Tere õhtust. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Politseijuht Robert Andropov nimetab alatuks valeks väiteid, nagu saaks ta endale asetäitja sel eesmärgil, et politseiameti juhtimine kriisist välja tuua. Ka siseminister Kalle Laanet eitab nii politseitöösse sekkumist kui ka siseministeeriumi rahulolematust politseijuhid. Öökapp. Keskkonnaseaduste rikkumine on vähenema hakanud keskkonnainspektsiooni hinnangul tänuga armimale kontrollile. Aga inimestele. Teadlikkus on tõusnud. Täna Vanemuise teatri kauaaegsel ooperisolistile ja draamanäitlejal Helend Peebu 95. sünnipäev. Viimase osa tegi Peep Vanemuise laval aastal 2001. Algab Tallinna 19. rahvusvaheline orelifestival 10 päeva jooksul toimub Eesti eri paigus kokku 35 kontserti. Saadeti Tallinnast teele kinobuss, ees on 15 peatuspaik ka igas maakonnas. Üks pearõhk on, kas ta on lasteaia noorte filmidel. Välismaalt briti politsei vahistas kaks ebaõnnestunud pommiplahvatuse korraldajad 21. juulil Londoni ühistranspordis. Scotland Yard ei ole teadet kinnitanud. Venemaa välisministeerium väljendas USA asiorile sügavat nördimust seoses Bassajevi intervjuuga, mida näidati Ameerikates kanalis ja ilmast. Homme hakkab Eestis vihma sadama, kohati on sadu tugev ja sooja on 19 kuni 25 kraadi. Politseijuht Robert Andropov saab endale asetäitja, kes väidetavalt hakkab tegelikult juhtima politsei peamaja, mis politseijuhi Robert Andropov käe all olevat ummikusse jooksnud. Meelis Kompus uuris lähemalt. Kuus juhtimisahel on mitme siseministeeriumi ametniku väitel sundkäik. Üks tundmatuks jääda soovinud ametnik ütles tänases ajalehes Postimees, et praeguseks on politseijuhi Robert Andropov saamatuse tõttu arengust saanud arengupeetus. Tema sõnul on amet Andropov juhtimisel osutunud politsei kõige nõrgemaks ning teisi pidurdavaks lüliks. Siseminister Kalle Laanet aga kinnitas, et kuuleb kriisist politsei peamajas esmakordselt. Mina ei ole seda kusagil öelnud, ma ei ole kusagil seda mõelnud ja vaevalt, et siseministeeriumi ametnikud tagasi tähendab. Politseijuht Robert Andropov on ajakirjanduses ilmunud väiteid kommenteerides tuntavalt ärritatud ja peab kõike, ulatuks väljamõeldis, eks. Järjekordselt Postimehe poolt välja töötatud absurdne väide ja Postimees otseselt sekkub politsei juhtimisse ja politseiasjadesse. Nii minister Laanet kui politseijuht Andropov möönavad, et asetäitja palgatakse, kuid sugugi mitte selle eesmärgil, et juhtimine korda saada, vaid mõlema mehe sõnul on tegemist ammu kavandatud struktuurireformiga. Kalle Laanet. Kui Robert Andropov, Eesti politseijuht mitte ta ei ole ainult politseiameti juht on olemas 3800 halluvadki, võimalik ühel inimesel neid juhtida. Politsei jagamine neljaks perfektuuriks toimus tükk aega tagasi, kas neid probleeme siis sellel ajal ette ei nähtud? Ei olnud tükk aega tagasi, oli poolteist aastat tagasi. No see on piisavalt pikk aeg. Noh, hindamise küsimus. Ka politseijuht Robert Andropov räägib vajadusest tugevdada teatud struktuure politseiametis. Ta viitab siinjuures väärale sõna käsitlusele Postimehes, et olla justkui pannakse asetäitja. Selle ulatusliku politseireformi tulemusena on vaja nüüd korrigeerida siis ka seda keskasutust ehk politseiameti tugevdada siin teatud struktuuri. Me loome uut talitust, mis hakkab tegelema operatiivküsimustega, et veelgi tõhusamni sekkuda julgeolekuküsimustesse kuna järelekasv on esmatähtis politsei jaoks me loome haridustalitust ja nii edasi, nii et see on ühiskonna arenguga ja politsei arengus tuleneb vajadust tugevdada ka politseiametit. Politseistruktuuride tugevdamise uuendamisega põhjendab Andropov ka 16 uue ametniku palkamist lisaks politseijuhi asetäitja töölevõtmisele. Asetäitja koht ongi vajalik, et ka ametil endal oleks niinimetatud aparaadi või staabi juht, kes lahendaks ka ameti enda probleemid, sest siin töötab ka 160 inimest ja igapäevaseid probleeme on alati tekkimas ja neid on vaja lahendada. Täna õhtul saabus Saaremaale visiidile Leedu president Valdas Adamkus. Teda võttis vastu Eesti president Arnold Rüütel. Et presidentide ajagraafik pisut lükkus, siis saame sellest visiidist rääkida meie kella kaheksases päevakajas edasi sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Tarmo Maiberg. Briti politsei vahistas täna Lääne-Londonis kaks 21. juulil ebaõnnestunud rünnakute korraldamises kahtlustatavat. Kinnitamata andmetel vahistati 27 aastane Mogdarsaid Ibrahim, kes proovis oma pommikoti õhkida bussis Roadil. Teise vahistatu isikuandmeid ei ole politsei avalikustanud, kuid kahtlustatakse Stokollija Oveli metroojaamade vahel toimunud plahvatuskatses. Kella poole 11 paiku evakueeriti Lääne-Londonis Nothing helis üks kortermaja ning poolteist tundi hiljem teine elamu. Põhja-Kensingtoni politseiallikate teatel oli korrakaitsjatel pärast vihjeandmist operatsiooni korraldamiseks aega vaid üks tund. Pealtnägijate sõnul sisenesid politseinikud Põhja-Kensingtoni laskuda kontrollitud õhkimisega hoonesse, kus tekkis ühe mehega vastasseis. Lisaks vahistati liverpooli tänava metroojaamas kaks naist, neist üks on noort laps. Inimestel soovitati hoiduda akendest eemale, mis võib tähendada, et kohapeal võib toimuda pommiplahvatus. 21. juulil. Täpselt kaks nädalat pärast 52 inimese elu nõudnud plahvatusi üritasid neli meest korraldada eri paikades enesetapurünnaku, kuid see ebaõnnestus. Neljast esimene vahistati juba kolmapäeval, üks on aga endiselt kadunud. Pakistani president Pervez Musharraf teatas, et kõik välisriikide tudengid, kes õpivad usu koolides, peavad riigist lahkuma. Esialgseil andmeil on riigis 1400 välismaalast, kes õpivad taolistes koolides. Kinnitamata andmetel kehtib määrus ka Pakistan lastele, kellel on topeltkodakondsus. Tähelepanu usukoolide vastu, tõusis pärast seitsmenda juuli rünnakuid. Vene välisministeerium kutsus välja USA ajutisi asju reet väljendada sügavat nördimust telekanalis BBC eetrisse antud tšetšeeni sissi komandöri Šamil Bassajevi intervjuule asioritannion rasselgis praegu alalise suursaadiku puudumisel Moskvas USA saatkonda juhib, kutsuti kuulama sügavat nördimust Bassajevi usutluse Ameerika rahvuslikus telekanalis näitamise fakti üle, teatas ministeeriumi pressiesindaja. Bassajevi võtnud vastutuse mitmete, eriti ohvriterohkete tsiviilelanike vastu suunatud rünnakute eest. Ta ähvardas nüüd korraldada samalaadseid rünnakuid tulevikus veelgi ning süüdistas Tšetšeenia sõjas venelasi Gruusial lahendanud vene sõjaväelaste viisaprobleemi, mis lükkas edasi vene baaside väljaviimise alguse. Saime suulise kinnituse, et Vene sõjaväelastele antakse sisse- ja väljasõiduviisad, ütles Venemaaväe asekomandör pärast kohtumist gruusia relvajõudude asestaabiülemaga. Vene vägede esindaja lisas, et kui viisa küsimuse reaalselt laheneb, siis lahkub esimene autokolonn Bathumi baasist juba homme. Gruusia asekaitseminister kinnitas samuti, et kõik tehnilised küsimused on baaside väljaviimiseks lahendatud. Vajalikud litsentsid relvastuse väljaviimiseks olevat valmis ning ootavad vene esindajaid. Justiitsministeeriumis. Uuest Eestist selle aasta esimeses pooles on kõigis keskkonnaõiguse valdkondades rikkumised võrreldes eelmise aastaga vähenenud, aga uusi valdkondi tuleb aina juurde, jätkab Kai Vare. Keskkonnainspektsiooni peadirektori Ain Purga sõnul tundub, et keskkonnaseaduste rikkumised on mingil määral kontrolli alla saadud. Üldise kokkurikkumisi oli kriips üle 3000, aga võrreldes nüüd eelmise aasta sama perioodi numbriga on ta ikka hästi-hästi palju väiksem. Kõige suurem hüpe või murrang võib öelda, ongi tekkinud keskkonnakahju ka asjades ja keskkonnakahju rahalises väljenduses, sest siin on juba vahe kolmekordne. Paar aastat tagasi otsustati keskkonnainspektsiooni oluliselt tugevdada, eraldati lisaraha, alustati koostööd politsei- ja Maksu-Tolliametiga. Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul on tulemused nüüd ka näha ja seda eriti metsanduses. Et firmad on väga tõsiselt hakanud suhtuma siiski sellesse, millisesse metsa siis tegelikult masin saata ja, ja kas on ikka omanikuga raiedokumendiga asjad maasse, näiteks 2002. aasta esimesel poolaastal oli metsandusest keskkonnale tehtud kahju 60,6 miljonit siis 2005. aasta esimene poolaastal 10,7 miljonit. Keskkonnainspektsiooni arendusosakonna juhataja Himod Marani sõnul on läbi aegade olnud kõige rohkem kalapüügialaseid rikkumisi. Mul on kaks peamist probleemset piirkonda, kus tuleb võidelda ebaseadusliku kalapüügiga. Need ongi siis Peipsi järv ja Pärnumaa. Kalanduse vallas on hakatud selgemat vahet tegema kutselise ja harrastuspüügivahel. Harrastuspüügiõigust on nüüd lihtsam saada, piisab rahaülekandest. Seetõttu on kiusatus ebaseaduslikult püüdaga väiksem. Seaduslik metsaraie on vähenenud, sest seadused on karmistunud. Asjatundjate sõnul avaldas suurt mõju otsus konfiskeerida metsatöömasinaid ja arestida ebaseaduslikult raiutud puit. Mete valdkonnas on inimeste teadlikkus Ain Purga kinnitusel tõusnud üha usinamalt, sõlmitakse jäätmekäitluslepinguid. Samas pannakse siiski veel tihti jäätmeid metsa alla või mujale selleks mitte ette nähtud kohta. Riigikaitses on uue probleemina esile kerkinud põllumajandus. Küllaltki tüüpiline õiguse rikkumine on väga vaatamine põllule külmunud maale. Ain Purga sõnul võib keskkonnainspektsioon nende kasutuses oleva tehnikaga üldiselt rahul olla, aga loorberitele puhkama jääda ei saa. Kui me saame mingile veekogule, on ta siis Peipsi või Võrtsjärv ühe kaatri, millel on sajahobujõuline mootor, siis varsti me näeme, et seal rikkujad sõidavad natuke suurema, natuke ilusama, natuke kiirem, aga. Villu Reiljan see tehnika, mis praegu on metsanduses, on väga võimas päeva kahega või poolteist, kaks hektarit olla paljaks tehtud ja materjalile ära veetud. Villu Reiljani sõnul tuleb keskkonnainspektsiooni veelgi tugevdada veel sel aastal peaks saama. Sellel nädalal vestlesin ühe Läänemaainspektor, kes on on selles koptina Eilis osalenud, ütleb, et see mõju pidi olema psühholoogiliselt väga tugev, olid maandunud kohe kurikaelale kõrvale vetisele. Helend Peep selle loo juurde lisanäed, seda unes tulevad õnnesoovid. Täna on Vanemuise teatri kauaaegsele ooperisolistile ja draamanäitlejale Helend Peebu 95. sünnipäev. Toomas põld käis täna Helend Peebu jutul. Iisakus. Kõndinud Helend Peep puutus teatritegemisega kokku juba algkoolis, kui kohalik kirikuõpetaja lavastas näidendeid. Sellest ajast oli teatripisik ja soov saada näitlejaks haaranud endasse Helend Peebu. Järgnevalt räägibki juubilar sellest, kuidas temast sai kutseline näitleja Vanemuise teatris. Noormees, aga teenistust mul ei olnud, huvi oli näitemängu vastu, jäägu Iisakus, peatas Vanemuise teatrijuht talle alluva ja jäid ise mängisid seal etendust. Ja siis mind huvitas, kas uusi näitlejaid ka kunagi arsti võetakse. See aaloe ütles, et loetakse küll augustikuust sulgu katsetele. Noh, mul oli suureks rõõmuks, otsin noodi kaasa. Ma olin Iisakus juba tuntud naiste mängu tegelen, solist, võtsin kaasa oma noodi ja sõitsin Tartu. Kui ma siis selle seal katsetaja lell lause näete, see sobis neile väga, neil oli tenorit tarvis. Ja direktor kutsus oma kabinetti, pani mind kohe palga peale. Vanemuise teatrisse jäi Helend Peep esialgu vaid aastaks. 1939. aastal läks ta tööle Kuressaare teatrisse edasi Tallinna, kus ta töötas Tallinna töölisteatris ja noorsooteatris. 1946. aastal kutsus legendaarne Kaarel Ird teda tööle Vanemuisesse ning nii sai Peebust taas tartlane. Esialgu muusikalavastustes kaasa teinud Helen Peep sai 1957.-st aastast tööd ka draamanäitlejana üheks meeldejäävamaks esituseks oli roll näidendis tabamata ime. Helend Peebu enda sõnul pole ta oma pikast karjäärist välja valinud lemmikrolli. Kõik osad nii suured kui väikesed, on mängimist väärt, kinnitab juubilar. Vaid poliitilistes näidendites mängimine oli ebameeldiv, lisas ta. Helend Peep on teatripisiku edasi andnud ka oma järeltulijatele. Poekao Peep on samuti Vanemuise näitleja. Poja sõnul paneb teda imestama isa vastupidavus ühes teatris. Kõige eredam on ikkagi see tema pikaajaline teatris, oleks, see on ikka tegelikult. Kui võtta nüüd numbrite järgi, siis 38.-st aastast praktiliselt praeguse ajani välja 2100 või tegi viimased trollid Vanemuise teatris. Peep lisas, et isa on rahulik inimene, kes ennast intriigidesse ei sega. Samas on tegu suure näitlejaga, kes teeb igast rollist nauditava esituse isegi siis, kui esialgu paistab osad tagasihoidlik. Toomas Kelt Eesti Raadio, Tartu stuudio. Täna õhtul kell kaheksa algab Tallinna 19. rahvusvaheline orelifestival festivali kunstiline juht Andres Uibo räägib, mida festival pakub. No kõigepealt pakub väga kõrge kõrgetasemelisi orelimängijaid ja, ja väga laia spektrit orelimuusikat, seda kõigepealt sellele kindlasti sekundeerib mitte otseselt orelimuusika, vaid koosseisud, erinevad koosseisud, kus kasutatakse orelit. Ühe näitena võiks tuua näiteks tuua, kus on orel ja paaniflööt. Paaniflööti meil Eestis enam keegi oreliga koos mängu, nüüd ei ole, aga paanis lööta selles mõttes väga huvitav vilju, et tema oreli kõige vanemaks eelkäijaks loetakse Hiinast pärit instrumente, kus on erinevad mitme kõrgusega viled on kokku pandud ja tehtud siin saavad kokku siis oreli kõige vanem eelkäija, teadaolev eelkäija ja orelise. Meil on mitteoreliga otseselt seotud Sven Grünbergi autoriõhtu siin Nigulistes ka Pärnus, kus on kõik võimalik instrumente kasutusel trepil süntesaatori taga. Päris orel on kasutusel nii et väga erinevates koosseisudes, ega mina kõik kontserdid olete ära kuulanud võimalik kuulata, kus ma, et kui ma ise tegelikult ei ole kusagil parajasti väljaspool Tallinna kontserdi, mulle päevade enam-vähem kõik tuleb ära kuulata ja mul on väga täpne pilt olemas. Aga kindlasti ma tahtsin tulla son sotikontserdile, kus maailma nimekaid organiste praegu Inglismaalt Vesbeste läbi organiste ja kindlasti tänaõhtune Orthodox, Singers'i ja vene koorimuusika ja orelimuusika vene muusika, niisugust kava, millele olnud kunagi ehkus terve õhtu on pühendatud vene muusikale, tänane avameelselt, aga kahtlemata väga põnev ja siia ma kindlasti tahan tulla. Tallinna Raekoja platsilt saadeti täna teele sellesuvine kinobuss. Meelis Kompus käis saatmas. Kinobussiseltskond nimetab seekordset ringreisi esimeseks väikeseks juubeliks, kuna buss vurab mööda vabariiki juba viiendat suve. Ees on 15 peatuspaika igas maakonnas üks, kus, nagu alati on avatud töötoad ja näidatakse filme igale maitsele. Kinobussi. Projektijuht Mikk Rand. See, kus me oleme juba korra käinud, siis sealt tuleb meile otse nagu uuesti, tulge ikkagi neile uuesti, mis siis, ärge minge mujale. Samas on see, mis nagu kordab teised maakonnad ikkagi uued kohad iga kord olnud. Kas määrab see ka nagu filmide valikut natuke, kuhu ta parasjagu sõidate, ütleme Ida-Virumaa publik ootab võib-olla natuke teistsugust filmi või näiteks seesama Palamuse Publicas hea meelega vaataks oma kevadet ja suve võib-olla, kui sellest isu täis. Jah, ma arvan, et niipidi võiks öelda nende veise täis, küll nad nad teavad seda niiehknaa seal on võib-olla isegi dokumentaalfilmide koha pealt rohkem, sest seal on nagu see põnevus, et mida on selle koha pealt filmitud või siis kui me näitame kroonikakaadreid konkreetselt, igal õhtul erinevast sellest paigas, see on nagu oluline nende inimeste jaoks. Mitmes kohas on kinobuss kohal seoses mõne olulise sündmusega, näiteks Kautla seoses Erna retkega Palamusel tänu Theodor Lutsu filmipäevadele ning Velisel tähistatakse 100 aasta möödumist Velise vabariigi väljakuulutamisest. Aga mida siis näha saab? Rõhk on lastel ja noortel, seda ilmselt näitab meie peafilm röövlirahnu Martin ja loomulikult see, et Pimedate Ööde festivali programmina on toodud siuksed, laste ja noortefilmid, et igati vaadata, need on olnud populaarsed kinodes, et kas ei oleks olnud võib-olla targem võtta selliseid filme, mis võib olla nii suure publikumenuga, ei oleks olnud, et viia neid rohkemate vaatajateni, siis tänu kinobussile, kui me räägime nüüd röövlirahnu Martinit sisse kas olnud ja lihtsalt on see, et filmid elavad lihtsalt teatud aega, nii et tal praegu ongi väga hea veel käia kinobussituuriga ära tulevad juba uued menukad filmid. Seda me tahamegi teha, et oleks võimalik kõigil vaadata. Loomulikult on ekraanil ka palju kiitust pälvinud uued Eesti mängufilmid nagu stiilipidu kohtumine tundmatuga August 1991. Samuti on vaatajate hinnata tänavu valminud täispikk animafilm Frank ja Wendy. Otse loomulikult on programm palju tihedam kui siin antud mõned vihjeid, kuid oma silm on kuningas ja täna juba Narva-Jõesuus ning tuur saab punkti 12. augustil Palamusel. Ja ilmateadet oleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, paiguti on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni viis meetrit sekundis, hommikul saartel idatuul kuus kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on öösel 12 kuni 17 kraadi. Päeval pilvisus tiheneb, alates Edela-Eestist hakkab vihma sadama, kohati on sadu tugev ja äikest. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 25 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.