Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtteid 15 15.-st oktoobrist, stuudios on Kai Vare. Presidendi kärajatel käis arutelu peamiselt selle üle, missugune peaks olema Eesti, et inimesed tahaksid siin elada, et noored ei kipuks välismaale, vähemalt siin tuleb luua paremad võimalused eneseteostuseks ja uutesse ideedesse suhtuda toetavalt, leiab Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop. Värska lähistel avati helikopteriplats, samasugune plats on ehitatud ka Narva Gordonile ning seeläbi on suurenenud tunduvalt piirivalve lennusalga võimekus. Eesti idapiiril Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis avati õppetööstus, kus noored saavad toiduainetööstuse erialasid õppida samasuguste seadmete peal. Praegu moodsast toiduainetööstuses kasutusel on. Haapsalus moodustati töörühm, mis peab leidma kõik võimalused rongiliikluse taastamiseks Haapsalu ja Tallinna vahel. Raudteespetsialist Rein Riisalu hinnangul ei tuleks rääkida mitte raudtee võimalikkusest Haapsalu ja Tallinna vahel, vaid sellest, millal rong taas Haapsalu sõidab. Läti lennufirma airBalticu juhi jaanis vanakesi kinnitusel on jutud ettevõtte peatsest surmast ennatlikud. Tema sõnul läheb firmal paremini kui kunagi varem. Talvist lendude hulka suurendatakse 10 protsendi võrra ning lennusihtkohti tuleb juurde. Helsingi kunstihoones avati Eesti maalikunsti suur ülevaatenäitus Viron värib värvid. Enn Kunila kollektsioonist. Üle aastakümnete saab Soomes taas näha eesti klassikalise maali ülevaatenäitust. See on kultuurisündmus mõlemal pool lahte Prantsusmaal ähvardavad pensionireformi vastu suunatud, röögib peatada. Pariisi lennujaamade töö streigid on tööd seganud ka kõigis Prantsusmaa õlipuhastusjaamades. Poola kaitseminister, sea Poola afganistani missiooni jätkumise sõltuvusse nato tagatistest Poola julgeolekule. Õigust alliansi kollektiivkaitse põhimõtetes ootab Poola juba novembris toimuval tippkohtumiselt. Ilmateade lubab kohati kerget lumesadu, tuule kiirus on öösel kuni 13 meetrit sekundis, päeval tuul nõrgeneb. Seal on kuni viis kraadi külma, päeval kuni kuus kraadi sooja. Pärnus peetud presidendi kärajatel kerkis peateemaks, kuidas inimesed tahaksid ka 10 aasta pärast Eestis elada ja kuidas siit lahkujad tagasi tuleksid. Nii mõnigi sõnavõtja tõstis esile tagasi Eestisse tulla on raske, sest siinolijad kardavad heade oskustega konkurente. Te võite märkis, et Eesti ülikoolidega on raske koostööd teha. Tihti professoritele ei pääse ligi, nad ei vasta ei kõnedele ega elektronkirjadele. Toodi ka esile, et Eesti meeste haridustase ja ettevõtlikkus on madal ning paljudel jääb haridustee liiga vara pooleli. Toomas selle küsis Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop pilt hinnangut kõlanud sõnavõttudele. Minu meelest. Selgus küll, et kõige tähtsam probleem on see, missugune peaks olema Eesti, et inimesed tahaksid siin elada, et noored inimesed, kellel võib-olla varsti on eurotaskus hea haridusmaailm lahti, et nad ei läheks maailma jäädes siin, minge aga tulge tagasi ja paljud on juba läinud, tõepoolest, ma arvan, üks tõsisemaid küsimusi, mis Eesti ees seisab, on küsida ja nii nagu härra president on teile ületusse teinud. Kuidas tuua eestlased maailmast tagasi Eestisse, kui me räägime sellest, et Eestil on vaja uusi ideid ja investeeringuid ja kõiksuguseid asjad areneda, siis ma arvan, teine oluline mõte on kindlasti see eestigdovime. Majanduskasv ja areng on ikka inimeste pära. Eestil on vaja tegelikult majanduskasvuselleks, et inimesed tunneksid ennast õnnelikumana, et nad saaksid Eestis elada, ennast teostada ja kindlasti vähemalt meil veel palju raskusi, mis seda eneseteostus. Takistus? Üks põhjusi, miks Eestis on hea elada, on see, et siin on väike maa ja igas inimeses sõltub väga palju need inimesed, kes väljas on saanud häid oskusi või häid teadmisi, eneseteostuse võimalusi, mõjutada protsesse nii palju, kui nad Eestis osaledes protsessides saaksid oma mõtete või peab mitte või haridusega teha. Ja see ongi, et vastavalt me peame need eneseteostuse võimalused. Aga see tähendab, me peame ka ideedevatu olema palju huvilisena, me peame toetama teda, kui inimesed uute ideedega tulevad, mitte ütlema, oi seda kindlasti peatada. Me peame olema avatumad selles mõttes, mõeldes selle peale, et me tegelikult tahame ühiselt seda paremat Eestit. Läti lennufirma Air Baltic lükkas tagasi kahtlused, et ettevõte on pankroti äärel. Firma asepresidendi Janis vanakse sõnul põhinevad jutud firma majandusraskustest valedel faktidel ning ettevõttel läheb tegelikult paremini kui kunagi varem. Piret RMK jätkab eilses aktuaalses kaameras oli lähema vaatluse all lätlaste lennufirma Air Balticu majandusseis. Uudisloos kõnelenud ekspertide hinnangul võib algav talv kujuneda ettevõttele kriitiliseks. Nii rääkis Estonian Airi endine president Erki Urva. Baltic peab suurema osa oma peaaegu 500 miljoni Rootsi krooni suurusest laenust sellel aastal tagasi maksma SAS'ile ja seda raha on inimesed üsna keeruline sealt kokku korjata. Selle igapäevase toimetamise kõrvalt, kui ikkagi lühiajalised kohustused on enam kui kaks korda suuremad kui likviidsed varad, siis on pilt suhteliselt kehv. Samuti toodi välja, et Air Baltic on sulgenud viimasel ajal umbes paarkümmend lennuliini ning vähendanud lende 15-l liinil. Balticu asepresident pidas täNa jutte firma raskest olukorrast absurdseks ning kinnitas, et laenud makstakse õigeaegselt tagasi. Juba aastaid on aeg-ajalt välja ilmunud lennundusega seotud inimesi, kes kuulutavad airBalticu hukku avaldasid Eesti lennunduseksperdid kahtlust, et Air Baltic suudaks 2009. sel aastal üldse mingit kasumit teenida. Ometi oli Air Baltic üks neljast Euroopa Liidu lennufirmast, mis korralikku kasumit teenis. Mind ma kinnitan Baltics suurendab sel talvel lendude hulka 10 protsendi võrra ning lennusihtkohtade arv suureneb 11 võrra. Lennumahtudest rääkides tuleb silmas pidada lennunduse hooajalisi muutusi. Võrrelda saab ühe talvelendude hulka teise talve omaga ning suviseid lende Suvistega ütles vanaks ettevõtte majandusaasta aruanne on Vanaxi sõnul avalikult kättesaadav ning selle on heaks kiitnud mõlemad osanikud. Nii Läti riik kui ka erafirma. Mis puutub firma mullusesse kasumisse, millest suurema osa moodustas kaubamärgi müük, siis leidis vanakesed mullu ükskõik millise kasumi teenimine oli märkimisväärne saavutas. Mullu oli kogu Euroopa liidus kokku ainult neli arvestatavad lennufirmad, mis teenisid kasumit. Niisiis on ükskõik kui suure kasumi teenimine möödunud aastal suur saavutus. Piret Preis Tartu stuudio. Välissõnumid võtab nüüd kokku Tõnu Karjatse. Prantsuse presidendi algatatud pensionireformivaldsed korraldatud streigid ähvardavad tekitada kütusekriisi Pariisi rahvusvahelistes lennujaamades Pariisist tähtsa naisšalda kooli lennujaamas võivad kütusevarud lõppeda juba nädalavahetusel. Orly lennujaamal on varusid veel seitsmeteistkümneks päevaks. Pariisi lennujaamade torujuhtmete operaatorfirma trapil teatas, et nende varustamine kütusega katkestati. Streigid annab tööd kõigis Prantsusmaa 12. õlipuhastusjaamas ja paljud kütusehoidlad on blokeeritud. Hommikul taasavas märulipolitsei mitmed blokeeritud naftahoidlad, aga vähemalt viies teises hoidlas kehtestati uus plokk. Poola kaitseminister sea Poola vägede afganistani missiooni jätkumise sõltuvusse Nato tagatistest Poola julgeolekule. Kaitseminister Bogdan klissi ütles, et Poola edasine tegevus rahvusvahelistel missioonidel sõltub juba NATO Lissaboni tippkohtumise tulemustest. Klisi sõnul ootab Poola selgust alliansi kollektiivkaitse põhimõttes. Poola muret jagavad ka teised alliansi liikmeks saanud endise idabloki riigid Lissaboni tippu. Kohtumise üheks eesmärgiks ongi nata uue kaitsestrateegia vastuvõtmine. Venemaa ehitab Venezuelasse riigi esimese tuumaelektrijaama. Vastava lepingu sõlmisid pärast Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi ja Venezuela liidri Hugo Chavez ja kõnelusi Vene tuumaenergia agentuuri juht Sergei kirjenko ja Venezuela välisminister Nicolás. Maduro on Ameerika suurimat naftariiki juhtiv Chavez kinnitas, et soovib tuumajaama sõltuvuse vähendamiseks fossiilsetest kütustest. Medvedjev vihjas, et saavad vaenlasele USA-le ei pruugi leppe meeldida. Samas kinnitas Medvedjevi tegemist On rahumeelse kasutamisega. Šveitsi insenerid lõpetasid pidulikult viimase lõigu läbi alpide kulgeva tunneli puurimisel. 2000 seitsmeteistkümnendal aastal avatav raudtee tunnel ületab kolme kilomeetriga praegu maailma pikimaks peetavat raudtee ühendust Jaapani saarte vahel. Kotardi mäge läbiva tunneli pikkus on 57 kilomeetrit, siis hakkab ühendama põhja Kagu-Euroopa raudteevõrku. Tunneli kaudu pääsevad reisijad Milanost Zürichisse vähem kui kolme tunniga ja reis edasi Saksamaale väheneb tunni aja võrra. Praeguseks on ehitustööd kestnud juba 15 aastat. Tagasi Eestisse Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut palub revisjonikomisjoni kontrollida linna ja Keskerakonna lepinguid. Vitsut põhjendas revisjonikomisjoni poole pöördumist sellega, et meedias on esitatud kahtlusi. Oleks seoses Keskerakonna büroo laiendusega Tallinna vanalinnas ilmunud mingeid ebaseaduslikud tehingud. Edaspidiste spekulatsioonide vältimiseks tuleb kõik üksikasjadeni selgeks teha, märkis Toomas Vitsut. Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees on Isamaa ja Res Publica liidu liige Madis Kübar. Värska lähistel väiko rõsna külas avasid Eesti politsei ja piirivalveameti ning USA Euroopa väejuhatuse esindajad helikopteriplatsi. Samasugune plats on ehitatud Narva Gordonile ning seeläbi on suurenenud tunduvalt piirivalve lennusalga võimekus Eesti idapiiril. Igor Taro jätkab Helikopteri patrull ennatlik Eesti-Vene kontrolljoont. Piirivalvurite jaoks rutiinsed uudne lennusalga jaoks Värskast Narva tekkinud võimalus kopteriga vajadusel tankimiseks maanduda suurendab edaspidi tunduvalt piirivalvurite töö paindlikkust jätkab politsei ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu. Küsimus on lihtsalt selles, et varem oli teatavate pikaajaliste lendude puhul meil vahetankimist korraldatud kas siis kütused auto kohale tellimisega sobivasse kohta ÕISis Tartusse tankima lendamisega. Praegusel juhul on see igal juhul parem võimalus neil tankidega siis siin kohapeal ja teine asi, mis ta meile annab, on oluline see, et päästeoperatsiooni käigus pardale võetud inimese saab anda üle operatiivselt maapealsete teenistuste jaoks ehk siis päästeamet või kiirabile. Helikopteri maandumisplatside ehitus sai teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse toetusele, mille eesmärk on parandada kopterite maandumise tankimisvõimalusi. Selleks eraldasid ameeriklased kokku ligi 8,4 miljonit krooni, millest 2,5 miljonit läks Värska ja 5,9 miljonit krooni Narva piirivalve kordoni maandumisplatside rajamiseks. OSA kaitseatašee Eestis Robert Williams selgitab, miks on Eestis julgeolekuvõimekuse tõstmine ameeriklastele nii oluline. Ja Eesti on meie jaoks tähtis. Kuna tegu on meie liitlasega, nägime rahastamise võimalust Euroopa väejuhatuse kaudu ja helikopteriplatsid tundusid meile kõige olulisema projektina, kuna need tõstavad piirivalvurite võimekust piirivalvetöö Euroopa Liidu idapiir Pill tähendab olulisi väljakutseid nii narko kui inimkaubanduse tõkestamisel ning pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga on tõusnud ka ebaseaduslike piiriületajate huvi salaja meie riiki sisenemise vastu. Igor Taro rahvusringhäälingu uudistele Värska lähistelt. Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis avati täna nüüdisaegse sisseseadega toiduainetööstuserialade õppetööstus. Euroopa regionaalarengu fondist saadi selleks ligi 50 ja Eesti riik pani 10 miljonit krooni. Piret rist, kes kohal. Tehnoloogiliselt kaasaegsetel seadmetel saavad õppida piimatöötlejad, pagar-kondiitrid, lihatöötlejad ning joogitootjad. Tegemist on nende erialadega, mis toodi üle Olustverre, kui ühinesid kaks kooli Õisu Toiduainetetööstuse koolja, Olustvere teenindus- ning maamajanduskool. Kooli direktor Arnold pastaka ütles meie raadiouudistele, et nüüd on parimad võimalused praktiliste koolituste läbiviimiseks. Et on olemas baas, on olemas vahendid, kus me saame kasutada nii enda õpetajaid, kus me saame kasutada välislektoreid ja miks mitte ka pakkuda võimalust toiduainetetööstuse ettevõtetel teha siin oma tootearendust ehk esimesi katse proovipartiisid, mille põhjal siis arendada välja oma püsiv tootmine või toodang. Olustvere kool on Eestis ainukene, kus toimub piimandusalane, kutseõppe jätkab Eesti Piimaliidu tegevjuht Tiina Saaran. Minu teada ei ole Euroopas ühtegi kutsekooli, kus oleks sellisel tasemel õppetööstus piima osas selliseid keskusi me oleme näinud väga suurte rahvusvaheliste firmade teadus-arenduskeskustes. Eesti toiduainete tööstus on tehnoloogiliselt baasid ja investeeringute maailmatasemel ja Olustveres valminud kaasaegne õppetööstus annab võimaluse koolitada parimaid spetsialiste. Nõnda rääkis meie raadiouudistele Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potissepp. Täna on juba lihttöölisest saanud peaaegu oskustööline ja täna siin ringkäiku tehes tõesti, kuna ma olen enamuses käinud ja peaaegu iga külastan suurettevõtteid, siis need seadmed, mida me täna siin nägime, on kõik väga kaasaegsed. Nad on imepisikesed võrreldes suuremate tööstustega, aga see tõesti tähendab seda, et tehnoloogia loogiline baas on praegu väga hea. Täna võib küll öelda, et kõik selleks on loodud Olustvere koolis, lapsed võiksid tulla õppima ka toiduainete tehnoloogideks ja me tõesti oleme seda hooaega oodanud sest fakt on ka see, et täna toiduainetetööstusele keskastme juhte oskustöölisi ette ei valmistata. Ehk et ettevalmistus on suhteliselt nõrk ja keegi peab ju meid kunagi välja vahetama. Kadri kookia Kaire Allsaar õpivad Olustveres pagar-kondiitriks. Me saame siin selle praktika nagu enne määrasest, tööstused on ka ikka suured, saame siin harjutada nende masinate peal. Loomingulisust on siin, kui me teeme midagi, siis me saame nagu loominguliselt läheneda asjadele. Kaasaegne õppekompleks vajab ka korralikku toorainet selles osas Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli muret pole, jätkab kooli direktor Arnold Nasdaq. Meil on peaaegu kõik tooraine olemas, välja arvatud tõesti piim, mille osas me teeme siis koostööd kõrval asuva Paala osaühinguga, aga sealiha on meil endal olemas. Kasvatame nisu, kasvatame rukist. Haapsalus on täna raudteepäev juba 15 aastat pole rong haapsalu sõitnud, unistust raudteest aga pole linnas maha maetud. Linnavolikogu kogunes vanasse jaamahoonesse erakorralisele istungile, et moodustada rongiliikluse taastamise töörühm. Mall Mälberg uuris lähemalt. Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid ütles töögrupist rääkides, et selle ülesanne on leida ja realiseerida kõik võimalused rongiliikluse taastamiseks. Lääne maavalitsus juhtimisel on valmimas jaanuaris-veebruaris rongiliikluse Haapsalu Tallinn tasuvusanalüüs on vaja töörühm Haapsalu poolt rohkem sinna sisse integreerida ja läbi selle siis leida neid võimalusi. Neid variante võib olla mitmeid. Kas on Euroopa investeeringud või on see riigieelarve või erasektor? Millal rong võiks Haapsallu taas jõuda, seda Jaanus Karilaid ennustada ei soovinud, kuigi üks tähtpäev linnal meeles mõlgub. Me oleme enda jaoks pidanud väga oluliseks, et kui me siin tähistame viieteistkümnendat sünnipäeva Haapsalu raudtee rongireisiliikluse sulgemiseks, siis me kahekümnendat juubelit ei taha pidada. Kiusuajajaid, kes väidavad, et raudtee Haapsalu ja Tallinna vahel on ebarentaabel, on volikogu juhi sõnul piisavalt palju küsisimegi raudteespetsialist Rein Riisalult, kes ka täna Haapsalus on, kui võimalik. Haapsalu liin on Rein Riisalu hinnangul oleks pidanud küsima mitte kas on võimalik, vaid millal saab rongiga jälle Haapsalust Tallinnasse. Ega tänase seisuga seal ju raudteed ei ole ja ega siis ei ole ka kusagil nii-öelda tühjalt seisvaid ronge, et isegi kui sa raudtee sinna ehitada, et kui me nüüd pikast perspektiivist räägime, siis ütleme, 10 aasta perspektiivis on võimalik infrastruktuuri edasi arendada, sealhulgas ka raudteeinfrastruktuuri, mis täna lõppeb Riisiperes küsimus selles, et kas Riisipere, mis on nii-öelda raudtee lõpp-punkt Läänemaa suunal on just see kõige optimaalsem teema või võiks minna sealt edasi näiteks turbani või võiks kõne alla tulla ka raudteeviimine Haapsallu ja, ja miks mitte rohukülla. Kui suured võiksid töömahud reaalselt olla? Ja mis on raudtee eripära, ütleme Haapsalu suunal, on see, et kogu see raudteemaa on ühe tükina nii-öelda kinnistuna olemas. Teine asi on seedepalast, mis on seal raudteel olemas, seal on täna siis jalgrattatee, see on suures osas kasutuskõlblik ka tulevikuraudtee jaoks. Ma usun, et see kuupäev, millal saaks rongiga Haapsalust Tallinnasse, on minu kui noore mehe jaoks täiesti reaalselt oma silmaga nähtav. Ehitushinda ei oska Rein Riisalu praegu öelda, kuid ta loodab, et lähikuudel jõutakse vettpidava numbrini. Ka ei tohiks tema sõnul unustada, et Euroopa Liidu üks prioriteete on raudteetransport. Kui me suudame siin ära tõestada, et see raudtee ehitus Eestis ei ole üleliia kallis ja teiseks, et nendel rongidel oleks ka kasutajaid, siis ma olen väga optimistlik selles suunas, et Euroopa Liidu struktuurivahenditest järgmisel toetusperioodil on võimalik saada toetust. Helsingi kunstihoones taidehallis avati Eesti maalikunsti suur ülevaatenäitus, viron, pärid, Eesti värvid Enn Kunila kollektsioonist. Tegemist on esimese Eesti erakollektsionääri näitusega välismaal riikliku tähtsusega galeriis. Helsingist jätkab Riina Eentalu. Ettepaneku Enn Kunila le tegi Helsingi kunstihoone juhataja inspireerituna Enn Kunila näitusest Tallinna kunstihoones ja nad soovisid saada veel suuremat valikut kui Tallinnas ja oli seal ka põhjus Helsingi kunstihoone juhataja asetäitjat. Aru Tappola. On väga huvitav näha Soomes eesti kunsti ajalugu. Soomes on Eesti vanemad kunsti väga vähe nähtud, eriti nii suurelt, ütles taru tapale. Ja tõsi, see on, üle 80 aasta jälle Helsingi kunstihoones Eesti kunsti suur ülevaatenäitus. Enamasti on Soomes näidatud eesti nüüdiskunsti, nii et seda peetakse mõlemal pool lahte kultuurisündmuseks. Kunila-le endale on mõtte eesti kunstist kui Eesti visiitkaardist väga südamelähedane. Tahan oma kollektsiooni näidanud mitmel pool Eestis ja nüüd ka Soomes. Mida see talle endale tähendab? No minu jaoks tähendab see väga palju, et kui väga üheselt väljendada, siis ma olen väga õnnelik tänase päeva üle. Kuidas mõjub silmale näitus nendel seintel? Mõjub väga-väga hästi, sest tegelikult ega oma kogu maale sellises suurepärases esituses ju tavaolukorras ei näe, siin on veidi suurem, Tallinnas oli 85 ööd üleval, siin on 111 ööd üleval ja see, see palve tuli just Helsingi taidehallis. Et anda veidi pikemat ajalugu. Et selle näituse nagu sisse juhatas vaid dominant, on Konrad Mäe Saaremaa etüüd. Ta ta on, on nagu selle selle näituse sümbol kogu kogu näituse raamatu sümboolika on sellele tööle üles ehitatud ja noh, tegemist on ju suurepärase tööga, see annab ju selge ülevaate sellest, et millised need tegelikult kui eesti klassikalist maali näeme, et värvi küllasena maalilisena ja arvatakse ju nii, et Eesti moodsa kunsti ajalugu algabki mäest ja Saaremaal, aga ma seda tahangi rõhutada, et me võiks olla ikkagi oma klassikalise maalikunsti üle ikka väga uhked ja see annabki mulle õiguse öelda, et kunst kui Eesti visiitkaart Näitust saadab erakordselt esinduslik kataloog soome keeles, millele on saatesõnad kirjutanud Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kui näituse ukse avamispublikule avanesid, võtsid neid vastu Eesti muusikud Lembit Saar, marsa luht, Toivo Unt ja Olav Ehala. Näituse külaliste hulgas oli Soome välisminister Alexander Stubb ja näituse avas Eesti välisminister Urmas Paet. Riina Eentalu Helsingi. Linnast on vahelduva pilvisusega, kohati on kerget sadu oodata. Puhub loodetuul neli kuni üheksa, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus viiest pluss kahe kraadini. Päevgi tuleb vahelduva pilvisusega ja kohati kerget sadu oodata. Puhub loodetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on päeval kolm kuni kuus kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.