Kell sai kuus õhtul Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 23. juuli olulisematest sündmustest meile, mujal stuudios on Indrek Kiisler. Egiptuse populaarses kuurortis Sharm el reikis toimus öösel pommirünnakute laine, milles hukkus viimastel andmetel kuni 88 inimest. Seni on teatatud kaheksast hulkunud välismaalasest. Arstidest sõnul hukkunute arv kindlasti kasvab, sest vähemalt 23 inimest on kriitilises seisundis haiglas. Eesti välisministeeriumi kinnitusel pole neile laekunud teateid, et mõni puhkusel olnud eestlane oleks saanud rünnakutes kannatada. Umbes 25 kohapeal elava eestlasega on kõik korras. Eesti turismifirmad palaval suveperioodil Egiptusesse puhkusereisiga nii-öelda uue hooaja algus sõltub nende kinnitusel siis Egiptuses valitsevast olukorrast. Kaitsepolitsei hinnangul on Eestis terrorirünnakute toimumise tõenäosus endiselt madal. Täna möödub 65 aastat päevast, mil USA teatas, et ühendriigid ei tunnista balti riikide okupeerimist Nõukogude liidu poolt. USA kongressi esindajatekoda võttis eile õhtul vastu resolutsiooni, milles nõutakse Venemaalt balti riikide ajaloole õiglase hinnangu andmist. Pärnu ammende villa sai täna 100 aastaseks. Tunni aja pärast algab seal piduõhtu pealkirjaga 100 aastat armastust ammende villas. Viinistu kunstimuuseumitünnide samas oma näitusekunstnike perekond Tolligraafik Viive Tolli, skulptor Lembit Tolli tütar Tuulikki Tolli oma maalide ja kostüümi väljapanekuga. Nii öösel kui ka homme päeval sajab hoovihma ja on äikest. Sooja on öösel 12 kuni 16, homme päeval 19 kuni 23 kraadi. Alustame öösel Egiptuse populaarses puhkusepiirkonnas Sharm el-Sheikis toimunud pommiplahvatust vahest milles hukkunute arv on kasvanud 88-ni. Kuni 200 inimest on saanud vigastada, neist paljud raskelt. Arstide kinnitusel võib ohvrite arv veelgi tõusta, sest 23 viga saanud inimese seisund on kriitiline. Tulnute hulgast on kindlaks tehtud kaheksa välismaalase surnukeha. Nende seas on vähemalt üks Suurbritannia, Itaalia kodanik. Ülejäänud hukkunute kodakondsust pole Egiptuse valitsus veel avalikustanud. Vigastada sai vähemalt 20 välismaalt, sest nende hulgas on itaallasi, taanlasi, hispaanlasi ning vähemalt üks venelane, türklane, ukrainlane ja üks Iisraeli kodanik. Mida on teada seal olevatest eestlastest? Küsisin seda Eesti välisministeeriumi pressiesindajalt tihti hallistelt. Ei välisministeeriumile teadaolevalt ei ole ükski meie Eesti elanikest kannatada saanud Egiptuses toimunud pommiplahvatustes. Meil on õnneks Kairot väga aktiivne ja tubli aukonsul, kes on olnud pidevalt ühenduses Egiptuse ametivõimudega ja Egiptuse ametivõimud on öelnud meile, et nii hukkunute kui kannatanute seas ei ole Eesti kodanik. Kas on teada, kui palju võiks olla seal eestlasi praegu kohapeal? Ei, meil ei ole täpset arvu teada, aga praeguse seisuga on Eesti turismifirmade liit meile kinnitanud, et Eesti reisikorraldajad ei tee praegu Sharm el sheiki reise, mis oluliselt vähendab seal viibivate eestlaste hulka. Me ei saa välistada võimalust, et sinna on keegi reisinud läbi välismaiste reisifirmade. Ja samamoodi on seal kohapeal umbes 20 25 liikmeline Eesti inimeste kogukond, kes seal alaliselt elavad. Aga meie aukonsul teab sellest ja üritab nendega ühendust saada. Ning äsja teatavad tegi välisministriga tegemist, et kohapeal elavate eestlastega on meie aukonsuli kinnitusel kõik korras. Rünnakute eest võttis endale vastutuse üks al-Qaedaga seotud rühmitus, mis teatas sellest internetile küljel. Nende sõnul maksti rünnakutega kätte moslemite kallal toime pandud vägivalla eest. Võimud pole seda teadet kommenteerinud. Üks pomm plahvatas Sharm el sheiki baari juures vähemalt kolm, aga kuue kilomeetri kaugusel Naama Bay luksushotellide juures. Näiteks gazala hotelli juures sõitis enesetapja lõhkeainet täis veoautoga läbi hotelli turvaaia otse vestibüüli. Arvatakse, et paljud inimesed on senini purunenud luksushotelli rusude all lõksus. Kaitsepolitsei komissari Henno Kuurmanni hinnangul on Eestis terrorirünnakute toimumise tõenäosus endiselt madal. Mis puudutab Eesti suunalist terroriohtu, siis me oleme endiselt seisukohal, et see terrorirünnakute tõenäosus Eestis Ta on endiselt madal küll, aga maailmas toimuvad sündmused mõistagi kurvaks ja, ja me jälgime neid tähelepanelikult. Kas islamiriikidest tulevaid inimesi kontrollitakse Eesti piiridel praegu tõhusamalt kui teistest riikidest tulnud inimesi? Inimeste kontroll nüüd ainult rahvuse või usulise kuuluvuse järgi toimunud selleks natuke teised printsiibid, riikide eriteenistused vahetavad omavahel infot ja, ja kui on mingid viited, et keegi äärmusrühmitusega seotud isik Khani PS pole või üritab kontakte luua, siis vastavalt sellele tegutsetakse, et et ainult rahvuse usu usu järgi me kedagi põhjalikumalt ei kontrolli. Ja üks asi on piirikontroll, et aga ma olen tulnud ise autoga Helsingist laeva peale ja mitte ükski inimene ei ole kontrollinud seda, mis mul seal autos sees on. Kuidas üks või teine riik oma kontrolli teostaks, nagu nende enda otsustada, et. Ega meil nüüd naaberriigina siin ettekirjutuse tegemise õigus ei ole, et ju nad on oma tegevus on nii läbi mõelnud. Lõimima. Eestis on räägitud palju sellest, et selline rünnak võib toimuda just laevadel. Viimasel ajal trellid maailmas on ikkagi näidanud et rünnakuobjektid on Moldovat sellised, mis, mis ei eelda nagu võimuorganite kohalolekut ja seal on nagu rahulikult toimetada, et enamus rünnakule küll viimasel ajal tsiviilobjektide pihta pandud. See tähendab seda, et ka meie laevad ikkagi on ohus. Eks riikidel on tehtud kõigil oma nimekirjad või ohuprognoosid selle kohta millised objektid võivad siis kõige atraktiivsemad sihtmärgid olla, et kindlasti on riikide mõttes erinev. Terrorirünnakut populaarsetes turismisihtkohtades võivad tuua kaasa muutusi maailma eesti turisminduses. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Egiptuse kuurorti Sharm el-Sheikis Naama lahe piirkonnas toimunud pommiplahvatused on jätk üha teravnev Ale terrorisõjale. Terroristid püüavad tekitada ebakindluse, usaldamatuse õhkkonda, et terrorikui survemeetodiga sedaviisi haavata ka lääneriikide majandust. Mitmed reisifirmad, sealhulgas ka Eesti turismiettevõtted reisijate turvalisuse huvides katkestanud reiside korraldamise Türki. Egiptuse reiside hooaeg algab Eestis tavapäraselt alles septembris. Reisikorraldajate kinnitusel on hetkel reiside toimumise kohta veel midagi Öelda. Marhabadursi juht Margit Rebane-Pent. Kui on vähimgi oht, et sellel ajal, kui me plaanime alustada on turistide tervisele ohtu, siis me muidugi peame kas edasi lükkama või ära jätma. Meil on ainult olemas need algsed lennulepingud ja hotellidega. Peame veel praegu läbirääkimisi, nii et et meil ei ole kliente, kes oleks ostnud ja maksnud Egiptuse. Sama kinnitas ka Ruts ardis Domina World tursist. No eks me ootame ära, mis situatsioon toob, sest noh, oktoobrini on hetkel üksjagu aega. Hetkel on siis juuli lõppsõnaga, igal juhul on seis selline, et kui selline olukord, mis seal praegu on kujunenud, jätkub, siis ma kardan, et teha ei saa. Aga no näis Eesti turismifirmade liidu asepresident Daisy Järva tõdeb, et olukord on turisminduses katastroofiline ja reisifirmadel tuleb tõsiselt mõelda uute sihtkohtade peale. Vaieldamatult ettevõtja peab mõtlema selle peale, et noh siis ümber orienteeruda ja ja rohkem pakkuda selliseid testinatsioone, mis on vähem ohtlikud, aga olukord on tõepoolest praegu kogu maailma turismi suhtes küllalt katastroofiline, kui me võtame kõiki neid viimaseid juhtumeid. Ja viimasel ajal on ka polemiseeritud ju selle koha pealt, et ega me väike Eestigi ei ole ju 100 protsenti kaitstud ja siinkohal ikkagi vaieldamatult meie riik selle koha pealt tööd tegema. Kui palju on meil selliseid turismifirmasid, kes võivad nende kenade sihtkohtade, võib-olla ajutise väljalangemise tõttu pankrotti jääda? Üldjuhul Eesti turismiettevõtja on väga sitke ja, ja väga nutikas ja väga ettevõtlik. Kindlasti orienteerutakse ümber ja pakutakse turvalisemaid sihtkohti. Vaieldamatult teeme me koostööd ka Soome ja Rootsi reisikorraldajatega, nii et, et selle koha pealt ma arvan, et kogu reisitoodete pakkumine muutub ka kogu regioonis. Kuulame, vaatame, mida, milliseid soovitusi annab meile Eesti välisministeerium selle kohaselt ka siis tegutseme edasi. Kui nüüd keegi siiski välisreisi plaanib puhkus kohana, siis mida te soovitaksite, kuhu siis üldse tasuks minna või või tuleks need puhkuseplaanid välismaal edasi lükata? Iga inimene teeb oma otsused ise ja kui me mõtleme, et kus seda hädaprotsendilist riski ei oleks, sellepärast et meie tänapäeva maailm on ju küllalt keerukas ja iialgi, kus koha peal mingisugused terrorismijõugud võivad olla. Toon kasvõi sellise näite ajaloost aastast 1992, novembrikuu seis Londonis, siis oli tegemist nõnda öelda Iiri vabadusvõitlejatega, nii et siin ei ole maailmast kadunud, see oli ka enne Al Qaedat olemas. Aga samas ma arvan, et ikkagi paanikaks ei ole põhjust. Alati tuleb võtta ühendust oma reisikorraldajaga, koosseis on ostetud või mida plaanitakse teha ja kui ise ka interneti kaudu broneeritakse, siis tasub vaadata, millist informatsiooni tuleb meie välisministeeriumist. Kui ikkagi öeldakse, et ei ole soovituslik reisida, siis ka mitte. Vahetame teemat. Möödub 65 aastat päevast, kui USA välisministri kohusetäitja ja saame aru, alles tegi avalduse, kus ta astus vastu balti riikide annekteerimisele ja incorpoureerimisele Nõukogude liidu poolt. Ühendriigid ei tunnustanud kunagi balti riikide okupeerimist, see poliitika meeles Washingtonis ka täna. Neeme raud jätkab. USA kongressi esindajatekoda võttis eile konsensusega vastu resolutsiooni, kus nõutakse Venemaalt balti riikide ajaloole õiglase hinnangu andmist. Kongressi ülemkoda senat kiitis dokumendi heaks juba mais. Resolutsioonikava esitajaks oli kongressi balti tugigrupi üks juhte, Illinoisi osariigi vabariiklane John. USA on alati öelnud, et tegemist oli balti riikide ebaseaduslikku annekteerimisega, ütles šimkus sellest mittetunnustamispoliitikast lähtuv resolutsioon, milles Venemaalt selget seisukohavõttu nõutakse. Šimkuse sõnul on kongressi resolutsioon küll mittesiduva loomuga, kuid seda on vaja, sest ajaloole tuleb anda õiglane hinnang ning USA rahvaesindajad soovivad seda teha. Tuginedes kauaaegsele seisukohale, et balti riikide Eikestamine Nõukogude Venemaa poolt on maailma ajaloo must peatükk, mida ei tohi unustada. Ajalugu ei saa ümber kirjutada, need katsed on hirmutavad ja tülgastavad, see resolutsioon ja kõik, mis teise maailmasõjajärgse ajastu kohta on teada, ei kuulu vaidlustamisele. Me teame fakte ja Balti rahvad teavad fakte ja see annab meile neis aruteludes koha inglite poolel, ütles kongressi liige piltlikult tänu täna 65 aastaseks saavale USA mittetunnustamispoliitikale oli kogu külma sõja aja siin New Yorgis ametlikult avatud. Eesti vabariigi diplomaatiline esinduspeakonsul. Ernst Jaakson tuli aastakümneid igal äripäeva hommikul tööle, et esindada riiki, mida paljudel maailmakaartidel enam ei olnud. Umbes 10 aasta eest, kui peakonsuliga pikema intervjuu tegin, ütles ta, et tänu USA jätkuvale toetusele teadis alati, et on meheks, kelle õlul lasus Eesti vabariigi ametlik järjepidevus. Seega tänase Eesti jaoks on Ühendriikide aastakümneid vankumatult püsinud mittetunnustamispoliitika niidiks, mis ühendab teda Eesti omariikluse algaastatega. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Eesti valitsus teatas täna, et soovib väljendada oma siirast tänu Ameerika Ühendriikide rahvale kongressile ja valitsusele järjepideva toetuse eest mis aitas Eestil võita rasked ajad ning taastada vabadus ja iseseisvus. Pärnu ammende villa sai täna 100 aastaseks. Pärnust jätkab Ülle Hallik. Juubelipidustused said alguse juba keskpäeval, kui ammende villa juures algas aiapidu, mille eesmärgiks oli pakkuda meelelahutust kogu perele 100 aasta taguses vaimus. Koerad, ilusad ja uhked autod, sigarid ja lõhnavad veed, kaunid roosid, jagalisi sõit. Need võiksid olla peamised märksõnad, mis püüaksid kirjeldada seda, mis nelja tunni sisse mahtus. Tunni aja pärast on nende villasaga algamas õhtu nimega 100 aastat armastust ammende villas. Armastus ja nende villa on olnud tõesti omavahelises tihedas seoses. Juba selle ehituse algusest saadik on nende vilja tegevdirektor Ene Toom. Aastal 1905, kui see maja valmis, väidetavalt ühe legendi järgi ehitati maja tütar Elleni pulmadeks. Pärnus ei olnud piisavalt suurt toredat esinduslikku hoonet, kus lemmiktütar saaks abielluda ja ei saa ehitasite selle maja. Ja täna on siin ka siis säästivali pulmapidusid. See on nagu niisugune järjepidevus ühest küljest, teisest küljest see, kuidas me seda maja oleme tutvustanud, kuidas me seda haldame ja kuidas me kujundame seda elu, siin on jällegi perekonnalugu perekond ehitas maja ja läbi aastate on taas tagasi see hõng. Kuidas võis olla see elu siis 100 aastat tagasi programm 100 aastat armastust nende villast sisaldab ansambli noorkuu ja Koit Toome laule armastusest Century tantsusõud armastuslugudega. Peale kontserti on võimalus tantsida Niobe hüvendi muusika saatel ja miks siis 100 aastat armastust ammende villas. Me jõuame jälle sinna tagasi, et kuidas isa ehitas oma tütrele pulmadeks ilusa maja. Pidustustele pole tulemas villa püstitanud kaupmees Hermann Leopold on nende otseseid järeltulijaid. Küll on saanud peokutse tema venna Karl Heinrichi järeltulijad Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Tollid Viinistul, see on uus näitus Viinistu kunstimuuseumitünnides, täpsemalt juhatab Riina Eentalu. Eesti tuntumaid graafikuid Viive Tolli muigab, et perekondlik näitus sündis just tütre tagant torkimisel. Nii ongi Viinistu kunstimuuseumitünnides tollid ehk Viive Tolli graafika, Lembit Tolli puuskulptuurid ja Tuulikki Tolli maalid ja kostüümid filmile Jüri Rumm. Kuidas sobivad need tünnid nii taadi kunstnikele? Viive Tolli? Päris toredas, ma käisin vaatamas Marie üksise näitust ja mulle päris meeldis tünnide värv ja kuidagi pahtme enne ei osanud arvata. Tööd on sellised, nagu nad on ja ja me teadsime, isiklik ruum. Mismõttes petlik selles mõttes, et mõtled, et see on üks väike timmigi nagu tuletanud ruumikas. Viive Tolli vinistele toonud oma viimaste aastate tööd, mõned neist on ka aastast 2005. Nende juures ütles Viive Tolli, et talle meeldib mängida. Selle mängu peab vaataja piltides Eesti ise üles leidma. Viive Tolligraafilised lehed jagavad ruumi Lembit Tolli puuskulptuuride Cap. Nii on kujunenud ja puu on ju iseenesest kena materjal. Inimlik kuidagi ja tal on erinevad puuliigid, annavad oma variatsioone. Skulptuuri peab käega katsuma muide ei ole õige tunne, julgustab Viive Tolli mind oma pihu kaudu skulptuuri tunnetama. Aga üks Tõnnidest on hoopis teistmoodi teatraalsem ehk kus dialoogi peavad Tuulikki Tolli maalid ja kostüümid filmile Jüri Rumm. Tollid jäävad viinistule 10. augustini. Riina Eentalu Viinistu. Ning lõpetuseks ilmast eeloleval ööl on meil peamiselt pilves ilm, sajab hoovihma, kohati on sadu tugev ja paiguti esineb äikest. Puhuvad lõuna ja kagutuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis ning sooja on öösel 12 kuni 16 kraadi. Homme päeval tuleb pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ning võib olla äikest. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ning õhtupoolikul tuul nõrgeneb ning ilmajaam lubab homseks sooja 19 kuni 23 kraadi. Selline oli 23. juuli Päevakaja. Head õhtut ja kuulmiseni.