Kell sai kaheksa Eesti raadio, uudistetoimetus teeb veel kord päevas, kokkuvõte stuudios on Vallo kelmsaar. Nafta jätkuv kallinemine võib nurjata kavandatud ülemineku eurole 2007. aasta algusest. Kunstiakadeemia eelmise rektori Ando Keskküla hinnangul on akadeemia eesmärk muuta Patarei vanglakultuuriasutuseks. Tänud ette äriringkondadele ja võib-olla ka poliitilistele jõududele, kelle huvidega akadeemia eesmärk ei kattunud. Tallinna võimuliit kavatseb veel enne sügisesi valimisi rahvaküsitluse korraldada. Küsitluse korraldamine oli kõne all tänasel koosolekul, kuid elanikelt küsida veel kokku ei lepitud. Kamtšatka lähedal põhja vajunud vene süvaveeaparaadi meeskonnaseisund on rahuldav batüskaaf ülestõstmine, aga ma Moskva aja järgi südaööl. Põlvamaal Moostes algas viies rahvusvaheline kunstifestival post. Sovhoos osaleb 30 kunstnikku 14-st riigist. Elva laululavast saab täna õhtul taas valsi kuningriik. Ilmast. Öösel on ilm oluliste sademeteta, sooja üheksa kuni 15 kraadi. Homme pärastlõunal võib mitmel pool sadada või on homme 19 kuni 23 kraadi. Kõigepealt tänased olulisemad välissõnumid, Meelis Kompus. Kamtšatka lähedal merepõhjas lõksus oleva vene süvaveeliikuri päästmise aktiivne etapp võib alata Moskva aja järgi pärast südaööd. Viimastel andmetel on seitsme meeskonnaliikme seisund rahuldav ning praegu käivad ettevalmistused aparaadi ülestõstmiseks. Meeskonnale on antud käsk olla pikali, et säästa jõudu ning õhku peatus. Kahvli pikkus on 13 meetrit, kõrgus ligi kuus meetreid ning ta võib sukelduda kuni kilomeetri sügavusele. NASA teadlased otsustasid, et kosmosesüstiku Discovery soojusisolatsioon ei vaja remonti ning süstik võib tuleval esmaspäeval ohutult maale tagasi pöörduda. Kolmapäeval eemaldasid astronaudid välja ulatuva soojusisolatsiooniplaadi, mis oleks maandumisel atmosfääris võinud laeva tõsiselt ohustada. Praegune mehitatud kosmoselend on esimene pärast seda, kui paari aasta eest kosmosesüstik Colombia plahvatas. Maandumisel hukkusid kõik meeskonnaliikmed. Suurbritannia keelustab uute terrorivastaste meetmetega raames Mitme radikaalse islamirühmituse tegutsemise oma riigi territooriumil. Peaminister Tony Blair toonitas terroriste vastane tegevus laieneb ka selleni, et võidakse välja saata või mitte riiki lubada neid välismaalasi, kes toetavad või kaitsevad terrorismi. Praegu tehakse sedasama isikutega, kes kujutavad ohtu riigi julgeolekule. Blair lisas, et on valmis tegema korrektiive ka inimõigusi puudutavates seadustesse muuta riigist väljasaatmise lihtsamaks. Ungari uus riigipea asustena ametisse ametisse vannutamise toimus tagasihoidlikul tseremoonial Budapesti presidendipalees. Lühikesest üritusest võttis osa poolsada prominenti, teiste seas sotsialistidest peaminister ning nelja parlamendis esindatud partei liidrid. Iisraeli arheoloogid usuvad, et leidsid Jeruusalemma idaosas salajastele väljakaevamistel müütilise kuningas Taaveti palee varemed. Varemed leiti umbes Kolmekümne meetriselt alalt Jeruusalemma vanimas osas ning palee jäänukid arvatakse olevat 30 sajandivanused. Paljud Iisraeli arheoloogid aga kahtlevad selles, kas ikka on tegemist kuningas Taaveti palee paremetega. Nafta jätkuv kallinemine maailmaturul võib nurjata euroliidu inflatsioonikriteeriumi täitmise lükata edasi Euroopa ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütiku Erki Lõhmuste sõnul on Maastrichti hinnang stabiilsuse kriteeriumi täitmine nii rahandusministeeriumi kui ka keskpanga seniste prognooside põhjal olnud Eesti jaoks piiripealne. Samas ei ole nende prognooside tegemisel arvestatud nii kõrge nafta hinnaga ja seetõttu võib nafta hinnatõusu jätkumine nurjata inflatsioonikriteeriumi täitmise järgmise aasta kevadel ja lükata selle edasi, ütles Lõhmuste. Kui seal lükkub edasi, kui kaugele võib tõesti euro kasutuselevõtt esimesest jaanuarist 2007 ohus olla, märkis Lõhmuste ning lisas, et kõigepealt tuleb oodata ja vaadata, mida toovad lähikuud. Tallinnas võimul olev Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon kavatseb veel enne järgmisi kohalikke valimisi linnaelanike seas rahvaküsitluse korraldada. Arutas seda teemat Tallinna koalitsiooninõukogu. Tallinlastel peaks mõne olulise probleemi kohta arvamust küsima, võimalikud teemad on näiteks koolide remont või ohtlikud veosed, ütles keskerakonda kuuluv volikogu esimees Toomas Vitsut. Tema sõnul otsustab pealinna võimuliit rahvaküsitluse teema ja muud üksikasjad lähinädalatele. Res Publicasse kuuluva linnapea Tõnis Paltsu sõnul käsitles koalitsiooninõukogu rahvaküsitluse teemat väga põgusalt ja tuleb selle juurde hiljem tagasi. Samas märkis Palts, et rahvaküsitluse korraldamine on jätkuvalt tema veendumuste vastane. Kuid et koalitsioonilepingus on selline punkt sees, tuleb lepingust kinni pidada. Palts ütles, et ei näe täna ühtegi nii olulist küsimust, mille jaoks peaks rahvaküsitluse korraldama kuid koalitsioonilepingust lubas ta kinni pidada. Reformierakonna Tallinna piirkonna esimehe Andrus Umboja sõnul on piirkond valmis ideede puuduses, Paltsule ja Vitsutile sõbrakäe ulatama ja omalt poolt rahvaküsitluse teemasid pakkuma. Ta ütles seda, et Tallinna lastelt peaks esmajärjekorras küsima, kas Tallinn vajab linnaelanike küsitlusi. Pealinn hakkas rahvaküsitlusi korraldama Edgar Savisaar juhitud linnavalitsuse ajal 2002. aastal. Siis küsiti Harju tänava äärse haljasala hoonestamise hiljem alkoholimüügi piirangute kehtestamise ning Vabadussamba asukoha kohta. Osalusaktiivsus. Nendel küsitlustel on olnud äärmiselt tagasihoidlik. Viimasel paaril päeval on meie uudistesaadetes juttu olnud Patarei vangla võimalikust tulevikust. Valitsuse 2003. aasta üheksanda aprilli korraldusega anti Patarei kasarmute kinnistut üle riigi kinnisvara aktsiaseltsile kohustusega renoveerida need kunstiakadeemia tarbeks. Koos riigikontrolli auditiga kerkis aga küsimus, kas patarei sobib kunstiakadeemiana. Eile rääkisime kavastanda patarei paariks aastaks prooviks Virumaa muuseumidele. Kunstiakadeemia eelmine rektor Ando Keskküla vaidlustab aga riigikontrolli seisukoha jätkab Riina Eentalu. Haridus ja teadusministeerium on riigikontrolli palvel esitanud oma seisukoha ja see on, et patareil kunstiakadeemia hoonena pole perspektiivi, sest see käiks akadeemia eelarvele üle jõu. Küsisin auditi juhilt sale ajalikult, kas riigikontroll on selle seisukohaga nõus? Põhimõtteliselt küll. Kunstiakadeemia eelmine rektor Ando Keskküla nimetab riigikontrolli väiteid patarei osas sihilikult eksitavaks. Kas patarei ülalpidamiskulud oleksid liiga suured? Ando Kesküla. Riigikontrolli selle selgeks teinud, palju nende halduskulud on, sellepärast et mina olen nüüd endale selgeks teinud, need on 10 miljonit, taastab kusjuures kolmandikku nendest maksab tegelikult territooriumi valvamine ja valgustamine ja neid küsimusi teatavasti on. Kunstiakadeemia puhul ei tule nagu eelarvesse kirjutada. Kui tegelikult noh, valitsus oma määrusega 2003.-st aastast ütles, et see objekt antaks üle kinnisvara aktsiaseltsile, et renoveerida see objekt kunstiakadeemia tarbeks siis kus riigikontroll võtab sellise arvamused, et see ei ole otstarbekas võtta üks paremaid tunnust, see on muidugi briti regionaalministri arvamus, et tegemist on euroopalise tähtsusega projektiga. Aga valitsuse esindaja haridusministeerium on just leidnud, et Patarei kunstiakadeemiale ei sobi. Kui valitsus teeb ühe otsuse ja haridusministeerium ütleb, et talle see nagu ei sobi et siis leppige omavahel kokku, siis, Riigi kinnisvara aktsiaseltsi projektijuhi Ülari Niinemäe sõnul otsitakse hoonele funktsiooni ja kunstiakadeemia ei ole sealhulgas põrmugi välistatud. Meie silmis on ta eelkõige multifunktsionaalne keskus, kus toimuks ööpäev ringi elu, inimesed mitte oleks suletud büroo, mis on üheksast viieni lahti ja peale seda on see surnud koht. Kui me alustasime seda, et siis me tegelikult ju lähtusime sellest, et sinna tuleb multikultuurne seltskond, seal on isegi juba projektis visandas oli märgitud see, et seal on kõigil inimestel ligipääs olemas. Ando Keskküla väidab oma tänases vastulauses riigikontrolli auditile, et akadeemia eesmärk muuta Patarei vanglakultuuriasutuseks on võinud jääda ette äriringkondadele ja miks mitte ka poliitilistele jõududele, kelle huvidega akadeemia eesmärk ei kattunud. Põlvamaal Moostes algas viies rahvusvaheline kunstifestival boss sovhoos osaleb 30 kunstnikku 14-st riigist, kes tegelevad mõte ja keskkonnakunstiga. Tänavuse festivali peateema on avalik eramaris Sanderile, rääkis lähemalt korraldaja Evelyn Müürsepp. Sellise asjaga nagu avalik ära me puutume ju kas või iga päev kokku, ütleme et kui me näeme näiteks seda, kui inimesed märgistavad oma maasid kas või siltidega, et eramaa ja et, et me lähtume avaliku era- kõikvõimalikest erinevatest aspektidest, mitte ainult selle seadusest. See üritus ei ole mitte ainult kunstiüritust vait, on samas ka teoreetiline. Siin on selline osa, kus kunstnikud ja kunstikriitikud räägivad kunstnik kui institutsiooni suhetest, institutsioon siin praksis avaliku spektri kunstnik nii-öelda nagu ära, meil on selliseid väga, mõnes mõttes niukseid praktilisi otseselt nagu siinset kogukonda puudutavaid projekte, näiteks Ameerika kunstnik Marisa Jaan koos eesti kunstnik Kaie Luigega viivad läbi seinamaali võksoppi ja tehakse koos lastega siis seinamaal, Ühele, paneelmajale. See on nüüd selline projekt, kus näiteks saavad kõik, kes, kes on huvitatud nii-öelda kaasa lüüa. Ja teine võib-olla niisugune äärmuslikum projekt on selline. Üks kunstnik Peeerrholt Ameerikast, kes näiteks on ette võtnud vastu ja tema bastub neli päeva siin selles laagris ei söö, joo ja lõpetab oma rituaali siis indiaani saunaga. Viie aasta jooksul on Mooste külaelanikud kunstnike kohalolekuga müürsepa sõnul ära harjunud. Need projektid, mis toimuvad aset leiavad, nendest ei saa lihtsalt nagu möödakõndivad päris palju, nagu nõuavad kohaliku nagu osalus huvi, just nagu laste poolt on tulemas ja, ja see on nagu aastatega tegelikult kasvanud pole varem alguses meil käis ainult üks-kaks inimest, siis nüüd on ligiastujaid rohkem nii nendest töötubadest, kus jah, näitustest nagu, nagu on täitsa lapsed on nii-öelda vanematesse kohale passinud. Mooste külalisstuudio kunstifestivalil tehtud saavad huvilised näha järgmisel nädalavahetusel. Siis on konkreetselt näha, mis siis nädala jooksul on siis tehtud ja see peaks hakkama laupäeval siis, 13. augustil pärastlõunal. Elva laululavast saab täna õhtul taas valsi kuningriik, suur kontsertetendus algab seal vähem kui tunni aja pärast etenduse konkreetne süü, see on iga kord erinev. Seekord mängitakse maha valsikuningas Johann Straussi pulm, ütles Kristo mäele kontserdi produtsent Kadri Leivategija. Alati on tegelikult meie kontsertosa põimitud teatud süžeega, mis peab igal juhul olema seotud Johann Straussi ja tema perekonnaga. Ja sel korral tõesti toimub siis Johann Straussi pidulik pulmapidu. Pulmasid näidatakse Straussi muusika saatel läbi tantsunumbrite laval olevate pulmakülaliste jutustuste kontserdi lavastaja Andres Dvinjaninov. Esiteks on see pulm, siis ajalooline sündmus meie ees sellises meie versioonis otse loomulikult ja kogu pidu toimubki siis nagu pulmakülalistele pulmakülalistelt, kelleks on siis kõik tantsijad, lauljad ja esinejad. Peale 50 instrumentalistina 100 tantsi astuvad lavale üles Merle Jalakas, Mati kõrts, Andres Dvinjaninov, Piret Simsoni, Raivo Adlas. Kuigi õhtuse kontserditegevus keerleb põhiliselt Straussi ümber, kinnitab dirigent Andres Mustonen piirdutavaid valsikuningamuusikaga. Siia valitud tõepoolest 19. sajandi hitid Brahmsi vorraki, Tšaikovski nii tantsud kui valsid ja muidugi kõige efektsemad on Itaalia Rossini avamängud. Kuningriigi lavastaja Andres Dvinjaninov lisas, et pulmapeost saavad osa ka pealtvaatajad, sest pulma kulminatsiooni ajal kutsutakse nemadki lavalaudadele valtsi keerutama. Ja publik on loomulikult pulma kutsutud ja saab ka pulmas loomulikult tantsida ja kaasa lüüa ja kaasa mängida, nii palju, kui see mitmetuhandelise inimesega võimalik on. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub edela ja lõunatuul üks kuni seitse meetrit sekundis, sooja on üheksa kuni 15 kraadi. Päeval on ilm vahelduva pilvisusega ja pärastlõunal sajab mitmel pool vihma. Puhub idakaarte tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on homme oodata 19 kuni 23 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised.