Jätkame keskivikuna kultuurist, ohjelmalla Hilletena Suomessa julgestuga koma teos Viro history jätkansa kultuuri suomen viron instituudis Tallinnas, soli kirjenesitelutile suus, jaan kaevasimati, suur päev. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kivi, Gustandaja tähti 100, Vuelta. Välil on olnud meri history amme joulu suhte meeloovat osta. Emme. Ronisid Arctic on Eino? Leino 1920 üksi. Palugem päeva laulanud maadest. Meie endiste paremini vägenda ühte joosta. Selle raamatu idee sündis 19. septembril 1992 tähendab umbes kolm aastat tagasi mil Tuglase selts algas Helsingis kahepäevase seminari teemal Eestis, Soomes ja Soome Eestis. Suomen Kuva Virossa ja Viro kuva suur üritus läks korda. See. Pile suus oli mälestus seosoiti Midel suurde kiinustus ta ei hätta kohta tunnetiin muuta. Ja kaunista oma teosta viron Historiastagansest teie kultuurist, nägeos pürgi täitemäe, au konsu omale, Spen viron tunde Muksesse teoks, teksti ja Elevöitele kuvad joosta monetuvate enne julgesemad. Taadi ütlemist. Olen küll alles on siis tuli aasta, juba on suomen netu nuri 1900 30 üht eks. Meile on toime kirjalisus istuli ja see on Endel nirgi. Juba on ilmeste nüüd viiele nõustav haiglana ja kloun erite tarka hüve, hagu teos. Siin on hüvine targasti Ducati asijat muuta. Minul on tunne, et Tuglas, Tarjusi, minule paremal lähtekoht on, pun, üridin suuri piirdeid häälini oja kuvada kooslusena alun virolalisesse kirjale suures tonien. Seega on see juba olnud püüda öelda ja tulnuta, et mina olen ainuke, ollakse Tuppija MINA, OLEN ankrowidunud Noor-Eesti rühm, näen. Siin taga on nõuda, et olen tabanud, suvitsin Aavikin, Tuglased ja aastatekutseid. Ja nii Venemaal see, et ta on noor eesti ajal Hannesel hoomatavastid paremini kui muud mühemetgaa, oled armasti paigutanud minu närv kuluma. Siin on suur ja puuteta, tan saaren, tudu hoidlus ei olek käänete Suomexi koguna siin oman, esime ainen ja viimeenen olla. On üksi teostuda, olen käeteni süvi, paljon, side elanud ja see on teostuda. Viros ei uuri, palju tunnetab kosmoseilmest püüti 1000 940. See on eesti runo tar jonka Elsa Ena Järvi, Haavio toimiti. Siin on valikuuima. Koiduvata Al kaen peti Overiin lüliga. Siin. Siin on alusa erina mainen joonud kirjeldus. Jonka Elsa järvi, Haavia Cyriooti, Ogier'd, ta Mirolaisel lüligan siistoria vooresta siis nimetama pole neljakümnete nägergannauda, so paigutanud aega, palju minul minu tooda näge kuulumaani ja ehk minuti, minul arvatuksiini. Ja siit enam ei ela, mõistetava see ikka eta kun, me panime raja kohale toru hooldaja nelja pinnata niit, viron, kirjumi, suuska ja siin ärevad, tavama. Arguivad rühmeta n annan, muuda, kui hüvin, viienen. Alun, kolka arbu, Yen. Välja jätkuvad Sitel töötajan, pikenetoojalgeenorita viruta, näosita roosisse. Näen kailaidine Juhani Salo kandelen, teete Pauli kirjaid, eleviste Runali ost. Pagulased kirjali soonest ta tegelebki, et ta Soomesse joogasti Olga veel alaste kirjeldatud kuulhoosiga Poolale astes infinitiiv eesti eksiil virolane kirjalisusteli nimelama soomlaste haual, nostakistansente toisegune esimerkiksi Rootsis ideedes rootslastele sitta kiimas tuleneda. Kui me katsume teda kirja Eesti näol testija Oction kirjalikult toetava mutta minuta, mina sain toita päevane endi, keeran tänani, meelelgitod ja Lasnamäe need alanud laadid kaardid Kärt. Härra tööle maanteedel avalaine, kehva paigutus, Aue tohtimukseta taela oli maailma jotamisest. Kuuloivateljeegee kraane, Edgar Kant augus Tammekal rünna muud, jaa tätovi olnud. Ma arvan ta kirjutada MMS-i. Ja tema oli raadioduo. Kuulun siia ja nüüd miga, ivaline asi ja tänapäevane jälle maanteeseen Osada, näete. Mulle tundub, et otseseid kohta sai ajakirja edasi, eks ole. Otsikumid oli Byron Daisyda lõppenud, tooks olema. Puhtam ka taides ka Pirossa ja. Protendavad hüppab, haigestub haigelt ehk kuulajatele toi vodka terroriolematusest, Silmeda somet, eestlast elamutesse, siruta tema tiirlemis, see oli netopalk ja balti mereparte balti neuroopandaid midagi Kaota ja, ja haige kotkad Melchior kommenteeriksin nii-öelda nii-öelda mees, Eesti laised, taide Distoroitsivad arhitektuuri. Oleme mõelnud sisa pooleta, sistan poole introvert. Kui me oleme kogu aeg eesti naised, et me oleme Eesti, võiks öelda sülastani ta poosis Puhjast seda, mida ta on jobu, järganud lai ohjast, mida salajased, ilmetu vuta-vuta-vuta. Ma olen hääldava tehtud vanade tantsu katsuda häält hulga poolest. Lisa. Mida see, midagi, mida me siia-tänna maa mulle tundub raadi koolanega väheneb venest Jaan Tootsi vallas. Tornis on Merlin kui valatud objekti sireeni. Ja ja ma olen juuri ajanud, tulemata jätta, mida me Terthaneri balti kultuuriga mida nimede andmine ja, ja, ja Hongo sõrmuta. Ülipäina site olemas, ainuke. Kantalis romantilise haiga kaudu arsti ainuke viirustada kooslusada Gokunastiku Viro tarite mutta kiidan Soomele asjata, et olete kuidagi virgem. Fotol on mugav sinna kirja ja annetamise lähe haiga, Pihela, teela magasi, ela. Ja, ja palatan asja me, meie, eestlaste oskus, pääseme nii Peskale, me, me, me katsume asja ei lähe siis pooleta sisend. Kas valida hulga poolest ta siis mida, mida? Mida see viron taitajaide, Virusse? Pasuhanen Viron, Kiielest, Lea Tormis. Vaata rehistoriasta jää Raimo Raag virolecis viron Ulgo poolel. Kuten toimetaja Seppo Tsetterberi lugi Lätargoidetusse esipuhessa Kerdo. Teoksesta tuli paineva käsikirja jonka Tiiedata Ei Vatnobersti vanne, eneseppa, kuusistovi, Dali, oota, Viro kirja lähes 70. puuatesse hidden. Viroxi ilmestuneen, Eestimaa rahvas, kultuur, kirjäär. Loomake nimi, versi, oht, koskav kirja tegemine kestis palju kauem. Mingu nimekiri on tegemine. Ja esipuhest Keroti seitsmele liust kalla cationnetu murd, mida matkama Olavi olud Ugala hektarit. Taulul. Teostaja julgastajaga oota kirja harvjueerinumasensiive ja autos need. Me oleme saanud selle arvusetesseuro jätnud. Sõlmiksime füüsi, puhe võrraol kestanud. Mine pele arstini intelleni tõmmel kirja. Rovka koristab koskadel hoiu vana joaga meeleolu. Nii, nüüd seda uuristab elastatunatsioon Rävala puiesteele. Nüüdki minul kirjas hullusteni. Nad toibuvad südameteni jälle kirjale kotka angerjas, tabu.