Eri klass, mida teile tuletab meelde sõna etikett, millele ta mõtlema paneb, kõigepealt. No ma mõtlen esimeses järjekorras suurt kahvlit lugeda ja klaaside rida enda ees ja nõudenõude järjekord, et kustub peale hakkata muidugi nüüd juba nagu nüüd tean, et et väljapoolt sissepoole peab neid kahvleid ja nuge võtma. Aga näiteks kõik, kui ma ütleksin jah, lauakombed ja kõik see, mis selle ümber toimub, see etikett kuidas käituda võõras seltskonnas võõras olukorras, sest et esimene, millest sa saad aru, et inimene on tervis, on see, kui ta vastuvõtul vaatab kogu aeg kella, kui tal kuskile kiiret ei ole, siis ta ei tea, kuhu, kuhu vaadata, kuhu oma käsi panna, mida teha, ja ühesõnaga sellised lauakombed, eriti kui see toimub kuskil siin oli võõral maal näiteks ütleme, Jaapanis, kus ma olen suurt vaeva näinud, kuidas toppida oma jalgu laua alla, sest te peate pool Kübakkide istuma ja milliseid toite võtme, mida peab jooma ja kuhu peab sõrmedopis sisse kastma. Ja kui palju peab jooma, kui palju peab sööma ja kus ja mida peab selle juurde ütlema. Samaaegselt kui ütleme, Kesk-Euroopas on kõikidele kelneritele sisse õpetatud, et üks selline kindel lauset, kui söök on pooleli, siis ta küsib su käest, kuidas teile maitseb. Ja et sul on tõesti õigus öelda jah, et vot see on lihal liiga ära praetud siis ta viib selle kohe ära, toob teile parema toidu või ta võib võite kas juurde küsida või vähem paluda, omale taldrikule panna ja siis selle juurde käib alade. Tänan ja palun, kuid muidugi üllatusena ükskord ma nägin, kui see etikett muutub nii-öelda sisse tambitud vormiks. Kelner küsis mu käest ükskord, kuidas teile maitseb pärast söögimasinat ei maitsenud üldse, tema ütles selle peale, tänan, ja läks minema. Need meie vestlus toimus, et üks asi on etiketiketi pärast ja teine on see, kui see on selline, kuidas öelda selle maa või rahvusega komme üldse on ju vägagi huvitavaid etikette, kui on olnud Eesti kunsti dekaad, ütleme Usbekistanis, Kasahstanis, kus on eksootilised toidud ja kus pakutakse kallitele külalistele ütleme, lambasilma või aju, mis eriti eetiline välja ei näe, aga sa, see on kõige suurem austusavaldus kuulub kasele etiketi juurde ja sa pead selle igal juhul alla neelama. Sest see on selle maakumme. Ja muidugi selliseid, selliseid näiteid võiks tuua väga palju. Ja noh, ma olen olnud väga erinevatel maadel erinevatel mandritel Nende eetikettide kimbus, aga kuidagi oleme välja tulnud, siin ma nüüd istun ikkagi. Milline on olnud võib-olla siis kõige auväärsem seltskond, kus te olete viibinud? No ma olen olnud valitsuse vastu võtta seal nii meil kui mujal. Ja võib-olla kõige auväärsem oli siin vastuvõtt Rootsi kuninga juures, kui oli parlamendi avamine möödunud aasta oktoobris siis oli selline väike vastuvõtt, aga noh, see seltskond oli niivõrd kõrge, kus olid siis kõikide maade suursaadikud ja kogu Rootsi valitsus eesotsas peaministriga kuningas ja kuninganna prints Bertil ja kõiki on siis vaja kättpidi tervitada ja, ja nendega tuttavaks saada, see on nii-öelda diplomaatiline vastuvõtt. Nii et see on vist kõige kõrgema Aga kas meenub ka mõni lugu, kus te olete võib-olla päris hätta jäänud? Ja tavaliselt niisugustes kohtades, kui, kui pead sööma selliseid toite või, või olema sellises olukorras, noh, näiteks Mehhikos oli, oli suur kunst, kui, kui sa tead, milline on eeltoite, mida peab, mille peale raputama ja kuidas on nii piprased või või, või, või näiteks jaapanis või sa pead sööma nende maiussuppi milline koosneb leigest, veest, toorelt, riivitud kartulist, ilma soolata ja, ja seda sööma pulkadega. Nii et, aga siis ma jään küll vahele, aga ma mõtlen, et kõigest kõikidest nendest keerulistest olukordadest aitab alati nali välja tulla.