Täpselt aasta tagasi, 10. mail möödunud aastal oli Eesti kunstimuuseumis Enno Hallek personaalnäitus. Ja nüüd on ta Kesküla sena viibisid Stockholmis ja üks tähtis kohtumine oli sul, Enno Hallek, iga sellele ka veel teisi põhjusi, miks sa seal käisid. Aga vast kõigepealt Enno hallakist. Te olete juba ammused tuttavad. Nagu sa ütlesid, et täpselt aasta aega, ega ma ennem teadsin teda muidugi ainult nime ja tööde ja kataloogide järgi. Praegu me käisime kunstiülikooli kolm õpetajat tema kooliga tutvumas, sest meil on mitmed üliõpilased on praegu saanud tänu temale tänu allekkele just võimaluse töötada ja õppida mõnda aega, sest tema kunstikoolis või tema käe all õppejõududele oli esimene võimalus tänapäeval niisugused tingimused, üliõpilastele olukorrad natuke kergem, õpetajatele aga kogemusele kajaruumid näevad välja sama räämas nagu meie omad, aga õppetöö korraldamine või suhtumine erialasse andnud radikaalselt. Ajakirjandusest vilksas läbi selline ütlemine, et Henno hallaki looming tuletab meelde eesti avangard ei, 60.-te aastate algusel ja noor keskküla ja noor dolts oleksid võinud kujuneda samasuguseks kui nad oleksid teistsuguses keskkonnas edasi arenenud. Mis sa sellest arvavad? Sarnasusi on ja ka olete, see on võimatu teha. Aga mul on hea meel, et selline mees nagu Enno Hallek, Rootsi akadeemik, kunstiakadeemia liige ja paras boheemlane, kes jalgrattaga mööda Stockholmi sõidab vahelisele jalgratta kuskile nurga taha ära unustada, ei leia pärast täpselt üles võluv vaadata tema suhet üliõpilastega ja tema säravat temperamenti, mis on meie oludes natukene võrreldav ehk Jüri Arrakuga, ma mõtlen just seda võimast naeru näiteks šimuga laskma. Kuidas Eesti Kunstnike teistes oludes tippu on jõudnud? No kui päris täpne olla, siis ma arvan, et ta praegu just kunstitipus ei ole, aga mul on võimalus olnud näha rootsi kunstiajalugu käsitlevad ma mõtlen just kunstiga hiliseid poole või nähtusi käsitlevaid ülevaateid ja seal on Enno Hallek kahtlemata sees. Kui 60.-te seitsmendate aastate alguse üks tähtsamatest kunstnikest See, mis oli kunstimuuseumis väljas, oli üks osa tema loomingust, millega siis huviline siin Eestimaal võis tutvuda, aga millega ta veel tegeleb, tähendab, ma olen lugenud, et tal on ka niisuguseid monumentaalkunstitöid või kui lai on tema looming üldse. Jah, ta on tegelenud muidugi monumentaalkunstiga, kui sellist terminit võiks kasutades meie kultuurikliimas on sellel omaette varjund tekkinud, aga ta on kavandanud ühe metroojaama Stockholmis ja teinud ka muid suuremat keskkondliku kunstiobjekte. Kas sa tunnetasid, kui vaba on siis üks kunstnik vabal maal? Kuna see pole mul esimene kohtumine, siis seekord ma ei ütleks, et see mind oleks eriti erutanud, aga ma ei arva ka, et kunstnik kuskil vaba on. Esi ja sealpool piiri on teatud tingimusi, mis kunstnikule alati vastuvõetamatud on. Mida sa tegid veel Rootsis, mida sa tegid veel Stockholmis? Üks eesmärk oli kohtuda Rootsi Kunstnike Liidu esimehega ja mind huvitasid just kaks aspektiga temaga kohtudes. Esiteks Rootsi kunstnik majanduslik külg, nende elu majanduslik külg ja teised. Kuna Reeder kant, Rootsi Kunstnike Liidu esimees on ka ühtlasi rahvusvahelise kunstnike assotsiatsiooni juhatuse liige siis temapoolne toetus meie astumisele selle organisatsiooni liikmeks. See toetus on täiesti olemas. Lähemal paari kuu jooksul toimus Stockholmis rahvusvaheline koosviibimine just autoriõiguse küsimustes mis puudutab just kunstnik, ent me saame ilmselt kolm kutset sinna praegu. Mind huvitas just nende organisatsiooni majanduslik ülesehitus, sellepärast teatavasti Meie oma siiani väljakujunenud struktuuriga oleme jõudnud päris rasketesse majanduslikesse tingimustesse ja Põhjamaade ja lähemate naabrite eeskuju võib meile näidata siin suunda, kuhu poole me peaksime hoidma lähematel aastatel oma majandustegevust, kui ütleme kultuuri ja sealhulgas kunstifinantseerimise suundi. Sellise informatsiooni ma sain, esialgu pole sellega. Ja veel käisid Brasiilia näitusel. Stockholmis avati kahes ruumis, on siis kultuurimajas ja filiaal siis Brasiilia tänapäevanäitus. Küllaltki huvitav, kes Stockholmis soovitan läbi käia ja muidugi olüka Brasiilia kunstnikud, seal nendest üks väga vitaalne ja eht ladinaameerikaliku temperamendiga kunstnik ma Maurizio Bentes, temaga me saime küllaltki hea kontakti ja võimalik, et meil tekib ka edaspidist koostööd, sellepärast et noh, ma olen juba ammu huvi tundnud Sao Paulos kunsti triennaali vastu, mis on maailma ka üks autoriteetsemaid ja selle kontinendi osa, ka üks autoriteet, ootan Ameerikat ei ole üldse võimatu, et järgmisel korral on külalistena seal balti kunst.