Tänane Vikerkaar on kordussaatest, mis oli esmakordselt eetris 98. aasta detsembris. Tookord oli Valter, jah, Jaak Ojakääru külaline, Ants Nuut. Tere tulemast kuulama Vikerkääru ütleb kõigile Jaak Ojakäär ja tänases saates tuli seda teist mikrofoni üsna tükk aega edasi-tagasi lükata, sellepärast et nii Valter Ojakäär kui meie tänane külaline Ants Nuut on väga kandvate häältega üks kandev bariton, teine vist kander kandev tenor või kuidas? Tere tulemast, tants. Trombooniga saab muidugi kõvema hääle kätte kui, kui häälepaeltega aga sa sind demonstreerisid just kuidas need saetud ooperihääled laulavad, võib-olla väike näide sellest ka nii, nii. Lauljad teevad hääldavad maskilt meemi. Nojaa, aga meil täna laulda ei ole vist vaja või ma ei tea, võib-olla edaspidi laulame ka, katsume ilma. Vaatame pillimängust siis. Ja no ma ei tea, vist on ikka niimoodi, et sind teatakse alates sellest ajast, kui sa apelsini hakkasid mängima. Aga tegelikult, ega see ei olnud ju vist sinu esimene ansambel. Ja neil oli õnne ka Uno Loobi sinilind omal ajal enne apelsini aga oli bigbänd Mikid. Ja ta vaata, lõik neli, neli ja pool aastat. Nii et kui me räägime aastaarvust millal see võis olla? Siis ta oli rütm otatud. Ja Nikide nimi vahepeal vist keelati ära, et see oli väga nagu, nagu läänelik Disney tuletas meelde. Merist Veliks Mandre teda juhatasid kordamööda, üks väsis ära tulijale, teine ja kaks kahe dirigendi. Aga enne seda olin pritsimaja noorte pasunakooris, siis. Kas siis oli orusaar seal või või oli? Juhati juhatas vanade akende ja ma olin seal. Noorte Siim Kallas oli, mängis klarnetit. Aitäh, tõsi või? Nojah, pill oli kodus olemas, mis siis see oli siis veel kuuekümnendatel või 70 kuuekümnendatel, jah. Kusagil 16, siis läksin sinna rütmi, siis tundsin, kuidas ei oska mängida. Olime ikka puhta edasaga pärast nelja aasta pärast juba ei kartnud midagi. Esimest trombooni mängida. No ja mina mäletan seda ühte Aurora Semper-il oli üks, üks juubelisünnipäev ja seda peeti seal noh, omal ajal, kui me räägime esimesel Eesti ajal oli seal Harjukohvik, ma ei mäleta, mis no ühesõnaga praeguse Vabaduse platsi ääres seal, kus on nüüd see linnavalitsus ja seal all keldris oli üks oli üks niisugune, vanasti oli kohvik ja no ta ei olnud kelder torni poole korruse peal või restoran, raev, vutt, raeoli täitsa õige ja see oli enne apelsini ja. Oh, ja siis oli niimoodi, et sina mängisid seal niisuguse koosseisuga. Tromboon, klaver, trumm ja kontrabassi neljakesi, sina olid ainuke viisi pill ja siis ma mäletan, seal oli Tiit Kuusik ja noh, konservatooriumi rahvast, muusika, rahvast oli väga palju, kõik Aurora Semperi kolleegid ja ja siis kõik imestasid seda, et, et on kuuldud igasugu ansambleid, et kus noh, mängib viiul, mängib kogu aeg viisi või siis mõni saksofon või ükskõik, midagi võimeni. Akordion, aga tromboon mängib õhtu läbi, sa mängisid kõik valsid, tangud mis iganes foksid ja ja kõik mingist peast ja sul on hea mälu või. Ei ole, aga korra jääb, siis jääb, aga mul on jälle, minul on istunud nagu ilma noodita. Ilma noodita, mäng lehe lehest lugema olen kehva, aga kui viis juba korra meeles on, siis siis mängida ükskõik mis helistikus. Ja, ja nii on ka sulle, et näiteks kui sa pole seda kunagi mänginud sedaviisi, aga sa tead 105 hästi et siis paned pilli suu peale ja kohe mängid. Vot ma ei ole keeruline. Nojaa, vot mõni on hädas sellega, et, et noh, et trombooni, ma tea, seal positsioonid, lükkad seda, seda kulissi väljapoole ja tomat sissepoole ja ja ma ei ole üldse aru saanud õieti, kuidas sa need kohad üles leiad, kust ta täpselt peab olema. Ega ma alati ei leiagi. Siit mööda teed endale ka nalja. Aga, aga sul on see võimalus, et sa kuuled, et läks natuke mööda, siis parandad, liigutad natuke, kas sissepoole või väljapoole. Siis tuleb see niuke. Ants Nuut on siiski oma teadmisi käinud arendamas ka kunagises Tallinna riiklikus konservatooriumis ja see on juba legendiks muutunud lause, ma ei tea, kas sa oled seda tõesti öelnud või mitte. Et mina olen kolm dekaadi juba üle elanud, elan neljanda ka, et sul võttis see nii pikalt aega või pole see sinu öeldud? Nii kõva poiss, ma ei olnud, et ma nüüd ma ütleksin niimoodi, et olen neli dekaani üle elanud ja ühe mootorrattaga aga ära pidanud, aga, aga noh, nii nii kindel endas. Nüüd elan neljandaga, siis ma olin seal Noa tera peal, nemad pidid minuga, pidid minuga vaevlema seal. Tänu nende armule ma ikka seal olin, kuidas see asi üldse lõppes, siis ma sain õpetajatega hästi läbi ja sai toitsid mind, said ikka diplomi kätte. Sain jah, 78.-le. Aga kas sa õppisid karbi juures ka ja no vot, sa ütlesid, et sa said õpetajatega hästi läbi, mul meeles kark ütles kunagi, et tal oli väga palju õpilasi, Tiit Karise kuulsad, meie omaaegsed, kõik tromboonimängijad olid sina tahad rohkem neid, kes tema juures õppisid. Aga ta ütles, et niisugust meest mul ei ole olnud nagu Ants Nuut, et kes oli sündinud tromboonimängija, nähtavasti sa kasutasid seda oma sündinud tromboonimängija eelist. Nii et sa, ega sa siis viibisid kani, kuidas jõudsid, sa teadsid, et saad nagu hakkama. Ja kas ma oleks võinud ikka harjutada küll see oli kõik enesepettus, kui ei harjuta, praegu oleks kõva mees olnud, oleks võib-olla oleks harjutanud. Aga noh, siin ma olen. Aga mis sul siis puudu on jäänud, ma ei tea isegi. Vaata, omal ajal oli see original Dixile sääs bänd ja seal mehed läksid Inglismaale esinema ja siis see George pruunis mängis seal trombooni jalaga. Sina oled ka seda numbrit teinud? Olen küll, aga see ükskõik, kas jalaga või käega. Positsioonid on samad. Tuleb jalast ära võtke, sest muidu ei saa nagu liigutada edasi-tagasi. Vanasti ma ei tahtnud seda numbrit teha, nüüd ma saan aru, miks seda numbrit rahvas vajab. Tsirkust. Ei ole kunstiga mitte midagi. Loomuleerumooni mänguoskusega loomulikult lihtsalt mängid jala. Nojaa, aga vaat seal on ka kaks asja. Esiteks peab ikka väga tundlik jalg olema, teiseks põlv peab korras olla, niiet põlvi ragiseb. Põlveliiges peab olema tipp-topp korras. Seega see number peab olema niimoodi pandud teiste numbrite vahele, et niisama eraldi seda ei saa teha. Et seal näiteks kareski tõuseb Sauli, kes vahepeal püsti hakkab jalaga mängima keset tõsist kava. Seda ei saa temaga mina. No ja nähtavasti seda ei saa ka näiteks seda Baieri polkat mängida, pageda pakatav kamp. Pole proovinud, tantsu puhul on kõik võimalik, niisugune tunne, et mul ei tulnud isegi lauldes välja ja siis jalaga inimesest. Aga ma arvan, et nüüd on aeg minna tänase esimese muusikapala juurde ja andsin arvas, et võiks mängida ühe ühe pala. Meil nimelt oli plaanis tänasesse saatesse kutsuda ka Antsu kauaaegne kolleeg pillimees Jaan Arder, kes kahjuks ei ei saanud mahti tulla siia sellepärast, et ta on seotud Hortus Musicus. Proovis Hortus muusikuse proovis just hetkel. Aga üks laul, mida sina võid pala, mida sa alati südamlikult meelde tuletad, on Capri saarel. Ja sina valisid selle avaloo võib-olla põhjendad veel natukene, miks? See sellepärast, et kui noh, on veel kedagi, kes ei tea jaani ja siis ma ütlen, et seesama Jaan, kes kenasti Capri saart laulab, siis teavad kõik. Ja, ja need jaan systervitabki selle looga Või? Või? Ja nüüd. Kui. Kui. Eeskätt. Ja seisma. Siis ta. Siis kätt. Ja siis. Capri saar ja ma tahtsingi öelda seda, et, et Jaan oskab teisi lugusid veel, ta oskab päris mitut lugu. Ja see ei ole ainult üks lugu, aga see. Ja kui näiteks hakata üles lugema, palju ta lugusid oskab peast ei saagi, läheb sassi. Peab näpud appi võtma. No kui juba Ortus muusikuses saab töötada, siis ega see siis ikka sinna ei võeta. Iga järgmine mees tänavalt, kes tuleb, siis peab ikka olema teatud eeldusi ta nagu oskasid, väga väga. Me loodame siiralt, et saame kunagi ka Jaan orderi külaliseks Vikerkääru, nii nagu ka Tõnu Aare kes kahjuks ka jõudnud, tema ju resideerib praegu Soomes, rohkem vist tuleb. See kuu tuleb Mailast, teil on kolmekesi midagi sellist ühist plaanitud ka koos teha vä? Me oleme siin vahel ikka teinud, siin ja Soomes ka vahel käime Jaaniga, sõidame sinna ja seal võitsime üks kord. Joogilaulude võistluse panime kinni kogemata, kui sellesama selle asuniku pulgaga. Ja asunike polka ongi meil mõeldud nagu järgmiseks looks mida kuulata, võib-olla siis kuulame ta üldse kõigepealt ära ja siis siis analüüsime. Noh, kui see oli see võidulaul nii-ütelda, mitte küll Eurovisiooni, aga, aga oma laulude võidulaul, siis kuulame üle. Vabariigi märjuke. Päeva. Ei. Ma. Pole. Veidikene. Räägime härja. Nägime. Raame sadam lähedal. Mul oli väga kosutav seda laulu kuulata, mitte sellepärast, et ma suur viinamees oleks, aga ma tean seda laulu juba ammust ajast noh, nii-öelda eesti ajast peale ja võin ka seda öelda, poisid ei vist ei teadnud seda, et selle laulu autor on Lui raudkett. Oli omal ajal üks niisugune akordionimängija mängis restoranides ja ja see oli ka tema ainuke lugu, millega ta kuulsaks sai. Ja kahjuks tol ajal väga paljud inimesed põdesid tuberkuloosi ja see viis ta väga noorelt hauda, nii et võib-olla oleks tulnud niisugust lugusid veel ridamisi, aga see jäi tal ainukeseks. Aga kui nüüd Ants Nuut mainis, et te võitsite Soomes lauluga selle joogilaulude võistluse, mis siis peaauhinnaks oli ka? Markku ikka Tõnule seal anti vist natuke andis meile ka, et meid jälle üle piiri, teinekord lastakse seal natuke taskus olema. Mida piirivalvurile näidata. Ma mõtlesin just, et võib-olla ajasid kasti õllega läbi, lihtsalt. Seal oli. Võib-olla peab kuulajatega seda seletama, et mis asuniku palka endast kujutab, sellepärast et asunik oli teatud mõõt, viina nimetati. Vot mina ei olnud ju sel ajal nii suur. Ega ma praegu ka ei ole nii suur viinavees, aga, aga siis see niisugune suur pudel, see oli riigivanem. Ja siis suur pudel on siis, mis 0,5 pool liitrit või või veel suurem IC vistori rattad seal, vot neid kindlasti. Juba vanemad härrad, kes minu seda nihukest ebalevalt juttu kuulavad, ütled tohool, poiss ei tea sedagi. Viina vaatasidki ei tea, aga oli, oli riigivanem, oli see kõige suurem asunik ja siis väike see veerandliitrine, see oli siis soru või siis juss nimetati. Nii et neid hellitusnimesid on olnud üsna palju. Ja see oli just asuniku palka, see tekstis on ju kohe näha millest seal jutt on. Eesti vabariigi. Aga neid, kuna jõulud ju lähenemas. Tuleme veel kord tagasi Jaan orderi juurde ja nüüd juba seoses jõululauludega. Ants Nuut arvas, et ühe pala peaks kindlasti mängima, aga sellelt plaadilt, kus Jaan Arder laulab jõululaule ja orelil saadab Ene-Mai Salumäe seal üks balan on kultuuriväärtusega. Kuna tromboon saadab natukene võtab osa ja see on siis esmajõulurõõmusõnum. Inglise jõululaul tõlkinud Ott Arder. Ja see on jaanijõulukasseti pealt ja, ja see on, on tehtud enne toomkiriku oreli remonti. Kassett ja ta on isegi saadaval. Ahaa, seda on alati hea löögil just enne enne jõule. Jaanijõulukassette. Peab ütlema, et kiriku akustika on eriline, seal on üheksi kontsertsaalis või stuudios. Ma ei tea, võib-olla praegu. Mingisse tehniliste nippidega saadakse see niisugune ilus kaja kätte, aga kirikus ta on omal ka tore mängida, kindlasti. Ikka. No muidugi jaanihääl kannab igal pool on see kirikus või või looduses või või riidehoius mandrite vahel, tema hääl on nii, et ta oma häälega hätta jää kusagil. Aga Ants laudiga juttu ajades ei pääse muidugi üle ega ümber siiski ka sellest Eesti ühes kõige kuulsamast ansamblist nimega apelsin. Kas sa mäletad üldse, millal see kokku tuli? Kasse olid kohe algkoosseisus olemas. Ja meie selle tegime Aare, Tõnu Harri Kõrvits, Jaan ja mina. Ja aasta oli siis 74 apelsin, tuli Tõnu nagu mõtles välja ja oligi, või oli nii raske apelsin, ainult pühade ajal sai apelsini. Et siis pidi midagi väga erakordsed, oleme praegu, pane apelsin või banaan või ükskõik mis kõik on poest saada, kedagi ei üllata. Stahli defitsiitne? No ansambel ei olnud defitsiitne ilmselt sellepärast, et teil tuli kohe algusest peale väga palju pakkumisi esinemiseks ja eks te võtsite nad ilmselt kõik vastu ka alguses Eestis ja siis ka ju üle Liidused. Ta kuulajaks võtsime vastu, kui jaksasin. Et siis oligi probleem, et ei jaksanud, ei jõudnud igale poole ilmselt. Praegu peavad inimesed tööd otsima ka siis filharmoonias, telefon, lärtsus laual. Küsimus no mul on meeles, me kõik kolm oli vist tookord vilissis, kui apelsin käis seal ühel džässifestivalil, kui jumal niisugune mõjuni niukesed aplausi kuulnud. Rõdud tahtsid seal suures kontserdisaalis maha kukkuda, need grusiinlased nii vaimustatud, et midagi hullu. Et noh, kuidas tundus, kas see oli siis selle apelsini üks kõrghetk või? Eks neid kõrghetki oli seal terve, see värk oli suur, kõrget. Ei, seal oli niimoodi, oli kiire lugu, oldi vaimustuses. Aeglane lugu, sassis oli samamoodi. Kiire lugu, vaimustus, suur aeglane, siis pold, vaimustus, mis siis, et, et aeglane võis olla väga hea lugu. Nende temperament, seal on teistsugune. Sellel toonasel Nõukogude Liidu territooriumil oli ka vahet, tähendab, sa rääkisid just temperamendiga praegu ütleme pilissis esineda või Moskvas esineda või kuskil mujal esineda? Oli, oli seal mingi publiku suhtumise vahe tunnetatud. Kes oli rohkem näinud ja kuulnud see nagu mõistest paremini neil oli lihtsam teha suuremates linnades. Aga noh, väiksed erinevused olid aga vastuvõtul igal pool ja. Aga ma arvan, et siin, Eestis tol ajal nimetati neid süldipidudeks, need olid ka ikka päris toredad vist etapp midagi pold häda sellepärast, et noh, meie rahvas oma oma kuulaja on ikka hoopis midagi muud. See saab ka poolest sõnast aru, kõik neist neist naljadest ja, ja, ja pole sõnu vajagi, juba taipavad kõik, milles asi on. Igal pool oli ja vastavad, aga kus oli vägev, oli Leedus ja Lätis ahsoo korra sattusime balangasse ja, ja Riiga sattusime ka ühe korra fantastiline vastuvõtt. Üldiselt need organiseerijad sealset, need ei vajanud meid. Aga kui sinna ikka sattusime, siis läks ja Riias samamoodi, need läti Vilarmoonil olid toomkirik. See tõi raha sisse, neil polnudki vaja mingit apelsini, aga kogemata sattusime siis vastuvõturahvas vajas filharmoonia ei vajanud, rahvas tahtis ja võttis. Ma ei oska kirjeldada, kui seda vastuvõtu Riias. Kuidas seda aega kõik bändiliikmed üle elasid, et kogu aeg ratastel olla, kogu aeg koos olla? Noh, seal oli ju Ivo Linna, Mati Nuude, kes kõik ja kas nii-öelda ära ei hakanud tüütama kogu aeg see kooselu. Eks ikka väsid ära, tuleb tülpimus peale oli üks tuntud džässimees, nime ei ütle, aga ütles mulle niimoodi, et ah, et tule seal tilulilu pundist ära tule ära muusikat tegema. Aga siis elu läks nii, et sattus ise sinna tilulilu punti mõneks ajaks ja ta ei pidanud valule vastu. Et see oli noh, pealtnäha lõbus ja tore, tegelikult. Reisimine ja see kontserttegevusega väga lihtne pold. Ta on selles mõttes hirmus tüütav, et kuidagi kui sa kodus oled, sa leiad omale tegevust ja, ja aga reisil õhtul on kontsert, siis päeval, no väga palju juhtub ka seda, et siis nõrgema iseloomuga mees hakkab pruukima, nii ta oligi. Nojah, ei saanud aru, kus linnas ta oli noh ja ja no meie olime orkestriga ka kaks aastat olime kaks ja pool kuud ringreisil ja siis käis muidugi kõva pritsimängija ja millega siis aega veedeti ja aga kogu aeg on niisugune tunne, et sa pole nagu oma elemendis. Aga kui. Ja laval laval muidugi pidid olema vormis ja normis sellest neid kontserte oli nii palju, et sa muidu ei poleks jõudnud teha. Muidugi. Kui oli tegu ikka niivõrd tuntud ansambliga kas nüüd tagantjärele mõeldes, kas maksti ikka ka nii hästi, et oli sellest midagi ka tuleviku jaoks kõrvale panna, isegi mitte midagi? 18 rubla saime kontserdi pealt, nojah, siis olid ju need ametliku taevarahad ja. Ja ühe ühe koha peal anti meile 30, siis peale seda käisime siin uurija juures. Nii palju anti eino ja ma mäletan, isegi pole saanud, niisugune kurioosum oli niisugused nimed nagu meil, no ütleme näiteks pianisti, sest Bruno lukk või midagi ja ja see mingisugune 26 rubla oli siis juba kah hirmus. Stavka nagu tol ajal öeldi, nii et no See loodemati tegi veel nalja. Tuli meile kesktelevisioonist rahakaart 11 rubla. Mati ütles, et mitte mingi kolm, neli rubla 11 rubla 250 miljonit vaatavad sind selles. Ja selle jutu lõpetuseks üks pala siis ansamblit apelsin ja seal instrumentaalpala õunaraks. See lugu on mulle ja siis, kui teda tehti, meeldis, võttis, tegi tuju heaks ja praegu samamoodi. Selle loo kohta võiks ju nimetada veel ka seda, kes mängis viiulit poja Paul kes ei ole mitte kogu aeg apelsini mänginud. Teda paluti tali, muidu grillis seal külalisartist Uno, Kaupmehe Olit, grillis kohv. Aga ka Ants Nuut ei ole mitte kogu aeg apelsinid mänginud vaid väga paljudes teistes koosseisudes. Ja nüüd üks 90.-te aastate projekte on seal olnud koos Allan Jakobi ja Teet Veskusega. Jah, seal trio naturaalne. See on siis tromboon, akordion, kitarr ja viimasel ajal nüüd on Jaan on meil alaline külalisesineja nisukene küla külaline, ilma selleta ei toimugi midagi. Nelja meheni, trio. No te mängite põhiliselt millist repertuaari ikka nihukest, rahvalikku rohkemast. Rahvaliku ja svingi jah, klassika naljanumbreid sekka ja meil linti pole tehtud, need on nii elus ettekandes süsteeme, vasikanumbreid. No linte on siiski üht-teist ka jäänud, on jäänud ka see kuulus vanaisa polka. Ja tol ajal oli tuuri oli külm ja kiire oli ka ja midagi tuli. No kuulame, kui palju siis tuli ikkagi? Ja seda, kes vahepeal tegi Dirylidi Opsassaa teame me kõik, see oli ilmselt Ants Nuut Eesti parim joodeldaja või kui palju meil neid leelo karp oli ju kõva joodeldajaga kunagi ja palju meil neid on üldse, mis selleks, Artur Rinne joodeldas, aga tal ei olnud vist päris eht joodeldus oli, oli jah? Seleta nüüd kuidagi lahti, mida sa selle kõrisõlmega pead tegema, joodeldust oleks. Küsitud, aga ei oska öelda, mis seal toimub. Vaata on olemas pearegister ja on olemas, ma ei tea siis rinnaregister või et need registrid hiigla kiiresti vahelduvad, siis ma ei tea, see on omamoodi huvitav on veel, see joodetus on pärit ilmsesti sealt kuskilt Šveitsi mäestikust või sealt Alpidest. Et kas siis kõrgmäestikuõhk soodustab kuidagi seda, seda toimikut, milles asi? Pole võimatu ortos muusikas oli käinud Kasel, jood limaal ja, ja, ja siis. Ja kõigile nagu õpetati. Aga kohalikud ütlesid Mustonenil, et ole sina, vaid jaan, joodeldab. Jaan, pole ka joodeldaja. Aga sina. Ei tulnud midagi. Vaata huvitav on see, et sealt kandus joodeldaminega Ameerika kantrimuusikasse. Hank Williams oli ka joodeldaja, tal on isegi palad joodel number One ja joodel, Lambert, Joe ja ja, ja vot, see näitab ka seda, et see Ameerika kantrimuusika juured on otsaga ikka Euroopas ega ei ole kuskile minna. Eks kõigil neil ameeriklastel juured otsaga Euroopas, kust nad sinna välja rändasid. Aga pluusi juured ei ole Euroopas. Valgetel valgetel ameeriklastele ütleme nii, siis kantrimuusikutele aga selle vanaisa polka muide nii ega selle, ega sina andsid ja. Autori nime ei tea, ma tean üldse vähe, autorid. Ei, no siin ei saa siin süüdistada, sellepärast et ma arvan, et mitte keegi ei tea selle autori nime, ma arvan meile, ta tuli Venemaalt. Polkadeedus ka oli, oli see vanaisa, polka tuli sealt, aga tegelikult see on ikkagi saksa algupäraga Clarinat volga, Nayaklarinenton polka ja aga aga kirjutatakse plaatidel traditsionaalne, et noh, autorit ei ole. Aga minul oli niisugune asi, et kui Ma ühe oma elu kõige pikema jalgsimatka tegin Narva jõe äärest Pärnusse välja vahepeatustega ja ümber riietamisega vahepeal, siis ma mäletan, ma olin vist Türil ja mul oli. See oli aastal 44 täpsuste aastal neli, võib-olla mõni hakkab mõtlema, et miks sa pidid jala Narva jõe äärest Pärnusse septembrikuu sees 44 ja ja siis no relvastus oli jäetud juba ka sinna kuskile, ma lähen kunagi vaatan, kas ta on seal alles veel. Aga siis aga siis klarnet oli mul kaasas. Jaa. Türil pidasid sõbralikku nõukogude armee võitlejad mind kinni ja küsisid, mis kuradi kastion arvasid, et võib-olla seal sees on mõni niisugune peenikene püstol, Väike-Iisraeli kuulipilduja ja uusi ja siis ma tegin selle kasti lahti ja siis küsisid haigrats mees. Võtsin panin pilli kokku ja naise natuke seda vanaisa palgad meile ja siis neil kuidagi leebusid ja panin uuesti pilli tagasi ära ei võetud, hiljem võeti ära, aga siis aga siis ma olin siis juba nii palju väge täis, et ma läksin ohvitseril, kaevuvad nad kurat, pillimehe käest võeti pill ära ja ohvitser ütles, et kes see oli, kes võttis ütles, et otsekohe tagasi. Nii et noh, niukene asi, aga see polka on mul südamesse jäänud sellest ajast. Kas Ants nuudil on ka armee kogemus olemas? Pillimehed tavaliselt nihverdasid ennast kõik kuskile orkestrile. Kes argu ja viletsaid ei võeta sõjaväkke? Ajan oma jahmunud näoga teistele hirmule. Mina näen kõrvale ja mul oli asi oli selles, et ema oli üle 50 või üle 60 ja pension alla 60. Ja siis jäeti nagu emahoid aitajaks koju. Aga Ants Nuudi hobidest tean ma küll seda, et igasuguste mootorite ja mudelitega armastad sa väga jännata. Kas sul on praegu üks selline mingi iidne mootorratas ka, mis, mis liigub, see on alles, mis on siis kuulusaalide BMW, BMW ära 30 õis näit oli siin palju, vanasti sa ütled nii muuseas umbes, et see pole midagi erilist, neid ikka on. Need uued on ju hirmkallid vist. Kallim kui auto vist isegi. Ja vist küll jah. Noh, autosid on ka igas linnas. Aga see vana BMW liigub ikka ja kui, kui kiiresti ta üldse liigub, kui oleks puhas tee, võib olla mäest alla ka natukene. Tuul tagant ja siis ikka läheb. Kui aega on siis lima tik, tik, tik, tik ikka kiiresti. Aga ma mäletan, ühe jalgratta, panid ka ise kokku? Ei, see on ikka vana Arkovi. No seda küll, aga vedurist kunagi Ma sind tänaval nägin ja siis tuli jutuks ja sa ütlesid, et sa Puttidest ikka nii ära, et ta sind kandma hakkasid. Vahepeal, tal oli vist mingisugune tõrge või? Võib-olla see oli mõni tuttava ratas, ma olen mõnele teinud. Siis on vähemalt kaks Eesti muusikud, keda ma tean, kes on kuldsete kätega. Igasuguste autode ja muude mootorite parandajad, on Ants Nuut ja Taivo Sillar, bassimängija on ju üks teine ja Leo Tauts, kes ise ehitas omale auto, kolm tükki on. Ahaa, no võib-olla Ants teab veel neid, ma ei tea. No nemad on ikka kanged mehed sellel alal. Mina pole nagunii erinev. No sa oled väga tagasihoidlik, ma olen seda tähele pannud. Oh, mis nüüd, mina? Mulle meeldivad rohkem need väiksemad asjad, mudelid ja kuhu ise peale ei saa istuda. Aga mis siiski sõidavad ja vilet annavad ja vedurid ja paljusid neid teinud oledki? Ei, paar tükki on niimoodi nagu ta ei saa valmis, aga noh, eks ma võtan. Mul on sõber ka, kes tegeleb samade asjadega, Nathan Rebecca väga hästi skandada utsitamas. Ja lastele rõõmu, kui palju oled, on sul tuttavaid lapsi ka, kes nendega mängivad? Naine on sõimekasvataja ja ma olen seal lastele pilli mänginud ja ja vedurit näidanud ja auruteerulli näidanud. Lõbu laialt lasknud teha üks päev minema. Nüüd just jõulud ka tulemas ja ja meil on üks jõululugu veel mängimata, mis oli meil ka tänaseks saateks välja valitud. See on laul nimega jõulude ootel. Ja siin on nüüd pillimeesteks Taago Daniel, Ants Nuut, Are Jaama, laulab Siiri känd ja autor on René ohver. Ma ei tea, kas liikuv entsüklopeedia Valter Ojakääru oskab tema kohta ka midagi? Ta kohe uferd ja ma olen teda kohanud, ta on siin ka käinud ja ta oli väliseestlane. Tema isa oli muide juba enne sõda siin restorani pillimees ja, ja ka helilooja ja René Upheril on. Mul on üks tema plaat, plaat ja siis kaks kassetti, mis ta on siia toonud. Aga ta kahjuks mõned aastad tagasi suri ära. Andekas pillimees mängis koordinise. Siin laua taga on kolm meest. Ants Nuut, Jaak Ojakäär, Valter Ojakäär, kes kõik on kuulnud legendaarset Jan Johanssoni, kes kahel džässifestivalil siin Tallinnas esines ja tema õnnetust surmast autoõnnetusel möödus kuu aega tagasi 30 aastat ja just nüüd tõi mulle post minu hea tuttava ering Selveri raamatu Jan Johan sonist kus on siis ka mõned Tallinna džässifestivali pildid sees. Ja juures on plaat ja ma arvan, et meil oleks kõigile meeldiv kuulata üks hästi lühike lugu sealt plaadi pealt mis näitab Jaan Johansoni erakordset niisugust muusikalist vaistu ja tema inimlikkust. Ta nimelt oli muidugi läbi-lõhki džässipillimees, kirjutas ka balletimuusikat ja, ja igasugust ja ka lastemuusikat ja see on üks tore lastepala minuti pikkune pealkirjaks niisugune ilus lapselik hüüatus. Vaata, lund sajab. No kahtlemata kuulaja pani tähele seda, et lõpp oli tehtud niimoodi, et iga pillimees mängis ainult ühe noodi, umbes nii nagu Aivar Mäekellade ansamblis igaüks kõlistab oma kella vajalikul kohal. Aga tänase Vikerkääru saate koos meie külalise Ants naudiga lõpetaks siiski selle ansambliga, kellega koos teda kõige rohkem teatakse ja see on apelsin ja seal tuli üht-teist veel meelde selle saate käigus, mida sa tahaksid öelda tagasi mõeldes. Või nüüd praegu mõeldes. Mul tuli see, seda tahan öelda, praegu käib ju paaniline lindistamine, vanade lugude uuesti lindistamine ja samamoodi põhimõtteliselt. Aga apelsinilood on, said omal ajal niimoodi tehtud, et ei ole vaja neid neid uuesti lindistama hakata, nii nagu on Jon selleks sai noh, mõeldud, neid on vähe, aga meil ei ole palju neid. Nii et teil seda plaani uuesti midagi teha ei ole. Kui siis uut, aga mitte neid vanu, neid võid ju iga aasta ümber teha. Sellel pole mõtet. Aga nende kunagiste lugudega on ju ka siiski vasta pükse saadud. Pala nimi oligi selline. Kunagi tartus saime vasta, pükse tegelikult ei saanud, aga rahvas võttis väga hästi vastu. Aga Edasis ilmus artikkel kus oli kõik, oli paha, mis me teinud olime. Aga ma ei saanud ainult aru, miks rahvas plaksutas ja hästi meid vastu võttis. Selge see, et noh, ikka tekib mingeid näpukaid. Kui see maki peale võtta, Elmari vigu hakata otsima leiab küll. No see oli ilmselt põhimõtte küsimus, jah, põhimõtteliselt apelsin ei meeldinud, ei maitsenud ühele sellele kirjutajale, lõpetame siis tänase saate nende apelsini vanade heade lugudega just originaalvariantides. Aga meele nii haledaks, võtaks või peatäie viina.