Tere õhtust, kell sai kaheksa, võtame mõned kaheksanda oktoobri sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kritiseeris paides Eestimaa Rahva viiendal kongressil teravalt riigi rahamaalt välja tõmbamist, mis tema hinnangul on tekitanud hoomamatult kahju. Tartu Ülikooli kliinikumis tehti Eesti esimene kopsusiirdamisoperatsioon, patsient viibib praegu intensiivravis, kuid see nii on kulgenud kõik ootuspäraselt. Siseminister Marko pomerantsi sõnul on Prantsusmaaga jõutud põhimõttelisele kokkuleppele tuua IT-agentuuri peakorter Tallinnasse. Eesti vähemusrahvuste kongressil tõdeti, et integratsiooniprobleemid on endiselt päevakorras. Julius Kuperjanovi selts tähistas täna vabadussõja kangelase, leitnant Julius Kuperjanovi 100 kuueteistkümnendat sünniaastapäeva. Homme on kergelt pilves olulise sajuta ilm. Sooja tuleb üheksa kuni 12 kraadi. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar kritiseeris paides maarahva viiendal kongressil teravalt riigi rahamaalt välja tõmbamist. Eestimaa Talupidajate Keskliit kongressil ei osalenud, pidades seda Keskerakonna valimiseel. Selleks ettevõtmiseks meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk käis Kongressil Kohal oli üle 650 saadiku enam kui 130-st omavalitsusest ja 50-st organisatsioonist. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja mitmed teised rõhutasid, et pärast üheksa-aastast vaikimist on taas saabunud aeg, mil tuleb hakata maha rahvaga arvestama. Vaid mõned näited tõstatatud probleemidest. Riigi rahaga minema või Venemaal on toonud korvamatut kahju eriti veel majanduskriisi tingimustes, kus riik vastupidiselt peaks nõrgemaid toetama. Mööda ei saa loomulikult vaadata ka tööpuudusest, mis meid tegelikult on üleeuroopaliseks häbiplekiks muutuda. Eesti maaülikooli dotsent Jaan Leetsaar Eesti maapiirkonnad vaesunud rahvas ei taha enam maal elada. Kel võimalus lahkuv linna. Ärme Sarapuu, teie ettekande teema on töökohad maale tagasi, kilud on väga lihtne, aga millise nõu te annaksite, et need töökohad sinna maale tekiksid? See tähendab omavalitsustele tulubaasi taastamist aga see tähendab ka maakondlikku haldusmuutmist sellises mõttes. Et praegusest maavalitsusest jääb järelevalveorgan ja omavalitsusliidud ja omavalitsused saavad oma jõu teie, Mailis Reps, muretsete maal, hariduse säilimise pärast, kas olukord on siis tõesti nii hull? Maaelu säilimine täna lihtsalt sõnades enam ei ole piisav, me peame vaatama seda rahastamise poole pealt. Kindlasti vajab maakool täna tugega näiteks õpilaskodude poole pealt sotsiaalsete probleemide lahendamise poole pealt ja me ei saa lubada endale, et meie lapsed saavad ainult ühe korra päevasooja koolitoitu ja teine väga valus teema, mis meil täna on, käsitlusel on maagümnaasiumid ja kui gümnaasium kaob, siis maal ollakse väga mures, et kaob ka pool, sest aineõpetajad kipuvad ära minema. Eestimaa Talupidajate Keskliit kongressil ei osalenud, pidades seda Keskerakonna valimiseelseks ettevõtmiseks. Kongressi delegaate ei valitud Keskliidu hinnangul demokraatlikult, mistõttu kongressi otsused ei kajasta ka maarahva enamuse soove. Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm kui nüüd need delegaadid ise, kui nendel juba ei ole legitiimsust siis ei saa olla ka sellel moodustataval volikogul legitiimsust esineda rahva nimel. Tartu Ülikooli kliinikumis tehti Eesti esimene kopsusiirdamisoperatsioon, operatsiooni juhtinud doktor Tanel Laisaare sõnul kestsid kopsusiirdamise ettevalmistused ligi kolm aastat. Piret Preis käis doktor Laisaarega rääkimas. Ettevalmistused eile Tartu Ülikooli kliinikumis toimunud kopsusiirdamise operatsioon, kuniks said alguse juba ligi kolm aastat tagasi mõte selle keeruka protseduuri Eesti haiglas tegemisest on aga veel vanem, ütles Tartu Ülikooli kliinikumi TH kirurgia vanemarst-õppejõud Tanel Laisaar. Kolm aastat tagasi käisime ühel koolitusel kopsusiirdamise alal ja pärast seda tundus, et ehk võiks selle tõesti ka Eestis ette võtta. Hobusele teeme ülesehitamine ei olnud meil sellest eesmärgist lähtuv, et me paneme püsti süsteemi, mis toimib. Mitte me ei ürita ära teha ühte kopsusiirdamist ühele konkreetsele haigele. Kopsusiirdamine võetakse Laisaare sõnul ette mitmesuguste kopsuhaiguste puhul ühiseks nimetajaks on seejuures tõsi käsi, et tegemist on lõppstaadiumis hingamispuudulikkusega. Selle tagajärjel pole patsiendil võimalik enam oma kopsudega vajalikul hulgal hapnikku õhust kätte saada. Siiski pole neist kõigile võimalik teha kopsusiirdamist. Põhjuseks võivad olla nii kaasnevad haigused kui ka kõrge iga, mis ei võimaldaks patsiendil operatsiooni üle elada. Enamus neist haigetest vajavad lisahapnikku ja nende füüsiline koormustaluvus on väga madal, ehk siis sisuliselt nende liikumine on piiratud paljudel juhtudel kas ainult oma elamisega või väga lähiümbrusega neid haigeid, kes on siis ikkagi vähemaid, haigeid, sellise hingamispuudulikkusega, neid võiks Eestis olla aastas umbes kümmekond, patsiendi ettevalmistused peavad olema kõik tehtud, ta peab olema põhjalikult uuritud, informeeritud ja andnud ka oma nõusoleku siirdamiseks ja siis sellest hetkest riivita nii-öelda aktiivsel ootele, mis tähendab tema jaoks seda, et tal peab olema 24 tundi ja seitse päeva nädalas kogu aeg käeulatuses telefon, millelt keda võib kätte saada ja ta peab olema kogu aeg valmis koheselt tulema haiglasse ja tavaliselt seda aega haiglasse tulemiseks on võib-olla tund kaks, mitte rohkem. Pärast eilset operatsiooni on sel moel aktiivsel ootelehel veel kolm inimest. Eile uue kopsu saanud patsient viibib järgmised paar nädalat intensiivravis ning haiglas poolteist kuud. Esimene Eesti elanik sai uued kopsud aasta tagasi Viini haiglas läbi viidud operatsiooni tulemusena. Praegu läheb patsiendil Laisaare sõnul väga hästi. Piret Preis Tartu stuudio. Eesti loodab jõuda Prantsusmaaga IT-agentuuri osas kompromissile, et jätta praegu Strasbourgis olevat servereid sinna, kui ta Eestisse tuua pea korda. Siseminister Marko Pomerantsi kommentaar. Meie muidugi tahtsime, et see elamine oleks kõik Eestimaal ja prantslased, et väga õige ja mõistlik on teha IT-agentuuri Prantsusmaal, aga tänaseks on olemasolukord, kus töödokumentide tasemel me suudame rääkida sellest, et IT-agentuuri peakorter on asukohaga Tallinnas need serverid, mis asuvad täna ja on töös Strasbourgis seal seda tööd edasi teeksidki. Ja seetõttu võib öelda, et on edasiminek. Ja nüüd see, mis meil ees seisab, on selline juura ja Iidee tehno omavaheline kooskõlastamine. Et kui kõik läheb hästi, siis võiks olla ja otsused selle aasta jooksul tehtud. Aga nagu poliitikas kombeks, mitte midagi pole kokku lepitud, kui kõik on kokku lepitud. Ilmselgelt võib rääkida edasiminekust, kuis agentuur tõepoolest on suutnud startida, optimistliku plaani järgi võiks juhtuda aastal 2012 siis juba selle agentuuri töö käigus ongi ette nähtud ka sellised üleval vaat et või sellised aporti perioodid, et mis siis nüüd need uued sammud on, mida seada tuleks ja see tähendab seda, et lühemas plaanis on meil vaja kui otsuseni täita seda lubadust, et me pakume peakorteri hoone, me pakume nendele inimestele, kes tulevad siis lennuki pealt maha ja hakkavad agentuuri tegema omapoolset mehitatud toetust, et nad teaksid, kuidas eesti eluga hakkama saada. Eesti vähemusrahvuste kongressil on päevakorras endiselt integratsioon, sest vähemusrahvuste esindajatekoja juhatuse liikme leviseeri sõnul ei ole viimastel aastatel ses vallas olulisi muudatusi toimunud. Riina Eentalu küsis läiviseerilt, mis selle integratsiooniga nende meelest paigast ära on. Lähtutakse sellest riiklikus lõimumisprogrammis, et on olemas mingi ühiskond, milles tuleb vähemusrahvuseid integreeruda, mitte ei saa midagi sisse integreerida, kahte kogukonda on vaja omavahel integreerida ja eestlased on veel praegu vähe valmis selleks integreerimiseks kui vähemusrahvused, sellepärast et ametlik riigi poliitika on seni valitsused muutuvad, Eesti riik jääb ja Eesti riigi vastu, ma usun, ei astu praegu välja ükski vähemusrahvus Eestis ja vot ühise keele leidmine ongi praegu see kõige suurem probleem. Seda sallimatust nii-öelda ulmetasand on palju vähemaks jäänud ja vastandamine jääb ainult poliitilised võimu on vaja säilitada või võimu on vaja võita ja selle nimel mängitakse rahvustunnetel ja see on nagu näitab Saksamaa kogemus, see on väga ohtlik. Kongressi lõpus ma sain aruanne, on kavas ka resolutsioon ja mis sinna sisse pannakse, no meil on kavas tegelikult kaks resolutsiooni, üks on haridussüsteemi osas me leiame. Praegune vene gümnaasiumide eestistamine on väga ohtlik ja esmajärjekorras eesti rahva jaoks, sellepärast et rahvusliku identiteedi kaotamine toob juurde inimeste tekkimist ja nemad on radikaalsetele niisukestele ideoloogilistele mõjudele kõige kõrgemini alluv. Teine resolutsioon on üldine olukorrast ja me leiame, et, et riiklik integratsioonipoliitika peab lähtuma. Integratsioon ei ole ainult rahvusvähemuste eestistamine. Ja eesti keel ei ole ainuke Eesti riigile lojaalsuse tunnust son vahend keel on ikkagi kommunikatsioonivahend, aga mitte eesmärk omaette ja sellest tulenevalt tuleb muuta ka tegevusmeetodid ja esmajärgus lähtuda, et kogukonnad peavad austama 11. Julius Kuperjanovi selts hakkas välja andma Kuperjanovi teenetemärki. Esimeste aumärkidega väärtustatakse neid inimesi, kes tegutsesid Kuperjanovi nime alga okupatsiooni tingimustes. Toomas Kelt. Vabadussõja üks legendaarsemaid, väejuhte leitnant Julius Kuperjanov sündis tuleva nädala esmaspäeval 116 aastat tagasi. Täna tähistas Julius Kuperjanovi selts tema sünnipäeva sellega, et üle anti Kuperjanovi nimelised teenetemärgid. Selts taastas omaaegse märgi tema algsel kujul, rääkis seltsi eestvedaja Olev Teder. Asutasime Julius Kuperjanovi ordeni, mis tegelikult oli pataljoni ohvitseride märgiks 28 kuni 34 ehk kuni vapside maha surumiseni, pärast seda võeti sealt mõõgad ja kotkas maha ja Kuperjanovi märk on rist, on selline samm siiamaani, kuid vastasin selle esialgse selle õige. Ja kuna Julius oli pataljoni asutajaks, siis tema saab number ühe Soodla seltsi asutaja saab number kahe number kolm-neli-viis lähevad Kuperjanovi imelist salkadele, kes hoidsid Stalini terrori ajal üleval Kuperjanovi seltsielu tulukest, nende liikmetele, medalid ja juhtivatele tegelastele ordenid. Kuperjanovi mälestusele pühendatud konverentsil esitleti ka uut raamatut Lugusid Julius Kuperjanovist. Raamatus on kolm meenutust, temast rääkis raamatu toimetaja, ajaloolane Urmas Salo. Julius Kuperjanovi koolivenna sõbra Leolaversoni mälestused kõige kandvam osa, aga see on ligi 110 lehekülge, moodustab siit raamatust, siis on kirjanik litsalt Rohti poolt kirjutatud lühiülevaade Julius Kuperjanovist tema elulugu, lood, see ilmus juba 1919. aastal, kuna väikse brošüüri noh ja siis kolmandana on Jüri naelapea luuletus Kuperjanovi käskjalg ja nendest siis nagu Eestis on varem ilmunud ainult see lihtsalt Rohti lugu. Jaanuarist lisaks on muidugi autorite elu, lootsin. Salo soovitab raamatut lugeda kooliõpilastel mälestused keskenduvad just Kuperjanovi lapsepõlve ja kooliaegadele. Toomas Kelt Tartu stuudio. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta Ta ilm, mitmel pool on udu. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm, saartel kuni pluss seitse kraadi. Homme päeval on samuti vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb üheksa kuni 12 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.