Tere õhtust, kell sai kuus. Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 25.-st juulist toimetaja Mall Mälberg. Pirita rannariba peaks õlireostusest puhtaks saama kella üheksaks õhtul. Tallinna vesi uuristanud torustikud ja sadeveekaevud veel kord üle ja võttis proovid, et selgitada välja võimalikku reostaja proovida. Tulemused selguvad homme õhtuks. Keskkonnatasud üksi on väga nõrgad mõjurid ja ei too mitte alati kaasa loodusressursside säästlikku kasutamist. Nii kinnitab majandusministeeriumi nõunik Heido Vitsur. Läänemeri saab detsembris suured näosusega, eriti tundliku mereala staatuse. Seni seda takistanud Venemaa vastuseis ületati kompromissleppega. Venemaal tegutsevad eesti seltsid suudavad iseseisvalt alal hoida kombeid tahaksid noortele eesti keele õpetamiseks Eesti riigiabi. Samas ei ole valitsuse poolt heaks kiidetud kaasmaalaste programmi seni rahastatud. Eestlaste esindaja. Nad said täna kokku Tartus. Immigratsioon kui üks meede, millega vähendada terroririske, on väga oluline, kinnitab siseminister Kalle Laanet, kes esines täna samas asjakohase ettekandega. Rootsi keeldus Iraagi endise diktaatori Saddam Husseini palvest pidada just Rootsis. Kohtuistung, kus arutatakse talle esitatud süüdistusi inimsusevastastes kuritegudes. Endine peaminister Mihhail Kasjanov süüdistab Vene võime endale aimamises. Homme on meil ilm pilves, sadu liigub saartelt mandrile ja sooja tuleb 19 kuni 24 kraadi. Alustame Pirita õlireostuse looga, nagu kinnitab puhastustööde juht Tõnis Pajo, saab rannaribad täna õhtuks puhtaks. Me hakkame asjaga ühele poole jõudma, nii et praegu käib juba kokku korjatud transport Haapsallu vana lennuväljale utiliseerimist kohta ehk komposteerimise väljakule ja võtame veel natuke veest välja niuks kahtlustavaid asju, nii et meil on kuskil uus autokoormat juba ära läinud. Kaks autokoormat läheb veel kindlasti ja ma arvan täna õhtul kuskil üheksa, siis on asi ühel pool. Kas rannariba saab õhtuks siis kohe lausa puhtaks või tuleb teha veel mingi järelpuhastus? Ei meie rohkem küll ei tee nende reostust ega ongi niisugune asi, et kui järelkoristusmaksumus ületab reostuse poolt tekitatava kahju, siis ei ole seda mõtet enam teha, sest see on nagu rahvusvaheline rusikareegel. Aga reostus siis sel juhul jääb paika, kui selle koristamine on kallim. Ei no siin võib-olla mingid kerged kiletised kuskile võivad tekkida, kui suur on ära see, mis meil näha on ja mis meil võimalus võtta? Tallinna vesi võttis täna veetorustikust ja kaevudest proove reostuse allikas välja selgitada. Küsisime firma spetsialiste helisõbra käest proovide kohta lähemalt. Need proovide tulemused selguvad homme õhtuks, kui laborid on jõudnud analüüsida nii et täna kahjuks me ei oska veel öelda, mis nad täpselt näitasid. Te olete praegu, et see oli sadeveetorustik, kust reostus tuli. Ausalt öeldes on seda praegu isegi raske öelda, kuna nüüd tänas päeval käidi kõik need nagu seal sadeveetrassi osa läbi ja vaadates sadeveekaevudesse, kus tegelikult võiks olla mingeid jälgi, siis sellest õlist või mingist muust reostusest, kui see sealtkaudu on läinud, aga vähemalt praegu, nagu silmaga vaadates on, on vesi korralike kuskil nagu arvudes, mingit reostust näha ei ole, nii et praegu ausalt öeldes ei olegi meil veel vastust sellele, et kas võis tulla nagu üldsegi sadeveetoru mööda või, või on ikkagi tulnud merest kuskilt mujalt. Kui teil on vastused käes, mida need proovid näitasid, kas te teete kindlaks selle allika ikkagi kusse. Reostus tuli. Selle järgi on nagu lihtsam analüüsida küll, et kust selliseid aineid üldse võiks nagu tulla, et selles suhtes annab selliseid küll, aga, aga eks seda ole nagu homme näha, mis proovid näitavad, et võib täiesti juhtuda, et võib-olla nad on korras, ei näitagi mitte midagi, mis saab sel juhul ikkagi tuleb nagu edasi koostööd teha, vaadata siin päästeametiga ja linnaga, et vaadata teisi võimalusi, kus reostus võib, ikkagi on tulnud, et kui ta ei ole tulnud meie purustikust, siis on teine versioon on pidanud ikkagi merest kuskilt tulema. Majandusministeeriumi töörühm uuris keskkonnatasude mõju Eesti majandusele ja esitas täna uuringust tulenevad järeldused ja ettepanekud. Riina Eentalu jätkab. Keskkonnatasud üksi ei too kaasa loodusressursside säästliku ja heaperemehelikku kasutamist mõnel juhul aga nagu näiteks energeetika ja tee-ehitushõivad senisel kujul kavandatud keskkonnatasud tuua kaasa hoopis soovimatuid tagajärgi, leiab majandusministri nõunik Heido Vitsur. Kuigi keskkonnamaksudele elektri hinnale jaetarbija seisukohast erilist mõju ei ole, saad nendel olema avatud turutingimustes mõju Eesti Energia konkurentsivõimele, mis on niigi meie piirkonnas piiril ja kus iga lisanduv sent kulusid tähendab olulist konkurentsivõime kaotust. Ja teiseks selliseks valdkonnaks on teedeehitus, kus keskkonnamaksud ilmselt ei too kaasa ei ressursside paremat kasutamist ega ka ah teedeehituse kvaliteedi tõusu, vaid ainult teede kallinemist ja seega teedeehituse niigi väikse mahu vähenemist. Avatud turu tingimustes ei tuleks Heido Vitsuri arvates maksustada otseselt tootmisega seotud loodusvarasid nagu põlevkiviõhk või vesi mis muudab meie elektriturul teistest kunstlikult kallimaks. Tee-ehituse puhul aga ei suuda keskkonnamaksud üksi säästa kohaliku maavara, seal on vaja tervet meetmete kompleksi. Teedeehituses ilmselt on vaja hoopis ulatuslikumalt kõva ja on vaja hakata kulutama teisi materjale, mida tuleb kaugelt vedada ja selleks tuleb lihtsalt rohkem raha mängu panna. Aga energeetikas ilmselt tuleb hakata maksustama ka kõike kõiki, ka importi ja mängida selle peale, et inimesed ja ettevõtjad peavad hakkama energiat säästma ja selle läbikeskkonda hoidma. Samuti tuleb kehtestanud norme, et energeetika ei saastaks keskkonda. Kuid ainult sisendite maksustamisega me olukorda ilmselt siin ei päästa, vaid võime muuta isegi teda keerulisemaks. Keskkonnatasude kavandamise protsessi peab Vitsuri sõnul kaasama ka majandus- ja rahandusministeeriumi, kuna tee ehitus, kui see muutub keskkonnasäästlikumaks, hakkab nõudma hoopis rohkem raha. Venemaal tegutseva kuue eesti seltsi esindajad kohtusid täna Tartus. Eesti kultuuriseltside ühenduse eestvõttel arutati koostöö parandamist Toomas Kelt. Venemaal tegutsevate eesti seltside vanus on väga erinev, näiteks Peterburis on eestlased elanud juba üle 100 aasta, Petroskoisse käib aga praegu seltsi asutamine. Venemaa eestlaste seltside liidu vastutav sekretär Külli sulg lisas, et eestlaste kooskäimised on veel Petseri kandis Krasnojarski krais. Mis toimub aga lõuna pool, seda Peterburis elav sulg ei tea. Registreeritud seltse on praegu Venemaal kuus, igaüks erinevate probleemidega. Mõned neist on aga kõigile laienevad, lisas sulg. Venemaaelu on raske tavalise inimese jaoks ja kuna eestlased on alati olnud töötegijad, inimesed Smi tavaliselt oleme tavalised inimesed nii materiaalselt. Meil on üsna raske olukord ja püüame kuidagi alal hoida seda sidet Eestimaaga, sest eestlus ei jää Venemaal alles, kui me jääme üksinda, meil peavad olema ikka juured kodumaa. Ka kokkusaamise organiseerinud Eesti kultuuriseltside ühenduse esimees Valter Haamer tõi esile just majanduslikud küsimused. Poliitilisi probleeme seltsidele ei ole. Võimudega läbisaamise üle keegi kaeba, kuivõrd ühes või teises kohas osutatakse toetust ja abi. See sõltub võib-olla kohalikust ametnikust, nii et see ei ole üldistatav. Kõigi seltside esindajad soovivad tihedamat läbikäimist kodumaaga. Külli sulg rääkis, et abi ja toetust seltsidele Eestist küll tuleb, kuid seda võiks rohkem olla. Eesti valitsus võttis vastu rahvuskaaslaste programmi, aga nägudelt täna selgus ei ole eraldatud eelrahasid, aga momendil aitab meid eesti seltside Ühendus rahasid meile siiski eesti keele õpetamise jaoks, eraldatakse seltsitööde jaoks mingil määral eraldatakse ja muidugi elame liikmemaksudest ja püüame siis igaüks midagi teha seal. Kõige rohkem oleks vaja abi eesti keele õpetamiseks sõda, tajate, metoodiliste materjalide kui ka rahalise toetuse näol, tõdesid koos olnud seltside esindajad Toomas Kelt, Eesti Raadio, Tartu stuudio. Ja edasi tänaste välisuudiste kokkuvõte Birgit Itse. Iraagi. Taator Saddam Hussein palus pidada kohtuistung, kus arutatakse talle esitatud süüdistusi inimsusevastastes kuritegudes Rootsis, kuid Rootsi keeldus sellest. Rootsi justiitsministeeriumi kinnitusel pole Rootsi seaduste järgi võimalik Saddam Husseini riigi kinnipidamisasutustes hoida. Husseini advokaat plaanib aga sellegipoolest ametliku palve esitamist Iraagile ja ÜRO-le. Advokaadi sõnul pole eksdiktaatori palve taga mitte ainult soov õiglaseks, vaid ka ohutuks kohtumõistmiseks. Mitmed Saddam Husseini režiimi ajal ametis olnud piinajad viibivad aga praegu ametlikult Norras. Norra ringhäälinguteabe kohaselt on mitmed paati partei liikmetest isikud tunnistanud rünnakuid piinamisi. Välismaalaste direktor Raadi pressiesindaja sõnul on üldistel alustel kabiinajatel võimalik saada ajutine elamisluba, sest vastavalt konventsioonidele, millega Norra on end sidunud, ei saa Norra saata inimesi tagasi riiki, kust nad võivad sattuda ebainimliku kohtlemise ohvriks. Norra politsei julgeolekuteenistus tunnistas, et mõned Saddam Husseini suuremat purjetajad asuvad Norras, kuid täpsustamata ei soostunud. Londonis otsitakse seoses eelmisel neljapäeval üritatud pommirünnakutega viit inimest, kuna Londoni lääneosas asuvast pargist leiti seljakott, milles oli sama lõhkeaine, mida leiti rünnaku paikadelt. Scotland Yard avaldas nelja kahtlusaluse foto juba reedel ja täna ka kahe kahtlusaluse nimed. Reedel terroristiks peetud jäästockwelli metroojaamas maha lastud Brasiilia kodanik viibis riigis illegaalselt, teatasid Briti ametnikud. Nende kinnitusel oli 27 aastasel noormehel aegunud tudengiviisa ning see võis olla ka põhjus, miks elektrikuna töötav mees politseinike eest põgenes. Egiptuse politsei on seoses laupäevaste plahvatusega Sharm El Sheikhis piiranud puhkuse kuurordi lähedal ümber kaks pedofiilide ja kus arvatakse olevat peidus kaks tagaotsitavat Pakistan last. Kokku otsib politsei taga kuut kuni üheksat Pakistani päritolu meest, keda kahtlustatakse rünnakute korraldamises. Laupäevastes pommiplahvatustes hukkus eri andmetel 64 või 88 inimest, neist enamik egiptlased. Venemaa endine peaminister Mihhail Kasjanov süüdistas Vene võimuesindajaid endale aimamises seoses talle esitatud süüdistustega ebaseaduslikes Kinnisvara tehingutes. Mihhail Kasjanov süüdistas Vene võime süstemaatilise laimukampaania algatamisest, mille eesmärk on tema usaldust kahandada ja poliitilist konkurentsi kaotada. Ekspeaministri kinnitusel esitatakse avalikkusele valesid või moonutatud fakte. Kuigi Kasjanov ei maininud otseselt kremlile, viitas ta, et käsk tema kui poliitilise rivaali neutraliseerimiseks on tulnud kõrgemalt. Siseminister Kalle Laanet esines täna Euroopa Liidu integratsiooni teemalisel seminaril kõnega, milles osutas vajadusele vältida end ühiskonnas tõrjutuna tundvate sisserändajate gruppi teket. Seminar kannab pealkirja immigrantide integratsioon tööturule. See on teine seminar sarjast, mille idee pakkus välja Eesti. Tegelikult on see Eesti poolt kirjutatud projekt Euroopa komisjonile, mis koosneb viiest seminarist üldse. Esimene oli Tallinnas, teine Roomas, kolmason Dublinis, neljas Berliinis ja viiese Madriidis. Ja see lahkab immigratsiooni integratsiooniküsimusi, et kuidas oleks võimalik neid erinevates riikides sarnaste põhimõtete puhul rakendada. Ja see on täiesti eesti initsiatiiv. Ja see on Eesti initsiatiiv. Eesti on kirjutanud selleks projekti ja esimene selline seminar toimus meil maikuus. Mis sellest ajast peale on edenenud, emis muutunud? Eestimaal on selles mõttes kindlasti vähe muutunud, kuid kui me vaatame maailmas toimunud terroristlikud aktid Londonis vaatame Egiptust või või ka Venemaal toimunud plahvatuse, siis siis tegelikkuses näitab see seda, et integratsioon kui üks meede vähendada terroririske on väga oluline. Kuidas on asjad nende meetmete praktilise rakendamise küljega? Kindlasti praktiline külg ei näe nii ilus välja kui, kui teoreetiline selles mõttes, et et väga paljudes riikides praktiliste meetmete rakendamine ei käi üleöö. Et bürokraatlikud mehhanismid võtavad aega, kuid viimase aja sündmused, mis on toimunud maailmas, on kindlasti andnud suurema tõuke kiiremaks rakendamiseks nendele meetmetele. Mis edude näete nendes asjades hetkel? Noh, väga oluline edu on see, et erinevate riikide ametnikud räägivad oma kogemusi erinevates situatsioonides vastu võetud võimalikke lahendusi ja kindlasti on loomulikult informatsioonivahetus, mis saab olema siis personaalne tuleviku mõistes, ehk inimesed tunnevad 11 Kuidas informatsioon edastatakse? No on väga mitmeid võimalusi, on, on ametlik kirjavahetus on telefoniühendus, kui on kiirelt vaja ja loomulikult ka ka interneti teel. Ja nagu Päevakaja keskkonnateemaga alustasime, nii ka lõpetame. Läänemeri saab detsembris suure tõenäosusega eriti tundliku mereala staatuse. Tõnu Karjatse rääkis Olev luhteiniga Keskkonnaministeeriumist. Rahvusvahelise merekeskkonna kaitsekomitee istungil vastu võetud resolutsioon jätab väljaalad, mis vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse leppele kuuluvad Venemaa jurisdiktsiooni alla. Oleme tõin keskkonnaministeeriumi veeosakonnast, kinnitab, et saavutatud kompromiss tagab suure tõenäosusega selle, et resolutsioon rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO assamblee istungil ka vastu võetakse. Oma kogemuste põhjal ma võin öelda küll, et 99 protsenti ta tuleb selle tõttu, et et assamblee on rohkem selline organ, kus enam suuri vaidlusi ei ole. Üldiselt tuleb mainida seda, et selle viimase nädala jooksul sai vägisi konstruktiivset tööd tehtud vene delegatsiooniga ja suur tänu peab avaldama ka USA delegatsioonile, kes oli nii nõuandjaks kui ka kui ka vahekohtunikuks Läänemere riikide ja siis Venemaa vahel ja Venemaad toetasid mitmed sellised riigid nagu näiteks India, Saudi Araabia ja Need riigid, kes on Läänemerest ääretult kaugel ja kellele nagu Läänemereprobleemid on täiesti võõrad, kes ei tea võib-olla kuskil Läänemeri õieti asubki, aga lõpuks me jõudsime kompromisside, kus meie lihtsalt jätsime välja piiri koordinaadid, mis muidu peavad olema sellistes resolutsioonides. See tähendab, me kasutasime seal välisministrite poolt mais alla kirjutatud piiride lepingu koordinaate, aga lõpuks me olime sunnitud need välja jätma ja sõnastama selle ümber. Siis lahendus on leitud. Läänemerekuulutamine eriti tundlikuks merealaks on alles esimene samm selle regiooni kaitsel veel kord olev luht hein. Vähemalt jätkub, see ei ole sugugi lahendusega, see kulutamine nüüd eriti tundlikuks merealaks ei ole mingi imeriist, mis, mis hoiaks nüüd Läänemere puhtana, selliseid järgmisi samme tuleb veel ja kui kaheksa riigi nimel selle taotluse esitasime, siis sinna sai ka sisse kirjutatud, et riigid jätavad endale õiguse tulevikus pärast seda siis pöörduda veel IMO poole, selleks, et kehtestada veel mingeid täiendavaid meresöödu ohud Dust paremat suuremat ohutust tagav, vaid meetmeid, et sellega siis kaitsta paremini merekeskkonda. Ja on need meetmed juba mingi paketina aga välja töötatud või see on alles ees. Nad on pidevalt väljatöötamises võime niimoodi öelda, et me oleme Helcomi raames, tähendab, Läänemere merekeskkonnakaitse komisjoni raames me kogu aeg sellega tegeleme ja järgmine istung toimub selle aasta sügisel, kus siis küsimused on jälle arutusel, nii et ma arvan, et me jõua mingi paketiga välja võib-olla 2006 lõpuks või 2007 alguseks, sest väga väikeste meetmetega ei ole lihtsalt mõttekas sinna minna. See peab olema hästi-hästi põhjendatud, hästi läbi töötatud ja igatpidi vettpidav taotlus, mida, mida siis millega minnakse Londonisse. Ja nüüd, ilmast, eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Saaremaal võib hommikul hoovihma sadada, kohati on udu. Puhub lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 15 kraadi. Homme päeval pilvisus alates Eesti edelaosas tiheneb ning sadu levib ka mandrile. Kohati Päikest puhub kagutuul viis kuni 10, saartel kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on 19 kuni 24, Lääne-Eestis kohati 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16150. Toimetaja oli Mall Mälberg. Kuulmiseni.