Tere õhtust, päevakaja kell 20. Raadiouudiste toimetus võtab lühidalt kokku päeva olulisemad sündmused. Tallinna vee kinnitusel pole Pirita õlireostus sattunud merre kanalisatsiooni kaudu. Keskkonnainspektsioonil pole veel teada, kust reostus tulla võis. Rahvusooperi Estonia publik saab uue hoo alguseks renoveeritud teatrisaali ja lifti teatrifestivalil saab sama mahu ja väljanägemise nagu see oli 1913. aastal teatri valmimiseni. Narva endise börsihoone kohale kerkiv Narva kolledži uus hoone püüab järgida kunagise Narva vanalinna ajaloolisi kaaluneid. Kopp lüüakse maasse tuleval kevadel. Välismaalt startis USA kosmosesüstik Discovery. Londoni metroo töötajad nõuavad turvameetmete karmistamist metroos ja võivad alustada streiki. Homme sajab Eestis kohati hoovihma, võimalik on äike ja sooja on 19 kuni 24 kraadi. Kui Pirita reostuse puhul kahtlustati, et õli on sattunud merre kanalisatsioonist, siis Tallinna veelaborite juhataja Tiit Laur sai analüüsi tulemused täna teatavaks teha. No praeguse seisuga võib siiski arvata, et Tallinna vee-sadeveevõrguga sellel reostusel pistmist ei ole, kuivõrd kõik võetud proovid olid selgelt kümnendik lubatud kogusest mis on vastavalt keskkonnateenistuse vee erikasutusloaga kehtestatud ja samuti teostas veest nüüd analüüsid Eesti keskkonnauuringute keskuse labor mis oli küll pisut kõrgem sadevee kaevudest võetud analüüsi tulemustest, kuid siiski ka selgelt väga madal kontsentratsioon ka visuaalsel vaatlusel tehtud järeldused olid sellised, et ei ole mingeid jälgi õlistega teistest naftasaadustest, mis, mis tõenäoliselt pidanuksid seal olema, kui kui keegi oleks suunanud kas siis pahatahtlikult või, või mingil muul põhjusel mingisugusegi õli või naftasaaduste koguse meie süsteemi. See tähendab siis ikkagi, et reostus on tulnud merelt. No 100 protsenti väita üht või teist praegu on keeruline, aga pigem tundub see küll sedapidi hetkel jah, aga päästeamet ja keskkonnainspektsioon minu teada tegelevad selle probleemiga edasi. Keskkonnainspektsioonist öeldi Eesti Raadio uudistele, et osa proovidele pole laborist veel vastust tulnud, nii et võiks öelda, kust reostus võis tulla. Jätkame sõnumitega välismaalt sõnumi ülevaate teeb Meelis Kompus. USA kosmoseagentuur NASA saatis orbiidile kosmosesüstiku Discovery. Tegemist on esimese mehitatud kosmoselennuga pärast kahe ja poole aasta pikkust pausi. Discovery startis Kennedy kosmosejaamast Floridas veidi enne kella kuut õhtul järgi. Süstiku pardal on seitsmeliikmeline meeskond, kelle seas on ka kaks naist. Start lükati varem edasi, kuna üks kütusepaagi sensor osutus vigaseks ja halvimal juhul oleks selline rike võinud põhjustada süstiku mootorite ülekuumenemise ning plahvatuse. Suurbritannia peaminister Tony Blair kinnitas tänasel pressikonverentsil, et terroristidele ei tohi tolligi järele anda ja rõhutas, et vastu tuleb seista mitte ainult nende meetoditele, vaid ka ideedele. Blair on veendunud, et Iraagi sõda ei ole Londoni rünnakute põhjuseks, vaid on ainult ettekäändeks president orjantsel, ütles Blair, et 11. septembri rünnakud oleks pidanud olema juhatus kellaks, aga palju tuginesid pärast hetkelist ärkvelolekut uuesti. Belgia pealinn ning euroliidu keskus Brüssel ei ole valmis võimalikuks terrorirünnakuks. Piirkonna kuberneri sõnul on brüsseli 700-st avalikust asutusest nagu haiglad, kaubanduskeskused, rongijaamad, erimeetmeid rünnakute kartuses kasutusele võtnud vaid alla 100. Samas toonitab linna metroooperaatoreid kõigile linna tuletõrje depodele on jagatud käsitsi valmistatud metroosüsteemi plaanid. Aasta lõpuks peaks kõik vajalikud andmed jõudma ka arvutisse. Londoni metroo töötajad võivad aga alustada streiki, kui kõnelused turvameetmete tõhustamiseks peaksid liiva jooksma. Metrooga on seotud umbes 11000 töötajat. Ametiühing selgitas, et osa rongijuhte keeldus veel nädal pärast rünnakuid tööle minemast, kuna kardeti uusi rünnakuid. Aasta eest nõuti paremat palka ja inimsõbralikuma töögraafikut ning tuhandete töötajate streik jättis metroo seisma terveks ööpäevaks. Tennisist Maria Šarapova oma on kõige enam teeniv vene täht, kinnitab ajakirja Forbes Vene väljaanne. Ajakirjas avalikustatud 50 kõige rikkama vene tähe nimistut juhtiva Šarapova aastasissetulek on 18,2 miljonit dollarit. Vene estraadi primadonna. Alla Pugatšova on näiteks kolmandal kohal sissetulekuga 3,1 miljonit dollarit aastas. Teiste season nimistusse pääsenud näiteks ka paraadist ja telesaatejuht Maxim kalkin ning samuti ansambel muumitroll. Ja uuest Eestist Rahvusooper Estonia üheksa aastat kestnud renoveerimistööd jõuavad sel aastal lõpule. Birgit Itse käis vaatamas, mis Estonias praegu tehakse. Rahvusooperidirektori Paul Himma sõnad, et maja lõhnab praegu tolmu ja 1944. aasta märtsipommitamise järele, vastasid tõele. Teatrisaali põrandas on augud ja jalutusruumide betoonpõranda alt paistab asfalt. Esimeseks detsembriks ehk 100. hooaja alguseks on see kõik hoopis teistsugune. Ehitusprahi ja tolmu asemel võtavad külastajaid vastu uuendatud jalutusruumid, fuajee, teatrisaal ja valge saal. Publik saab ka lifti, mis lihtsustab liikumispuudega inimeste liikumist majas kinnitas rahvusooperihaldusdirektor Toivo erilt. Esimest korda sõjajärgsel perioodil me oleme teinud publikuruumid nii korda, et ei ole selle üle häbi akustika väga oluline. Saali ohasest tuleb tualett juurde, teisele rõdule tuleb otsepääs, tänavalt tuleb sinna omajate garderoob puhveti ruumide juurde uus sinine tsoon, mis on sama suur kui valge saal. Toivo erilt lisas, et remondi käigus on olnud palju üllatuslikke leide. Rõõm on siis, kui tuleb midagi tõesti arhitektuurset ilusalt välja, nii nagu siin vestibüülis tulid laerosetid välja kinni tehtud lagede taga on ka see, et vestibüüli saab tõesti sellise dimensiooni, nagu ta oli algses Estonias 1913 selle avamisel. Iga päev toob sellised ootamatusse konstruktsioonide osas ja see on nüüd tõesti kõige-kõige raskem ja vastutusrikkam osa üldse, sest nii nagu siin Estoniat ehitati, käepärastest vahenditest taastati pärast sõda ka nendest matest, mida varemetest korjati. Me puutume sellega päevast päeva kokku. Lisaks see, et aastakümnete jooksul on tehtud siin remonte ega remonditegijad pole alati konstruktsioone, kuid tervikuid näinud ja seetõttu on väga palju seinu õhutud, avasid kõik, see vajab tugevdamist ja, ja toob lisatööd juurde. Rahvusooperiteatrisaalist midagi algupärast leida pole õnnestunud, kuna saal on seest põlenud ja vana stock ornament pudenenud, tõdes Toivo erilt. Hävinud on ka jalutuskoridorides olnud Eesti vöökirja seinamaalingud. Kuigi rahvusooperilaemaal pole algupärane, ei pea Toivo erilisele kinnikatmist õigeks. See laemaal tekkis siis sõjajärgsel taastamisel ja on kantud sellest suurest võidust, vaata sellest, mis, mis tol ajal valitses. Ma ei ole kunstiajaloolane, ma ei taha öelda hinnangut selle laemaaliväärtuse kohta, aga ma arvan, et see on üks osa sellest terviklikust, interjöörist. Kui võtta ette selline samm selle laemaali katse täiesti kinni katta, siis, siis ma arvan, et see ei oleks Estonias olen enam, kui nüüd seda esialgset Estoniat kuskilt otsida, siis tõepoolest seda on säilinud ainult selles peafassaadis ja võib-olla vestibüülis. Narva kolledži uue hoone projektikonkursi võitjaks kuulutati projekt vihm, mille autorid on Katrin Koov, Indrek Peil, Siiri Valner. Meelis Kompus uuris projektijuhilt Käsper kivisoolt, kuidas kavandatav hoone endise Narva börsihoone kohale sobib. Vene ajal oli seal pioneeride palee ja lipuväljak seal otse raekoja ees on praegu selline suure liivakasti moodi moodustist. See tähendab, et endise tõrjehoone koha peal toimusid 90.-te alguses arheoloogilised kaevamised kuid kuna sinna asemele sel hetkel midagi ehitatud, siis aeti see lihtsalt liiva kinni, et need müüride hävineks. Kõik need kolm projekti püüdlesid just sellesama ajaloolise börsi taas kujutamise poole. Miks nii, et tegelikult ju palju Narva vanalinnas säilinud ei ole, et miks seda ajaloolist autentsust püüelda, ehk kuna. See hoone ehitatakse vana börsihoone koha peale, et siis ta peab äratuntavalt sarnanema endisaegse põhihoonega. Et ühest küljest oli tegemist soovitusliku ettekirjutusega muinsuskaitse poolt, teisest küljest oli see ka linna üldine soov, et mitte mingil juhul ehitada selle koha peale klaasmaja või mingit modernset müstilist ehitist tuleb ikkagi kuidagi olema seotud selle ajaloolise hoonega, mis seal ennem oli. Aga kuidas ta haakub nüüd sellega, mis seal viimaste aastakümnete jooksul on ümber tekkinud kuidas pisut ajaloolised kaanoneid matkida püüdev ehitis sinna võiks sobituda? See on arhitekti poolt lahendatud suhteliselt kavalalt hoone on nagu kahe tiivaga ja see tagumine tiib läheb nagu sujuvalt üle selliseks, mitte börsihoonet, meenutamaks osad, sellest tulenevalt tagumine külg ja ka need teised küljed. Need ei ole nagu vastuolus selle postsovjetliku ehitusstiiliga, mis seal igal pool ümber Milliseid materjale arhitekt on selle võidutöö puhul kasutanud? Tellis naljalt on tellis krohvitud ja värvitud loodetavasti sama arhitekt projekteerib selle uue hoone. Kõik need vajalikud toimingud võiksid siis toimuda nüüd sügisest kevadesse nii-öelda kevadel ehituse alustamine on täiesti reaalne. Kui kallis see projekt on ja kes finantseerib? Hetkel oskan ainult hinnata ja see hinnanguline ehitusmaksumus kusagil üle 50 miljoni rahastavad 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Rekonstruktsiooni arengupank ja 20 protsendi ulatuses riik. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab hoovihma, võib olla äikest. Saju tõenäosus on suurem põhjapoolsetes maakondades. Tuul hakkab puhuma edelast kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel 12 kuni 16 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma ja võimalik on äike. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 24 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.