Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadio uudistetoimetus teeb veel kord päevast kokkuvõtte, stuudios on Vallo kelmsaar. Kuigi justiitsminister on seisukohal, et vilja Savisaare nimetamine Tallinna Sadama nõukogu liikmeks on vastuolus korruptsioonivastase seadusega, ei näe riigiprokuratuur vajadust menetluse algatamiseks. Olulist kahju pole tekitatud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu ootab selget seisukohavõttu peaministrilt ja on valmis esitama täiendava arupärimise õiguskantslerile. Infotehnoloogia valdkonna puudulik koordineerimine pidurdab Eestis infoühiskonna arengut. Kui olukorra parandamiseks ei võeta kiiresti vastu vajalikke otsuseid, võib Eesti arenenud riikide tasemest pöördumatult maha jääda, tõdes riigikontroll oma auditis kokkuvõttes. Tänavu tõotab Eesti põldudelt tulla hea kartuli ja viljasaak, nii näitavad maaviljeluse Instituudi uuringud. Birminghamis vahistati mees, kes on tõenäoliselt üks Londoni terrorirünnakute korraldaja, teatas USA kaitseminister Donald Rumsfeld tegi ootamatu visiidi Bagdadi. Sellega seoses teatati, et Ühendriigid võivad tuleval kevadel oma vägesid Iraagis märkimisväärselt vähendada ja ilmast. Ilm Eestis on vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada hoovihma. Öösel on sooja 10 kuni 16, homme päeval 19 kuni 24 kraadi. Justiitsminister Rein Lang teatas vastuseks riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu inimesele, et ministeeriumi hinnangul rikkus majandusminister Edgar Savisaar korruptsioonivastast seadust, kui määras oma abikaasa vilja Savisaare Tallinna Sadama nõukogu liikmeks. Peaminister, kaitsepolitsei ja prokuratuur on teisel arvamusel. Tõnu Karjatse uuris, mis edasi saab majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare abikaasa. Vilja Savisaar saamine Tallinna Sadama nõukokku tekitas küsimusi juba mai keskel, kui keskerakonda juhtiv minister ta sinna nimetas. Justiitsminister Rein Lang näeb siin võimalikku seaduserikkumist, kuna Tallinna sadam on riigile kuuluv äriühing. Juunis vastas peaminister Andrus Ansip põhiseaduskomisjoni esimehe Urmas Reinsalu arupärimisele järgmiselt. Formaaljuriidiliselt mina huvide konflikti ei näe, kuid ma ise oleksin sellises suhtest hoidunud. Kui kaks abikaasad on olemas poliitikud, üks nendest, riigikogu liige ja teine minister, siis ei tähenda see seda, et üks nendest peaks oma ametist loobuma sellepärast et kellelegi võib tunduda, et nende suhtes on huvide konflikt. Ka kaitsepolitsei ja prokuratuur on seisukohal, et seaduserikkumisega praegu tegemist pole. Peaprokurör Norman aasa. No igasugune võimalik seadusrikkumine ei ole alati kuritegu, et noh, prokuratuur saab vaadata seda olukorda ainult võimaliku kriminaalmenetluse seisukohal ja kriminaalmenetluse alustamiseks praegusel hetkel selgelt alus puudub, kuna ametiseisundi kuritarvitamine, mis võiks kõne alla tulla, eeldabki olulise kahju tekitamist, aga sellest ei ole mingisugust nii-öelda infot, et seda oleks juhtunud. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Res Publicasse kuuluv Urmas Reinsalu kavatseb esitada uue arupärimise. Loomulik, et uurimisasutused ei saa anda otsust enne, kui on alustatud vastavaid protseduure ja uuringuid selles küsimuses. Oma arvamuse, ma loodan, ütleb välja ka minu küsimuse peale õiguskantsler, et see on minu hinnangul levidentne juriidiline vastuolu ja on loogiline, et kõik asjaajamisega seotud ja küsimusest vastutavad institutsioonid seda ka oma arvamused selgelt välja ütlevad. Lohutasin justiitsministri vastust, see vastus minu hinnangul teeb justiitsministril au ning see annab mulle kahtlemata kindlusega esitada täiendav selgituse taotlus Eesti vabariigi põhiseaduse järelevalve. Õiguskantsler. Õiguskantsleri hinnangul on tegemist hoopis laiema probleemiga, sest riigikogu pole seni suutnud jõuda ühisele seisukohale riigikogu liikmete kuuluvuse osas riigi äriühingute nõukogudesse. Allar Jõksi väitel on see põhiseaduse vastane, samas puudub seadusesäte, mis seda kinnitaks. Õiguskantsler ei kommenteeri olukorda enne sügist. Selleks ajaks ootab taga riigikogu ja eelkõige riigikogu põhiseaduskomisjoni otsust seaduselenva likvideerimiseks. Riigikontroll tõdes oma auditi kokkuvõttes, et Eestis ei toimu praegu infoühiskonna terviklikku arendamist ning puudub ka infotehnoloogia valdkonna ühtne juhtimine riigiasutuste tasemel. Säärase olukorra jätkudes võib aga Eesti infotehnoloogia alal teistest riikidest maha jääda. Birgit Itse. Eestis tegeleb infoühiskonna arendamisega kolm asutust, mis kuuluvad kõik majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi alla. Riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ehk RIKS riigi infosüsteemide osakond ehk riso ja riigi infosüsteemide arenduskeskus ehk Riia. Iga asutus tegeleb valdkonnaga, kuid ühtset institutsiooni või isikut, kellel oleks ülevaade kõigest, toimuvast pole. Riigi infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott tõdes, et suurim probleem ongi seotud planeerimisega. Mis puudutab nüüd koordineerib mehhanisme ja sellist metoodika nagu paika saamist, siis noh, me oleme ka praegusel hetkel veidi mures, et stabiliseerida seda IT-arengut kogusis planeerimismehhanismi. Teatavasti on Eestil olemas Eesti poliitikadokument ehk infopoliitika põhialused, mis iga aasta me teeme tegevuskava, aga mõnevõrra keerukam on olnud nüüd sinna nendele tegevuskavadel finantsressursse planeerida ja sellepärast, et me oleme koostöös rahandusministeeriumi otsinud sellist meetodit, kuidas horisontaal ühistegevuste valdkonda paremini ka finantsilist planeerida. Selles mõttes absoluutselt nõus riigikontrolli seisukohtadega, et, et see teema on aktuaalne ja tuleks üle vaadata. Üritaksime leida sellist metoodikat, mis oleks mitmeid aastaid haarav ja iga aasta ei peaks leidma nagu neid hoobasid, kuidas nagu ühistegevusi planeerida. Siin võib küll mõelda organisatsiooniliste meetmete peale, et peaks tugevdama üle vaatama keskse koordinatsiooniorganisatsioon ja tegelikult organisatsioon on üks aspekt, aga need hoovad, millega õnnestub koordineerida finantshoovad ja juriidilised Aga see jääb kõik vaid jutu tasandile või oskate öelda ka mingisugust aega, millal olukord võiks olla teistsugune. Mis puudutab nüüd eelarve küsimusi, siis sellega tegeletakse igapäevaselt, nüüd 15. september on valitsuse otsuse järel peaks olema esitatud valitsusele meetmed, kuidas seda planeerimisprotsessi ühtlustada, selgemaks ja läbipaistvamaks teha. Ka infotehnoloogiaspetsialist ja infotehnoloogia kolledži õppejõud Linnar Viik on riigikontrolli seisukohtadega nõus. Tema hinnangul pole praegu riigiasutustes infotehnoloogia valdkonnas valitsev olukord seotud mittetehnoloogiaga vaid koostöömotivatsiooni puudumisega. Kui on sellisest haldusreformist räägitud, siis on väga palju räägitud sellest haldusterritoriaalsest reformist, aga avalike teenuste edastamiseks edasiandmiseks on, on hoopis olulisem praegusel hetkel see, et asutused teeksid omavahel koostööd. Motivatsioonipuudus ilmselt on tekitanud see, et riigiasutused väga täpselt ja jäigalt püüavad just oma nagu isiklikku eelarverida taga ajada ja, ja neil puudub absoluutselt motivatsioon selleks et kolm ministeeriumit tuleksid kokku ja teeks ühe asja ühiselt, pannes igaüks sinna natuke oma raha siis tekib küsimus, kelle oma see on, kes on selle süsteemi omanik ja kuna keskselt koordineeriv struktuur, see, kes praegu hetkel peaks olema majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei ole suutnud enda kätte võidelda hoobasid, mis oleks piisavalt selle koordinatsiooni elluviimiseks, siis ka noh, nemad on mõnes mõttes sellised käsi laiutav, olukorda seatud. See tegelikult, mida saudid praegu peegeldas, on päris täpselt enam-vähem see, kuhu informaatikanõukogu omal ajal, kui majandus ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson välja jõudis. Et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil puuduvad praegusel hetkel noh siis kas seadusega ette nähtud või vabariigi valitsuse määrusega ettenähtud võimalused ja volitused selle koordineeriva rolli elluviimiseks ja samas minu jaoks nagu see infotehnoloogia ainus valdkond, kus tegemist on nagu sellise horisonti tavaliselt koordinatsiooni vajab asjaga, kui me räägime riigikaitsest või piirivalvest, siis on nagu enam-vähem arusaadav ülesanne, kes sellega tegeleb, kes selle eest vastutab, aga need teemad, mis on horisontaalide, puudutavad kas kõiki ministeeriumeid või kui puudutavad mingi hulka võitja ministeeriumeid, seal me näeme, et väga tihti on nagu raske häda koordinatsiooni saavutada. Välissõnumitega jätkab Kai Vare. Briti politsei vahistas Birminghamis neli meest, keda seostatakse eelmise nädalarünnakutega Londonis. Ajakirjanduse teatel kahtlustatakse üht neist otseselt plahvatuse korraldamises. BBC teatel võib tegemist olla 24 aastase Somaalia päritolu ja siin Hassan Omaariga. Politsei keeldus kommenteerimast, kas nad on peaminghamis kätte saanud peamise kahtlusaluse, Omaari aga üks kinnipeetutest veidi kõrge turvalisuse tasemega kinnipidamiskohta ülekuulamisele. BBC teatel loodab politsei kinnipeetu koostöövalmidus ele. Vastust oodatakse küsimustele, kes on ülejäänud kolm pommipanijat, kes on peamine korraldaja jaa ning kas 21. juuli ja seitsmenda juuli rünnakud on omavahel seotud. USA kõrge sõjaväelase sõnul võidakse USA üksus Iraagis kevadel oluliselt vähendada. Kindral George, kes ütles, et kui Iraagi julgeolekujõudude areng ja poliitilised protsessid jätkuvad samamoodi nagu praegu on järgmisel aastal võimalik osa USA üksusi Iraagist välja viia. Ta ei osanud öelda, kui palju vägede hulka vähendatakse. Praegu on Iraagis ligikaudu 135000 USA sõjaväelast. USA kaitseminister Donald Rumsfeld tegi täna etteteatamata visiidi Bagdadi. Ta kohtus Iraagi peaministri Ibrahim Al Šafariga. Peaministri sõnul on aeg koostada plaan USA üksuste ülesannete andmiseks Iraagi enda julgeolekujõududele ning seda on vaja teha kiiresti. Rumsfeld rõhutas, et Iraagi põhiseadust ettevalmistav töörühm peaks kinni pidama 15.-ks augustiks seatud tähtajast ning esitama selleks ajaks põhiseaduse eelnõu. Kui dokument rahvusassamblee heaks kiidetakse, pannakse põhiseadus oktoobris rahvusele väärtusele. Al-Qaeda Iraagi haru teatas täna, et on tapnud kaks Alžeeria diplomaati. Diplomaadid rööviti eelmisel nädalal Bagdadis. 450 Kõrgõstanis viibivat Usbekistani põgenikku saadetakse reedel ühte kolmandasse riiki, teatas ÜRO esindaja. ÜRO põgenikeagentuuri esindaja Kõrgõstanis teatas täna ajakirjanikele. ÜRO esindus on saanud loa alustada humanitaaroperatsiooni Usbeki põgenik evakueerimiseks. ÜRO esindaja sõnul on praeguseks Lõuna-Kõrgõzstanis paiknevasse telklinnakusse jäänud ligikaudu 100 Usbekistani põgenikku, ülejäänud viibivad Biškekis rahvusvahelises lennujaamas kuni äralennuni kolmandasse riiki. ÜRO esindaja ei öelnud, millisele maale põgenikud viiakse neid inimesi vastuvõttev. Riik ei soovi selles küsimuses avalikkust usbekistani põgenike ümber kujunenud keerulise olukorra tõttu, märkis ÜRO esindaja. Sajad inimesed põgenesid Usbekistanis konditsiooni demonstratsioonil. Maikuus avati meeleavaldajate pihta tuli. Usbeki võimude teatel tapeti 187 äärmuslaste terroristi. Pealtnägijate sõnul aga tapeti üle 500 inimese, sealhulgas naisi ja lapsi. Vaatlused näitavad, et tänavu peaks Eesti põldudelt tulema hea saak, kuid praegu on põllumeestele oluline pöörata tähelepanu kartuli, lehemädaniku ja tuulekaeratõrjele, tõdes Maaviljeluse Instituudi teadur luuled Atlan. Peamsetega kartulil on pisut väiksem kui eelmisel aastal ja eesti põldude peal paistab see silma, et teravviljade kasv ei ole nii suur. Taimed ei ole nii kõrgelt nagu võib-olla varasematel aastatel, eks mõningal määral põud pidurdas seda kasvuperioodi esimest osa. Kuumus tegi liisa nendele taimedele nendele põldudele, mis paiknesid. Aga mis nüüd edasi saab olla arvata nii et kui ikkagi näiteks kartuli puhul on hoolikalt tehtud lehemädaniku tõrje, siis peaks kartulisaak siiski normaalne tulema, sest mugulate moodustumise ajal oli suhteliselt palju niiskust ja mugulat on pesast päris korralik, nii et peaasi läheb nüüd täis. Kasvavad, et kasvatajad hoiaksid põllud hästi haigusvabad, see on oluline. Võib-olla probleemiks ikkagi põldude peal on tuulega, nii et põllumehed peaksid väga hoolsasti jälgima, et tuulekaer oma seemet ei poetaks, jälle mulda järgmiseks aastaks. Teraviljadest, mulle on jäänud silma see, et odra on päris kenad. Suviviljade saak võib ka päris päris ilusaks kujuneda. Kõik muidugi sõltub, kuidas ilmastik edaspidi areneb, aga ega ilmastik ei ole kunagi väga hellitanud. Eestimaa põllumehi ja saagid on ikkagi saadud ja kasvatajad on harjunud juba looduse viperuste vastu seisma. Ja ma julgen arvata seda, et kui nüüd ikkagi niiskust jagub nii normaalselt, siis võiks võib-olla juurviljade kartulisaak kujuneb päris kenaks. Öösel on Eestis oodata vahelduva pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib hoovihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, sooja on 10 kuni 16. Saadi ka homme päeval sajab paiguti hoovihma, edela ja läänetuule kiirus on neli kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on päeval 19 kuni 24 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.