Tere hommikust, on pühapäev, 10. oktoober ja suvi on lõplikult läinud, tuleb tunnistada tõde, sellepärast on tore rääkida juttu inimesega, kes loodetavasti meie saatesse toob tagasi sellise suvise soojuse ja pisut ka eksootikat, reise, aga mitte ainult reisimisest ega suvest. Hakkame rääkima. Me räägime ka elust ja teatrist ja teatrielust. Tere hommikust, näitleja Margus Tabor. Tere hommikust. Mina olen Margit Kilumets ja loodetavasti veedame üheskoos mõnusa tunni pühapäeva hommikuse tunnikese esimene sellesügisene nohu. Põetud jah, enam-vähem sai taandatud. Kas see tuleb alati siis kallale, kui soojus läheb ja tuleb tööle hakata? Ta ründab, ma olen viimasel ajal tõesti teinud tähelepanekuid, kui ma kuskilt reisilt tulen, siis ma alati nagu saan midagi. Ja mul sõbrad juba kommenteerivad, et ja taaskord dishaigus päikesekuivatatud Marguse. Mina sain seekord kõhuviiruse viimaselt reisilt, ma sain ka kõhuviiruse, siis me oleme tasa. Ja me saame neid nüüd võrdlema hakata, aga miks ma kutsusin nimelt sinu sellepärast, et, et sa, sa reisid sellistes kohtades, kus tavaliselt, et eestlased reisida ei armasta, eriti viimasel ajal. Need, need ei ole kindlasti sellised ära nätsutatud Hispaania ja Itaalia rannad, kus enam midagi põnevat ei saa juhtuda, vaid see on midagi sellist, et mis loodetavasti pakub kuulajatele põnevust. Sa viimastel aastatel oled käinud palju endise nõukogude liidu territooriumit mööda, eks ole ju? Ja piirdub küll praegu esialgu Gruusiaga ja Tadžikistani ka aga mul on nagu kahju, sest elu on läinud nii et me olime, elasime sellisel ajal, kus me ei saanud ju reisida. Ma mäletan sellist absoluut nagu lastega suheldes veel noorest peast kuma vanema pojaga, kui ta ütles, et ma tahan seda saada, ma tahan seda, ma tahan seda. Ja mis meie Karmeliga alati kodus väljab, prahvatasime, mida me Pariisi sellega oli jutt lõppenud, see oli see nii võimatu, eks ole, nii absoluutne, et ka lapsel jäi suu kinni, et noh, sinna Pariisi ei saa. Pariisis ma olen ka ära käinud, aga, aga kõik need reisid jäid omal ajal tegemata. Kas oleks õige aeg olnd? Ma ütlen ausalt, ma olen ennast vaeska tundnud, eriti soojadel, maadel ma ei armasta ju Ühtegi hotellitärni, sest on ju palav on 30 kraadi sooja ja rohkem igal pool on rohelusse väike Matice või natukene seda katust peal, sellest on ju küll küll, ma ei taha telekat, maid, konditsioneeri, ma ei lähe selleks Kagu-Aasiasse või Tadžikistani vaadata televiisorit. Aga aga ikkagi, miks need need viimastel aastatel siis need endised nõukariigid? See on täiesti juhus, see on juhus sõprade kaudu. Mind on sinna kutsutud ja no nad on natuke erinevad, mõnes ma läheks igal pool tagasi, mulle tundub näiteks Gruusia on selline maa, mis on mul nagu, nagu teine kodu, ratsia olen seal kaks korda käinud, oli tohutult, meeldib seal on midagi sellist, mis on natuke nagu endisest ajast, mida ma noorusest mäletan, ütleme natuke seda nõukat on seal. Päris palju on seda, kus see vabaduse laine 90.-te alguses meil algas, kus need Mehukatti püramiidid olid tänavatel ja seal on ju kõik kond tänavatel, sildadel kõik maas. Ja siis on mõni üksik selline tore kauplus, kus müüakse neid purunematuid, nõusid ja mis on steriilsed ja mõtlen, et kui ma midagi ei taha, siis ma neid ei taha. Kõik väiksed poed, mida pannakse kinni siis, kui nad viitsivad ja nii kaua, kui see vanamees seal vaatab. Kodupood, kui me läksime ka esinenud, me küsisime, et kaunid poed lahtedes. No ma ei tea, niikaua kui nad seal lihtsalt on. Aga tähendab, kriteeriumiks on see, et keegi peab sind sinna kutsuma, et sa ei mõtle mitte kaardi seistes, näpp suus, et oo, kui tore, pole ammu Turkmeenias käinud, tahaks sinna minna. Ei, ma olen nõus nii ka minema, ma olen ikka reisihull, põhimõtteliselt ma resul, ma olen nõus nii ka minema, aga nüüd natukeseks ajaks mul asjast on väikene väikene mürgitus, hullus sind tabas see hulluse hõimule aeg ja aeg toob, nii et raha on nagu kogu aeg vähe, eriti reisides on kulukas. Aga aega ei ole ju tavaliselt. Ja korraga saabus ellu selline periood, kus lapsed kuidagi ei vajanud sind igapäevaselt, et ma võin oma pesast ära minna, nii et ilma et keegi kannataks. Ja, ja siis, kui tekkis aega ja aja tõi põhiliselt masu. Nii et teatris hakkas kaaluma vähem tööd, pikemad sellised augud nagu ütleme, eks ole, pikad augud tees. Mul olen olnud erinevates teatrites vabakutseline ja mul ei ole kunagi sellist aega olnud, et äkki mul Kuu aega, mul ei ole ühtegi etendust. Siis ma mõtlesin, et oota, misasja ma teen, et kas ma jään unistama ja põdema koju sellest, et teised kõik teevad ja mul praegu ei ole ja ikkagi hakkab nagu seest natukene sööma või ma tegelen sellega, milleks on võimalus, sest korraga on nagu aega ja võimalusi minna. Kui suured peavad olema lapsed, et sa saaksid pesast ära lennata, nii et su süda ei valuta. Kui suured su lapsed on, on see lihtne küsimus on 21 13 siis tõesti, ilmselt ei ole iga päev enam vaja pitsat. Aga samas Karmeliga kooste Garmen Tabor on Marguse abikaasa Carmen ikka koostöö ka justkui ei käi. Me oleme ikka käinud, aga ma ikka ütlen oma perele, kõik, ütlevad, sa lähed jälle. Vot, lähen jah. Aga, aga meie mõtlesin, et ma tahaks näha seda sädet teie silmis. Et me kõik oleme nagu kokku, sest ma ikka teen nalja, et käinud kolleegi Piret Kalda ka mitu korda reisil tuttavad on kutsunud ja ja on kuidagi hea reiside, mõtlen ka. Kuulge, kui ma naisaga lähen, siis ma korrutan ju reisi eelarve kahega. Kui ma perega lähen, korrutan ma neljaga noh, võib-olla oma armukesega läheks. No ma ei tea, mitmega korrutan, aga ma lähen Piretiga jagada, siis me jagame ju pooleks. Kõik need autosõidud hotellituba ja kulud lähevad pooleks. Nii on kõige ökonoomsem liikuda. Reis on tavaliselt see asi, mis paneb sõpruse paika ka, et eriti sellised sinusuguse mehe reisidelt matid ja vähenõudlikkus ja sellised kohad, kus ei ole tärne. Väga lihtne on hakata virisema, olen must, pole nädal aega pesta saanud, aga teie Piretiga? Ja nad ei, ei, et me oleme ka enne enne kokku leppinud, et kui meil tekib selline hotelli tärnid igatsus näiteks Kagu-Aasias ja see on kõik väga odav, siis me lubame endale seda. Aga tavaliselt me vaatame, et oi, selle 20 dollariga me pingutasime üle, et palju vähem, aga oleks võinud saada. Näiteks viimane juhus oli, me olime Kambodžas ja Vietnamis ja, ja siis öösel jõudsime ka peale tohutut mingit bussiavariid oli ka nii kohutavalt naljakas, kuidas meie omapäi sinna oma murega, aga me jõudsime pimedas kuhugi kohta, tulid mingid mootorrattad ja ütlesid, et me viime teid sinna. Selline hotell ja selline bang alu mere ääres ja ikka 20 dollarit ja see mõtlesime kuhu me nüüd öösel lähme. Ja kui me siis läksime, võtsime 120 dollarise öömaja, päeval tuli välja, et seal tehti remonti kõrval. No see polnud nagu see, siis me ütlesime, et ei enam kunagi nii, kuulame siks dollas või faili dollars, ime kohe, võtame, sest nüüd magame öö ära ja hommikul me võime ju ringi käia ei võta seda, mida tahame ja nii me tegimegi, kui järgmisse punkti jõudsime, kuulsime seks dollar, sõitsime kohe nõus. Ja meil läks väga hästi. Võtan selle ratta ja kõik, see, mis kirjutatakse isegi need reisisaidid, mis meil on, kus inimesed räägivad ja ja kõik turismifirmad ütlevad ka, et vot ütleme detsembris või jaanuaris, kui see kuum periood on, need, siis ei ole võib-olla midagi saada. Et noh, siis tuleks broneerida, see ei ole võimalik. See, see ei ole tõsi. Sest igaüks pakub midagi, see valik on nii kohutavalt suur, et see on võimatu, et, et sul ei ole kuhugi magama. Kusjuures mina olen alati nii mõelnud, et hea küll, internet on väga tore, sa saad planeerida ja vaadata ja vaatad pilte, mis peaaegu kunagi ei vasta tõele ja on tegelikult hoopis teises kohas pildistatud ja nii edasi ja nii edasi, aga sellised toredad noh, võtame kasvõi kruusa või itaalia vanaprouat, kes oma noh, mingid väikest korterit välja üürivad, noh, nemad ei ole internetis, sa ei saa mitte kunagi leida nende toredat vedruvooditega ja nikerdatud rõdudega kohta internetist tulebki end tänavalt sulle kätte, eks ole ju. Kui pikk on optimaalne aeg kodust ära olla. Ma pole päris katsetanud seda veel ikka mingid raamid juures, aga oleneb, kuhu lähed. Kui ma käisin siin kaks aastat tagasi, märtsis käisin, Läksin Aasia poole lihtsalt, et lähen siis Aasia poole, ma ei olnud varem käinud ja mul oli kuu aega aega, ma olin üks, kolm pool nädalat. Siis eelviimasel õhtul tuli mul ikka. Et kas ma lähen koju, kas ma pean tagasi minema, kas see kõik on läbi? Siiamaani nagu kõik ootas ees tüdinenud ära ja see oli esimene kogemus, kus ma käisin üksinda reisil ja firma kaudu ostsin lennukipileti. Midagi ma selle internetiga seal köögis öösiti tegin, mingisugune sundima marsruudi ma ikkagi paika panin, sellepärast et mõtlesin, et kas mul seal seda aega on nii palju käes ekseldas kuhugi lennujaama ja võib-olla sel päeval ma ei saagi ja ma ikkagi lõpuks panin selle marsruudi nagu natuke paika külastada. Sellisel juhul see mõistavad väga hästi oma endist kolleegi ja kindlasti ka head sõpra Jaan Tätte, kes paneb nüüd hõlmad vöö vahele ja läheb pooleteistkümneks aastaks. Ja oleks mul ka need näitemängud laulud, kõik kirjutatud. Oleks, millest reisida. Tähendab, et poolteist aastat kodust ära olla ei oleks tegelikult mingi probleem sinu jaoks, kui sa nüüd tõsiselt räägid ja mõtle ka selle peale. Ega ega inimene ei tea seda, kui ta seda ei koge. Võib-olla poolteist aastat eralaneke või ta mitte kuu kuhugi minna, võhma kida, sõita Tallinnast enam saab nii palju sellest küll ja küll aga siiamaani ei ole saanud. Ja kui ma tulen, olen ka mingilt bussireisidelt oma elus tagasi tulnud ja see tagumik valutab ja mõtled, enam ma küll bussiga ei lähe, huvita tagumik unustab selle nii kähku, et nädala pärast. Ma juba ligipääs arvutile, need sõrmed hakkavad lahvidel käima. No mis siis on? No ma, eks ole, käin oma pangaleheküljel paest, vaatan Delfi uudiseid, ütlen, et mul ei olegi siin arvutis midagi teha, sest ma tegelikult tahaksin, mul on. Võib-olla on see teade mul see aeg või auk tuleb siis mul on ju kõik igasugused reisifirmade odavlennufirmad üldse, kes neid pakkumisi teevad, ma nagu sorin seal ja sinna lähevad mu poole tööd. Nii tore on seda teha, aga no kui ma tean, et mul kuue pärast järgmine nädal on meil etendused ja mul on kohustused, mida ma niisama ma võin neile niisama ka lõbustada, aga see ei ole päris see ikkagi erutama see, et see ongi võimalik. Et ma vajutan praegu klõklik ja sõidangi. Vaat sellel päevasel lennukiga ma lähengi. No ikkagi, see peab ka juures olema, see nagu ilmselt ei ole nagu hasartmängus ka ei ole ju no tikkude või punktide peale tore mängida, aga kui sa paned oma raha, siis ka seda kasvatad või, või, või, või kavandad või pankrotid. No see on, see erutas, mis annab reisi puhul peabki olema see, et see tegelikult on reaalne, et see peaks olema võimalik. Et kas ma istun sinna lennukisse, kas ma lähen sinna? No praegu on oktoober 2010, kas klikliklik on tehtud juba selles mõttes, et kas mõni pilet juba lamab kusagil lauasahtlis? Piletit ei lama, kuigi mul no vist lamab ka, aga seda ma ise klikkinud seekord. Kuidas see võimalik siis on? Hehe üsna varsti juhtub minuga see, et ma täidan ühe oma unistuse või või peaaegu ma ei tea, kas targast ja rumalast peast välja öeldud selle. Olime ühes telesaates, kus ma ütlesin, et tegelikult võib-olla mu kutsumus võiks olla reisi gigolo? Jah, vanaprouasid lõbustada või? Ma ei määratlenud kui onu või noori, aga reisi gigolo ma kujutan ette, et, et inimene, et kui keegi tahavad reisida nagu pelgavad, vaid no mina igal juhul tuleks kaasa ja oleksin hea reisikaaslane. Ja nüüd suvel helistati mulle ESTO ajakirjast ja öeldi, et Meil jäi see lause meelde, et kas te ei tahaks meie lugejatega sõita. Ja lähen enne veel, kui nad olid jõudnud öelda, kuhu ja esimene, kuhu oligi, nii et mul olid etendused. Ei ole, ma ei saa sellele kindlasti ja siis oli teine variant Jurmala veepark. Ei Šotimaa, kui ma oleks tahtnud väga minna, aga nüüd ma lähen modeirale. Kui uhke ja nüüd sa pead tegema väikest ka reisijuhi töö, et sa ei tohi niisama seal väga raske on kunagi käinud, tuleb teha ei eelda, et sa pead nüüd helistama Hendrik Relvele ja. Ei, ei. Nii see küll ei lähe. Et ma vaidlen seda, saad aru, sa oled lihtsalt seltsiline ja ma lähen kaasama, avastan ise ja avastan koos nende inimestega sele. No ma arvan ka, kas mõni inimene on juba selle reisi ostnud ka enda on, see reis toimub täpselt nii, palju on ostetud, et see reis kindlasti läheb. Igal juhul see kõik, see kõik kõlab pööraselt, ma arvan, et nüüd selleks, et korraks hinge tõmmata, oleks aeg kuulata üks lugu muusikat sellest valikust, mis sa kaasa oled võtnud ja kuna me sellest Gruusiast ei jõudnudki ju veel kuigi palju rääkida ja sellest sinu armastusest Gruusia vastu, siis siinkohal reveranss gruusia rahvale. Me kuulame, kuulame ühe pala, mille sa kaasa oled võtnud, kas sa midagi tahad öelda, iseloomustamaks teda? Seda lugu hea üldse seda, seda, seda plaati võib-olla see on, seal on natuke sellist seisundit, seal on natuke rahvalikku koloriiti ja mulle üldse meeldib millegipärast muusika ütleme selline natuke etnopopp või kuidas seda nimetada, kui natukene nagu miksitud kõik rahvuslikult nagu kuulda ja kerge tümakas võiks ka juurde käis, jaguneb nagu pulsi nagu tööle paremini. Nii et selles osas, mis tuleb, on ka kergelt emakas on, on no kuulame ja siis me jätkame oma juttu ja, ja nagu ma ütlesin, et me ei saa rääkida ainult reisides, need inimesed ei usugi enam, et sa teatris mängid. Okei. See oli Margus Tabori kaasa toodud Gruusia viis ja mis on need riigid, mis on need maad, kuhu sa eksimatult tahaksid tagasi minna. Vali kolm nimekiri, ma kujutan ette, on kohutavalt pikk. See ma teen kohe kuu tagasi minna, siis esimene riik on Kagu-Aasia. Õnneks oli seal palju igale poole, ükskõik, on see siis Singapur, mis on selline segu Ameerikast, Euroopast, Aasiast kõrged pilvelõhkujad, aga ikkagi seal oli midagi seda, mida oleme näinud Kagu-Aasias. Ja samas sotsialistlik Vietnam, kus nad olid unustanud vist Nõukogude Liidu lipud tänavatele. Ma mõtlesin, et kas ütleks neile toda riikigi enam ei ole. Ega siis see pole, ma ei näinud, aga no nii hästi mõele nagu siukest, sotsialistliku sotsialismi nii hästi sobivad kuhugi näinudki Vietnamisse just seal, kus sobiv ja inimesed on seal kohutavalt töökadel, toetasid oma Vietnami luudadele. Vanaema alati ütles, et Margus Toomla linnast üks korralik vietnami luud ka meie tegime elamise puhtaks, nad väga agaralt nende luudadega mehed-naised, vanad noored mingite autodega mingite kärudega haldurid töökad ja nad tegid seda ärkasite hommikul üles enne päikesetõusu ja kogu park oli täis neid võimlemas ja kuidas sa seda tead, sest ma tulin ülesse, astun üle oma pererahva, kes magas seal all, millele võti anti, ma läksin nagu välja ja kõik võimsused, et, et kui sa ikka mõtled, et hommikul mängite nagu pool viis hommikul sulgpalli neli, 30, siis aga seal oli see võimalik või need olid, mõned tegid lihtsalt kaelaringe, kes muud ei ta, aga nad olid gruppides, neil oli muusikalil, olid mingi taekwondo grupid kõik väljas, nii et kogu linn. Ma saan aru, et pärast läheb tohutult palavaks ja, ja siis nad nagu kõik võimlesid seal. Ja see oli ka niuke. Tore, kuigi selle ametiasutuse kroonuasutuse ilmusele liputa tunned kaera, see on mingisugune aisting, mis sul ei lähe, kas mingi piirivalve kordoni või mingi putka pärast, nagu meelest ära see jääb nagu sisse ja ekse reisimisel üks nendest ütleme, Nõukogude Liidu või sihukeste vaesematesse riikidesse on ka see, et see on nagu ikkagi mingi võitjaid seal, nagu mäletad seda, mis see kõik tähendab, mis tunne on sellise tellistest või betoonmüraka juurde minna, mis seal võiksid nagu oodata ja siis rõõm mõtteliselt sellest juba lahti, et see on nagu möödas, see natuke nagu kõditab veel või. Aga ta ei ole ka niimoodi, et, et on nagu mingi ulmeline asi, sest sa tegelikult tead, mis on. Ei võinud olla selliste, ütleme noh, oleks Albaaniasse nendele need kaevikud või mis nad kõik nendel tehi, see on mulle võõras, eks ole, sõber võib-olla vaataks nagu mingid kuuehitistega niuksed riigiasutused ja sõjaväestatud ja need tulevad tuttavad ette kuidagi. Jah, ja kui sa ikkagi näed mõne trellitatud akna taga kusagil võõrastemajas sellist noh, nihukest ümaramad sorti tädikest ennast püsti venitavad Palammada, siis sina ei ehmata sugugi, sest sa tead, et kuidas tuleb käituda ja edasi minna. Ütleme viimati Tadžikistanis käisin, mis õnneks rikkuma ei taha tagasi minna, kui me küsimuse juurde läheme Gruusias ja ma kindlasti läheksin tagasi siis Tadžikistanis oli küll niimoodi, et ma olin nagu hämmastunud tuusk, turg. Aga see on nagu turuseadused ei kehtinud. Mina, kes mulle pakub tohutut lõbu, neid kassisilmi teha ja neid hindu maha kaubelda, sest tuummõte ongi ju see ja see, kes kaupleda kindlasti tahab, et sa ostaksid midagi, mis see kassisilmad tähendab? Ütleb Kambodža turul see, tahtsin naisele osta mingit täissiidist, seda salli. Aga see asi läks nii kaugele juba, et ma ütlesin piletile lõpuks mased. Ma ei tea, mis ta maksab. 12 dollarit on see, mis ma selle eest maksan, rohkem ei maksa ja siis küsisime, mis maksab nendest 64 dollarit. Mõtlesin, ma võtan selle 12-ni enne kokku, leppinud, selline mäng oli ja siis ja, ja siis ei andis muidugi v linnast alla 60-st 140 30 ja mina ikka Piret, hakkasin kohutavalt naerma ja mina ikka vaatasin seda raha käes, et kuidas mul küll ei jätku ja kui ilusse sall On ikka, vaatasin sinna sihukest katsilmalt praegu midagi ei ole teha. Nojaa jaa, mõtlesin Piritale korraga, sa ei tohi naerda ja lõpuks sai, tüdruk jooksis ikka veel, ta ei saanud tõesti seda müüa, siis ta läks kellekest küsima omanike käest või kes oli nagu ülem, eks küsimaid andis selle salli mulle ju tegelikult muidu. Nii et sinul professioonist on kasuga turgudel. Ma hasart tekib, season tekib ja ma võtan need reeglid kõik omaks araabia turgudel igal pool seal lõbus, kuigi niikuinii olema lõpuks pügada saanud. Ega keegi mulle seda muidu ära ei anna, aga poolse tüdrukuna ma tegin vist liiga, ma arvan, aga küll on see kuskil mujal. Sa lähed sinna, keegi müüb sulle midagi ja ütleme, see hind on selline ütleme, et noh, et selle eest küll ei osta, soikus kirg luua kõrvale ja ma ei saa aru, kas on turb või ole turg ja ma ütlen, et aga, aga see mingi viis somooni vähe. Ja ta nagu ei ole huvitatud selle müümisest võsaga turg kaupleb, peab olema huvitatud sellest kõigest ja nii seal turul ei olnud ka eriti lõbus. Nad vist töötavad, turul on keegi omanik ja nad teevad nagu seda tööd, need peavad siis müüma neid asju seal. Aga me saime nüüd kolm riiki, eks ju, Kagu-Aasia lai suur Vietnam ja siis kujuneks kogu Aasias. Aga siis noh siis siis sa võid veel öelda, et Gruusias Aga muide ütleme, kus ma olen käinud ja kus ma tahan tagasi miljonit, mille pärast tšehhi seisis, meil on ka nii-öelda palverännakuid teinud see teatri patrionaal, mis on nelja aasta tagant, kuulan paaril korral juba sattunud ja korra veel ringreisi Ott Sandraku ka seal teinud teatriga käisime bussireisil ja Ma ei tea, kas see, et ta on siin lähedal ja mõtlesime, sõime tõstilist aganad ja seal on kõik see kultuur ja need lossid ja ehitised ja tohutult ilus linn. Ainukene, mis seal on siuke teenindus, lonkab kõiki nelja jalga, mis linastunud räägid Prahaste kogu tšehhist, aga ka näiteks, et ega seal tohutult ilus ja, ja taskukohane, odav ja, ja aga teenindaja sind teenindada eriti ei taha. Sellest, et ütleme, Praha oli sellel sotsperioodil ka sealt käis turiste palju ja need on kuidagi siis on kogu aeg käidud, aga mis sa arvad, et meie oma harjumusi nii tohutult muudame? Siin on nakatuda võib-olla rohkem, eks ole, mis vabadus tuli siis rohkem kogutama natukene. Jah, aga nüüd on limiit täis ja kui tihti sa Hiiumaal käid? Viimasel ajal õnneks järjest tihedamini. Mind on aidanud sinna tagasi viia mitu korda, nii et viimane kõige pikem periood, mis polegi Hiiumaal olnud, oli 17 päeva järjest, sel suvel me tegime nimelt Tahkuna majakal, tüki pani oli tuulesaared. Huvitav oli ka see, et me tegime selle teatriga koos teatrumite taburetide Nastja. Petersoni kuju kujunes nagunii. Töö mõttes. Kokkusaamine on alati kõige toredam. Sa võid millestki kellestki oma kolleegidest arvata kuidagi, et see on ettekujutus, mille sa lood, kui sa inimesega kokku puutunud, kui seal tereööl, kui selle ta ka vahest öö läbi juttu ajanud tööd teinud, siis sa tegelikult ikkagi lood selle pildi inimesest endale. Kui sa tegelikult tegelikkuses kokku saad siis see enamasti see pilt muutub hästi hästi, hästi palju inimestest. Aga see Hiiumaal käimine ja see seal pikalt olemine, see on kuidagi nüüd vanusega seotud või. See on ikka ringi mööda, sellepärast et oli joosta, kui vanaema suri, maa elasin vanaema juures Hiiumaal. Ja siis korraga ei olnud mul enam kodu selleks nagu uuele omanikule tagasi. Ja. Mõtlesin, et no, aga mis ma pean seal siis niimoodi käima, ei olnud ka kuhugi minna ja ja ma mäletan, et kui ma paari aasta pärast sattusin nagu jälle Hiiumaale. Ja siis mul tulid sõbrad nagu teiste tingimusi tagasi ikka, nii et, et oled koolis, sul on seal mingid sõbrad-tuttavad, siis tulevad nagu mandrile ära, siin tekib uus ringkond sisu, klassivennad, klassiõed jäävad kuidagi una arule ja siis tulevad nad tagasi ja sisse, vaat seal suvel mäletan. Ma avastasin, et, et kõige õigem on see, kui tald astub uuesti sellele samale maa kamarale, kus sa tegelikult pärit oled. Ja see on sõnulseletamatu, et inimese jalg nagu vajab tegelikult seda sedasama maakamarat enda all. Et see nagu toidab sema nagu rikastab, aitab, toetab ja nii on ükskõik, harv see on Hiiumaal käik. Aga seda, see on minu jaoks väärtustatud ja Hiiumaal minek on alati pidulik tänu merele lennukiga. Nüüd lastud Lennart Meri lennujaama, nagu kõik teised kuskilt väikest urkast ei saadeta sind istutama, Väikse lennuki, veel seda, et sinna või lähed laeva peale. Süüa merele igal juhul pidulik ei ole, surds, jõuad kohale ja. Oh, jõuame veel linna tagasi. Peab aega olema. Kui sa oled vana Margus ja enam teatris ei mängi ja isegi ei taha enam mängida kas sa elad siis Hiiumaal ja kui raha on ja vabu finantse, siis traavid mööda maailma. Nii ma ise öelnud küll, et vaevalt ma nüüd tahaks kuskil linnas või ka mandril mõnes muus kohas elada. Et kui ma tõesti sellega tööga ei tegele, siis ma elan Hiiumaal. Kuigi mu lapsed ütlesid mulle ükspäev ei saa. Kõik need suvila ja Hiiumaa kas ei ole mitte niimoodi, et vanast peast lähed sa Kagu-Aasiasse jääd? Ma pole endalegi seda välja öelnud. Aga kõik on võimalik. Sinust saab seal võimlemisõpetaja, kes neli, 30 teenter Targa rehealune ja ma arvan, et võib-olla nakatunud veel nii palju, et ma teen omaseid hädised, kaelaringe oli ikkagi midagi tehtud. Kuule, sa ei saa eestimaalt ära minna? Ei, ma tegelikult vist ei saa ja tegelikult ei saa. Nii, aga et nüüd lõpetuseks rääkida ka nii väheolulisest asjast nagu seda teater, millest me ju oma tunnikese jooksul peaaegu polegi jõudnud rääkida, siis kuidas sa ennast tunned, linnateatris. Aga nüüd läheb jutt reiside peale, eks ole, ei vaata, aga läheb sealsamas, tunnen, ma ütlen, ma tunnen ennast väga hästi, koormus väga suur ei ole ja mul tekib aega, et reisida ja, ja, ja mul on, mul on, mul on, mul on pere ja kodu, kes mind ootavad ja mul on ka töökollektiiv, kes mind alati tagasi ootab. Nii et ei, ma tunnen ennast, et hästi ja ja mis iga on läbi, kus oleks kogu aeg tohutu tahtmine ja vajadus ennast tõestada või, või on sul see Dremolot, sa oled tohutult vajalik või vastupidi, et oi mul on nii palju anda, aga võib-olla seda kõike ei taheta minu käest võtta, eks ole, see oli nii tuttav, eks ole, ja kogu vaheksa tegelikult sööd sellega ennast. Et no muidugi võib juhtuda, et mind polegi varsti vaja, igaühega võib juhtuda, teatri vajasid millegipärast kas antud eluperioodil või üldse enam. Noh, ja siis. Siis. Mitte midagi ei juhtu, kui sa lavale ei saa, mängida ei saa, ei mingid Auamine. Keegi ei, auahnuse pea on alati ja kõik see, millest ma räägin, et see, et, et vahel tundub ka, et, et kas mul ikka on liiga palju väärilist tööd või mul oleks veel teada, et võib-olla need mõtted, ega ma ei oskaks, ega me muidu sul ei räägikski, nüüd on tegelikult mulle kõik tuttavad, aga küsimus on selles, kuidas seda kõike doseerida. Vaatan, kui mul see aeg on, mis ma siis põdema jään, kui on võimalus mul teha seda, mis mulle elus tegemata jätnud, mida ma tahan, siis siis ma teen seda, ma tahaks, palju asju pole ma tahaks olla mitte võib-olla, vaid mulle meeldiks olla näiteks väga hea plaat ja, või kes teeb vannitoa plaadid nii, et nad on kõik äravooluga ja kõik kalded. Ma teeks mööblit, aga vot seda ma hästi ei oska. Ma kadestan neid inimesi, kes oskavad mingit asja väga hästi teha. Võiks ka teha, aga mul on tunne, et ma reisimiseks on päris hästi hakkama. Sest noh, see vist sealt saab ja mulle nii meeldib alati küsida, aga mis sa sellest saad, et et on nii palju raha, läheb sinna reisi peale. Devalveerunud see minusse sel hetkel ma olen seal kõik kätte saanud ja see ongi minu sei devalveerub, kuskil seda kätte ei saa, see väärtus ei kahane. Et tegelikult kuidagi, kui saaks kõik oma ressursid endasse emotsionaalselt toppida, siis see ei kao kuhugi. Ma saan nüüd aru, et tegelikult seda teatrijuttu ei olegi mõtet sinuga rääkida, hetkel lihtsalt ei ole mõtet, sellepärast et. Sa võid ju küsida veel midagi. Kruvi üks. Küsimus, et kas sellel sügisel algaval hooajal alanud hooajal näeb sind ka mõnes värskes linnateatri lavastuses? Kuni nii värskes, et, et seal teevad kaasa värskeimast värskemad meie peanäitejuhi Elmo Nüganen, uus kursus, kes nüüd on jõudnud kolmandale kursusele ja tuleb välja novembri lõpus nende esimene täismõõtmeline diplomilavastus, mis on Pieter Paans Ja seal on tegelasi imelisi, tegelikult see 34 kursus on palju väiksem. Ja meil teatris teeb kuus-seitse näitlejat ka kaasa. See on üks pidu noortega katku ajal, siis tegelikult ongi suure katku ajal 348 tegevus. Ja kui ma mõtlen natukene tagasi aegade peale, kui mina olin teatrikoolis 11. lend aastat 80 84, siis meie ju Mikiver kursusel, me tegime väga palju kaasa draamateatri näitlejatega ja mäletan seda kõrgendatud tunnet, mis tähendas olla Ita Everi või kellega koos laval mõtlen, igatsevad Tabariga koos lavale. Vaatama nii ei mõtle, aga, aga teinekord oli niimoodi, et, et see lend, kus Evelin Pang oli tegelikult ilma eelmine lend nendega juhtus niimoodi, et muidugi vanalinnastuudios hea inimene soonist. Jaa. Ja siis olin teistpidi, et sai nagu neile noortele, ma ei tea. See on nagu missioon ka nelsoni nagu millestki toeks oldud vä? Vot seal puudus nagu see, et et mul nagu ei olnud vaja midagi teha temaga proovides natuke tõmbles need, kuidas mul see läheb, kuidas see mäletan, siis lavastaja Jaanus Rohumaa ütles, et kutsusin niukseid taisuppi sööma enda koju, ütles, et ta on ka natukene nagu ja ennast hästi või õlad nagu närvis, et ära muretse. Teatud Margus, et ma mõtlesin, et see oleks nagu tüdrukud on nagu rohkem toeks. Tead, kui see oli, nagu öeldud, mulle mitte midagi arutatud, asjad ümber, hakkasin neid noori inimesi vaatama. Tegin oma asja ka kuidagi kuidagi kuidagi pingevabalt, siis vaatasin, mul läks nii kordama, siis nutsin, vahest pisarad silmas. Vaatasin neid ja, ja kuidagi ja kõik asjad asetuvad oma kohale. Ja neid on umbes samasugune tunne või? No praegu on ja veel vaatan neid veel kõiki, vaatan, kuidas nad loevad ja mida nad vaata tahavad ja proovida. Alles hiljuti algasid nii et et huvitav, jah, kui me hakkame nagu, kuidas need arutavad ja ordimised, millest nad erutuvad ja. Kuulajaga taburetide naistest nii palju, et kas sul poisid ka teatri poole Tahad või? Väiksem on ju mänginud küll, miks ikka mänginud ja kõik raha, mis talle arvel on, on, ongi ta endale teeninud kuidagi filmidega tan filmide, Sontan kästingu läbinud muusikalis mänginud, me oleme ju ringreisil käinud Saksamaal, Luksemburgis, ta oli vist siiani. Ja ja õnnes teinud ja ma ikka vaatan, et tal seda Tal seda soolikat on. Ja vastu sõdima ei hakka Carmeniga, et nii raske töö ja kuidas kõike te ise olete kõik selle omal nahal läbi teinud. Tegelikult ei ole mõtet, ma just mõtlesin Ühe enda kolleegi peale, kes, kes ka oma lapsi nagu ütles, et no maailm on lahti, no ei ole vaja, näiteks te näete, mis minustki on saanud, ei ole mõtet sinna minna, maailm on lahti, tee kõik, kõik võimalused on tänapäeval reisi ringi, vaata mis sulle meeldib, tee ja, ja kuidagi nad masseeristada nii kaua, et ta leidiski endale ühe teise eriala, õppis paar aastat ja siis kui ta kunagi ja lõpuks ta läks lavakasse, sai sinna siis selle ja hakkas ikkagi seda õppima. Ja siis ema ütles, et ma nägin ju. Ma nägin oma poega vaadates tegelikult üldise kaks aastat ju õnnetu, see, mis mina vanemana olen talle ette söötnud, rääginud kõigist kõigist maailma võimalustest. Teil pole mõtet, ei ole tegelikult mõtet, ei ole mõtet, ei ole mõtet tõugata ja, ja ei ole mõtet eriti kinni pidada. Kui ta läheb, siis ta läheb. Kuidas selle teatri abieluga on, kas vahel on teil kodus sellest teatrijutust ja kõigest sellest? Kus Larry nii Ri, nii, ja mis saab siis lähedki oma sinna aasiavõimlemist tegelikult ei ole, nagu see ei ole kindlasti sellest vähemalt kodusest nihukesest uksest, teatri jutus olekus rullimisest see, see ole protest selle vastu. Ma ütlen päris ausalt, nii nagu ma praegu mõtlen, et et lihtsalt see aeg, kui mul tekib aega, no raha ikka leiab, et siis tuleks nagu veel käia. Et võib-olla päris pensionär äkki mul on, jalad läheb, ehk mul on tervis vilets. Et noh, äkki äkki mul on mõisas süüa enam välismaal, aga see on kõige suurem lõbus gurmee, kõik, mis pakutakse kuskil mujal. Et noh, kõik need söögid ja ja vaata, see äraminek on ka, et korraks on seda vaja, ma ütlen, et mul ei ole külmkapikülmkappi, mul ei ole vaja poes käia. Või noh, see on, see on tegelikult hetkeks täielik vabanemine. Siin saates oli kord üks külaline pianist ja pedagoog Ivari Ilja, kes ütles, et talle sellepärast noh, tema käib töö pärast hästi palju välismaal ja tema ütles, et see on nii mõnus tunne, kui lennukis olles algab mingi teine elu ja kõik see, mis siia maha jääb, noh, sa ei saa väga paljude asjadega lihtsalt tegeleda. Ja siis, ja siis sa oled ära ja, ja seal on üks, teine elu ja sa tuled tagasi ja see jätkub sellest punktist, eks ju. Mulle meeldib veel see, kuidas mu reisikaaslane Piret kaldega ütleb, et kui me istume lennukisse, siis lennuk läksime stardirajale. Tegelikult Ma olen nii palju kiirustanud, mul on selle peale vaja mõelda selle peale siis ma olen selle organiseerinud, siis ma olen nendele potitäie suppi valmis teinud. Ma ootan, et need juured rebitaks lahtise lennuki õhku. Juuret neut, purunevad juured lahti ja siis korraga, nii, kui see lennuk on siin üle õhku tõusnud, siis ongi, tegelikult sa ei saa. Siis ei ole mõtet muretseda, sa ei saa ju enam midagi teha sinu tõesti ette ja taha hooldus sinna kohta jääb nüüd. Ja see ei ole selline inimene, kes külastab internetti pidevalt, näpib mobiiltelefoni, et saada sõnumeid kodustele. Aga ma avastasin ühe väikese toreda asja, mul on see väike telefon Aifon ja arvutitele kaasa võtta ja Facebook on tohutu ajaraiskaja ka, ma olen juba ka sinna läinud, aga siis tegelikult nendel reisidel kuskil palmi all on ka teinekord wifi olemas, kui wifi olemas, sa saad mingisuguse pildi panevad siis inimesed kommenteerivad ja, ja no tulevad natukene kadestavad, detsembrikuus tulevad natukene, kadestavad sõnumeid nagu vastu või kommentaari ja siis seda kaifi nagunii. Et telefon ikka on kaasas sealt need nagu kella ja siis saab mõne pildi teha ja siis saab ju veel Facebooki üles panna. See iseenesest on tore, et see on küll tore ülesleidus, selles mõttes. Me oleme rääkinud reisimisest, sa oled tõeliselt entusiastlikult sisustanud kuulajate jaoks tund aega, ütle kas kõige selle maailmavaatamise kodust ära olemise tagasitulemise. Kas kõige selle juures on ka midagi negatiivset? Nikotiin selle juures midagi negatiivset, siin on igasuguseid asju juhtub, või võiks sinuga juhtuda, aga negatiivselt saab siinjuures olla. Siis ma järgmine kord ei läheks erutatult nende klahvide talle. Ei midagi negatiivset ei ole, aga juhtub ju igasuguseid asju, sa näed, sa näed teinekord selliseid otsimise ajal su judinad selga näiteks. Näiteks Tadžikistanis, kui me viimati neid tulime. Meil läks nagu hästi, aga mis seal kõik oleks võinud juhtuda, mis meie kõrvalt juhtus, millised langenud selle valik ohvriks, no näiteks miilits kõikjal kõikjal 20 meetri tagant on neli miilitsat tohutu bulvari ajavad ju tühjaks inimestest seal nagu Kaarli puiestee meil keskkonna, need pingid ja kõik saab jalutada ja ja, ja siis korraga üldiselt kõik need inimesed ära sealt keskelt vähemalt sõidutee äärtesse, sest seal kuskilt tuleb äkki president, neljas mustas autos ei tea, millisest on, eks ole ja, ja sõidab sealt mööda ja kõik inimesed aetakse ära. Miilitsa neli tükki on iga 20 meetri tagant nagu uskumatu ja sa saad peatänaval. Rudaki, mis on, ma ei tea, kuus kilomeetrit pikk, seal on üks kohvik. Linna peatänaval on üks kohvik seal, kus ma tean seda, et noh, see peab üles leidma, aga ülejäänud kuskil nurga taga dušanbee inimene teab, mõtlen ka, kuidas siis vaeses õnnetus Kambodžas vahele ma sepipeatänav või mingi on ikka neid söögikohti täis, aga siis jõudis kohaliku ikkagi turiste ei käi. Siis ei ole siis siis võid igal pool nurga taga olla teada, selles keldris on ka mingi mõnus koht ja lähed sinna keldrisse, nagu ma juba elan seal siis ma tean seda kohta turistide jaoks nagu mitte midagi. Miilits linnast oli veel niimoodi, et ta ei meid isiklikult nagu kinni pidanud, kuigi minul sõpra pidas ta küll kinni päeval kell 12 pühapäeval keskväljakul ütles, et kus sa oled Eestist, anna raha. Mitte midagi, et see oleks nagu rikkunud, heitnud seal mitte midagi, ettekandes ütlesin, anna raha ja sõber, mis tegi, sõber mõtlesid. Oota, kas anda või mitte anda, kui anda, siis kui palju anda. Oota, ja kui ma ei anna, siis ta võib ükskõik mis mulle süüks panna ja, ja, ja kui ma talle annan, siis ta võib mind jaoskond öelda, maksid altkäemaksu ja ta mõtles, mis ta teeb ja siis ta pööras selja, lihtsalt see mul ei ole, pööras selja. Siis ma nii kohutavalt ootasin selle turja, kas tuleb Tomile või ei tule, ei tulnud lihtsalt proovis. Ja siis me sõitsime dušanbee Style mägede, suuruselt teise linna, mis oli kunagi Lenina praegu John, sõitsime sinna, tee oli pikeri mägede tunnelite ülevalt alt väga raske. Sel teel pidas see miilits, kes nägid välja nagu mingit kõlka püksid, furasco oli kuklas, nägid välja nagu pätid ja tõesti ainult selle saua siis autojuht pidi alati minema välja 15 20 korda teekonna jooksul, et lihtsalt andma raha ja see raha oli tühine, meelas mingi 90 15 krooni. Sa pidid sellele nagu andma, ta polnud seal mitte midagi süüks. Ta lihtsalt sa pidasid selle pärast kinni, et tal oli miilits ja tal on saun. Tantsida natukene raha ja niimoodi kogu aeg. Meiega koos reisisid samas lennukis olid nooremad eestlased kes tulid tagasi sealt ja no kõik hakkas sellega pärast sõitsime nendega koos Riiast bussiga tagasi, siis nad rääkisid oma, vahetasime muljeid. Et mis siis kellelegagi oli juhtunud, seal nendele juhtus kõigepealt see, et me läksime kõigepealt üle piiri ja võtsime viisa piirilt. Eestis küsiti sellest mingi 2200 krooni äri, Moskva tehti seda vist kolm nädalat, mõtlesin, millal nuhkisid välja, et saab ka piirilt 50 dollarit, läksime, ankeedid olid täidetud ja saime oi üllatust, 33 dollarit viisa ja olime väga rõõmsad. Oleme kokku hoidnud 1800 krooni näo pealt. Need noored, kes tuli pärast meid lühema viisa, kui meie nende käest võeti, oi üllatust, 44 dollarit viisa eest. Tundub uskumatu, aga võib-olla kellegi käest küsiti 66 dollarit, see ei ole veel midagi, aga tagasi tulles, kui me selle lennujaama uuesti läbisime, kõik need tohutud turvakontrollid ja lõpuks me jõudsime sinna nii-öelda rahvusvahelises osakonda sellesse saali. Siis tulid Endel samade Me eestlaste juurde tuli üks mees ütles, et palun näidakama basse. Aga ustel miilitsapataljon, küsis ta. Siis meil ei ole seda, mõtlesin passid ära ja veel ühel prantsuse piigal ja tuli tagasi, ütles, et nüüd on teie trahv 600 eurot näo pealt. Sellest miilitsapaberit ei olnud seda olematut paberit, mida ei pidanudki olema. Noh, ega meil ka ei olnud lihtsalt meie neile pihku. Aga nemad jäid 600 eurot. Veel enne lennukisse astumist kummalt. Ja siis see seadus ja Euroopa Liidu kodanikel tõesti immigratsioonipaber tuleb niikuinii täita, seda tegelikult ei ole vaja. Eeskätt küsiti, siis tuli üks hea onu ja ütlesid, et ja järgmine lennuk läheb nädala pärast ja nüüd ongi teil aeg Tadžikistani seadusi tundma õppida. Ja siis tuli veel kolmas onu kuppudega õlale ja ütles, et hea küll. Teate, meil tüliks 100 eurot kahe peale ja ja siis selle prantslase piga käest võeti veel 100 dollarit ja toppisin taskusse need raha, tagan. Et pääsesime ja siis oli, oli tore, kui see lennuk tõusis lõpuks õhku. Nii et reisimine võib olla uskumatult kulukas, aga sul on lihtsalt vedanud. Sa oled õnnesärgis sündinud, see sopp, see sobib sulle, sa teed seda, mis, mis? Kui sa sobiksid välja, tuleb mul tuttavaid küll, keda kaikaga peksa kodunt välja. Aga igal juhul tuleb tunnistada, et ükskõik kust me selle tänase jutusaate jooksul ka ei alustanud, lõpuks me jõudsime ikkagi reisimiseni välja ja see on väga tore, sest tegelikult No ma olen, vaata, ma olen nagu laps ju, mida, mis parasjagu huvitab, siis kõik ükskõik kuhu sina püüad oma jutu tiirutataks, mina jõuan ikka selleni tagasi, et noh, et minul see reisimise lapsepõlv, võib-olla lastehaigus on mul nagu praegu just nagu käes, sellepärast käänabki kõik sina. Jaa, aga mul mulle väga meeldib, et ma olen väga tänulik, et sellises põdevas olekus tulid jutusaade stuudiosse ja kui jääb aega, siis kuulame ühe jupi muusikat, kui ei jää, siis ole sa tänatud, loodetavasti oli kuulajatel koos meiega huvitav. Stuudios oli näitleja Margus Tabor, Margit Kilumets ja saate pani kokku viivikolodwi. Ilusat pühapäeva teile kõigile ilusat pühapäeva.