Ütle, kas niisugusel suurel rahvusvahelisel messil toimub ka müük? Otseselt? Põhi põhimõtteliselt toimub see müük sõnaga võitsite müüki ei toimu niimoodi, et et üksikkunstnik käib seal oma tööd käes ja neid, neid müüb seal kohe käest kätte, vaid tegelikult käib ikkagi galeriide ja, ja ütleme, nende kunstiärimeeste ja, ja galerii mänedžeride vahelise suhtlemise teel, nii et, et see müük on selline ikkagi korrektne ja tõsine asi, millesse mina muidugi ei sekkunud. Ja pealegi noh, ma ei tahaks, et nüüd see müügiaspekt tõuseks väga esiplaanile, sest mina ka, kui ma läksin sinna Arko messile, ma arvasin, öeldakse üks selline äriürituse kommertsüritus ole ja ma põhiliselt läksin sinna sellepärast, et näha seda Hispaaniat ja Madriidi aga muidugi ka näha, vaat mis seal maailmas siis nagu postiäri alal tehakse. Tegelikult sellist kommertskunsti oli seal küllaltki vähe ja kui vaadata niimoodi protsente kaasates minu meelest üks kolmandik kogu näituse töödest oli selline modernismi klassika, ma nagu ma rääkisin, alates seal Miroostia Picassost ja lõpetades Jownoumbaikiga ja selliste selliste meestega, kes tegid juba avangardi 60. 70. aastal andi hoor ollusele esindatud ja Lichtenstein ja Roosungiviste sellised mehed, aga kõik, aga samaaegselt olime, oli seal, ütleme ühe kolmandiku osas esindatud tänapäeva kunsti põhiliselt kõik suunata sõnaga ja lisaks sellele üks kolmandik oli Hispaania kunsti, hispaania muidugi kunst seal domineeris, aga see oli ka väga huvitav, sellepärast et lõpuks hispaaniakunst on meil vähetuntud ja ja, ja selle hispaania kunsti diapasoon on tegelikult oi kui kõigil, ütleme arenenud maade seal ei ole nii, et nagu meil on ettekujutused, Hispaania mõistavad kindel kindlad autorid salul Dalyya Miroo ja nii edasi, aga tegelikult see diapasoon on väga lai. Ja peab ütlema ka veel seda, et puhtesteetiliselt mõttes tähendab, oli väga huvitav vaadata, millised tendentsid siis olid nagu esile tõstetud, sellepärast et isegi ka modernismi klassikast saab ju müüja mitmesugust klassikat saab müüa või esile tuua. Praegu on ilmne tendents ikkagi sellise kontserdiga maalsem ja minimalistliku kunsti suunas, nii et näiteks meil see hirmus vara eriti noorte hulgas, ekspressionismi ümber, see on täiesti noh, ütleme eilne kunsti eilne päev. See on vahva, et inimesed muidugi teevad seda ekspressionismi, kuid, kuid selgelt, et ta mingi nüüd kaasaegne või aktuaalne kunst enam ei ole. Ja seda ekspressionismi mõnedes saksa galeriides esindatud võib-olla kogu näitusel. Kõige maksimaalselt viis protsenti, ütleme nii, et põhiline, põhiline tendents oli ikkagi esitada selliste, aga uuelaadset kontseptualism teatavasti kontseptualism naine oli maailmakunstis oli 20 aastat tagasi samuti ka minimalismi laine ilmselt nüüd siis nagu Crystaliseeritakse seda omaaegsed kontseptualism ja minimalismi ja veel üks asi, mida ma tahan rõhutada, sõnakas paralleelselt ju oli ka Madriidi galeriist täis, kui ütleme, rääkisime tarkust, aga aga samaaegselt selle selles Madriidi moodsa kunstiga Muuseumis tähendab, mille nimi küll pole selline, nagu ma väljendan. Selles muuseumis sisulises moodsa kunsti muuseumis oli esindatud ju Nendel näitustel suurtes saalides ja väga-väga-väga soliidselt eksponeeritud. Just selline kontsertalistlik ja minimalistlik kunst. Ütlen lõpetuseks seda, et kuidas need eesti mehed eesti kunstnikud, Urmas Viik tena, Andres Tali, Jüri Okas, kuidas nende kunst? Kui sa proovid kõrvalt vaadata mõjust, siis selles soliidses seltskonnas Üldiselt oli nii, et meie ekspositsioon oli muidugi ühine soomlastega ja ja see valik oli tehtud ka osavad, sellepärast et need soomlased ja eestlased moodustasid nagu ühe terviku saal ja, ja peab ütlema, et noh kõik ikkagi olid nagu esindatud, kui isiksused, sellepärast et ega näitusele leidnud ühelegi neile neile nimetatutest mingit analoogset või ütleme, sellist noh, lausa saarlast, kunstniku, sest et ikkagi need autorid olid valitud ikkagi teatud sellise Asjatundlikkusega ja, ja huvi nende vastu oli. Küllaltki suur, võib arvata, et nii nendele kunstnikele, kes seal olid seal eksponeeritud kui ka eesti kunstile üldiselt ala kaudu ilmselt kaunis palju pakkumisi ka edaspidi. Sellepärast et noh, mina ei olnud kogu aju seal Argo Argos, sellepärast et alko kestis kauem kui mina Hispaanias olin, aga aga need mänedžeri, kes seal esindasid nii Eesti kui Soome kunsti, igatahes tõid tagasi paksu mapi kõikvõimalikke pakkumistega ja, ja ma arvan isegi, et on kummaline see, et vaal galerii on muidugi väga keerulises majanduslikus situatsioonis, sest ta pidi selle ekspositsioonipinna Soomest võetud pangale laenudega kinni maksma. Aga samal ajal, kui me vaatame, mida finantseeritakse meil kultuuris avalikult riigi poolt, et siis tegelikult vääriks seesama vaal ühte kõva kõva selliste majanduslikus Eesti juba selle tõttu, et ta on teinud eesti lusti nagu levitamiseks erakordselt palju, ma arvan, rohkem kui kõik need näitused, mis ametlikult on välja rännanud, siiamaani kokku. Aga noh, seda näitab muidugi tulevik. Igatahes mina näen, et vaala senine tegevus on olnud igatahes väga-väga viljakas.