Jim Ashilevi kuuldemäng, mina kassett. Pärast neid vaid rõõmustav on nii selle vanaisa ja vanaisa palju tööd ja ütle midagi, aga teiselt poolt arest muidugi mikrofoni kontroll, üks, kaks, kolm ei tohi sõna otseses. Nagu veel, ütle. Šampust jooma. Merle, sega kordesse. Ütle mikrofoni kontroll, üks, kaks, kolm. Palun, ma ei kuule, siis tuleb. Pane valjemaks, takse ja kus oled lases ja nii edasi. Aga pane valjemaks. Vanadel inimestel on ju ikka telerit, põhjadele, konverentsi paanika. Sest väga pikka aega vanaisa, mis uudistes räägitakse. On jahe, pime reede õhtupoolik siin kalamajas tehnika tänava 20 kolmandas majas, korteris 14, õues on õues raagus oksad, mis pilluvad ennast vastu aknaruute ja, ja külm näpistab põske ja, ja sellepärast meie siis tulimegi koos oma helitehnikaga tuppa sooja, et saaks varbad vastu ahju seina visata ja, ja oleks hästi soe. Ja, ja sellistele õhtupoolikutele oskab Theodor Laurits alati midagi tarka ja õpetlikku lausuda. Nii härra Laurits tahaksimegi meie teada, kuidas teie kommenteerite asjade seisu nii, nagu ta just praegusel hetkel on. Aga mis, mis kurat, sa julad? Lase vaadata, palun vaata vaadata. Vaata siis, mis sa minuga patrad, kui sa vaadata tahad. Õpiduslik. Ma praegu õpinge, mine võta raamat kätte. Võtta vahel leht kätte, vaata loe loe, mis toimub, ta küsib minult, mis toimub, tee kõrval plahtide silmad lahti, vaata loe, mis toimub. Siis näed. Lollitada ja ma ei lollita ju enne tähtsate uurimuste. Aimutum lollitas, sa oled ise kuueteistaastane noormees, aga ma ei ole veel 16, ma olen 15. Lase vaadata. Mis. Tere, Joonas, Laurid siinpool ja te kuulate mind. Olen 15 aastane ja see on minuga sekt minust koostan seda kassetti. Est-aastane seeemm minuga, sett minust. Ma koostan seda kassetti kunstiõpetuse uurimustöö raames. Vaat selle uurimistöö jaoks, mis kannab pealkirja, kes ma olen. Ja tegemist on minu helilise visandiga minust väikese audioautoportreega. Ja kui te lubate, siis mõlemaid lasen teile heli, mis mind väga hästi iseloomustab. Pille veel, palun teil varuda mõnikümmend minutit sellest meie suurest elust ja varuda kannatust ning püsida minuga. Ma luban teile ülestunnistusi, paljastusi, kohtumisi huvitavate inimestega, kes mulle väga palju tähendavad ja kes on mu elu kuidagi muutunud või mõjutanud. Ja pluss. Ja kuulake pluss luban teile ka kohtumise ühe inimesega, kellega ma no ikka üldse kohtuda ei taha. Ikka no üldsee. Nii et, armsad kuulajad, kutsun teid kuulama minu enese lahkamist ja minapildi visaldamist otsingut teemal, kes ma olen ja alustame järgnevast helist. Minu puhul on äärmiselt iseloomulik see, et ma söön. Aga see pole kõige tähtsam. Tähtis on see, mida ma söön. Aga kes arvab ära, mida ma praeguse õigusega Anned, teisiti me seal midagi koorisin. Viidagime seal, koorisin. Just õigust on, et miskid, puuviljamasin, koorisin. Ja see puuvili oli loomulikult greip. Mõned aastad tagasi ma veel ainult kleit päevaga, mu sõber Liise, kellest ka loodetavasti üsna pea kuulate, õpetas mulle greibi koorimist. Ja ei piisa ainult greibi koorimisest. Viljaliha tuleb ka nahk maha võtta, sest ühtse nahk teebki greibi liiga mõrudaks. Hüponed viljaliha ilusti kaussi ja tead, kui hea on õhtupoolikul niimodi nosida oma taas. Ja, ja see heli on mulle väga iseloomulik greibi koorimise söömise heli. Aga ma söön ainult punast greipi, sest see meenutab mulle liha. Ja, ja mulle meeldib õhtuti oma toas greipi koolides ette kujutada, et ma koorin nahka kellelegi lihalt hinge tema parasjagu vihkan. Ma olen niimoodi palju poisse, tüdrukuid ja õpetajaid ära söönud. Neile võiks lausa memoriaali püstitada. Aga ma tutvustan edaspidigi oma menüüd, sest inimene on ju ikkagi see, mis ta sööb. Mannapuder oli vaarikamoosiga ja nüüd tuleb võisay. Tundub, et preili, nii, ta läks. Tualetti lina puuderdamal. Vabandust, preili viise, ma sooviks paar sõna juttu. Ise ei, seal juhtus midagi. Ära, okei, ma ootan sind, söökla. Mina teen frikadellisuppi viise, mida sina sööd alla. Kuidas palun saia, ise meil nimed, taimetoitlane. Teadlased muutsid mu elu. Punast greipi täpselt samamoodi nagu sina, ma ei söö enam punast kleiti. Meenutab mulle liha. Räägin ise, mis ajendas sind taimetoitlase üksikut rada valima. Alati olnud taimetoitlane, kunagi liha söönud, väiksena ikka. Võib-olla kunagi ükski suutäis lihale läinud, mul läheb, süda läheb pahaks. Tahad sa sellest rääkida? Ei taha. Nii, see on meil selline tuim tükk, külm põhjamaa naine? Jah, mis teha. Aga ma seda mõtlesin küll, et mis saaks neil veistele sigadele võistlused, tehas on täiesti mõttetu. Minu meelest võiksid nad loomi geneetiliselt edasi arendada. Neid kasvaksid sellised lihakehad, mõistuse närvideta. Lea puud, kujutad ette? Tuleks minu arust inimest ka edasi arendada, sest mina küll ei arva, et mina, mina veel päris inimene olen. Minu meelest on inimene pigem. Ei ideaalis lammutamisel. Mina olen midagi inimese oma, vahepealsed sa ei leia, niimoodi? Leian, leian. Ma ei leia. Aga ütle, kes mina, sina arvates oleks minu meelest kelgunöör hullusti. Mu armsad kuulajad, oli viise minu hinge sõbrannasid meie armastuses põimub igavikku lõpus kokku poeesiaks, mis on vanem kui sõna ise. Ja järjekordselt oleme kogunenud siia õdusa õhtupoolikul kalamaja naksuvate puuseinte vahele teada saada, kuidas Joonase Laurits elab? Noh, võiks ju arvata, et minusugune hampelmann elab, ei tea kus ja ei tea kuidas, aga kööki astudes avaneb hoopis teistsugune vaatepilt. Nüüd lähemegi kööki, Kaime perra. Minu õeraas Jaanika ja vanaisa Theodor mängivad intellektuaalset lauamängu nimega male. Jaanika, kuidas seis on? Söönud, Jaanika Joonas Koso õhtust sõid ja sõin, sõin, võiks nõud pesemata on, ma ei viitsinud? Jaanika sellepärast mul tekkiski küsimus kööki astudes, et huvitav. Huvitav, et kas munas sööb taldrikupeod mädalisi ujundo juba Solvoodio ei viitsi nõusid pesta, tekkiski selline küsimus ja tekkiski selline küsimus küll elu seal veidike mõistatuste. Sünge värk, Sõruke. Jaanika, kuidas seisan? Muna sapi, palun ära sega, mis sul vaja, iseloomusta mind ühesõnaga, päras sest ei ole ju omadussõna Jaanika ise tahadel kooli kuldmedaliga lõpetada. Mine ära, palun, iseloomusta mind palun, ühesõnaga ees ja siis ma lähen ära veetud rõhul padrun juurudele terve õhtu otsa, muidu palun raamatu Jaanika Kamoon, jäta paanika iseloomustab mind, palun, ühesõnaga auk minu südames oled. Istun oma toas aknalaual jäi, ei saa und, kellelt praegu südaööd. Aga minu ihu öösel imelik, mingi kripeldus nagu näriks südant. Kes ma olen, kust ma tulen? Noh, aga ei jäägi muud üle, kui minna ja minna ja küsida vanaisa käest. Ehkki Dallase küsimus ei meeldi kohe üldse. Vanaisa, miks magama ei lähe, mul on vaja sult küsida seda küsimust, mida ma küsida ei tohi. Teeb, tahab. Räägi palun mulle minu vanematest. Sina ju mind ei sünnitanud muidu oleksite saanud selle auhinna või preemia või midagi siukest. Mina olengi seal maal. Ei ole ju. Tänavalaps läheb? Ei ole, aga, aga mu ema ja isa, kus su vanemad on? Aga kesisest veab, ei reageerinud keegi ei tea. Mulle tundub, et Jaanika tea, miks sa siis tema käest küsi. No ma olen küsinud, aga. Ta väidab, et tema ka ei tea, kuidas aitab. Aitab. Ta tuli ära. Palun ütle, mida ma tegema pean, pean põlvitama või? Põlvitan. Palun, vanaisa, palun, palun, palun, ma anun siin, ütle, kus mu vanemad on. Joostakse püstid. Kus mu vanemad on? Surnud on Maatmis, tapsin ära. Räägi sina mulle, mida sa meie vanematest tead? Neid ei ole tule toime. Et mulle tundub, et sa valetad. Ma ei valeta sulle. Kell on kolm öösel. Ma seisan vanaisa voodi juures ja kontrollin, kas ta on elus. On elus küll. Mis teed? Ei midagi. Hulluks oled läinud? Tead, Jaanika, ma lähen lolliks, kui vanaisa ära sureb. Mina näen ka. Tead, me peaksime seda talle kindlasti ütlema. Ütleme ja ütleme siis kohe ütleme ja vanaisa, ma lähen lolliks, kui sa ära sured, vanaisa jonniks, kui sa sured. Läheb varahommik kooli garderoobis. Väikesed põngerjad kisuvad salle kaelast ja orjapidaja, tädi on trepi peal ja kontrollib, et kas kõikidel ikka on vahetusjalatsid kaasas või ei. Väikesed tüdrukud kasvatavad oma rindu ja Remenstrueerivad ja mina ootan siin Priidu. Ja siin me siis ootame. Ahah, Priidu paneb kohe ketsipaelad kinni ja, ja, ja sealt tuleb pere Priidu. Priidu ei teinudki minust täna välja. Ei olnud. Ei, ma ei ole midagi. Ma lihtsalt tahtsin teada. Ei, ma hammustan paremini. Silma, hammasteta parem tere. Pistaatsiapähkleid hetkele taustal käimas õpetaja Rava ajala tasemed osaleksid selles meelsasti, aga ma ei tea midagi ammustest öödest päevadest kauges kohas nimega Mesopotaamia. Tänan. Ehk seletaksite lahti, kuidas seda tööd mõista tuleks vaikus, seal vaikus, ma saan aru, et te teete naljalaulud. Aga mina suhtuksin asjadesse praegu päris tõsiselt. Kohe päris tõsiselt. Teine võib tunduda võib-olla teisiti, aga mina teen põhikooli lõpetajate seas eine, ahnii mandia. Ei-ei, kõik on väga õige. Kõik on väga õige. Ma saan aru, et see olukord teid rahuldab ja ei, mitte sugugi. Millest siis nii ülbe ja üleolev suhtumine? Vaadake Ma lihtsalt ei usu ajalugu, oh nii. Enne enne laulik, seal pole mitte midagi olnud ja pärast lauritsa tulgu või veeuputus, saan ma õigesti aru või? Nojah, nagu ei näe sidet enda ja maailma ajaloo vahel kite kirjutaksite siis sellest miks ma ei näe sidet enda ja maailma ajaloo panen, ma võin ju kirjutada küll hetkesitlejataat minu laua peale, eks ma siit loen, võeti ameti maha panema või mis? Miks ma ei näe sidet enda ja maailma ajaloo vahel? Autor Joonas Laurits. Mind paisati siia maailma ning maailm oli juba mingit moodi. Ma mõistan, et meil on lauset, käegakatsutavaid andmeid möödunud ajajärkude ja maailmakorralduste kohta, aga uskuda nende kunagisse olemasolusse nõuab asugust kujutlusjõudu, nagu ilukirjanduslikes lugudesse uskuminegi. Kunagi varem elanud inimeste elud ei tundu mulle tõelised, nagu minu enda elu mulle tundub. Kus on see iidne Mesopotaamia päev? Kus on vana aeg? Kus on üldse see aeg, millest räägitakse iga päev aina vaata ja imesta. Jälle seesama olevik, jälle olen seesama inimene, kes ennegi midagi nagu ei muutu. Kuidas siis uskuda, et peale selle muutumatu oleviku veel midagi olemas oli või olla? Mul on klassivend, kes räägib, et tema olevat baltisaksa juurtega. Ja mul on üks klassiõde, kes seal slaavi juurtega muudkui lohistavad uhkusega oma mullaseid juuri enda järel ikas, nii saavad nad tõepoolest aimu, kes nad päriselt on nagu päris päriselt. Aga kust need baltisakslased tulid, kus nende eelkäijad tulid ja nende eelkäijate eelkäijad? Aga selleks me ju ajalugu, uurimegi, et seda teada saada, tahate mulle öelda? Kas te kujutate ette ajaloo tund aastal 888000? Kas te eeldate, et inimesed peavad olema võimelised siis ka veel seda kõike meelde jätma? Need aastaarvud ei jää külge, ei puuduta mind isiklikult. Ma usun teie lugusid ausõna, ma usun kõike. Aga on vaid üks, mida ma elus uskuda ei taha ja see olen mina ise. Sest paraku iseendast ma seni veel ärgata pole suutnud. Ei ole see, mida sa teed. Pakin asju, mis sa ise arvad, mis jaoks? Jooksen kodust ära, nii kiirelt ka ei ole. Mine rahulikult. Kellegi vanaisa räägib. Koolist helistatakse. Tõsiselt juuksed ära või? Ei meil tuleb klassiekskursioon kuhu meeniku rabasse. Lahe. Näen, kui sa valetad mulle, Jaanika. Palun ära valeta, mullad. Jaanika. Palun räägi mulle meie vanematest. Yamaha. Ei, ei vajuma, siis. Oota, võtame natuke sinnapoole. Kuule, vaata, ma võtsin võileivad ka kaasa, näe. Tahad. See pole mingi kaks päeva ju midagi söönud? Või, või oled või? Sa ei saanud ju eile ka midagi, issand, Joonas, ma ei viitsi enam sakslus surnud. No hea küll, hoia endale kogu me kõik enda sisse, surume alla, vot issand, kui hea. On esiga mul, vaata, mul on siin veel. Tomat ja mozzarella juustuga üks. Oi näe, väiksed kaneelisaiakesed. Vanaema küpsetatud, ütles, et vii Joonasele, aga ma jätan siis kännu peale põtradele. Mõtle, kui sa siia jääksidki konkreetselt istuksid, pidi kuivad peal elu lõpuni. Nukid sõrmed läbi sambla ja mõtte. Inimesed lihtsalt lükkaks sõrmed maasse ja saaksid kogu maailma kõigi teiste inimestega ühendusse. Ja jääksid ülemaailmne lihtsalt paigale nagu puud. Sinimets oleks lahe rahu maa pealt. See on tõesti ei taha ampsigi. Poleks pidanud kirjandusest seda müüd lugema. Kui puistan, müüd näpus, on, siis tuleb nende juurest küll ummisjalu minema joosta. Vot see on elutarkus. Nii väike kaneelisai. Issand, need on soojad. Kujuta ette, Joonas aga. Nüüd ma tean, mis asi on orgasm, täitsa lõpp. No Jonast oleks nagu surnud. Miks sa tulid siis siia kõigile näidata, kui masendunud sa oled või? Teist päeva kellelegi räägi? Midagi ei tee, istunud nagu puutomp, täiesti absurdne. Kõnnin nüüd ära ja me kõik täiendame. Algab põhjamaine kaamos võtab üle. Palun. Väga ära siis, kui kõik on mitu tundi järjest metsa kaldale, mõned süsteeritsevad kardavad, et saad aru, rauanäpp nägema, tal on selline nägu peas poolt ära ja ta ei räägi pida. Võtab vastu toona natuke ära sõitma, aga rahuneb siia ja bussijuht toob linnast mõned lapsevanemad otsima ja enam-vähem päästeametisse on vist juba helistatud või mai tea, palun tule nüüd tagasi. Kuna tahtsin öelda, et ma jäin kõik õpetajarauaks. Brown on väga, väidab. Toona fotode läbisid jälle Sid otsimas. Joonas sa ju ei ütle, kus sa oled, ole hea poiss, Joonas, ära tee mõtet. Joonas Maa, kui sa endale. Vähemalt, kas oled veel metsas, mis sa läksid mujale, siis võiksime otsimise lõpetada. Joonas väga vaja. Ma ei tea kedagi teist, kes läheb kohe nagu selle toa värvikude sisse. Ma igatsen su mõttetut juttu. Värvipime ilma sinuta, ma ei tea üldse, kuidas ellu suhtuda, mida tund, aga ta nagu ei olegi üldse inimene või ma ei oskagi kirjeldada, läbi kiruma ju saab aru, et keegi poleks iseenesest mitte keegi ei saada sellest aru. Sinuga koos mulle meeldib, kes ma olen, rohkem helistab krediit otsas, aga pärast ostan juurde, helista nagu tule, siis palun tagasi. Hõika, noh, kodu on akna peale hõikoloogid, palju õnne. Kuueteistaastane meeter 74 pikk 87 kilo raske pruunid juuksed ühelt küljelt õlgadeni, teised lühemad üks huulerõngas ja mustad plastikrõngad kõrvalestades. Saad aru, vanaisa, seda kõike neile kirjeldama. Peredes kuulata, kuidas sind ära lahterdatakse, näitavad midagi su kohta, ütleks. Sa oled ju minu väikevend. Tule koju. Mis juhtus? Vabandust, et ma sulle valetasin. Ma ütlesin vanaisale, et ma rääkisin sulle, ta teab, et sa tead. Päriselt palun tule koju, Sa oled minu venna ja mina olen sinu kuivikud. Kuidas on sünnipäevalaps kraadised? Särki tahavad vahetada? Ma saan ise ära räägi, Hoyo oma kurgukest. Ütlemise poestavad või parem, parem kirjutasin. Hea küll üks punane greip. Kuulsite Chimm Ashilevi kuuldemängu Nino kassett. Lavastaja Andres Noormets, helirežissöör Külli tüli. Osades Joonas Laurits, Kristian Põldma, Teodor Laurits, Andres Lepik, Jaanika Laurits, maaja hallik Liise Joonase klassiõde Marika Palm õpetaja RaudTiina Sombri, Priidu Artur linnus. Episoodides osalesid Viljandi maagümnaasiumi 10. B-klassi õpilased ja Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased. Kuuldemängu salvestasid Kristian Põldma ja Andres Noormets käesoleva aasta kevadel Viljandis. Raadioteater 2010.