlasti tarbija ei võidaks. See kasum jääb kuhugi mujale. Moskvas käib võitlus uue mošee ehitamise ümber. Pärast 20 aastat väldanud otsinguid leiti viimaks krunt, kuhu ehitada pühakoda. Ent kohalikud elanikud on algatanud mošee vastu laiaulatusliku protestikampaania. Krister Paris räägib pikemalt. Palvetamist kohade moslemitele ei tekita probleeme mitte üksnes New Yorgis ka Moskvas, kus elab poolteist miljonit moslemit ent kelle käsutuses on kõigest nelipühakoda. Vaatepilt suuremate pühade ajal muljetavaldav, kui kõik ümberkaudsed tänavad täituvad kümnete tuhandete palvetajatega. Kuid see pole mitte ainult ebamugav, vaid nagu suurte rahvamasside kogunemine ikka ka ohtlik. Kohalikud moslemid tahaksid, et mošeesid oleks palju rohkem. Samas käib äge piikide murdmine juba juurdeehitamise pärast, nii ka praegu kirge Moskvas, kus linnavõimu sõjas krundi eraldas. Karjuvad siin hommikuti hohoho, aga inimese magavad, puhkavad, kurdab elanik Viktor. See oli otse minu koduvastase, mitte kuidagi ei tahaks isegi puu, uisutasin ise, sekundeerib talle Yana. Puu istutamine tähistab aktsiooni, kus kohalikud panid mu seisva liidu kohale kasvama pargipuud loba korraldaja, ühiskondliku liikumise minu õu esimees Mihhail putriivov ütlebki, et eeskätt on nad vastu rohelise hävitamisele. See krunt siin on, kui vaadata kaardi pealt ainult roheline maatükk põhjadeksildsidki ning reasenski rajoonis. Seepärast oleks siin vaja nimelt rohkem rohelust. Muslimite esindajate kinnitusel pole aga tegemist mitte pargivaid tööstusmaastikuga ning tõepoolest eritise räämas plats peale vaadates just jalutama ei kutsunud. See on organiseeritud üleval, usub Venemaa islamikomitee esimees mal ühe käega, justkui nagu lubatakse ehitada mošee, kui teisega tekitatakse nii-öelda kodanike rahulolematus. Võib rahulolematus on alati võimalik tekitada. Vene natsionalistide esindaja, vene ühiskondliku liikumise president Konstantin Kralloff võrdleb näiteks mošeed ei millegi vähema kui relvatehasega. Proovitakse järgida rahvastevahelist uskudevahelist rahus ning kõik kardavad seda, rikuvad niisuguseid kohti, kus hakatakse rikkuma ja on selge, et hakatakse niisuguseid kohti pole moskvakaardile vaja. Hetkel paistab siiski kalduva Tõnn moslemite poolele. Linnapea kohusetäitja Vladimir Reesin olla lubanud kohe oma esimesel tööpäeval, et uus mošee kerkib niikuinii. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Krister Paris, Moskva. Ja uuesti Eestist. Eestis jääb tervishoiuteenuste eksporditulu praegu hinnanguliselt 200 300 miljoni krooni piiresse kuid keskpikas perspektiivis oleks võimalik tuludest ta ühe, kahe miljardi kroonini, leiavad analüütikud, jätkab Vallo kelmsaar. Nõudlus tervishoiuteenuste järele kasvab maailmas kiiremini kui tänaste tervishoiusüsteemide võime seda oma jõududega rahuldada. See on loonud soodsa pinnase nende teenuste ekspordiks, kinnitavad Ain Aaviksoo poliitikauuringute keskuses Praxis ja Imre Mürk arengufondist. Aaviksoo sõnul on meditsiinivaldkondi, kus teenuste eksporti oleks võimalik üpris kiiresti suurendada. Puusa põlve proteeside paigaldamine, Artor skoopiline lõikus alles hiljuti oli uudis, kuidas David Beckham käis Helsingis, aga miks mitte ei võiks mõned inimesed lõigata sisse ja teha seda Tallinnas Tartus. Selleks, et välispatsiendid Eestisse tuleks, on oluline ka riigiabi, arvab Imre Mürk. Eesti ettevõtjate huvi ekspordituru vastu on aga nende võimekus investeerida näiteks Eesti kuvandi loomine, ütleme sihtur, nende võime seda kuvandit luua on pärsitud ja teine on ka see, et teatud valdkondades oleks väga oluline välispartneritega läbirääkimisel. Kui oleks riigipoolset tuge Tänasel tervishoiuteenuste foorumil Tallinnas pakuti välja strateegiaid tervishoiuteenuste ekspordi arendamiseks. Eesti puhul lähiperspektiivis tervishoiuekspordimudelina kõige tõenäolisem selline stsenaarium, kus tervishoiuteenused hakkavad välispatsientidele rohkem kättesaadavaks muutuma läbi Eesti spaade eksised spaad loovad oma teenuseportfelli erinevaid meditsiinialaseid teenuseid kaugemas perspektiivis ilmselt oleks võimalik see, et pakutakse midagi sellist, mida nii-öelda koduturul sellise kvaliteediga veel ei pakuta. Nii Ain Aaviksoo kui ka Imre Mürk on veendunud, et Eesti elanike huve suurema hulga välismaalaste meditsiiniline teenindamine ei kahjustanud. Meil maksab enamasti tervishoiuteenuste eest haigekassa ja haigekassasse kogunenud raha siis meie töötavate inimeste maksudest ja kui majandusel läheb kehvasti, siis koguneb ka makse vähem. Nii et tegelikult need haigemajad, mis meil on ehitatud ja need inimesed, kes meil haigemajades olemas on arstid-õed oleksid kindlasti võimelised osutama seda teenust ka rohkem. Meil on viimase kolme-nelja aasta jooksul 1500 tervishoiutöötajad võtnud välja oma litsensi ravimiametist, selleks oleks neil võimalus välismaal töötada ja meie küsimus peaks olema see, mis me saaksime teha, et nad neid välispatsiente teenindaksid hoopis Eestis. Sellega seoses jääks teenusega kaasnev raha, eks ole, ja sellega loodud töökohad ja maksutulu siis ju Eestisse. Komos avati väliseesti fotograafide loomingu näitus Indrek Kiisler rääkis näitusest kuraator ellumariga. Siin alumisel korrusel on suur pagulaskunstinäitus, kus on maalid eelkõige väljas ja see fotonäitus annab sellele alumise korruse näitusele nagu mingit ajaloolist perspektiivi. Näiteks meil on Reinvalme, kes siis Stockholmis elab praegu 50.-test ja 60.-test aastatest abstraktsed pildid, mis siin näitusel esindatud, mis esindavad täiesti sellist esteetilist fotot. Näitusel on ka foto 1973. aasta sõjaväeparaadist Tallinnas tollase nimega võidu väljakul. Sellele on näha mereväelasi möödumas tribüünist, kus seisavad tähtsad nõukogudefunktsionäärid. Mitmed fotograafid on tulnud Nõukogude Eestisse ja teinud siin fotoseeriaid ja väga huvitav on vaadata just, kuidas pagulane hoopis teistsuguse kultuuritaustaga inimene tuleb Nõukogude Eestisse ja imestab selle elukorralduse üle, mis siin on. Ja need võivad olla eestlastele väga silmiavavad pildid, mida vaadata. Samas on seal fotosid ka väliseestlaste igapäevaelust, näiteks Eric Soovere foto perekonnast Ameerikas oma maja ja autoga. Seda pilti vaadates tuleb katsuda mõista nende inimeste elujärge, et või Eeriksoo vere põgenes Eestist oma pisikese lapsega ja naisega ja nad olid neli-viis aastat elasid Saksa põgenikelaagris, siis nende elu oli heitlik. Ma arvan, et pärast seda, kui nad Ameerikasse jõudsid, siis oli nagu loomulik soov kuidagi järje peale saada ja saada nagu turvalisema elu peale. Pillid rändavad tagasi oma omanikele fotograafidele, arhiividele, kust nad pärit on. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa, enne keskööd saartel ja läänerannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss neli, saartel kuni pluss kaheksa kraadi. Homne päev on samuti sajuta, puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme üheksa kuni 12 kraadi. Te kuulsite, Päevakaja astuvad ja see oli Riina Eentalu. Head õhtut.