Mina kutsun Teide keerdu eel lepit kinni, ela kuista, Virro. Sina äikene, con, teetsite Kärsin, viron, kardan. Ivo Linna, laula meile viron Kärdasta joka on Ravalisem värinenzila pooli toi, seda 1000 saarde ja paljon, paljon, järvi, metsa ja mulda ja mulla Rusgijata, Kunda Eli palavan, kibe. Ei vihka randmeid, lase jalga. Ja ja ma ei Tea, palju ta all õues ei kuulunud ta üks. Meeliku. Olgu see. Või ei suuda ai muda. See oli Võrumaa, kuna pää kaubungi Võru Võru maakonda Suomalaisen Lehtakaikin tundematu min teie eksootisin ta Viroa Võru Hans jäätseegaakos, Virossaivan Latvia Venejan Rajovian tundumasse, tavaline Tallinnasse Vjäreleva turis teeks kin harvu näljamail. Võru on mosse tunnetusiidet viime voosi sad alla siia Laasuv Võrun Lõõnbruut, Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald toimi piirle, Krina võrusse 40. vôtta ja Keräsi vaba ikka näen virolaiste Kanson per rinnet. Tänan tuletusena sündi. Kalevipoeg, eepos. Kalevipoeg ja Kreutzwaldi, Eesti rahva ennemuistsed, jutud, jokk, Suomessa ovat ilmestuneed nimel, virolaisi sadujajad, tarinoida ovat kirju ja jotka vati, need Vironia virolaised tunnetuksimuisemaisse Kreutzwaldi kodimusi antudki ja vagu Tässama. Nii nüüd oli puheta eta nutta nende jaoks, et ovat einet Meida tunnetuks Euroopas mäletan, kuningas tuli, märgiksime. Köbenhaavanissa Jaboosi on 1870 Takaadekson dema peeni kirja puhumeidan, poksis ta kalevipojast ta siit Lizzigisson ilmestele piani kiri jahtuvad ka teksti 70. viisi Aabentoyatest, Kaleviden Ranskasse moosi, 1860 viisi kännisson ilmustenud Ranskaksi kirju tõttu. Samon meid kalevipojast ta puhuva pia Nigeeria, Frankfurdist, Londossa, Berliinist ja kaikenemäe kirjatavat ilmestimetvamate 1860 üksi viiva seitsmendad kaadeksan nimeta eta pari kümmentab oota meid eepose ilmestamiseni jälgeen. Vaat anda need euroopalaisil. Moniema tuli suuksia lugeja Meidan eeposest. Kandlaste Kreutzwald-ist nimetas Jean Todt aheta Kreutzwaldi nende okset vaat-vaat. Need eestinganson Euroopa auks Kalevipoega, üks inimene või kogu. Kalevipoeg. On üks Ihminen, annan sellele ningudeneestylaline ülemise on. Hämptonni Hill ja seal on vähem tühme tänasele Pitken Miieline. Pida vähend istumisest, jää nukkumisestaja mutta, hän on kova tüüennist meest, hän on rakendaja, seal on talunud poiga maanviljeleja. Mida kultuuri, selle perukuste on saksa kultuuri ja saksa epaksen, sangari on sõdamyyessen Taistele ja vuta meid eepos ja sangari on sellel roheline Ismine ja töömees, seon tärgia. Ja on. Hüva Kaidil auta käik ja, ja ja kaiki, mida, mida Hannele tabatu. See ongi nelke ehk süü on, et tähele, sellele pikem viielinen ja ja, ja, ja vähem hilja. Nii need, et poks on sangari, Kalevipoeg on minust ta tundu, aiman samal laine, kuidas Eesti tavaline eesti Talon boika jutuks kalevipoega mänge seegaalusin külla, see, see on sellene eepos võib-olla selles ja see ikka ei loasamoin. Seal eritain eritain iso ja, ja saatusliku kohta, kas ja see ikka on Suomessa jälle Han matkusta. Suomen ja Soone Seben loa Soome loa ja tuvassa tapahtus tuleriida. Ja kalevipoeg Tapa Soomesse, tan Bojan ja, ja suomen, Seppe tegi kalevipojal Miieganud ja sama sn jälgeen, et toon meiega kaota, tule, tule, õnnetu moos meiega kanda, jälle. Jah. Ja nii seda pahtubki, need kalevipojad oma Miieka, Leica kalevipojal, jalad. See on seal sellene suomen, Seppensanutu kus ka, kus ka Kalevipoeg on tehtud nii palju on paha paha Suomalaisen ohvelsetel, miks ei vaata seal meiega? Otigoskamieka onnistui tuli hänele tehtingaksimieka ja eivät, kel on, et me olime nii, on ikka ja, ja sitten, sitem on istujaks hüvemjeka ja Schenkale oti. Ning on Eesti, lääne on tavaline, need ei uskunud, et ta tabatu sellest. Ei sellest ta ole puheta mutta lähisasin joosta külla, mutta, vaimust ei ole. Saarepiigat ehk ühtest ta, ütles ta sellest ta tütrest ehke kalevipojale, Sarbiga, Lonserenen, seikalusamon vähem ning on seksuaalsed suhted vähem nagu äikese. Nii, ja zen, jälgen. Saarembiga kuulita Kalevipoeg on Vanhanen Kalevinud boika. Kobot. Litsentse Teidan Kaleva lasse on, on kuller motiivi ja meil on sama ja ma olen lugenud küla Kreutzwaldi kirja Paistu ja ja nüüd nägin viiele, näed mul ühel lammaste tööhoonesse kõiki kuus osa Kreutzwaldi kirja, Bailto Johan on, on, ürita need lööda sellest ta ühte lillekaadele motiilil kadele, selle, selle, see asi alla. Ja ülejäänud Kreutzwaldi oli vaike, kirjutas teda meid epast, ta koska häälel oli oma koguelma ja tossukogemus oli selles ja runo ja kalevipojast ja oli Kerdumuks. Ta ei olnud sellest tapitke. Pitke Rummo epillist ninguden on ollut Suomessa. Nimeta Kreutzwald lilla oli ennemen vaike uksi saadaniste. Mis ta osist selles on, kogu majas kogunes selles epaksen selle siin kirja, need olisi, oli see see alku ja nuppu ja nii lähemal kirjutanudki, et helbombionaluutlanruudil ja Suomalaisen, et neil on olnud selleni Pitke laulu runo karjalasse ja jälle Rudonsenotanute kirjutanud mõte seegi matti ja tal ei ole taolisi tutta, kus kolon Rudki on, on tehnud Itse sel asja lisanud omija omi osi ja, ja, ja sama on tehnut Kreutzwald kind, jään on seal olutates oli vaike vaidleja tehtava just kaebuyga ninguna. Kodi Emmenda hüve naine omale Michelle ja hüve äigi lapsil kehannen, lapsed, ovadki kalevipoeg, Sulevi poeg, Olevi poeg, kaiki Panhan kalevipojad ja Kalevipoeg märgiks. Kalevin boika, hänen, koht, tal on olnud samon vaigia. Vannan Kalevinud koolemiseni, jälgeen. Ovat tulled, aurinko ja kuu ja tähe detaibaste ja kõik joovad. Alun need saa tähenda vaimaksi. Johan on kõigile salanud. Ei sitta näen, on Tallinnasse. Mu pea ja Linda on kandanud kilet omma hau talle ja on väsu nüüd Sitena istunud ja itke nüüd ja toas taandunud ülemistel järvi. Niidetakse Linda Linda ehk on, on seal, olen kaunis naine, Meydeneepoxezda todelline naineni Äiti. Vanem mees, Akoweensemalised virulased, kuinge nüüd vastada. Nõmajatele oli ehk enne enne, nii tegin meestele selleni realistinen Isminen ja, ja hanel eepos üksi kirju, kirjanud anneksi, Ilvestanud, paljon ja maa. Mäletan, et Eestile selle, see ei ole märgijate nüüd Kalev ja Linda Olysivad endimaised Ihmisete tellile riita ja sobised näivat olendi mees, et, et on olnud ennen niide jätule. Niiden jälgi. Eve tuleks siis teile, Aadam ja Eeva. Nii. Ei Eestile sile raamatukene ei ole niin tärgi asi ja sammun, tehke Sazonov epaks, sest et see on. Näin siis Kerrot Immeile, Kreutzwald Musejasse Võrus. Nüüd kuuleme laulun lapsudeni Võrumaa Võru murde lauletuna Jaan Willem Sibul laule. Võrumaa kui. Ma igal pool on. Vihiku orjama. Seal korja, läksin läbi, lik. Riititeks uutma korja. Oi multikaka ja imeli mul trepi. Õlitatud alad. Ei, no seda ma ei käel kuulal. Pargem orgu minnes nüüd siin olen ja Võru Võrumaa. Poola on kõige parem maamäed noor nüüd r min ja. Võrustame jätkame, matkavine jääb raja suunda. Sidugaistan asumaaluell. Sirle Obinitsa Vastseliina lehel on Meremäe Küle jossa viico Sipten lauan taine piletisõiduga estel laulu Juhlia leelo päivia. Kett kõvaks eduga seedugejatavad teeni ai ka eri Koinim känson Sirballe kaakus Virosse, Pihkva järve ranna tänasude salu ainsa jääsega võruuneta Põlva maakonda, Virosse jääb pihku Manuel Venejale. Setukesed puhuvad Elmar, muude täida mere Suomalaisen Stack, eelista mutta. Anguse piraasi taandadele süüdates puhuvad Võru murdele lähesta keelt. Mina ei kõne Kiiliteedilijad väitvat farmemil, et ei ole süüde puuess EDU käsista. Virolesine pigemingine joovad üksi, Eimoiksid Kansa ja seda me võime vabast. Särelme jo ta juuri kuulete, on siduv Kristen Muniäeline Kanzer laulu jonka naudin Meremäele leelo päivile. Mikke on leelo ja Mikovat leelo päinat. Leelo, see on Esidugesi lumi, naine Kanson, laulan tüüpida. Mutte mees, dieet taba, esiteganson, laul, Kerruda etasid ahi või opia kuga muu kui sõdugaine. Leelo päevetti laulu Juklat on Uudempitradid jas edu käsil. Tänan. Kirde siin leelo Päivi osalist tõi viisi tõstas Edugesquor. Joon täiena, leelo päevile on Paul hagu. Itses edukainen. Nathan üliabistas. Paulat oledki ennem täitlejatudki. Süda nüüd haige sõna, tabahtu taste, mis annessaa olen ehke vallabida, Enemen tärgene pide dosendin. Tehtav jäädoy, selles edugasin, tehtav, mutan ovat. Hyvin, kin, ühtistetav jää, men nüüd üks selle oli üks eripoiss kurssi üliObystos paari tradiidiva lugin, luinsen, see tuksid esimeeste Kerda üliabistas oli siis, et kui kais murdele, isetu keelel ja koska seoli setu maasta setu laurustajaks kantsan kultuurist niiviisi ta sai sõduriks. Ta kaikia maht oli suus ja mida setud asjana minul on? Ehk ainult 10 vaatasite, on, see oli vähe pila, Nimidusse, tuga mutta niuke Eyene nüüd nüüd toovad kaiki hülged üldheide täiesti tavalise Tugaised koska, setu naised toovad käänet monel paigalla saab all olla posi lähessana külla Ranskas külla, Saksas. Viinis soomlasta puhumata ja üksi ehke vähes ja maht oli siis ja on laula setu paist, laulu ja, ja tähta ja kannata olla ülbeid. Setu kasten laulu, valdavasti naisPeraine naisten tegema naiste hoidama lauluolud mutta, jeeni sihu virdousse, nullude setu Castiel, meeste laulud, traadid ja see on oma Peraiste tajusin ja vahingu küll. Banaanid uusvada mehed jälle laulavad tota kai Heovaatio Helsingisse käinud tutvustamas, seda asjatu, kas meestianud laulva alus 1000 öeldakse stanelia tuista viisi Toista Kaczygendüksikaksinda kaksi. Armas Otto Väisäneni Oskeevidesse Setumaal ai Soomel eduksi. Händabasid asja null viisid muusi, meestempuora eri külisse. Oli simmanil tabastuma, et ühtesse see Meeksing üle mis ei ollut esilaula ja nii Armas Otto Väisäneni Oti laugust, setu kasten, laulud, purdin, laula toalda ja mehed ilmet tellivatete külla, see soomlainen, osa kavasti laule. Kohta aeda Kirmas, Youble Gironiste, Mingelased, Youglap, Neuvate mide tabastu. Ehke jadaga Saisi võrrada lingerindaid Karjala tangud andma, see on Emmaste küla praasnika klaasneka jada. Kino on ülemise sea isendil. Tantsija saivad laula ja nähte tulevast poolisuaal hüüdja, toaldame haigasimegi seolisitendi niin, et joga selle oli Yodagil tehtava toola Kirmasime esimerkiksi, Manhadke käivad katselemas mutta seni jälgenios lähen pigem vist mendin omandama Londa joodedin, tuttavad mugana sittenduvalda tiine rüübetingin, vähen ja tuld instrinud tagasi. Ja lapsillegi Liise oma päevi näos ja nüüd nii nettena setukas küllatavad hyvin peenetine Talotivat olev jälle Riitavasti varakaida ette võtta, suurt väge vieraida. Vastan, et äsja siis see Kirmas jäävan, lauluksi majan Danzixi ei muuda. Lisandusin mõtte luuleni, et see Voimistu vähideleni ehke ei oska. Nüüd see madalo Naadalaustule käit Setumaale eteni Kirmase tõttavad vähem. Muinaisen Muodaal. Ja eis vältamatamist ei ole see Sidoksis Kirmas seene tabas toa, nii et ta ei oska, on kirg, on praasnika. Nii, samasse külas on Külen Juhlata Kirmas mutta see iiveldama, et temast joale Aadidki sittengil vähem erik seene mutta Easime setu kaiste taba. Söön karjalasse isurite. Leian Uskoi silla kaikilla, et musta haudousmaala, Vaina ja dolla on Aderi ja täna setu kaisile kindlasti püsimet. Millele siis edu kaitse suurtes sides, manalamehel esivanem, dünaamika? Mida nüüd Vaige sõnana koskasideni juustu valda on ollut, lähes viisikäände puhata ja kaiki kirkkolinina ollut Todisestictoryutu kaheksutu, nii need Uscovicia ehke, see Uskova ei suuta lisand mutta, mine emale varma, et see on südamel põhjast tuleva Manhad vihmised. Sitel kin pidevad, eritan tärgene, side, Sido sidet. Laenaja esin säilised ainete heide muiste ta mutta mige, ulgumood on seotasid Avaige Sanaagevdandu olla Aderi alla ehk. Toksiline vii nägin ka teda siin ristin jalamil. Ja on siis palgunud manalamees. Ja külla seegi mahtu helistamata ülese on, nii, need ei ostnudki anide Kanson Taboja nismise sana vaadeta, niin tehte on, ei oska öelda, miks see nii on, tehtan in tõelise ei saanud miksi seon kuga tiheda, nii on tehtud. Vähemalt minagi teen, ta ei esitanud aivanu jonka monen laistes elustuste voi tulla ja tõstes ühte ühte ja ainulaadse vastust ei ole. Pärast seitset kallas ta. Valla vaena Jend juhtimist ja külla mina olen osal istunud ja, ja ja külla seda vähem tutkinud, kin mutta. Mige sana Vaige Andualjasana. Olen ristitud. Pagan ja Josmine, usco jumala On ninn, mine Ennule varama, etasin. Toinen ilma on olemas. See ei ole, et ärge, et ärge on, on see, et see tunde, et, Meil nüüd sugupool Vistab, elas pidanide musta. Setu litse sanovatute Heovad kunn, ortodoksi mutta ta ka ei küll külla toa alla riita või hästi on paganud tähendaivinasti ja anneksi see kreek katoline kirko ei ole ollut. Niin keeldavainemine pagan. Uudelmide nullud luteri lainel kirko tool on püsinud ja ja püsiviele. See omasi tuul, mu, Kost niukse doosi sa. Suureks doosi. Ka näeks ka ta pukk kuulda. Nii kaksi ju see neeru. Me elame ikka Meremäel sõduges koor laulu nüüd Küles päev kombeliat tammel Kerdani kiiruski sääsesse Virosson täheterit muuta. Me jätkame seda insi summutaile. Seal on külve me Pühtitsa kloostri pühasse läe teesse haagi numme, lähemann, kantslerist, puiston Alt, Jan külankeinul Talle matkale. Me molemmat ühtesse üles radion, toimitaja, taina vestincansse. Kerasime paljon kiinustava aines toa JA tulete kuulema, lähed üksissemm. Taine ristin ohjal matavateetrissas ühiskuusse Radio Suomi sillani. Ühe ohjelmisse, minul, Seura vaakial maon insi diis taim, ühe silla lähed üksesse, käranzilon läheb mind Kreutzwaldi, seda jaheneb kodimuse joosta Võrus.