Ma ei ole variant, ei tule suurt ka sellega. Jüri Tuulik, see ei sõida tänasukele, nagu sa ütlesid, siin meestele kampaatiaga tapsubja läheb Abruka poole nagu postipaat läheb oma järjekorda. Reisijal Kadri saavut, Kadri läheb kodu poole ja tuleb jälle Roomasse tagasi, nüüd on tema kodusadamaks Roomassaare. Vanasti käis Abruka postipaat, puupaat käis kolm kord nädalas, Ramas 100., aga neid on Saare kalurilaev, käib siis Roomassaare sadamast. Paadi nimi on sinu ema nime järgi pandud. Nojah, kuidagi jääb minevikku jäädvustama ja see ei olegi kõige halvem viis niiviisi midagi elus meeles pidada. Mina pole Abrukal käinudki, kus ta nüüd siis paistab? Näitame talle üle mere, seda Abruka saart. No neid praegu sa ei näegi, sest Roomassaare suured kraanad ja laevad, mida siin lossitakse, need jäävad etega tahes. Siit vaadates jääb otse lõuna poole, säält üle mere peaksime sinetama. Selle voodriga sõidab Abrukal aga üks Leningradi Ühes, mis tal sinna asja, no nüüd on meil see väikesaarte programm ja siis on niisuguseid Abruka väliseid inimesi ja naabrukaga seotud rohkem kui kunagi varem. Saare kalur hakkab Abruka sadamat süvendama ja laiendama ja Leningradi spetsialistid juba möödunud sügisel möödunud talvel uurisid väärseid veerežiime. Ja siis et neid kontrollivad ka suvise režiimi üle ja siis nüüd juba meie hea tuttav Leningradini hankinud, sõidab täna koos oma abikaasaga Abrukasse, kus ta veel nädala jooksul kontrollis talvel ja sügisel tehtud tööd. Täna just olid käinud, aga Eke mehed? Abruka jah, kuidagi nagu hääbub tasapisi selles mõttes, et põhielanikel meil ainult 30, aga saadi mahutaks inimesi rohkem elamusest. Kaunis mets ja vilja ja maad kannavad vilja, kannavad heina ja ruumi elamiseks-olemiseks oleks, aga noorel inimesel peab seal olema siis muidugi elutingimusi ja tööd ja nii ühte, kui teist siis praegu püütakse organiseerida ja kolhoosid on plaanis siis viis kokkupandavalt maja ehitada, et siis oleks soovinud. Meil kohe võimalus, asutasin elama ja ja ka lapsi kasvatama ja võib-olla siis isegi kool saaksin avada, kui nii palju tuleb sinna inimesi. Aga sinu enda sidemed Abruka, kui palju ta sul hinges on? Ju iga koht ja iga kodu jääb ju inimesele hinge eluks ajaks, kus sa oled lapsepõlves olnud, aga seda mingisuguse kummiga sealt maha ei kummita ja noh, vahetevahel ma tunnen ennast muidugi suvitaja, nagu, kui ma käin nii suurte pauside järel, aga Tallinna jooksmise tegemised kasvavad teinekord selles mõttes üle, peadmatledasid sealt, tegeled seal millegi väga, väga tähtsa, äärmiselt vajalikuga, aga kodus on vaja lihtsalt mõnikord paariks päevaks pärast tulla endale jälle aru anda, kes sa oled ja millega sa tegelikult peaksid tegelema. Nüüd on valged su vööd kätte tulemas, kui nad Abrukal olla ja mõtelda selle üle, et kes sa oled, millega sa tegeled, kas suvel lasevad magada või on öö parim aeg? Sellisteks mõteteks? Ei oska ütelda, ma pean vist ennast Üheks normaalseks magaja unehäireid on väga harva ja kui miski takistab magamata Abrukal, need on sisse pääseb, neid on eriti tänavuse niiski kevadega selle erakordselt palju, nii et õhuaken ei saa lahti hoidagi, ei ole huvitavat raamatut, siis ma magan ikka normaalse normaalse töile vanadega varrukal oli jända pisikene paikne elektrijaam, siis oli seal suurepärane režiim, selles mõttes, et et voolu hakati andma õhtul kuuest ja võeti ära täpselt kell 12 öösel, siis tahes-tahtmata pidid sa juba pea padja peale panema. Nüüd möödunud sügisest, pühendati meid Saaremäe elektrivõrku ja meil on oma energiaööpäev läbi, nüüd on muidugi mugavam ja natukese pisut seda harjumuspärast siini muidugi rikub. Ei tea, kas nad on taolised linlase uitmõtted, aga ma ei tea mind kisuks küll vahel õhtul või öösel mere äärde jalutama. Praegu on muidugi nii valget kell 12 võidu merele minna ja, ja randa minna ning ka vaatad vanas sadamas, kas keegi mees on võrgul keegi merelt tulnud? See, see õhtune hetk tuleb ikka läbi elada ja üle kontrollida. Aga noh, lihtsalt suuremad kalal käimised ja mere ääres olemine ikka suvel. Vend on veel Tallinnas tööl, kui ta tagasi tuleb, siis puhkus tuleb, siis me hakkame muidugi angel käima ja rohkem võrgul käima, siis on seda varast ärkamist rohkem. Aga muidu on teinekord. No ma ütlesin, et uni on enam-vähem normaalne, aga huvitav on see, et kui sa mängijad on seal sees ja pead hommikul kell neli minema merele, siis ei ole mitte mingit Target või mitte mingit raskusele, on ärgata ja uni nagu on ka selleks hetkeks kadunud ja pole äratuskellaga midagi vaja. Milline see meri on sellel ajal, ütleme kell neli öösel? Kell neli öösel on, meri on niiviisi tõusu ootel ta veepind hakkab juba juba noh, niiviisi kergelt hiilgama ja igasugused toonid tulevad peale, oleneb muidugi tuuleti oleneb taevast, kuidas seal on, kuidas see valgus on. Ja kuhu äärde sa lähed, kui tuul, pealton, tuul maa poolt vastavalt sellele ka meri ja äri on ju selline nii-öelda mateeriat. Ta ei püsi paigal ja ta on iga tund meri uus ja nii et keegi ei ole suutnudki Meerunud veel kirjeldada ja tuuakse siin ikka näiteks Tšehhovipärast pingsega otseselt ütles ainult, et meri on suur, aga see on ka küllalt abstraktne mõtlemine, merekoht, merd on võimatu kirjeldada merre. Merest võib eluaeg ilmselt ilmselt kirjutada ja võib mere ääres istuda vaid päevast päeva ainult merd kirjeldada ja sai tüdi, sellesse sai ammenda, ennast filmida. Missugune see on kõige ilusam pärijaanipäevane meri, kui on väga vaikne ja kui sa oled kaldal ja ootad, et säinas tulevad, ajab ja hakkad mängima, saad säinast püüda, siis kui sa esimest Sainastuseina liikuma, siis tundub, et meri on niisugune helge ja helde ja selles on niisugune mingi hardumuse tunne või ta võib sulle meenutab midagi muud ja kunagist kaunist merd. Aga minu meelest meri on niisugune karm, aga, aga väga kaunis ka sel hetkel, kui sa oled tulnud üle tormise mere ja ja tundnud, mis tähendab tor merel ja kui sa siis juba sillas vaatad nõela, kust sa oled tulnud. Ma arvan, et, et see meri ehk on võib-olla kõige kaunim elus. Kas Abruka on sind kirjutada palju aidanud? Siit see algus ja lõpp või kogu Abruka ongi selle ringi sees, millest ma kogu aeg kogu aeg kirjutan ja, ja ma teen. Korjan oma jõudu ja mõtlen kogu aeg selleks, et sealt ringist välja ei laseks.